2-21-9915/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9915

Tsiviilasi

K. T.i hagi T OÜ vastu töösuhte tuvastamise,

töötasu,

puhkusetasu

ja

hüvitise

ning

registrikannete

muutmiseks

kohustamise

nõudes

Tsiviilasja hind

13 072,55 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja K. T. (isikukood xxxx), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja T OÜ (registrikood xxxx), lepinguline

esindaja Marika Bogun

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada, et K. T.i ja T OÜ vahel oli sõlmitud tähtajatu töösuhe alates

05.12.2020.

3. Välja mõista T OÜ-lt K. T. kasuks detsembri 2020 eest töötasu 59,30 eurot

(bruto).

4. Jätta rahuldamata K. T.i hagi tuvastada K. T.i ja T OÜ vahel sõlmitud

töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 80 alusel.

5. Jätta rahuldamata K. T. hagi T OÜ vastu välja mõista töötasu perioodi

18.01.2021-02.06.2021 eest summas 3900,46 eurot; puhkusehüvitis summas

446,75 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel.

6. Jätta rahuldamata K. T.i taotlus tähtaja ennistamiseks lugeda 18.02.2021 TVK-

le esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue esitatud

tähtaegselt.

7. Jätta läbi vaatamata K. T.i hagi T OÜ vastu töötamise registris kande

parandamise nõude osas.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2(7)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. K. T. (hageja) kandideeris 07.11.2020 T OÜ (kostja) müügikonsultandiks. Hageja asus

tööle 20.11.2020 ja aitas kaupluse avamiseseks ette valmistuda (õppis kassasüsteemi, pani

kaupu välja ja lisas hinnasilte). Hageja pani oma töötunnid vihikusse kirja, alates 05.12.2020

koostati töögraafik. Hageja küsis kostjalt töölepingu kirjalikku dokumenti, kuid seda hagejale

ei antud. 17.01.2021 tuli poodi A. T., kellel oli kaasas töölepingu ülesütlemise avaldus.

Ülesütlemise avalduses oli märgitud, et 07.12.2020 sõlmitud leping lõpeb tähtaja möödumise

tõttu. Avalduses oli valesti märgitud avalduse kuupäev ja hageja ametinimetus, ülesütlemise

avalduse oli alla kirjutanud A. T. mitte K. L., kes oli avaldusel märgitud juhatuse liikmena.

Hageja ei soovinud sellele alla kirjutada, kuid pärast pikka survestamist seda siiski tegi, sest

kartis jaanuarikuu töötasust ilma jääda.

2. Hageja esitas TVK-s järgnevad nõuded 1) tuvastada hageja ja kostja vahel tähtajatu

töösuhe ja teha vastav kanne töötamise registris; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks

detsembri töötasu summas 82,62 eurot; 3) välja mõista kostjalt etteteatamistähtaja järgimata

jätmisega seotud hüvitis 127,51 eurot; 4) muuta töötamise registris töötamise algusajaks

20.11.2020; 5) välja mõista kostjalt hageja kasuks puhkusehüvitis nelja päeva eest; 6) mõista

kostjalt hageja kasuks välja koondamishüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 677,02

eurot; 7) kohustada kostjat esitama MTA-le korrektsed maksuandmed; 8) muuta töötamise

registris õigeks hageja ametinimetus. Hiljem muutis hageja nõudeid ning esitas järgnevad

nõuded 1) tuvastada, et tegemist oli tähtajatu töösuhtega; 2 ja 7) vaidlustada töösuhte

lõpetamise aluseks olev paragrahv ja märkida õige lõpetamise alus; 3-6 ja 8-11) tuvastada

töösuhte algusaeg, asukoht, töökoormus ja ametinimetus ja muuta registris andmed õigeks;

12) mõista välja detsembri töötasu; 13) välja mõista etteteatamistähtaja rikkumise eest

hüvitis; 14) välja mõista puhkusehüvitis 126,20 eurot; 15) välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitis 2036,09 eurot.

3. TVK tegi otsuse, millega rahuldas avalduse osaliselt. TVK 1) tuvastas, et poolte vahel oli

tähtajatu töösuhe alates 05.12.2020 ja kohustas tegema vastava kande töötamise registris; 2)

tuvastas, et töölepingu lõpetamine TLS § 80 alusel oli tühine ja kohustas muutma vastava

kande; 3) tuvastas, et hageja töötas kostja juures 0,7 koormusega klienditeenindajana

Tallinnas ja kohustas muutma vastavad kanded; 4) mõistis välja kostjalt hageja kasuks

töötasu 82,61 eurot ja 5) jättis rahuldamata puhkusehüvitise ja TLS § 100 lg 5 ja § 109 lg 1

alusel esitatud hüvitisenõuded.

