3-21-2363/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2022, Tartu

Haldusasja number

3-21-2363

Haldusasi

Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla 13. septembri 2021. a

käskkirja nr 6-3/769-1 ja 3. novembri 2021. a

vaideotsuse nr 6-12/375-2 tühistamiseks ning kahju

hüvitamiseks kartseris viibitud aja eest

Menetluse alus ringkonnakohtus

Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu

28. veebruari 2022. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Deniss Bodnja

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto

väljavõte perioodi 27. september 2021 kuni 26. jaanuar 2022 kohta, haldusasja nr 3-22-

831 materjalide hulgas olev kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte perioodi

18. oktoober 2021 kuni 18. aprill 2022 kohta, haldusasja nr 3-22-458 materjalide hulgas

olev Viru Vangla 3. märtsi 2022. a vastus kaebaja selgitustaotlusele nr 6-13/5852-2.

2. Jätta Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse

resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määrus

hüvitamisnõude tagastamise osas muutmata.

3. Jätta Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse

resolutsiooni p 3 peale rahuldamata, kuid muuta osaliselt Tartu Halduskohtu

28. veebruari 2022. a määruse põhjendusi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata

jätmise osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Deniss Bodnja esitas 8. novembril 2021 Tartu Halduskohtule hiljem

täpsustatud kaebuse Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/769-1 ja 3. novembri

2021. a vaideotsuse nr 6-12/375-2 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks kartseris viibitud aja

eest.

Viru Vangla määras nimetatud käskkirjaga D. Bodnjale kahe ebaviisaka käitumise eest

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kummagi rikkumise eest kolmeks ööpäevaks

katseajaga kolm kuud.

Kaebaja taotleb kaebuse esitamisel enda riigilõivu tasumise kohutusest vabastamist, kuna ta ei

tööta ja tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda.

2. Tartu Halduskohus tagastas 28. veebruari 2022. a määrusega D. Bodnja kaebuse

hüvitamisnõudes (resolutsiooni p 1) ning jättis rahuldamata D. Bodnja taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks tühistamiskaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2).

Halduskohus leidis, et hüvitamisnõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, kuna

vangla tagastas kaebaja võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused põhjusel, et kaebaja ei

kõrvaldanud tähtajaks kahjunõuete puudusi ega esitanud kahjunõuete eestikeelseid tõlkeid.

Vangla on veendumusel, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt

ja sellest tulenevalt ei pidanud vangla põhjendatuks võõrkeelse kahjunõude vangla kulul

tõlkesse edastamist. Kaebaja osales 7. oktoober 2019 – 29. juuni 2020 eesti keele B1 taseme

kursusel ja lõpetas positiivselt 61 %-ga. Halduskohus nõustub Viru Vanglaga, et kaebaja

keeleoskust arvestades peaks ta suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada tasemel,

mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kaebaja on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid

pöördumisi, mille sisu on arusaadav. Praeguses asjas vaidlustatud vangla käskkirja nr 6-3/769-

1 peale suutis kaebaja esitada vaide eesti keeles ning kaebajal ei saa olla takistusi ka eestikeelse

kahjunõude koostamisel. Viru Vangla tagastas kaebaja kahjunõuded õiguspäraselt, mistõttu on

kahjunõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb selle nõude osas HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/769-1 ja 3. novembri 2021. a vaideotsuse

nr 6-12/375-2 tühistamise nõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja nõudelt

tuleb maksta riigilõivu 15 eurot. Kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

(8. juuli 2021-7. november 2021) sissetulek oli 978 eurot, millest kuuluvad maha arvamisele

12,99 eurot elektriseadmete kasutamise eest ja vältimatud kulud 116 eurot (29x4). Kaebaja

kahekordne ühe kuu sissetulek on 424,50 eurot. Kuna riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, esinevad asjaolud, mille puhul HKMS § 112 lg 1 p

1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamiseks ei ole lubatud

ning kohus jätab menetlusabi taotluse rahuldamata.

3. D. Bodnja esitas Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse peale määruskaebuse,

milles märgib, et ta ei valda vajalikul määral eesti keelt ning eestikeelseid avaldusi aitasid

koostada vanglaametnikud ja teised kinnipeetavad. Eesti keele B1 taseme eksami kirjutas

kaebaja maha, et saada eksami eest raha. Kaebaja ei oska eesti keelt, muidu ei oleks raske

kirjutada eesti keeles. Kaebaja selgitas kontaktisikutele, et ei oska eesti keelt ja palus tõlki oma

raha eest või tasuta, kuid sellest keelduti. Kaebaja palub võtta kaebus menetlusse, kuna ta

hoiatas, et ei valda eesti keelt. Vangla jätab kaebaja ilma õiguste kaitsmisest ja vaidlustamisest.

