4-22-814/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mail 2022. a Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-22-814

Kohtukoosseis

Kohtunik Peet Teidearu

Väärteoasi

Kaevatava otsuse teinud asutus

Kadri Palo-Juhkami kaebus Terviseameti 22.02.2022

otsusele väärteoasjas nr 958522000019

Terviseamet (asukoht: Tallinn, Paldiski mnt 81), esindaja

kaebemenetluses: järelevalvevaldkonna juht Leho Kuusk; e-

post: info@terviseamet.ee ja leho.kuusk@terviseamet.ee

Menetlusalune isik/kaebuse

esitaja

Kaitsja

Kadri Palo-Juhkam isikukood: 48101146523; elukoht:

XXXX: e-post: XXXX

jurist Henno Nurmsalu (isikukood: 37909066014; asukoht:

XXXX; e-post: XXXX

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p 1, § 133, § 155, § 156, KrMS §

180 lg 1 kohus

Otsustas:

Jätta Kadri Palo-Juhkami kaebus rahuldamata ja Terviseameti 22.02.2022 otsus

väärteoasjas nr 958522000019 muutmata.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud kaebuse esitaja Kadri Palo-Juhkami kanda.

Edastada käesolev kohtuotsus Kadri Palo-Juhkamile, jurist Henno Nurmsalule ning

Terviseametile.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist

tuleb teatada 7 (seitsme) päeva jooksul kohtuotsuse avaldamisest/kättesaamisest kirjalikult

Tartu Maakohtule.

Nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada 30 (kolmekümne)

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Menetluse käik ja asjaolud

22.02.2022 koostas Terviseameti Lõuna regionaalosakonna vaneminspektor E.H. otsuse selle

kohta, et Kadri Palo-Juhkam viibis 07.12.2021 kell 13.27 XXX linnas XXX XXX kohvikus

kaitsemaski kandmata, omamata maski kandmisest vabastavat mõjuvat põhjust. Sellega

rikkus Kadri Palo-Juhkam nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 2

alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse

leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punktiga 8 kehtestatud maski kandmise

kohustust avalikus siseruumis. Kadri Palo-Juhkami tegevus on kvalifitseeritud NETS § 462 lg

1 järgi. Kohtuväline menetleja määras Kadri Palo-Juhkamile karistuseks NETS § 462 lg 1

alusel rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse tegemisel tugineti Terviseameti Lõuna

regionaalosakonna vaneminspektor E.H. 05.01.2022 koostatud väärteoprotokollile, mille

teokirjeldus vastab kohtuvälise menetleja otsuses esitatule.

03.02.2022 koostas Terviseameti Lõuna regionaalosakonna vaneminspektor E.H. täiendatud

väärteoprotokolli (parandusi ja täiendusi tutvustaval dokumendil on kuupäevana ekslikult

märgitud 03.04.2022). Parandused ja täiendused on tehtud väärteomenetluse numbri ning

väärteo kvalifikatsiooni osas. Väärteoprotokollis märgitud väärteoasja number 958521000148

oli tehnilise eksituse tõttu ebaõige, õige väärteoasja number on 958522000019.

Väärteoprotokollis oli väärtegu kvalifitseeritud NETS § 461 lg 1 järgi, õigeks väärteo

kvalifikatsiooniks on aga NETS § 462 lg 1. Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal oli pärast

täiendatud väärteoprotokolli kättesaamist õigus 15 päeva jooksul esitada kohtuvälisele

menetlejale vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga.

Kadri Palo-Juhkam esitas enda kaitsja jurist Henno Nurmsalu vahendusel 09.03.2022 kaebuse

Terviseameti Lõuna regionaalosakonna 22.02.2022 otsusele väärteoasjas nr 958522000019.

Menetlusalune isik palub kohtuvälise menetleja otsuse täielikult tühistada ning

väärteomenetluse lõpetada, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused. Vabariigi Valitsuse

(VV) korralduse nr 305 p-s 8 sätestatu kohaselt on avalikus siseruumis isikul kohustus kanda

kaitsemaski. Eelviidatud korralduses puuduvad aga täpsed nõuded maskile ja selle korrektsele

kandmisele. Nimetatud täpsustusi on võimalik leida küll korralduse seletuskirjadest, kuid

seletuskirjade leidmine ei ole eriteadmisteta isikul võimalik. Nõuded, mis puudutavad

piiranguid ja mille vastu eksimisel on võimalik isikut karistada, peavad olema sätestatud

õigusakti tekstis. Menetlusalune isik kandis 07.12.2021 avalikus siseruumis maski ja asendas

selle hiljem järelepärimise peale meditsiinilise maskiga. Eeltoodu ei tähenda aga, et isikul ei

olnud algselt juba nina ja suu kaetud maskiga. Ei ole tuvastatud, et kaebaja kandis algselt

torusalli, mitte maski - üksnes visuaalne eristamine ei ole siinkohal põhjendatud, arvestades

korralduses nr 305 kehtestatud kohustuse ebaselgust. Maski kuju ei ole määrav, otsustamaks,

kas tegemist on maskiga. Maskikandmise nõue ei ole põhjendatud, eesmärgipärane ja

proportsionaalne, sest puudub asjakohane põhjendus (mh teadusuuringud ja statistilised

andmed) lausaliseks maskikandmiseks. Küsitav on ka sellise nõude kehtestamine VV

üldkorraldusega, millest ei nähtu maskikandmise täpsed nõuded. Kaebaja hinnangul on selline

nõue vastuolus põhiseadusega (PS) ja tuleb jätta kohaldamata, kuna tegemist ei ole

proportsionaalse piiranguga ehk nõue ei ole sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kaebaja palub VV

korralduse nr 305 p 8 jätta kohaldamata ja tunnistada see põhiseaduse vastaseks, sest rikutud