4. TVK luges töösuhte kehtivaks ja töösuhet ei lõpetanud. Hageja küsis 27.05.2021 kostjalt,

mis saab edasi, ja selgitas, et on valmis tööga jätkama. Kostja hagejale ei vastanud. Hageja

ütles 02.06.2021 lepingu üles tööandjapoolse rikkumise tõttu, sest kostja ei võimaldanud

hagejal tööd teha. Kostja pole ülesütlemist vaidlustanud. Hageja palub kostjalt välja mõista

töötasu perioodil 18.01.2021-02.06.2021 kokku summas 3900,46 eurot. Hageja palub

puhkusehüvitise välja mõista perioodi eest 05.12.2020-02.06.2021 summas 446,75 eurot.

5. Hagis esitab hageja järgnevad nõuded 1) tuvastada poolte vahel tähtajatu töösuhe alates

05.12.2020 ja teha vastavasisuline kanne töötamise registris; 2) tuvastada töölepingu

ülesütlemise tühisus; 3) välja mõista detsembri töötasu; 4) välja mõista töötasu perioodi

3(7)

18.01.2021-02.06.2021 eest summas 3900,46 eurot; 5) mõista välja puhkusehüvitis summas

446,75 eurot; 6) mõista välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel.

6. Hageja võttis 07.12.2022 tagasi nõude töötamise registris kannete parandamiseks. Kostja

on õigeks võtnud, et poolte vahel algas töösuhe 05.12.2020, siis ei ole selles osas vaidlust.

Seetõttu palus hageja selles osas teha õigeksvõtul põhineva otsuse.

7. Hageja väitel leidis ka kostja, et töösuhe tegelikult 17.01.2021 ei lõppenud ja hilisemas

kirjas vastas kostja hagejale, et jurist tegeleb töölepingu lõpetamisega. Ülesütlemise

avaldusel kättesaamise kinnitamist allkirjaga ei saa pidada kokkuleppel töösuhte

lõpetamiseks. Kuna kostja oli hagejale esitanud ülesütlemise avalduse, ei saa hagejalt nõuda,

et hageja oleks läinud seejärel ikka tööle. Hageja ainuke võimalus oli ülesütlemist

vaidlustada. Kostja ei esitanud TVK-s avaldust töölepingu lõpetamiseks juhul kui TVK leiab,

et tööleping öeldi üles alusetult. Hageja leiab, et esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõude juba TVK-s ning vastavasisuline nõue pole hagimenetluse alustamiseks

aegunud.

8. Hageja esitas 27.04.2022 kohtule taotluse tähtaja ennistamiseks, juhul, kui kohus leiab, et

18.02.2021 TVK-le esitatud avaldusega esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõue ei ole esitatud tähtaegselt.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

9. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võttis omaks väite, et töösuhe algas 05.12.2020. Kostja

väitel lõppes tööleping 17.01.2021. Kostja arvates saavutasid pooled kokkuleppe TLS § 79

tähenduses ning hageja loobus igasugustest pretensioonidest.

10. Kostja nõustus ülesütlemise avaldust allkirjastades, et töösuhe lõpeb tähtaja saabumise

tõttu. Hageja pole tõendanud, et teda survestati kokkulepet sõlmima. Alates 18.01.2021

hageja enam tööle ei ilmunud.

11. Hageja ei taotlenud TVK-s töösuhte kehtivuse tuvastamist ega ülesütlemise tühisuse

tuvastamist ehk hageja nõustus sellega, et töösuhe lõppes 17.01.2021. Töölepingu

ülesütlemise tühisuse nõue on hageja poolt esmakordselt esitatud alles hagiavalduses.

12. Hageja loobus nõuetest VÕS § 207 tähenduses ning ülesütlemise avaldust saab pidada

ka kompromisslepinguks. Hageja käitumist, millega ta nõustus ülesütlemisega, kinnitas

nõuete puudumist, ei tulnud enam tööle ja seejärel hakkas esitama nõudeid, tuleb pidada hea

usu põhimõtte vastaseks. Hageja ei vaidlustanud ülesütlemist 30 päeva jooksul, mistõttu ei

saa ta enam tugineda asjaolule, et ülesütlemine ei olnud kehtiv ning ülesütlemise

vaidlustamise nõue on aegunud. Kostja hinnangul tuleb kannete parandamise nõue jätta

rahuldamata, sest hagejal on võimalik kohtuotsusega ise taotleda kande parandamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