Praegu ei ole kaebajal võimalik riigilõivu tasuda, viimased kaks kuud ei ole tal üldse raha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse peale esitatud

määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu põhjendusi.

5. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus võttis ekslikult kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu

sissetuleku arvutamise aluseks perioodi 8. juuli 2021 kuni 7. november 2021, mille tulemusel

leidis, et keskmine sissetulek on 424,50 eurot. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse

8. novembril 2021. Halduskohus jättis 24. jaanuari 2022. a määrusega D. Bodnja kaebuse

käiguta ja andis tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi

taotluse esitamiseks. Kaebaja esitas 27. jaanuaril 2022 halduskohtule kaebuse nõuete täpsustuse

ja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kuna ta ei tööta ja pole võimalik

riigilõivu tasuda. Õige ajavahemik ehk neli kuud enne menetlusabi taotluse esitamist on

27. september 2021 kuni 26. jaanuar 2022.

6. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel

tuleb kaebaja sissetulekust maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni

peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Lisaks tuleb maha arvata muud

igakuised vältimatud kulutused, mille suuruseks on ca 5% töötasu alammäärast (Riigikohtu

üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2019. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2021. a töötasu

alammäär 584 eurot ning Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a määruse nr 116 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022 kuutasu alammääraks 654

eurot. Seega saab järeldada, et taotleja vältimatud kulud olid igakuiselt 2021. aastal 29,20 eurot

ja 2022. aastal 32,70 eurot.

7. Kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest perioodi 27. september 2021 kuni

26. jaanuar 2022 kohta nähtub, et menetlusabitaotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek

oli 951 eurot. Sissetulekust kuuluvad maha arvamisele elektriseadmete kasutamise kulud 17,45

eurot ning vältimatud kulud 120,30 eurot (3×29,2+1×32,70). Kinnipidamisi nõuete fondi või

vabanemisfondi väljavõttelt ei nähtu.

8. Kohus täpsustab, et kaebaja väljaminekuna ei saa arvestada vabakasutuskonto väljavõttelt

nähtuvalt 23. detsembril 2021 väljamineku reale märgitud summat 1752,58 eurot selgitusega

„hoiustamine vabanemistoetuseks; avaldus 22.12.2021 6-10/37190-1“. Tegemist on kaebaja

22. detsembri 2021. a avalduse alusel 1752,58 euro hoiustamisega vabanemistoetuseks.

Nimetatud kande tähendust selgitab Viru Vangla 3. märtsi 2022. a vastus kaebaja

selgitustaotlusele, kus selgitatakse, et kinnipeetav on soovinud vastava avalduse alusel

vabanemisfondi arvelt 38 euro kandmist tema vabakasutuskontole. Kaebaja isikukontol on

kanne 1970,58 eurot selgitusega „Kliiring“ ning vabanemisfondi tagastatud summa 1752,58

eurot selgitusega „Hoiustamine vabanemistoetuseks“. Nimetatud kannete tulemusena lisati

kaebaja vabakasutuskontole 38 eurot. Eelnevat kinnitab ka kaebaja konto jääk, mis

21. detsembril 2021 oli 98,07 eurot ja pärast kande tegemist 23. detsembril 2021 136,07 eurot

ehk kaebaja kontole tuli juurde 38 eurot. Eeltoodud maksete tõttu ei ole alust arvata kaebaja

sissetulekute hulka ka summat 1970,58 eurot, kuna sellest 1752,58 kanti samal päeval

vabanemisfondi tagasi ja nagu märgitud, kaebaja sissetulek suurenes seetõttu 38 euro võrra.

9. Kaebaja kahekordne keskmine sissetulek nelja kuu jooksul enne menetlusabi taotluse

esitamist (27. september 2021 kuni 26. jaanuar 2022) oli HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatu alusel

406,63 eurot (951-17,45-120,30)÷4×2. Kuna kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek

võimaldab tal tasuda riigilõivu summas 15 eurot kaebuse esitamisel halduskohtule, jättis

halduskohus õiguspäraselt taotleja menetlusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus ei

nõustu kaebaja määruskaebuses märgituga, et tal ei ole võimalust riigilõivu tasuda. Riigilõiv 15

eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning kaebajale ei ole HKMS

§ 112 lg 1 p-i 1 kohaselt menetlusabi andmine lubatud.

10. Eeltoodu alusel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu

28. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 3 peale rahuldamata ning muudab halduskohtu

määruse põhjendusi kaebaja keskmise sissetuleku arvutamise osas. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamiseks puudub alus.

11. Kui kaebaja soovib, et halduskohus menetleks tema nõuet Viru Vangla 13. septembri

2021. a käskkirja nr 6-3/769-1 ja 3. novembri 2021. a vaideotsuse nr 6-12/375-2 tühistamiseks,

tuleb tal kõigepealt tasuda riigilõiv Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse punktis

27 antud juhiste järgi.

12. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja määruskaebuse halduskohtu määruse peale

kahjunõude tagastamise osas.

Halduskohus asus seisukohale, et kahjunõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata, kuna Viru Vangla tagastas kaebajale kahjunõude õiguspäraselt. Kaebaja ei

kõrvaldanud kahjunõudes esinenud puudusi, s.t ei esitanud kahjunõuet eesti keeles.

Määruskaebuse kohaselt ei oska kaebaja eesti keelt ning palus vanglalt tõlki nii enda raha eest

kui ka tasuta, kuid sai keelduva vastuse.

13. Viru Vangla kinnitusel on kaebaja läbinud eesti keele B1 taseme kursuse ja sooritanud

eksami positiivsele tulemusele. Keelekursuse läbimise eesmärgiks on keeleoskuse

parandamine. Mõistetav on, et kui inimene läbib B1 taseme keelekursuse ja sooritab eksami

positiivsele tulemusele, siis ta oskab mingil määral õpitud keelt. Eesti keele oskust kinnitavad

kaebaja poolt vanglale esitatud eestikeelsed pöördumised, mis on olnud vangla jaoks

arusaadava sisuga. Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla kaebaja väide, et ta kirjutas

eksami raha saamise eesmärgil maha. Eesti keele kursuse ja eksami läbimise järgselt pidi

kaebaja arvestama sellega, et vangla võib edaspidi nõuda võõrkeelsete pöördumiste esitamist

eesti keeles.

14. Kaebajale on teada, et Eesti riigiasutustes, s.h vanglates on haldusmenetluse keeleks eesti

keel ning pöördumised tuleb esitada eesti keeles. Asja materjalide hulgas on kaebaja vanglale

esitatud kahjunõue nr 6-16/253-1, mille teksti esimene pool on eesti keeles ja teine pool vene

keeles. Kaebaja ei ole põhjendanud, millised takistused esinesid kahjunõude teksti tervikuna

eesti keeles esitamiseks.

Viru Vangla märkis 14. veebruari 2022. a vastuses nr 1-8/30512-10 halduskohtu kohtunõudele,

et kaebaja on viimastel kuudel esitanud vanglale ligi 80 eestikeelset pöördumist ning ametnike

hinnangul on D. Bodnja võimeline suhtlema eesti keeles ja ennast arusaadavalt väljendama.

Seega ei saa nõustuda väitega, et kaebaja ei oska eesti keelt piisavalt, et esitada vanglale

dokumente eesti keeles. Kaebaja väidetest ei selgu, mis takistas tal kõigi pöördumist esitamist

vanglale eesti keeles.

15. Määruskaebuse kohaselt sai kaebaja aru, et tal on võimalus lasta võõrkeelsed pöördumised

tõlkida eesti keelde ka enda vahendite arvelt nagu näeb ette vangla sisekorraeeskirja § 491. Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale taotluse võõrkeelsete kahjunõuete

tõlkimiseks saatmiseks, nõustudes sealjuures ise tõlketeenuse eest tasuma. Eeltoodud asjaolusid

arvestades puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus lasta kaebaja esitatud võõrkeelse

kahjunõude tõlke eest tasuda vanglal, kuna kaebaja eesti keele oskus on piisav eestikeelse

kahjunõude esitamiseks ning tal esines võimalus tasuda tõlketeenuse eest enda vahendite arvelt.

16. Tartu Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. veebruari

2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ning halduskohtu määruse hüvitamisnõude

tagastamise osas muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)