on kaebaja PS §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele ja §-s 34 sätestatud õigust

vabalt liikuda ning tegemist on intensiivse õiguste riivega. Korralduse nr 305 p-s 8 sätestatud

kohustuse kehtestamiseks puudub ka õiguslik alus, kuna NETS, mille alusel korraldus on

kehtestatud, lubab kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Maski

kandmise kohustus aga pole kuidagi seotud nakkusohutuse tagamisega või vähemalt

puuduvad tõendid, mis sellist seost kinnitaks. Kaebaja palub jätta menetluskulud kohtuvälise

menetleja kanda. Kaebaja on 25.03.2022 kaebuse täiendusest nähtuvalt nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Terviseamet 22.04.2022 vastuses kaebusele on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue

otsuse tegemiseks puuduvad alused. Vastuses Terviseameti esindaja selgitab, et

koroonaviiruse leviku tõkestamise õigusaktid, sh korraldused kehtestati inimeste elu ja

tervise, ülekaaluka avaliku huvi ja riigi toimepidevuse kaitseks ning on seega õiguspärased ja

proportsionaalsed. Seda kõike ei olnud võimalik saavutada ilma korralduses nimetatud

piiranguteta. Inimeste õigus tervise kaitsele kaalub üle üksikisiku õigused vabale

eneseteostusele ja liikumisele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Kadri Palo-Juhkam on

rikkunud koroonaviiruse leviku tõkestamise õigusakti nõudeid ja rikkumine on tõendatud.

Põhjendused meetmete ja piirangute muutmise kohta olid esitatud nii VV korralduses kui ka

selle seletuskirjas. Mõlemad dokumendid olid ja on kuni käesoleva ajani üldsusele lihtsalt

kättesaadavad veebikeskkonnas kriis.ee. Lisaks eelnevale kajastasid kogu COVID-19

epidemioloogilise hädaolukorra ohu ja hädaolukorra enda vältel erinevad meediakanalid

(televisioon, raadio, sotsiaalmeedia) teavet kehtivate kohustuste ja piirangute ning nende

täitmise kohta. Kuna kaebaja eesmärgiks on vaidlustada VV korraldust, mis seondub

koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud nõuete ja piirangutega ehk täpsemalt maski

kandmise nõudega, on kohtuvälise menetleja hinnangul tegemist halduskohtu pädevusega.

Eeltoodu alusel kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtuväline menetleja nõustub

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu põhjendid

Kõigepealt peatub kohus menetlusalusele isikule ette heidetava süüteo tunnuste tuvastamisel

ja menetluslikel küsimustel (I) ning seejärel Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 8

õiguspärasuse küsimusel (II).

(I)

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad

kirjalikku menetlust.

Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on

Terviseametile edastanud kaebuse ja selle lisade koopiad, selgitanud välja kohtuvälise

menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad

nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud

kirjalikult oma seisukohti avaldada.

Siinkohal on vajalik märkida, et kohtu hinnangul kuulub Vabariigi Valitsuse (VV) korralduse

nr 305 p 8 põhiseaduspärasuse hindamine käesoleva väärteomenetluse esemesse, sest

nimetatud punkti põhiseaduse (PS) vastaseks tunnistamise korral ei saaks menetlusalusele

isikule väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumist ette heita (vt RKPJKo 5-20-7, p 30 koos

edasiste viidetega).

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll (sh menetlusaluse isiku ütluste fikseerimine protokollis),

tunnistajate ülekuulamise protokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll vormistatud nõuetekohaselt.

Et asitõendi vaatlusprotokollis ja tunnistaja K.L. ülekuulamise protokollis on parandatud

dokumendi pealdises väärteoasja numbrit (tunnistaja K. T. ülekuulamise protokolli on jäänud

vale asja number), ei ole need sellised eksimused, mis muudaksid nimetatud tõendid

kohtukõlbmatuteks – vaatlusprotokolli sisust (selle skanneeringust) on arusaadav, et

vaadeldakse videot, mis on salvestatud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, samuti

kajastavad tunnistajate ütlused väärteoprotokollis välja toodud ajal ja kohas aset leidnud

sündmusi. Ka on paranduste juurde kirjutatud paranduste tegemise kuupäev ja paranduste

tegija allkiri. Asitõendi vaatlusprotokolli originaal on ka menetleja poolt nõuetekohaselt

allkirjastatud. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja

arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollile lisatud õiguste deklaratsioonist, et Kadri Palo-

Juhkamile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi

ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Samuti on otsusest

tuvastatav, et kohtuväline menetleja on Kadri Palo-Juhkami vastulauses esitatud seisukohad

arvesse võtnud.

Kuigi kohtuväline menetleja on 03.02.2022 väärteoprotokolli käsikirjaliselt väärteoasja

numbri ja väärteo kvalifikatsiooni osas parandanud ja täiendanud, siis kohtu hinnangul need

parandused/täiendused ei muuda väärteoprotokolli õigustühiseks – nimelt menetleja on

menetlusalust isikut paranduste tegemisest teavitanud ning andnud Kadri Palo-Juhkamile ja

tema kaitsjale õiguse esitada alates täiendatud väärteoprotokolli kättesaamisest 15 päeva

jooksul uus vastulause, tõendid ja tutvuda väärteotoimikuga. Parandustele on juurde märgitud

ka nende tegemise kuupäev ja menetleja allkiri. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kui

kohtuvälises menetluses pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja

korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus

väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi

uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse (vt RKKKo 3-1-1-84-07, p 11 ja RKKKo 3-

1-1-43-14, p 11). Praegusel juhul ka ei muudetud kohtuvälise menetleja poolt protokollis

väärteo kirjeldust, vaid väärteoasja numbrit ja sanktsiooninormi, s.o teokirjelduse osas jäi

väärteoprotokoll muutmata.

Vaidlust ei ole asjaoludes, et Kadri Palo-Juhkam viibis 07.12.2021 kell 13.27 XXX linnas

XXX XXX kohvikus ning kui Terviseameti ja PPA ametnikud kohvikusse sisenesid ja tema

poole pöördusid, oli menetlusalusel isikul näo ees sallilaadne riideese, mille ta ametniku

küsimise peale asendas meditsiinilise maskiga. Nimetatud asjaolusid tõendavad nii asitõendi

vaatlusprotokoll, tunnistajate ütlused kui ka menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis.

Ka Kadri Palo-Juhkam ega tema kaitsja ei ole nendele asjaoludele oma kaebuses vastu

vaielnud.

Tunnistajate K.L. ja K.T. ütlused riimuvad selles, et 07.12.2021 kontrollisid nad XXX linnas

kaubanduskeskustes ja toitlustusasutustes COVID-19 rakendamise meetmeid ning maskide

kandmise kohustusest kinnipidamist. Pärast lõunat, s.o kell 13.27 käisid nad XXX kohvikus.

Kohvikus teostas teenindusalal muuhulgas ostu naisterahvas, kellena tuvastati Kadri Palo-

Juhkam. Tema nina ja suu olid kaetud torusalliga. Küsimise peale, kas tal on ees mask või

sall, vastas Kadri Palo-Juhkam, et sall. Samuti ta lisas, et on haigust põdenud. Mask oli Kadri

Palo-Juhkamil taskus ja ta võttis selle taskust välja.

Menetlusaluse isiku Kadri Palo-Juhkami väärteoprotokollis antud ütluste kohaselt viibis ta

07.12.2021 XXX XXX kohvikus ja kohvikusse sisenes ta maskiga. Terviseameti ametnike

saabumisel veendus menetlusalune isik oma korrektses käitumises ja jätkas ostu sooritamist.

Kui ametnik küsis, kas ta kannab meditsiinilist maski, tekitas küsimus Kadri Palo-Juhkamis

segadust, sest tema teada pole meditsiinilise maski kandmine kohustuslik. Segadusse

sattununa vastas kaebaja, et see ei ole meditsiiniline mask ja võttis taskust varumaski ning

asendas sellega parasjagu ees olnud maski. Menetlusalune isik rõhutab, et kohvikus viibimise

ajal oli tema nägu kaetud korrektselt maskiga.

Kohus siinkohal märgib, et menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis väärteo

toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid,

mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja

isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust

omavaid asjaolusid (vt RKKKo 3-1-1-100-03, p 8).

Ka tunnistaja K. T. ülekuulamisele lisatud vormikaamera videosalvestisest tehtud fotol ja

videosalvestise vaatlusprotokollist on tuvastatav kohviku leti ees mütsi kandev naisterahvas,

kellel on näo ees sallilaadne riideese. Kohtu hinnangul vormikaamera videosalvestisest tehtud

foto kogumis tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga

täidab VTMS § 31 lg 11 p-de 1-3 sätestatud nõuded ning on asjas hinnatav iseseisva tõendina.

Vaidlus on aga selles, kas Kadri Palo-Juhkam kandis 07.12.2021 kell 13.27 XXX linnas XXX

XXX kohvikus näo ees maski või mitte ning kas menetlusaluselt isikult maski kandmise

nõudmine oli õiguspärane.

Väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates on kohtu hinnangul üheselt tuvastatav, et

Kadri Palo-Juhkam kandis 07.12.2021 kella 13.00 – 14.00 vahelisel ajal XXX linnas XXX

XXX kohvikus näo ees sallilaadset riideeset. Seda, et ta kandis salli ja mitte meditsiinilist

maski, tunnistas menetlusalune isik ka temaga vestelnud Terviseameti ametnikule. Ka isegi

juhul, kui Kadri Palo-Juhkam poleks salli kandmist ise kinnitanud, siis asitõendi

vaatlusprotokollist ja politseiametniku vormikaamera videosalvestisest tehtud fotolt on selgelt

tuvastatav, et menetlusaluse isiku näo ees ei ole mask (või sellele sarnanev ese), vaid tavaline

(sallitaotline) riideese. Kohus on seisukohal, et tuvastamaks, kas isikul on näo ees mask või

riideese, ei pea peale välise vaatluse viima läbi teisi analüüse või ekspertiisi.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt, mis kohaldub ka väärteomenetlusele, korraldatakse

ekspertiis ainult siis, kui mingi asjaolu tõendamiseks on vajalikud eriteadmised. Kas eseme

puhul on tegemist maskiga (selle kuju, kasutusotstarbe ja materjali hinnates) või riidetükiga

(nt salliga), ei vaja kohtu hinnangul eriteadmisi ning selle tuvastamiseks piisab tavapärase

elukogemuse käigus omandatud teadmistest, mis on kahtlemata olemas ka Terviseameti

ametnikel ja politseiametnikel. Kohus jätab eelnevale tuginedes kaebuses esitatud väited selle

kohta, et salli kui riideeseme tuvastamiseks tuleks läbi viia täiendavaid analüüse, kui

asjakohatud kõrvale.

Kohus selgitab siinkohal, et ei näe olulist rikkumist ka selles, et väärteoprotokolli (ja ka

otsusesse) on kantud rikkumise kellaajana 13.27, aga vormikaamera videosalvestisest tehtud

fotolt nähtub Terviseameti ametniku vestlus menetlusaluse isikuga kell 13.29. Asitõendi

vaatlusprotokolli kohaselt alustas ametnik menetlusaluse isikuga vestlust kell 13.27.

Riigikohtu seisukohtadele tuginedes ei ole tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli

piiridest juhul, kui menetleja kõrvaldab otsusega pelka ebatäpsust aja või koha märkimisel

teokirjelduses. Täpsustused ei tohi olla aga menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga

ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid (vt RKKKo 4-17-3969, p 7.2 –

8.1 koos edasiste viidetega). Rikkumise aega on võimalik kajastada ka ajavahemikuna. Kuna

Kadri Palo-Juhkam on teadlik, millist konkreetset süütegu talle ette heidetakse ning ta on

andnud selle kohta ütlusi ja saanud ka esitada vastuväiteid enda kaitsja vahendusel, siis süüteo

toimepanemise kellaaja täpsustamisega kohtu poolt ei ole tegemist üllatusliku menetlusliku

käiguga ja kaitseõiguse rikkumisega.

Kohus ka tuvastas, et väärteootsuses on Kadri Palo-Juhkamile ette heidetud üksnes NETS §

28 lg 2 ja VV korralduse nr 305 p 8 rikkumist, kuid NETS § 28 lg 2 puhul oleks tulnud

viidata ka nimetatud lõike vastavale punktile (p 5), NETS §-le 28 lg 6 ja VV korralduse nr

305 p 10 alapunktile 8. Kohus aga leiab, eeltoodud puudused ei too kaasa kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus leiab, et väärteoprotokollis on ammendavalt kajastatud Kadri Palo-Juhkamile

etteheidetud väärteo faktilised asjaolud, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis

täidetuks ning ei ole rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust

teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

praktikas omaksvõetud seisukohtade järgi ei ole blanketse süüteokoosseisu puhul

väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset

normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi

asjaolusid). Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab aga menetlusalusel isikul olema võimalik

esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas

VTMS § 19 lg 1 p-ga 1 (vt RKKKo 3-1-1-80-05, p 8 ja RKKKo 3-1-1-54-09, p 8.2).

Kohtuväline menetleja ka selgitas oma kirjalikus seisukohas, missuguste õigusnormide

kohaselt menetlusalusele isikule etteheidetav tegu karistatavaks loeti. Kohus edastas need

seisukohad menetlusaluse isiku esindajale, kellel oli võimalik vastuväiteid esitada.

Kohtuvälise menetleja seisukohaga sai kaebuse esitaja tutvuda e-toimiku vahendusel.

Käesolevalt on kohtuväline menetleja küll eksinud väärteoprotokollis menetlusalusele isikule

ainult VV korralduse nr 305 p 8 ja NETS § 28 lg 2 rikkumist ette heites ja ka kohtuvälise

menetleja vormistatud otsuses on viited rikutud normidele ebapiisavad, kuid väärteokirjeldus

on nii protokollis kui ka otsuses sama. Samuti ei toonud puudused protokollis ega otsuses

menetlusaluse isiku jaoks kaasa üllatuslikku väärteokvalifikatsiooni, sest ka sanktsiooninormi

kvalifikatsioon on väärteootsuses väärteoprotokolliga võrrelduna jäänud samaks. Samuti on

kaebuse esitajale ja tema kaitsjale olnud arusaadav, milles seisneb väärteoetteheite sisu ning

milline on väärteokvalifikatsioon. Ka kaitsja on asjakohaseid NETS ja VV korralduse nr 305

punkte tsiteerinud kaebuses ning veelgi enam, palunud kaebuses vastava korralduse punkti

tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. Ehk kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et nii

kaitsjale kui ka menetlusalusele isikule oli aru saada, milliste normide rikkumist Kadri Palo-

Juhkamile ette heidetakse ning milline on väärteo kvalifikatsioon.

Seega väärteomenetluses kogutud tõendid (asitõendi vaatlusprotokoll, vormikaamera

videosalvestise foto, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused) kinnitavadki kohtu hinnangul

kogumis, et Kadri Palo-Juhkam viibis 07.12.2021 ajavahemikus kella 13.27 - 13.29 XXX

linnas XXX XXX kohvikus, kandmata kaitsemaski, mis on sobiv, ennetamaks COVID-19

viiruse levikut ja omamata maski kandmisest vabastavat mõjuvat põhjust. Kadri Palo-Juhkam

ei ole kohtuvälisele menetlejale ega kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis vabastaks teda

kaitsemaskide kandmisest avalikes siseruumides. Samuti ei ole menetlusalune isik tegelikult

ka ise otsuses märgitud ajal ja kohas Terviseameti ametnikega kohtumisel maski

mittekandmist eitanud. Seega on täidetud NETS § 462 lg 1 objektiivne koosseis.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning

kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega,

kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Kohus on seisukohal, et Kadri Palo-Juhkami õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt

kaudse tahtlusega. Kaudsele tahtlusele viitab eelkõige asjaolu, et kui Terviseameti ametnik

küsis menetlusaluselt isikult maski kandmise kohta, siis Kadri Palo-Juhkam koheselt vahetas

nägu katva riideeseme meditsiinilise maski vastu, sest mask oli tal taskus olemas. Samuti on

Kadri Palo-Juhkam kaebuses vaidlustanud maski ja selle kandmise kriteeriume. Seega

menetlusalune isik kohtu hinnangul pidi väga suure tõenäosusega võimalikuks, et avalikus

ruumis riideeset (salli) näo ees kandes ta ilmselt paneb toime rikkumise ja ka möönis

rikkumise toimepanemist. Kuigi Kadri Palo-Juhkam on oma ütlustes selgitanud, et tema teada

ei olnud meditsiinilise maski kandmine kohustuslik ning seetõttu ta käitus korrektselt, siis

kohtu hinnangul ei saa pidada eluliselt usutavaks menetlusaluse isiku väidetavat teadmatust

maski kandmise nõuete osas. Esiteks, Kadri Palo-Juhkamile ei ole kunagi ette heidetud

meditsiinilise maski mittekandmist. Teiseks, seletuskiri maski kandmise nõuete kohta oli

olemas avalikult kättesaadaval veebilehel kriis.ee ning ka massikommunikatsioonivahendite

vahendusel anti teada maski kandmise nõuetest - seega oli tegemist üldlevinud ja -teadaoleva

teadmisega. Pigem kumab kaebuse esitaja seisukohtadest välja ilmselge trots maski kandmise

suhtes ning soov seada seetõttu maski kandmise kohustus kahtluse alla. Tähtsust pole

rikkumise tuvastamisel siinkohal ka asjaolul, et Kadri Palo-Juhkam pärast ametniku poolset

küsimist enda taskust kaitsemaski välja võttis ja ette pani. Keskmise mõistliku inimesena pidi

Kadri Palo-Juhkam aru saama, et tema näokate ei ole meditsiiniline või sellega võrdsustatud

mask.

Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid

asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut Kadri Palo-Juhkamit toimepandud väärteo eest

karistada.

Muuhulgas NETS § 28 lg 2 p 5 ja lg 6 alusel Vabariigi Valitsuse poolt 23.08.2021 vastu

võetud korralduse nr 305 teo toimepanemise ajal, s.o 01.12.2021 – 15.12.2021 kehtinud

redaktsiooni (RT III, 01.12.2021, 3) punkt 8 esimese lause kohaselt on avalikus siseruumis

isikul kohustus kanda kaitsemaski. Korralduse p 7 kolmanda lause kohaselt tuleb avalikuks

siseruumiks lugeda ka kohvikut. Korralduse p 10 alapunkti 8 kohaselt sisetingimustes

kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja

teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on täidetud punktides 7–81 ja 9

sätestatud nõuded. Maski kandmisest on vabastatud korralduse p 81 alapunktide 1-4 kohaselt

alla 12-aastane isik; kui kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning isik

esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja; on

tagatud punkti 14 alapunkti 5 tingimuste täitmine (töötajale, kui tööandja riskianalüüs ei näe

ette maski kandmist) ja maski kandmine ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Menetlusalune isik Kadri Palo-Juhkam on üle 12-aasta vanune, ta ei ole kogu

väärteomenetluse jooksul esitanud kehtivat tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendit

tervislikest põhjustest maski mittekandmiseks ja ta ei olnud kohvikus viibides ka selle töötaja

ning teda ei saa lugeda isikuks, kelle tegevus või töö iseloom ei võimaldaks maski kanda.

Menetlusalune isik viibis kohvikus ostude sooritamiseks ostjana ning ta on seda ka ise

kinnitanud. Maski tuli kanda ka toitlustusettevõttes toidu kaasaostmisel. NETS § 462 lg 1

sätestab, et käesoleva seaduse § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise

menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1 järgi.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Menetlusalune isik ei ole kordagi

kahetsenud, et ta maski kandmise nõuet rikkus.

Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud Kadri Palo-Juhkamile rikkumise eest

kohase ja õiguspärase karistuse. Kadri Palo-Juhkami kaebuses toodud aspektide (maski

kandmise ebamugavus, ebameeldivus jms) puhul ei ole tegemist karistust kergendavate

asjaoludega KarS § 57 lg 2 mõttes.

NETS § 462 lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400

eurot). Käesoleval juhul määrati kohtuvälise menetleja otsusega Kadri Palo-Juhkamile

karistusena rahatrahv sanktsiooni 1/3 määras, s.o 30 trahviühikut. Menetlusaluse isiku

ütlustest nähtub, et tal ei olnud tegelikult probleeme sellega, et saada aru, millist maski ta

peab kandma. Kadri Palo-Juhkamil oli kaasas nõuetele vastav mask, mille ta ka ametnike

juuresolekul kohvikus ette pani. Seega Kadri Palo-Juhkam ei kandnud kohvikus enne

ametnike saabumist maski teadlikult, mitte ei kandnud valet maski või kattis kogemata nägu

riideesemega, mis ei ole käsitletav maskina. Järelikult on ka asjakohatu kaebaja väide, et VV

korraldus on põhiseadusega vastuolus, kuna isik ei saanud aru, milline mask on kandmiseks

õige. Terviseameti poolt soovitatud nõuete täitmatajätmisel seatakse potentsiaalselt ohtu

lisaks menetlusalusele isikule endale ka kaaskodanike tervis ja elu. Siiski loeb kohus Kadri

Palo-Juhkami süüd keskmisest väiksemaks, sest ta oli valmis ametniku märkuse peale maski

ette panema, ta käitus ametnike juuresolekul küllaltki viisakalt ning karistusregistrist

nähtuvalt on Kadri Palo-Juhkam varem karistamata isik.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam

seaduse kuni 100 trahviühikut. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon,

millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline

menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda

vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks

efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut

(RKKKo 3-1-1-40-04, p 7 ja RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1).

Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga

sanktsiooni ühe kolmandiku piiresse jäävas määras. Kadri Palo-Juhkam ei ole avaldanud oma

teo osas vähimatki kahetsust, pigem on kaebaja suhtumine ennastõigustav. Vaatamata

asjaolule, et isik on varem väärteokorras karistamata, on oht uute samaliigiliste rikkumiste

toimepanemiseks suur. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka menetlusaluse isiku hoiakut

ning vastumeelsust maski kandmise kohustuse suhtes. Järelikult rahatrahv sanktsiooni 1/3

määras, s.o 30 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab isiku süü

suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele. Selline karistus on kohane ka õiguskorra

kaitsmise huvides, sest järelevalve ja keeldude eirajate karistamine aitab teistel inimestel

tunda end avalikus siseruumis turvalisemalt.

Kohus siinkohal ka selgitab, et kaitsemaski mõiste hõlmas VV korralduse nr 305 rikkumise

toimepanemise redaktsiooni kehtivuse ajal nii meditsiinilist maski, kui ka muid hingamisteede

kaitsevahendeid, näiteks isetehtud maski. Seega saanuks menetlusalune isik oma eelistusi

arvesse võttes kasutada talle sobivamat kaitsemaski (näiteks puuvillast maski). Kadri Palo-

Juhkam ei ole avaldanud, et ta oleks proovinud erinevaid maske, et maskikandmisest

tulenevaid ebameeldivusi vähendada. Samuti on võimalus valida avalikus siseruumis

sisseostude tegemise asemel e-kaubanduse kasutamine, kuivõrd sellisel juhul ei ole vajadust

ebamugavusi tekitavat kaitsemaski kanda. Kadri Palo-Juhkam aga teadlikult eiras

siseruumides maskikandmise kohustust.

Terviseameti kodulehel on olemas ka teave selle kohta, et mask vähendab võimalust, et

läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab

nakatumise ja haigestumise. See näitab, et maski kandmise kohustus on seotud eelkõige teiste

inimeste kaitsmisega. Seega ühiskonnana toimine ei tähenda vaid iseenese õiguste tagamist,

vaid ka teiste õiguste aktsepteerimist. Üksikindiviid saab oma õigusi ja vabadusi kasutada

niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teise inimese õigusi ja vabadusi (PS § 19 lg 2). Maski kandmise

kohustus ei olnud üleüldine, vaid see oli seotud teatud kohtadega – avaliku siseruumiga,

milleks on ka nt kohvik. XXX kohvik on avalik siseruum, sest sinna on võimalik minna igal

isikul. Kadri Palo-Juhkam aga XXX kohvikus ei kandnud maski. Viiruse tõkestamisega

seotud teave on inimestele kättesaadav ka muudest internetiallikatest, nt Vabariigi Valitsuse

kodulehelt, lehelt kriis.ee jne.

VV kehtestatud korrad olid vajalikud maailmas leviva COVID-19 pandeemia tõkestamiseks

ning need on kõigile inimestele täitmiseks kohustuslikud nii üksikisiku enda kui teiste

inimeste heaolu silmas pidades. Vastavate korralduste rikkumiste puhul isikute karistamine

annab ühiskonnale teadmise, et selline teisi ohustav käitumine on karistatav, mõjutab antud

korraldusi järgima ning suurendab teiste inimeste turvatunnet avalikes ruumides senini

keerulise pandeemia perioodil. Seejuures ka haiguse läbipõdemine ei vabastanud isikut VV

23.08.2021 korralduses nr 305 sätestatud avalikus siseruumis maski kandmise kohustusest.

Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja Terviseameti

Lõuna regionaalosakonna 22.02.2022 otsuse väärteoasjas nr 958522000019 muutmata.

Kadri Palo-Juhkamil tuleb tasuda rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot kohtuvälise

menetleja otsuses märgitud pangarekvisiitidele (kohustuslik on märkida viitenumber ja

selgitus).

Kui menetlusalusel isikul ei ole võimalik rahatrahvi korraga ära tasuda, on KarS § 66 lg 2

alusel võimalik kohtuväliselt menetlejalt taotleda rahatrahvi maksmist ositi.

Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole.

VTMS § 38 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Eelnevale tuginedes jätab kohus VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel Kadri Palo-Juhkamil

kui väärteo toimepannud isikul kaebemenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda.

(II)

Seoses VV korralduse nr 305 punkti nr 8 põhiseaduspärasusega selgitab kohus järgmist.

Kohtu hinnangul on VV korraldus nr 305 p 8 kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.

NETS § 28 lg 6 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja

piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab

need Vabariigi Valitsus korraldusega. NETS § 28 lg 2 p-de 1-5 kohaselt nakkushaiguste

epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga: 1) ajutiselt sulgeda koole

ning lasteasutusi ja sotsiaalteenuseid osutavaid asutusi või piirata nende tegevust; 2) nõuda

desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist; 3) nõuda inimeste

terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist,

arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut; 4) kohustada haiglat ja sotsiaalteenust

osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu; 5) kohustada isikuid järgima nakkusohutuse

ettevaatusabinõusid.

Kohus siinkohal veelkord rõhutab, et VV 23.08.2021 korraldus nr 305 kehtestati inimeste elu

ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks. Kaitsemaski kandmise nõue kujutab endast

sisuliselt

nakkusohutuse

järgimise

ettevaatusabinõu,

mis

on

mõeldud

tõkestama

nakkushaiguse (antud juhul COVID-19 viiruse) epideemilist levikut. Korraldus ei kohusta

inimesi kandma just meditsiinilisi maske. Menetlusalune isik oleks võinud kasutada ka

mittemeditsiinilisi kaitsemaske. Alternatiivina võis isik valida ka kontaktivaba ostuteenust

pakkuvate kohvikute külastamise, et mitte ennast ja teisi ohtu seada. Süüteo toimepanemise

kohaks on kohvik, mille külastamist ei saa hädavajalikuks nimetada võrreldes näiteks

toidukauplusega.

Käesoleval juhul ka ei saa sõna „kaitsemask“ tõlgendamisel kindlasti piirduda üksnes selle

grammatilise tähendusega. Sellel sõnal on lai tähendus, sest kaitsemaskid on teatavasti loodud

erinevatel eesmärkidel (nt tolmumask, gaasimask jne). Seega tuleb sõna „kaitsemask“

tähenduse selgitamisel kasutada sõna tavalisele tähendusele lisaks teisi tõlgendusvorme, sh

arvestada mõiste kontekstiga ja VV korralduse eesmärkidega. Kaitsemaskiks peetakse

tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks

isetehtud maski. Kaitsemaskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae või muu ese, millega nägu

kaetakse ning mis ei ole selgelt disaini ja materjali poolest mõeldud kaitsemaskina

kasutamiseks. Eelkõige mõeldakse kaitsemaski all nõuetele vastavat meditsiinilist maski.

Tavaline sall näo ees ilmselgelt sellist kaitset ei anna nagu on mõeldud korraldusega ning ei

ole selgelt ka disaini ja materjali poolest mask. Viimati mainitud tõlgendust toetab ka

Terviseameti

kodulehel

avalikult

kättesaadav

selgitus

maskide

kasutamise

kohta

(https://www.terviseamet.ee/et/maskide-kasutamisest). Terviseamet on rangelt soovitanud

kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski. Samuti on VV korralduse nr 305 muutva

21.10.2021 korralduse nr 362 seletuskirjas (https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-

ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-305) selgitatud, et maski ei

tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae, visiiri või muuga. Seletuskirjad on hõlpsasti

leitavad kriis.ee kodulehelt. Seega kaebuse esitaja väide, et seletuskirjade leidmine on ülimalt

keeruline või suisa võimatu, tuleb jätta kui asjakohatu kõrvale.

Kohtu hinnangul VV korralduses nr 305 p-s 8 mõiste „kaitsemask“ kasutamine on täiesti

piisav ja ka laiemale elanikkonnale on arusaadav, et selle mõistega hõlmatakse erinevast

materjalist maski funktsioone täitvad „kaitsemaskid“. Korralduses ei ole vajalik välja tuua

maskide erinevad liigid ja/või materjalid, vaid tegelikult on täiesti piisav selgitada lubatud

maskide kriteeriumid lahti avalikult teatavaks tehtud seletuskirjades ja muudes infoallikates.

Korraldus on õigusakt, milles ei ole võimalik pikalt ja üksikasjalikult analüüsida erinevate

kaitsemaskide omadusi, sest materjale, millest maske on võimalik valmistada, on väga

erinevaid. Samuti on laiemale elanikkonnale teada, mida „kaitsemaskide“ all tegelikult

mõeldakse.

Kohus ei nõustu ka kaebaja seiskohaga, et pole tõendatud, et maskide kandmine aitaks

mingilgi määral tõkestada, piirata või vähendada Sars-Cov-2 viiruse levimist, mistõttu

korralduse punktis 8 kehtestatud maski kandmise kohustus ei ole põhjendatud ega aita täita

korralduse eesmärke. On üldteada asjaolu, et terves maailmas on COVID-19 tõkestamiseks

ühe piiranguna kehtestatud inimestele kohustus kanda maske. Ei ole usutav, et mitmed riigid

on kehtestanud maskikandmise kohustuse ilma teadusliku põhjenduseta. Teaduskirjanduses

võib tõepoolest esineda erinevaid seisukohti, mis aga ei tähenda, et maskide kandmise

vajadust eitavad seisukohad oleksid tingimata ainuõiged. On olemas ka kümneid uuringuid,

kus avaldatud seisukohad vastupidiselt kaebuses nimetatud seisukohtadele toetavad

kaitsemaskide kandmist. Samuti tuleb mainida, et kaitsemaske on kasutatud nakkusohu

vähendamiseks juba aastakümneid (arstid operatsioonisaalis, maske kannavad tuberkuloosi

põdevad isikud jne). COVID-19 on üks võimalikest nakkushaigustest, mille kiire ja laia

leviku tõttu sattus ohtu Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikus (haiglates peatati plaaniline

ravi

ja

teatud

haiguste

ravimisega

tegelenud

osakonnad

muudeti

COVID-19

raviosakondadeks). COVID-19 viirus on üldteadaolevalt ohtlik ja väga kiiresti leviv

nakkushaigus. See haigus ning eriti haiguse osad tüved on võrreldes nt gripiga tunduvalt

raskema kuluga, mis on kaasa toonud ka Eestis palju surmajuhtumeid, muuhulgas noorte ja

keskealiste inimeste seas. Seega on ilmselge, et sellise levikuga haiguse korral ja pidades

silmas vajadust tagada meditsiiniabi kättesaadavus, on riigil kohustus võtta meetmeid, mis

piiravad nakkushaiguse kiiret levikut. Maski kandmise kohustus on üks leebemaid meetmeid,

võrreldes kõikide või enamiku asutuste täieliku sulgemise ja ulatuslike liikumispiirangute

kehtestamisega. Maski kandmise kohustusega nakkushaiguse kiire leviku olukorras kaitstakse

inimeste elu ja tervist ning riigi toimimist ja arstiabi kättesaadavust. On teada, et COVID-19

on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena peamiselt lähikontaktide teel.

Kohvikus, kus on suhteliselt kitsas, võivad viirusosakesed väga kergesti kanduda edasi, kuid

maski kandmine vähendab seda ohtu. Asjaolu, et nakkushaiguse leviku vähenedes maski

kandmise kohustus tühistatakse, ei muuda tõsiasja, et sel perioodil kui nakkushaiguse levik oli

massiline ja sellest tulenevalt oli nakkushaiguse leviku piiramiseks kehtestatud maski

kandmise kohustus, tuli seda kohustust täita ning kohvikus maski kanda.

Kohus on seisukohal, et NETS-is on olemas ka asjakohane volitusnorm Vabariigi Valitsusele

piirangute kehtestamiseks. Vabariigi Valitsusel on õigus sätestada NETS § 28 lg 6 alusel

NETS § 28 lg 2 ja 5 sätestatud korraldustega meetmeid ja piiranguid, mis toovad kaasa olulise

ühiskondliku või majandusliku mõju. Üheks meetmeks on viidatud sätetes ette nähtud

võimalus isikute kohustamiseks nakkusohutuse ettevaatusabinõude järgimiseks ja kehtestada

liikumisvabaduse piiranguid. Maski kandmise kohustus avalikus ruumis on üheks

ettevaatusabinõuks, mida on korraldusega nr 305 ja seega seaduse alusel kehtestatud.

Üksikisiku kohustus kanda avalikus ruumis maski on kohtu hinnangul PS § 26 riive

kohaldamisalas, kuid kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et maski kandmine peaks olema

sätestatud üksnes seadusega. NETS sätestab ettevaatusabinõude kasutamise, et nakkusohtu

vähendada, kuid seaduses ei pea olema ammendav loetelu, mida ettevaatusabinõudeks pidada.

Seaduse täiendamine alamalseisva õigusaktiga, s.o korraldusega kannabki seda eesmärki, et

kõik üksikasjalikud meetmed oleksid viimases detailsemalt kirjeldatud, mis on põhiseadusega

kooskõlas. Seega on täiesti asjakohatud kaitsja kaebuses esitatud väited selle kohta, et

maskikandmise kohustust ei saa lugeda ettevaatusabinõuks ja seda ei ole õiguspäraselt

reguleeritud.

Kohus ka selgitab, et PS §-st 3 lg 1 tulenevat parlamendireservatsiooni põhimõtet ei saa

mõista sedavõrd kitsalt, nagu seda teeb kaebaja. Määrav ei ole see, kas seaduses on

kehtestatud kord, mida korraldusega üksnes täpsustatakse. Oluline on see, et tegemist ei oleks

küsimusega, mida PS järgi saab otsustada üksnes seadusandja (vt RKÜKm 3-2-1-153-13, p 71

koos edasiste viidetega). Selliseks küsimuseks ei ole nakkushaiguse leviku korral

rakendatavad spetsiifilised meetmed. Eeltoodu ei ole ka põhiõiguste realiseerimise

seisukohast sellise tähtsusega küsimus, mida tuleks tingimata reguleerida seadusega (kui isik

ei soovi kanda maski ja sellega ringi liikuda, siis on tal võimalik jääda koju ja kasutada kodus

e-teenuseid, mis on Eestis vägagi hästi välja arendatud).

Eelnevale tuginedes on VV korraldusega nr 305 p-s 8 sätestatud maski kandmise kohustus

kohtu hinnangul proportsionaalne. Maskide kandmise kohustuse eesmärk on tõkestada

nakkushaiguse COVID-19 epideemilist levikut ning kaitsta inimeste elu ja tervist.

Proportsionaalsuse põhimõtte osadeks on sobivus, vajalikkus ja mõõdukus (vt nt RKPJKo 5-

21-10, p 54). Maskide kandmise kohustus on sobiv, kuna vähendab võimalust, et läheduses

köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab

nakatumise ja haigestumise. Uuringud on näidanud, et nina ja suu katmine vähendab viiruse

levikut. Nõutav ei ole, et abinõu eesmärgi absoluutse kindlusega saavutaks. Piisab, kui

tegemist on sammudega õiges suunas, s.o vahendiga, mis seatud eesmärgi saavutamisele

kaasa aitab. Seega kaitsemaski kandmise kohustus avalikus siseruumis soodustab selle

kehtestamise eesmärgi – COVID-19 epideemilise leviku tõkestamise saavutamist, et kaitsta

inimeste elu ja tervist, ja on seega sobiv abinõu. Nimetatud abinõu on ka vajalik, sest

kaitsemaski kandmise kohustus on vajalik selleks, et tõhusamalt tõkestada nakkushaiguse

COVID-19 epideemilist levikut ning kaitsta inimeste elu ja tervist. Leebem vahend (nt

suvaline riideese) hingamisteede kinni katmise näol muul moel ei ole eesmärgi saavutamiseks

sama kohane. Kuna pole üheselt ilmne, et esineb teine sama efektiivne meede, mis koormaks

küll isikut vähem, kuid aitaks maski kandmise eesmärke sama tõhusalt saavutada, saab

kaitsemaski kandmise kohustust pidada vajalikuks abinõuks. Korralduse nr 305 p 8 on ka

mõõdukas, sest see ei kehti mitte üksnes kaebaja, vaid ka laiema isikute ringi suhtes. Eelnev

tähendab, et korralduse nr 305 konkreetne punkt ei reguleeri mitte üksnes menetlusaluse isiku,

vaid ka teiste isikute käitumist ning nendest lähtuvat tõenäolist ohtu COVID-19 haiguse

levitamisel. Meetme eesmärk on vähendada inimeste COVID-19 haigusesse nakatumise

tõenäosust üleriigiliselt.

Lõpetuseks peab kohus vajalikuks märkida, et olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel

on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas

võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Kohtu hinnangul kaebaja poolt välja toodud õiguste riived esinevad, kuid nende õiguste

realiseerimise vabadus ei ole aga selliseks ülekaalukaks argumendiks, mis jääks riivatud

põhiõigustele alla. Kolmandate isikute elu ja tervis, sh tervishoiusüsteemi jätkusuutlik

toimimine, on väga kaalukad õigushüved. Seega seab ülekaalukas avalik huvi kaebaja õiguste

riive intensiivsuse madalamale astmele kui seda õigustavate põhjuste kaalukus. Indiviid saab

oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teise inimese õigusi ja

vabadusi (PS § 19 lg 2). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et maski kandmise kohustus

on põhiseadusega kooskõlas.

Kokkuvõtvalt NETS § 28 lg 2 p-st 5 ja lg-st 6 ning VV korralduse nr 305 p-st 8 ja p 10 alap-st

8 tulenevalt oli menetlusalusel isikul kohvikus, s.o avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise

kohustus, kuid menetlusalune isik seda ei täitnud. Kõike eeltoodut arvestades ei riku Vabariigi

Valitsuse korraldus nr 305 p 8 Kadri Palo-Juhkami põhiseaduslikke õigusi ja kaitsja taotlus

tunnistada PSJKS § 9 lg 1 alusel põhiseaduse vastaseks VV korralduse nr 305 p 8 tuleb jätta

rahuldamata.

Kohtunik Peet Teidearu

/allkirjastatud digitaalselt/