14. Hageja esitas kohtule järgmised nõuded, mis töövaidluskomisjon rahuldas ning hageja

palub kohtul 1) tuvastada, et poolte vahel kehtis tähtajatu töölepinguline suhe alates

05.12.2020; 2) tuvastada hageja ja kostja sõlmitud töölepingu lõppemise tühisus TLS § 80 lg

1 alusel ning 3) välja mõista hagejalt kostja kasuks detsembri 2020 eest töötasu summas 59,30

eurot (bruto). Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodi 18.01.2021

kuni 02.06.2021 eest töötasu summas 3900,46 eurot (bruto); mõista kostjalt hageja kasuks

välja puhkusehüvitis 446,75 eurot (bruto) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100

lg 4 alusel hüvitis kohtu omal äranägemisel määratud summas. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

4(7)

15. Hageja võttis 07.12.2021 eelmenetluses hagi tagasi töötamise registris kande

parandamise nõude osas. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi

(TsMS § 423 lg 1 p 2). Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse

lõpuni (TsMS § 424 lg 1). Kuna hageja võttis kande parandamise nõude osas hagi tagasi,

tuleb selle nõude osas jätta hagi läbi vaatamata.

16. Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad järgmised asjaolud. Vaidlus puudub,

et hageja töötas kostja juures 0,7% töökoormusega klienditeenindajana Xxxx.

Töövaidluskomisjon rahuldas 06.05.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/268/21 hageja

avalduse kostja vastu osaliselt (tl 66-69). Töövaidluskomisjon otsustas: 1) tuvastada poolte

vahel tähtajatu töölepinguline suhe alates 05.12.2020 ja vastava kande tegemine töötamise

registris; 2) tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemise tühisus TLS § 80 lg 1

alusel ning vastava kande tegemise töötamise registris; 3) tuvastada, et hageja töötas T OÜ-

s 0,7 töökoormusega klienditeenindajana Xxxx ja teha vastavad kanded töötamise registris;

4) välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu summas 82,61 eurot ja 5) jätta rahuldamata

hageja puhkusehüvitise ja hüvitise (TLS § 100 lg 5 ja TLS § 109 lg 1 alusel) nõue.

17. Kohus täitis 24.03.2022 määrusega selgituskohustust ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 111-113).

18. Hageja esitas kostja vastu nõude hüvitiste välja mõistmiseks. Hageja on esitanud kohtule

ka tuvastusnõuded, so tuvastada poolte vahel tähtajatu töölepinguline suhe alates 05.12.2020

ja tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemise tühisus TLS § 80 lg 1 alusel.

Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja

on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis

üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-157-

12, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõuete

menetlemiseks, kuna hageja ei ole esitanud sooritusnõudeid, mille rahuldamise eeldus on

nimetatud asjaolude tuvastamine. Vaidlus on töölepingu lõppemise aja osas ja selles osas,

kas poolte vahel on tähtajatu töölepinguline suhe alates 05.12.2020.

19. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes

tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1).

Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Pooltel selles osas

vaidlust ei ole. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et töösuhe algas 05.12.2020.

20. Kostja väitel oli tegemist tähtajalise töölepinguga, hageja väitel tähtajatu töölepinguga.

Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult (TLS § 9 lg 1 ls 1). Tähtajalise töölepingu võib

sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust

tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine

(TLS § 9 lg 1 ls 2). Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab

tööandja teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse

töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS § 6 lg 2). Kui tööandja ei ole töölepingu

tähtajalisusest töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkulepet selle kohta ei ole

sõlmitud (TLS § 6 lg 9). Kohus selgitas, et kostja peab tõendama, et esines mõjuv põhjus

tähtajalise töölepingu sõlmimiseks kostja poolt kohaldatud tähtajaga ning et hagejat teavitati,

et töösuhe on tähtajaline. Kostja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kostja ei ole

tõendanud, et esines mõjuv põhjus tähtajalise töölepingu sõlmimiseks kostja poolt kohaldatud

tähtajaga. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hagejat teavitati sellest, et töösuhe on tähtajaline.

Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel on tähtajatu tööleping alates 05.12.2020.

21. Pooled vaidlevad selle üle, millal lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping. Kostja tugines

hagile vastates asjaolule, et pooled lõpetasid töösuhte kokkuleppel. Töölepingu saab lõpetada

poolte kokkuleppel (TLS § 79). Kohus lähtub töösuhte lõpetamise kehtivuse ja lubatavuse

hindamisel töösuhte lõpetamise dokumendist ehk käesoleval juhul hagejale esitatud

5(7)

töölepingu ülesütlemise avaldusest. Asjaolu, et hageja allkirjastas töölepingu ülesütlemise

avalduse ja märkis seal, et tal puuduvad pretensioonid, ei muuda ülesütlemise avaldust

pooltevaheliseks kokkuleppeks töösuhte lõpetamise kohta. Samuti on ülesütlemise avalduses

märgitud ülesütlemise alusena TLS § 80 lg 1 ja mitte § 79. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval

juhul tuleb ülesütlemise kehtivust hinnata TLS § 80 lg 1 järgi ja üldiste ülesütlemise kehtivust

reguleerivate sätete järgi. Tööandjal on õigus tööleping üles öelda üksnes TLS-is sätestatud

alustel (TLS § 83).

22. Hageja tõi hagis välja, et töölepingu ülesütlemise avalduse allkirjastas A. T., kes ei olnud

kostja seadusjärgne esindaja. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on

tühine (TsÜS § 128 lg 1). Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles

sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1).

Töölepingu lõpetamisele suunatud tahteavaldust saab pidada toiminguks.

23. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava

nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus (TsÜS § 115 lg 1). Esindusõiguse võib

anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (TsÜS § 117 lg 2). Juriidilist isikut

esindab tehingu tegemisel juhatuse liige (TsÜS § 34 lg 2). Käesoleval juhul ei teinud

ülesütlemise avaldust kostja juhatuse liige ehk A. T.l pidi kostja esindamiseks olema volitus.

Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral

on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis (TsÜS § 118 lg

3). Töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine, kui see pole tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 1). Seetõttu pidi A. T.l olema vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikiri kostja esindamiseks. Esindaja võib

tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel

tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Kui tehingu on teinud

majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või

kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva

isiku nimel (TsÜS § 116 lg 2). Kohtule esitatud volikirjast nähtuvalt volitas kostja juhatuse

liige K. L. 01.10.2020 A. T.t kostja nimel läbirääkimisi pidama, avaldusi esitama, samuti

lepingulisi suhteid lõpetama ja üles ütlema ja lepingust taganema (tl 120). Seega oli A. T.l

töölepingu ülesütlemiseks volitus olemas.

24. Kohus võtab seisukoha, kas hageja esitas TVK-s töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõude. Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse

saamisest (TLS § 105 lg 1). Hageja leidis, et esitas töösuhte ülesütlemise tühisuse tuvastamise

nõude TVK-s. Hagejal tuli nimetatud asjaolu tõendada.

25. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta esitas töösuhte ülesütlemise

tuvastamise nõude TVK-s. 05.02.2021 TVK-le esitatud avaldus nimetatud nõuet ei

sisaldanud. Samuti ei sisalda 18.02.2021 avalduse täiendus töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõuet. 18.02.2021 TVK-le esitatud avalduse täienduse punktis 2 palub hageja

vaidlustada töösuhte lõpetamise aluse paragrahv. Nimetatud nõue ei ole käsitletav nõudena

tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Asjaolu, et TVK tuvastas töölepingu ülesütlemise

tühisuse, ei tähenda seda, et vastav nõue on esitatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et

selline nõue on hageja poolt esmakordselt esitatud alles hagiavalduses. Kohtule peab hagi või

töövaidluskomisjonile

avalduse

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

esitama

kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Hageja sai

ülesütlemise avalduse kätte 17.01.2021. Kostja pöördus kohtusse 21.06.2021 ja hageja esitas

hagiavalduse 03.08.2021. Vastavalt on töölepingu ülesütlemise nõue aegunud.

6(7)

26. Hageja esitas 27.04.2022 kohtule taotluse tähtaja ennistamiseks juhul, kui kohus leiab, et

18.02.2021 TVK-le esitatud avaldusega esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõue ei ole esitatud tähtaegselt. Hageja palub lugeda 18.02.2021 TVK-le esitatud

avalduse punkt 2 esitatuks tähtaegselt.

27. Kohus leiab, et taotlus tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab

talle muu negatiivse tagajärje (TsMS § 67 lg 1). Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, millest

saaks järeldada, et hageja ei saanud järgida tähtaega mõjuval põhjusel. Kohus ei nõustu

hagejaga, et hageja sai eeldada, et tema nõue on esitatud 05.02.2021, kuid oli ebaselgelt

väljendatud. Kohtu hinnangul ei saa 05.02.2021 ega ka 18.02.2021 esitatud nõutest järeldada

seda, et hageja esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude. Samuti ei nõustu

kohus sellega, et TVK juba ennistas selle, kuna TVK menetles kõnealust nõuet. Hageja

vaidlustas TVK-s töösuhte lõpetamise paragrahvi, mitte töösuhte lõpetamist ennast.

28. Eeltoodust tulenevalt ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet kohtule

esitatud ning töösuhe lõppes poolte vahel 17.01.2021. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja

jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest

peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg

2). Vaidlus puudub, et hageja ei ilmunud alates 18.01.2021 enam tööle. Samuti ei taotlenud

hageja TVK-s töösuhte ülesütlemise tühisuse tuvastamist ega töösuhte kehtivuse tuvastamist.

Hageja tugines asjaolule, et kostja ei võimaldanud hagejal tööd teha, sh ei vastanud hageja

kirjadele. Hageja ei ole tõendanud kostja poole pöördumisi seoses tööga. Hageja pöördus

kostja poole alles pärast TVK otsuse tegemist. Seega hageja nõustus töösuhte lõpetamisega

17.01.2021. Kohus tuvastas eelnevalt, et A. T.l oli töölepingu ülesütlemiseks volitus olemas.

Seega lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping 17.01.2021. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja

analüüsida, kas hageja ütles lepingu üles 02.06.2021 TLS § 91 lg 2 alusel.

29. Kohus analüüsib, kas hageja loobus nõuetest kostja vastu VÕS § 207 alusel. Võlasuhe

lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses

võlausaldaja loobumisega nõudest (VÕS § 207 lg 1). Kompromissileping on leping

õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte

vastastikuste järeleandmiste teel (VÕS § 578 lg 1). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise

ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1).

Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68

lg 1). Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse

lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest

praktikast (TsÜS § 68 lg 4). VÕS § 207 kohaldamine eeldab pooltevahelist kokkulepet.

Esitatud asjaoludel ei saa kohtu hinnangul lugeda sõlmituks kokkulepet nõueteks

loobumiseks ega kompromissilepingut, sest hageja tegevusetust ei saa pidada

tahteavalduseks. Seega ei ole hageja loobunud nõuetest kostja vastu.

30. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu 59,30 eurot (bruto). Kohus tuvastas, et

tööleping lõppes 17.01.2020. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad

nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud

hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Hageja palus

TVK-s kostjalt välja mõista töötasu 82,61 eurot brutos. TVK seda ta tegi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 82,61 brutos. Kostja nimetatut ei vaidlusta ja kandis pärast seda hagejale

üle 27.05.2021 63,71 netos, mis on brutos 66,09.

7(7)

31. Hageja selgitas, et detsembris 2020 töötas ta 141h 15 minutit + 24.12.20 riigipüha 7h

15min. Hageja töötasu oli 5,90 eurot tunnis. Kostja ei ole nimetatut vaidlustanud. TLS § 45

lg 2 kohaselt kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu ehk

11,80 eurot. Hageja nimetatule TVK esitatud avalduses ei tuginenud. Kostja kohustus

hagejale tasuma detsembri 2020 eest kokku 918,93 eurot: 141h 15 min x 5,90 eurot = 833,38

eurot; 7h 15 min x 11,80 eurot = 85,55 eurot; 833,38 +85,55 = 918,93 eurot. Kostja tasus

hagejale 10.01.2021 netos 711,98 eurot, mis brutos on 793,54 eurot. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et seega maksis kostja hagejale 125,39 eurot (bruto) vähem kui oleks pidanud

maksma (918,93 – 793,54 = 125,39 eurot). Pärast TVK otsust tasus kostja hagejale

27.05.2021 63,71 eurot (neto), brutos 66,09 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale

täiendavalt 59,30 eurot (bruto) (125,39 – 66,09 = 59,30 eurot. Vastavalt mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja 59,30 eurot (bruto).

32. Hageja esitas kohtule perioodi 18.01.2021 kuni 02.06.2021 eest töötasu nõude summas

3900,46 eurot, puhkusehüvitise nõude 446,75 eurot ja hüvitise nõude TLS § 100 lg 4 alusel

kohtu omal äranägemisel määratud summas. Tulenevalt asjaolust, et töösuhe lõppes

17.01.2021, nimetatud nõuded rahuldamisele ei kuulu.

33. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus osaliselt rahuldada.

34. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu

lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

35. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Kohus rahuldas hagi osaliselt kahe nõude osas ja jättis

suurema osa nõuetest rahuldamata. Samuti jättis kohus ühe nõude osas hagi läbi vaatamata.

36. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad asjaolud menetluskulude poolte enda

kanda jätmiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töötaja on töövaidluses nõrgem pool.

Seega oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi

kanda.

37. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik