2-21-10626/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(17)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-10626

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Harku Vara OÜ hagi Osaühingu Reaalprojekt vastu

leppetrahvi 30 504 eurot saamiseks ja kahju 6100 eurot

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Reaalprojekt apellatsioonkaebus ja Harku Vara

OÜ vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Osaühingu Reaalprojekt apellatsioonkaebusel 23 197 eurot

Harku Vara OÜ vastuapellatsioonkaebusel 13 407 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

19. aprill 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Harku Vara OÜ (registrikood

12763252), lepinguline esindaja Jaanus Silm

Kostja (apellant): Osaühing Reaalprojekt (registrikood

10765904), esindajad juhatuse liige Mikk Reier ja

vandeadvokaat Taivo Ruus

2(17)

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. detsembri 2021. a otsus osas, milles kohus hagi

rahuldas.

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

3. Osaühingu Reaalprojekt apellatsioonkaebus rahuldada, Harku Vara OÜ

vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud Harku Vara OÜ kanda.

5. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Harku Vara OÜ (hageja) esitas 6. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi Osaühingu

Reaalprojekt (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi

30 504 eurot ja kahjuhüvitise 6100 eurot.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 15 veebruaril 2019 töövõtulepingu,

millega kostja kohustus teostama Harku vallas Apametsa tee arendusalal Kabelisauna tee

kinnistutele juurdepääsu teede, tänavavalgustuse ja tehnovõrkude (side-, vee-,

kanalisatsiooni- ja sadeveetrassid) projekteerimise, ehitusprojektide kooskõlastamise ning

koostamise ja ehituslubade taotluste ette valmistamise vastavalt kostja hinnapakkumisele

4.3-306Pa. Kokkulepitud tööd hõlmasid ka pärast ehitusloa väljastamist koostatavad

tööprojekte ning töö pidi lepingu p 3.1 kohaselt olema valmis ja tellijale üle antud hiljemalt

120 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest ehk 15. juunil 2019. Lepingu p 9.3 alusel on

3(17)

tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest (24 600 eurot) iga tähtaega

ületava päeva eest.

Kuna kostja ei saanud töid kokkulepitud ajaks valmis, siis teatas hageja leppetrahvi

rakendamisest ja nõudis esmakordselt leppetrahvi tasumist 12. augustil 2019. Teistkordselt

esitati leppetrahvinõue 16. aprillil 2020. Vastuseks teatas kostja, et aktsepteerib asjaolu, et

ei suutnud tööde teostamise tähtaega järgida ning tegi ettepaneku tööde akti

allkirjastamiseks muudetud hinnaga. Hageja sellise lepingu muutmisega ei nõustunud.

Alates 26. oktoobrist 2019 kuni 12. märtsini 2021 oli lepingujärgsete tööde teostamine

takistatud hagejast tuleneval põhjusel ning selle perioodi eest hageja leppetrahvi ei nõua.

Pärast seda on kostja jälle viivituses tööde lõpliku valmimisega, kuna tegemata on

jätkuvalt tööprojektid (mis lepingu järgi olid töövõtu esemeks).

2021. a aprillis peetud kirjavahetuses asus kostja seisukohale, et koostab tööprojektid

üksnes siis, kui hageja loobub oma trahvinõudest. Hageja vastas, et poolte vahel on

jätkuvalt kehtiv leping, mille alusel vastav töö tuleb teostada ning ta ei kavatse loobuda

oma lepingust tulenevast trahvinõudest.

Leppetrahv 6. juuli 2021. a seisuga on 30 504 eurot, sh ajavahemiku 15. juuni 2019 kuni

25. oktoober 2019 eest 16 236 eurot (24 600 × 0,5% × 132 päeva) ja ajavahemiku

12. märts 2021 kuni 6. juuli 2021 eest 14 268 eurot (24 600 × 0,5% × 116 päeva).

Lepingu p 9.4 järgi on leppetrahv kokku lepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte

kohustuse täitmise asendamiseks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-st 3 ja §-st 115 tuleneb, et kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kostja rikkumise tõttu oli hageja

sunnitud tellima tööprojektid kolmandalt isikult, OÜ-lt Triangulum. Vastavalt OÜ

Triangulum hinnapakkumisele on kostja poolt tegemata tööde teostamise maksumus 6100

eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Alternatiivselt palus

kostja vähendada hageja nõutavat leppetrahvi mõistliku suuruseni.

Kokkulepitud tähtajaks ei olnud kostjal võimalik lepingut algselt kokkulepitud mahus täita,

mille tingis hageja enda tegevus ja soov muuta detailplaneeringus ettenähtud projekti

tehnilist lahendust.

Ehitusloa väljastamine viibis hagejast sõltuvatel põhjustel, nimelt ei nõustunud hageja

eesvooluga liitumise tasu maksmisega teenuse osutajale. 15. aprillil 2020 esitas hageja

kostjale lõpliku leppetrahvi nõude perioodi kuni 25. oktoobrini 2019 eest summas 17 097

eurot. Ühtlasi nõudis hageja kostjalt lepingu tasu summas arve esitamist, mida soovis oma

väidetava leppetrahvinõudega tasaarvestada. 18. mail 2020 tunnistas kostja töö valmimist

25. oktoobril 2019.a ning tegi ettepaneku muuta lepingu hinda 10 000 eurole (lisandub

käibemaks). Hageja ei olnud hinna muutmise kokkuleppega nõus.

12. aprillil 2021 asus hageja kostjalt nõudma projektis kajastatud toru valiku sobivuse

selgitusi ja 26. aprillil 2021 esitas väite, et koostatud projekt ei ole tööprojekt. Seda väidet

4(17)

kordas hageja 29. aprillil 2021. Samas teatas hageja täiendava leppetrahvi arvestamise

kavatsusest.

Kostja möönab, et tööde valmimine viibis kuni 25. oktoobrini 2019, kuid töö valmimise

viibimine oli kostja arvates vabandatav. Hageja palus kostjalt teistsugust ja täiendavat

projektlahendust juba valminud lahendusele lisaks. VÕS § 160 kohaselt ei või kohustuse

rikkumise vabandatavuse korral leppetrahvi nõuda.

Hageja on 25. oktoobrile 2019 järgneva ajavahemiku eest leppetrahvi nõudmise õiguse

kaotanud ning ei käitu leppetrahvi nõudes kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja esitas

15. aprillil 2020 kostjale lõplikuks nimetatud leppetrahvinõude ajavahemiku 16. juuni 2019

kuni 25. oktoober 2019 eest summas 17 097 eurot. Hageja kinnitas samas kirjas, et on

võtnud teostatud töö vastu ja see vastab kokkulepitud tingimustele. Hageja ei teatanud

ühestki töös esinevast puudusest.

Kostja töö vastas lepingutingimustele. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et

projekteerimistööd ei vasta tööprojektile kehtivatele nõuetele (Majandus- ja taristuministri

17. juuli 2015. a määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" § 10 lg 1). Pädeval ehitajal oli

võimalik koostatud projekti alusel ehitada. Seetõttu on pärast 25. oktoobrit 2019 kulgenud

aja eest arvestatud leppetrahv igal juhul alusetu ja põhjendamatu.

Juhul kui kohus asub seisukohale, et kostja koostatud projekt siiski ei vasta mingis osas

tööprojekti mahule, palub kostja arvestada hageja lepingulist käitumist, kuivõrd ta teatas

täiendavalt tellitud töödele vaatamata, et ei kavatse kostjale tööde eest maksta, vaid nõuab

hoopis leppetrahvi. Sellises olukorras oli kostjal õigus VÕS § 111 lg 4 alusel oma

kohustuse täitmisest keelduda.

Isegi kui töös esineks mistahes puudusi (mida kostja eitab), ei teatanud hageja neist töös

esinenud võimalikest väidetavatest puudustest õigeaegselt ja on seetõttu minetanud õiguse

puudustele tugineda (VÕS § 643, § 644 lg-d 1 ja 3). Hageja on majandustegevuses

tegutsev professionaal ja pidi väidetava töö mittevastavuse tuvastama kui mitte kohe, siis

mõistliku aja jooksul pärast töö vastuvõtmist. Selline aeg on 21. aprilli 2021. a seisuga

(ehk ca 1,5 aasta möödumisel tööde vastuvõtmisest) igal juhul möödas.

Leppetrahvinõue on kohustuse täitmise ulatust ja hageja tegelikku õigustatud huvi

arvestades ebamõistlikult suur. Kostja palub mh arvestada, et hagejal ei ole tööde

lõpetamise tähtaja ületamise tõttu kahju tekkinud ning kostjale on tööde lepingulisest

maksumusest (20 500 eurot) seni tasutud ainult 4100 eurot. Kostja palub leppetrahvi VÕS

§ 162 lg 1 alusel vähendada 1 euroni.

Lisaks on hageja arvestanud kostja hinnangul leppetrahvi vastuolus käibemaksuseadusega

käibemaksuga lepingutasult.

Leppetrahvinõue on vastuolus ehituses, sh projekteerimisvaldkonnas kehtiva tavaga, mida

pooled on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 1 ja VÕS § 25 lg 2 kohaselt kohustatud

järgima. Kostja peab selliseks kirjutatud tavaks ehituse töövõtulepingute soovituslikke

üldtingimusi (ETÜ) 2013. ETÜ 2013 p 12.2.3 kohaselt ei ületa tellija poolt töövõtja suhtes

rakendatavate leppetrahvide summa viit protsenti lepingu hinnast (arvestatuna

käibemaksuta summast), kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Seega oleks valdkonnas

5(17)

kehtiva tava kohaselt hagejal võimalik nõuda kostjalt trahvi maksimaalselt 1025 eurot

(20 500 × 5%).

Hageja poolt kahjunõude tõendamiseks esitatud Triangulum OÜ hinnapakkumus ei kinnita

ei tööde tellimist ega teostamist. Samuti ei tõenda pakkumuse esitamine pakkumuse teinud

ettevõtja tegelikku võimekust mistahes asjassepuutuvaid projekteerimistöid üldse teostada.

Isegi kui Triangulum OÜ omaks võimekust ehitusprojekte koostada, ei saa pakkumus

ühelgi juhul tõendada hagejale sellise kahju tekkimist, mille eest vastutaks kostja.

Olukorras, kus kostja oli juba koostanud vee, kanalisatsiooni ja sajuvee kanalisatsiooni

projekti, mille alusel väljastati hagejale ehitusluba, ei ole põhjendatud samade trasside

mistahes täiendavate tööjooniste "vormistamise" eest kostja töötasuosaga võrdses suuruses

tasu täiendav maksmine. Kui kostja oleks oma kohustuse tõepoolest täitmata jätnud, poleks

kohalik omavalitsus sellistele trassidele üldse ehitusluba väljastanudki. Kuna kohalik

omavalitsus on aga kostja töö alusel ehitusloa väljastanud, ei saa esineda mistahes puudusi,

mis saaksid põhjendada sama töö teistkordse tellimise vajadust.

Lisaks kataks mistahes suuruses leppetrahv käesoleval juhul kindlasti võimaliku kahju ning

kahjunõue tuleb jätta rahuldamata ka VÕS § 161 lg 2 alusel.

3. septembri 2021. a menetlusdokumendis esitas kostja ka protsessuaalse tasaarvestuse

avalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagi on (kasvõi osaliselt) põhjendatud. Kostja palub

hageja nõude tasaarvestada kostja lepingulise tasu maksmise nõudega hageja vastu

(käibemaksuta summa 20 500 eurot).

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 8. detsembri 2021. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 6100 eurot ning leppetrahvi 17 097 euro

ulatuses. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 15. veebruaril 2019

töövõtulepingu. Kokku lepitud tööde lõpetamise tähtpäev oli 15. juuni 2019, kuid hageja

väitel ei täitnud kostja lepingut tähtaegselt, jättes tööprojekti koostamata.

Lepingupoolte 14. aprilli 2021. a, 29. aprilli 2021. a kirjavahetuste ning hageja 30. aprilli

2021. a seisukohaga on hageja tõendanud enda väiteid seoses tööprojekti esitamata

jätmisega kostja poolt. Olukorras, kus kostja seadis edasise koostöö (sh lepingu täitmise)

üheks eeltingimuseks leppetrahvinõudest loobumise, ei saa hagejale ette heita kolmandalt

isikult tööprojekti tellimist ja sellest kostjale teatamist. Puudub alus eeldada, et hageja tellis

piisava põhjuseta tööprojekti kolmandalt isikult olukorras, kus tööprojekti järele sisuline

vajadus puudus. Seetõttu ei välista hagi rahuldamist kostja väited, mille kohaselt

põhiprojekt on koostatud tööprojekti mahus, st põhiprojekt võimaldas kohest ehitamist,

tööprojekti järgi tegelik vajadus puudus ja ehitus toimus suure tõenäosusega põhiprojekti

järgi. Hageja on esitanud tõendina Triangulum OÜ hinnapakkumise, mis tõendab

kolmanda isiku poolt tööprojekti koostamise maksumust. Kohus järeldas eelmärgitust, et

hageja nõue lepingu rikkumisega tekitatud kahju 6100 euro kostjalt väljamõistmiseks VÕS

§ 115 alusel on kogu ulatuses põhjendatud.

6(17)

Leppetrahv oli töövõtulepingu p-st 9.4 järelduvalt kokku lepitud kohustuse täitmise

tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Hinnates kohtule esitatud asjaolusid,

kohaldades lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 sätteid ja poolte käitumist arvesse võttes

(VÕS § 29 lg 5 p 3), sai kohtu arvates järeldada, et leppetrahv on käesoleval juhul eelkõige

kostjat survestav kokkulepe, mis pidi tagama, et kostja lepingut nõuetekohaselt täidab, st

leppetrahv on kokku lepitud lepingu täitmisele sundimiseks. Lepingu esemeks olid

projekteerimistööd, mille õigeaegne valmimine on selgelt hageja huvides. Hageja ei ole

kaotanud õigust leppetrahvile (VÕS § 159 lg 2). Hageja on mõistliku aja jooksul ja

korduvalt pöördunud kostja poole leppetrahvinõudega. Kuna leppetrahvi eesmärgiks oli

sisuliselt rikkumise sanktsioneerimine, tuleb arvestada kostja rikkumise raskust ja hageja

õigustatud huvi täitmise vastu. Leppetrahvi nõude esitamine hageja poolt ei ole vastuolus

hea usu põhimõttega.

Kohus pidas põhjendatuks leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada. Hageja on

leppetrahvi arvestanud edasi olukorras, kus ta ise on pöördunud kostja poole nõudega

tasuda leppetrahv ja fikseerinud leppetrahvi nõude suuruses 17 097 eurot. Leppetrahvi

vähendamine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja on oma töövõtulepingust tulenevad

kohustused osaliselt täitnud ning hageja on säästnud raha, mis on jäänud seni kostjale välja

maksmata (tasutud on 4920 eurot). Kostja pole väitnud, et leppetrahvi väljamõistmisega

võiks tekkida tema maksejõuetuks muutumise oht.

Kostja ei ole tõendanud rikkumiste vabandatavust (VÕS § 103 lg 1) ning kohtu hinnangul

ei esinenud ka VÕS § 160 kohaldamise eeldusi. Kohus ei nõustunud hagejaga, et

VÕS § 161 lg 2 kohaldamiseks ei ole alust. Kuna kostja ei esitanud hagejale tööprojekti ja

hageja oli sunnitud selle tellima kolmandalt isikult, mille osas on hageja esitanud

kahjuhüvitise saamise nõude 6100 eurot (mida kohus pidas põhjendatuks), siis leppetrahvi

vähendamine mõistliku suuruseni saab olla seostatud asjaoludega, mis on puutumuses

töövõtulepinguga

seotud

poolte

käitumise

kõikide

aspektidega.

Kuna

juba

leppetrahvinõude esitamisel fikseeritud suuruses (17 097 eurot) pidi hagejale olema selge

vajadus kolmandalt isikult tööprojekt tellida, siis ei ole seda ületavas osas leppetrahv

mõistlik. Hageja leppetrahvinõue tuleb rahuldada seega osaliselt, vähendades leppetrahvi

17 097 euroni. Leppetrahvi vähendamine kostja poolt pakutud määrani vähendaks oluliselt

leppetrahvi kui tagatise tähendust.

ETÜ 2013-st tuleneva leppetrahvi piirmäära rakendamine ei olnud kohtu hinnangul

põhjendud, sest hageja ei ole kostjaga seotud sama majandus- ja kutsetegevusala mõttes.

Leppetrahvi täielikku rahuldamata jätmist ei tingi ka kostja vastuväited, mille kohaselt

põhjustasid osa viivitusest Harku valla ja valla vee-ettevõtja nõudmised ning asjaolu, et

ajavahemikul 15. juunist 25. oktoobrini 2019 puudus hagejal võimalus ehitada, sest puudus

ehitusluba. Hageja on leppetrahvi nõude esitamisel arvestanud ainult perioode, mis ei

olnud sõltuvuses kostjast.

Kostja esitatud protsessuaalne tasaarvestusavaldus ei olnud maakohtu hinnangul

põhjendatud. VÕS § 197 lg-st 1 järelduvalt peab tasaarvestuseks kasutatav nõue olema

sissenõutav (VÕS § 82 lg 7) ning nõue, mida tasaarvestatakse, peab olema täidetav.

Tuginedes lepingu p-dele 6.5 ja 11.2 ning VÕS § 637 lg-le 4, leidis kohus, et kostja

tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Töö jäi kostja poolt osaliselt tegemata, hageja ei

7(17)

ole tööd vastu võtnud, pooled on kokku leppinud selles, et kostja tasunõude sissenõutavaks

muutumise eelduseks on tööde vastuvõtmine hageja poolt, puudub kokkulepe lugeda töö

vastu võetuks muul alusel, samuti ei ole kostja esitanud arvet, millest nähtuks nõude täpne

suurus (arvestades, et töö on tehtud ainult osaliselt). Seega saab järeldada, et kostja

tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja kostja tasaarvestusavaldus tuleb jätta

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub 7. jaanuaril 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata, alternatiivselt vähendada leppetrahvi 1 euroni. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamis-

ning TsMS § 392 lg 1 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud selgitamiskohustust. Kostja esitas kohtule

20. oktoobri 2021. a määruses tehtud ettepanekul tõendina eriteadmistega isiku arvamuse,

mille kohaselt võimaldab kostja koostatud põhiprojekt ehitamist. Kohus võttis selle tõendi

asja materjalide juurde. Maakohus hindas kõnealuse tõendi üllatuslikult sisuliselt

asjakohatuks, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. Samuti on maakohus selliselt kostjat

eksitanud. Kui kohus pidas tõendi esitamist vajalikuks mõne muu asjaolu tõendamiseks,

tulnuks seda pooltele selgitada.

Maakohus lahendas lepingu väidetavast rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet, kuid

ei tuvastanud, millise tulemuse saavutamises pooled kokku leppisid ning kas ja millal

selline tulemus saavutati. Alles pärast kokkuleppe sisu tuvastamist oleks kohus saanud

võtta seisukoha nõude esmase eelduse osas – kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kohus on

eeldanud hageja väite alusel, et kostja jättis lepingu täitmata. See on ebaõige ega ole

kooskõlas asjas esitatud tõenditega.

Kostja täitis lepingu pärast kokkulepitud tähtaega, kuid vastavalt kokkuleppele. Seetõttu on

asendustäitmisest tulenev kahju hüvitamise nõue välistatud. Ka hageja on 15. aprilli

2020. a leppetrahvinõudes avaldanud, et kohustused täideti 13. jaanuaril 2020, kuid

arvestab trahvi kuni 25. oktoobrini 2019. Samuti teavitas hageja selles kostja esitatud arve

tasaarvestusest ja jäägi 2583 euro tasumisest. Järelikult ei olnud pooltel hiljemalt

15. aprillil 2020 vaidlust tööde nõuetekohases valmimises ja kostja tasunõude

sissenõutavuses. Hageja nõustus kostja tööga, olles valmis selle eest tasuma (tasaarvestust

teostades).

Pooled ei sõlminud erikokkuleppeid lepingu tulemuse kvaliteedi osas. Seega tuli leping

lugeda täidetuks ehitamist võimaldava projekti valmimisest (Majandus- ja taristuministri

17. juuli 2015. a määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" § 10 lg 1). Kostja koostatud

projektlahendus vastas ehitusprojektile esitatud nõuetele, kuna ehitajal oli võimalik selle

järgi ehitada. Seda kinnitab eriteadmistega isiku arvamus, mida maakohus kahju

hüvitamise nõude üle otsustamisel ei hinnanud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kahju

hüvitamise nõude eelduseid ei saa lugeda tõendatuks kostja menetlusdokumendi, hageja

väidete ja kostja töötajate subjektiivsete ekslike käsitlustega lepingu täitmisest ning nõude

8(17)

esitamisega. Vastasel korral oleks TsMS 230 lg-st 1 tulenev hageja kohustus oma nõuet

tõendada sisutu.

Hagejale 25. oktoobril 2019 üle antud projekti olemust ja tähendust ei muuda kostjaga

2021. a kevadel peetud kirjavahetus. See puudutas pärast tööprojekti saamist tekkinud

küsimusi. Tasu maksmise kohustus tekkis hagejal juba projekteerimiskohustuse täitmisest.

Lepingu täitmise fakti ei muuda ka asjaolu, et kostja keeldus järelevalve staadiumis

esitatud küsimustele vastamisest. Projekteerimiskohustuse oli kostja selleks ajaks täitnud.

Isegi kui kostja oleks andnud hagejale 25. oktoobril 2019 üle puudustega töö, minetas

hageja mõistliku aja möödumisel töö vastuvõtmisest võimaluse viidata töö puudustele ja

kohaldada õiguskaitsevahendeid (sh esitada kahju hüvitamise nõue).

Täidetud ei ole ka muud kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja väitel on tekkinud

kahjuks Triangulum OÜ 30. aprilli 2021. a hinnapakkumisest nähtuv 6100 eurot. Samas ei

olnud seda hinnapakkumist põhiprojekti valmimise ajaks küsitud. Seega ei saanud hagejale

olla lepingu tulemuse saavutamisel tekkinud mistahes hüvitamisele kuuluvat kahju. Mingit

muud kahju ei ole hageja nimetanud ega nõudnud. Isegi kui kostja ei andnud 25. oktoobril

2019 üle kokkulepitud tulemust, ei ole hageja tõendanud mistahes kahju tekkimist ega

põhjuslikku seost kahju ja kostja tegevuse vahel. Hageja varaline olukord ei ole

halvenenud, kuna talle ei saanud hinnapakkumisest tekkida maksekohustust ja see

pakkumus kehtis vaid ühe päeva. Lisaks ei ole hageja tõendanud hinnapakkumise

vastuvõtmist, töö tellimist, selle saamist ega tasumist. Kui hageja ka tasus Triangulum OÜ-

le 6100 eurot, on ta säästnud 36 000 eurot, kuna maksis 20 500-eurose väärtusega töö eest

kostjale 4100 eurot ning sai ehituses realiseeritud projekti, lisaks tasuta pumplata

lahendusega projekti. Seejuures oleks Triangulum OÜ-lt töö tellimisel muutunud vaid vara

liik – raha oleks asendunud töötulemusega. Ühingu varaline olukord oleks jäänud samaks.

Samas olnuks sellise projekti tellimine tarbetu, kuna hageja sai kolmanda isiku

tööprojektiga saavutada sama tulemuse, mille ta oli saavutanud 25. oktoobril 2019

valminud kostja projektiga.

Kohus on jätnud hindamata kostja väited Triangulum OÜ hinnapakkumises märgitud

põhjendamatult kõrge hinna kohta, arvestades kostja tehtud töö mahtu. Kohus oleks

pidanud võtma seisukoha, millises osas oli kostja lepingu kolmandalt isikult teenuse

(väidetava) tellimise ajaks täitnud ja millises ulatuses oli töö tellimine vajalik.

Leppetrahvi väljamõistmine 17 079 euro ulatuses alates 15. aprillist 2020 ei ole otsuses

arusaadav ega jälgitav. Kohus ei ole vaatamata kostja taotlusele kohaldanud VÕS § 162 lg-

t 1. Kohus on sidunud leppetrahvi hageja poolt valitud suvalise päevaga, millel pole seost

ühegi leppetrahvi nõude lahendamise ega vähendamise taotluse olulise asjaoluga.

Ebaselgeks jääb, miks ei oma leppetrahvi nõude puhul tähtsust nt lepingu täitmise päev

25. oktoober 2019, pärast mida kostja täitmisega viivituses ei olnud. Ainuüksi poolte esile

toodud asjaolude loetlemine ja kirjeldamine ei asenda otsuse põhjendamiskohustust.

Arusaamatuks jääb otsuses viide leppetrahvi kahju hüvitavale funktsioonile, kui kohus on

juba kahju hüvitamise nõude rahuldanud. Samuti jääb selgusetuks, millega seoses ja

määral kohus leppetrahvi puhul kahjuhüvitist arvestab. Otsus on leppetrahvile omistatud

funktsiooni osas ka vastuoluline, kuna kohus on samal aja leidnud, et leppetrahv on

9(17)

eelkõige kokku lepitud lepingu (tähtaegsele) täitmisele sundimiseks. Hageja ei ole projekti

valmimisega viibimisest tekkinud negatiivseid tagajärgi, mida leppetrahv leevendada või

hüvitada saaks, esile toonud.

Kohus ei hinnanud kostja väidet, et ehitusloa saamiseni ei olnud hagejal võimalik ehitada

ja kuna loa viibimine sõltus hagejast, ei saanud projekti viibimine tekitada hagejale kahju.

Hagejal oli ehitamiseks vajalik projekt olemas 1,5 aastat enne ehitusloa väljastamist.

Järelikult ei oleks ta saanud seda enda tegevuse tõttu kasutada ka siis, kui projekt oleks

valminud tähtaegselt. Kuna lepingu täitmisega lepingu rikkumine lõppes, ei saanud pärast

tööprojekti hagejale üleandmist olla põhjendatud mistahes ulatuses leppetrahvi nõudmine.

Lisaks on kohtu käsitlus selle kohta, kuidas kostja esitatud tõend tõendab lepingu täitmist,

kuid ei põhjenda hagi täielikku rahuldamata jätmist, vastuoluline.

Kohus ei arvestanud, et lahendi jõustumisel tekiks olukord, kus hageja on saanud 16 400

euro väärtuses töö kostjalt sisuliselt tasuta ning lisaks peab kostja tasuma tehtud töö eest

trahvi ja kahjuhüvitist, kuid kahju hagejale ei tekkinud. Selline lahend ei ole kooskõlas

õigusnormidega (sh VÕS § 162 lg-ga 1) ja on ebaõiglane. Isegi kui kostjalt leppetrahv

välja mõista, ei ole hageja nõutud ega kohtu poolt määratud summa kooskõlas valdkonna

tavaga.

Tasaarvestusavalduse rahuldamata jätmine ei ole õiguslikult põhjendatud ega kooskõlas

asjas esitatud tõenditega. Kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mille

tasaarvestamiseks hageja rahuldatud nõudega puudus menetluses igasugune takistus.

Tõendatud on, et kostja täitis töövõtulepingu. Hageja on töö valmimist ka ise kinnitanud.

Seejuures ei mõjuta tasunõude sissenõutavust arve esitamata jätmine, kuna tasu suurus

tuleneb lepingust. Mõistlikuks ega vajalikuks ei saa pidada arve väljastamist olukorras, kus

hageja on teavitanud, et ta ei kavatse seda maksta, kuid arve väljastamisega kaasneks

kostjale käibemaksu maksmise kohustus. Seega on kostja tasaarvestus kehtiv.

Kohtu arvates täitis kostja lepingu osaliselt. Seetõttu oleks kohus pidanud määratlema

täidetud lepingu osa ja selle väärtuse lepingu mahust, samuti selle, kas hageja tasutud osa

selle kattis. Kui kohus ei suutnud seda tuvastada, oleks pidanud seda pooltega arutama ja

selgitama vajadust esitada täiendavaid selgitusi või tõendeid.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta maakohtu otsuse kostja

poolt vaidlustatud ulatuses muutmata.

Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Rikkumisega ei ole tegemist, kui kohus ei tee

esitatud tõendist sama järeldust, nagu kostja. See, millise (kvaliteediga) tõendi pool esitab,

on tema enda otsustada. Kohus ei pea ega saagi enne tõendi esitamist ette öelda, kas ja

millist mõju mingi tõend omab. Seejuures on kohus praegusel juhul hinnanud lisaks kostja

esitatud asjatundja arvamusele ka teisi tõendeid.

Maakohus jättis põhjendatult R. Rätteli arvamusega arvestamata. R. Rättel ei ole

tuvastanud, et ehitustööd teostati kostja koostatud põhiprojekti alusel. Arvamusest ei nähtu,

millistele tööprojektile esitatud nõuetele põhiprojekt vastab. Samuti ei ole asjatundja

järeldused kontrollitavad ega jälgitavad. Selline arvamus on ebausaldusväärne. Hageja on

10(17)

tõendanud, et tellis pärast kostja keeldumist tööprojekti, kooskõlastas selle ehitaja ja vee-

ettevõtjaga ning ehitustegevus toimus Triangulum OÜ koostatud tööprojekti järgi.

Kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Kohus on õigesti leidnud, et kostja on enne

kohtumenetlust tunnistanud, et tööprojekt on tegemata, kuid ei ole pidanud lepinguliste

kohustuste täitmise jätkamist võimalikuks, kuna hageja oli esitanud leppetrahvinõude.

Lisaks on hageja esitatud Triangulum OÜ hinnapakkumise järgi tööprojekti koostamise

hind 6100 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tööprojekti koostamine maksaks vähem. Seega

ei saa kohtule ette heita, et ta lähtus hageja esitatud hinnapakkumisest. Seejuures hüvitab

väljamõistetud kahju varalise diferentsi, mille tekitas kostja lepingurikkumine. Kui kostja

oleks täitnud oma lepingulisi kohustusi ja koostanud tööprojekti, ei oleks hagejal olnud

vajadust tellida Triangulum OÜ-lt tööprojekti. Seega on kahju ja kostja rikkumise vahel

põhjuslik seos. Hageja ei nõustu, et kahju ei tekkinud ning ta on raha säästnud. Kostjal on

võimalik esitada hagejale arve tasunõude sissenõutavaks muutumiseks.

Maakohus on kaalunud kostja poolt leppetrahvi vähendamise aluseks nimetatud asjaolusid,

leides, et leppetrahvi vähendamiseks alla 17 079 euro ei ole põhjust. See, et kostja ei

nõustu kohtu diskretsiooniotsusega, ei tähenda, et kohus oleks rikkunud diskretsiooni piire.

Kostja arusaam, et kohus peaks trahvi vähendamisel protsentuaalselt määrama, millist

osakaalu mingi asjaolu omab, ei tulene seadusest. Kohus võibki asjaolusid kogumis

arvestades leida, kas ja mil määral on leppetrahvi vähendamine põhjendatud ja kas mingi

asjaolu annab vähendamiseks alust.

Pooled ei ole lepingus leppetrahvi piiranud ja see ei olnud lepingut sõlmides nende tahteks.

Tegemist ei ole küsimusega, mida tuleks reguleerida tavade või praktikaga, vaid poolte

teadliku sooviga. Samuti ei ole pooled ETÜ 2013 soovituslike üldtingimuste kohaldamises

kokku leppinud. Kostja ei ole ka tõendanud, et projekteerimistööde tellimisel kohaldub

tavade ja praktika kohaselt ETÜ 2013. Seega ei ole ETÜ 2013 ja selles sisalduvad

piirangud kohaldatavad ning puudub tava ja praktika, mille kohaselt projekteerija vastutus

oleks piiratud 5% lepingu hinnast (käibemaksuta).

Maakohus jättis põhjendatult menetlusliku tasaarvestuse tegemata. Kui kostja ei tea oma

nõude suurust, ta ei ole töid lõpuni valmis teinud, andnud neid üle hagejale, väljastanud

tööde osalise üleandmise kohta akti ega arvet ja on kinnitanud, et ei kavatse arvet maksude

tasumise vältimiseks esitada, puudub kostjal sissenõutav nõue, mida hageja nõudega

tasaarvestada.

6. Hageja palub 26. jaanuaril 2022 esitatud vastuapellatsioonkaebuses maakohtu

otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, ning teha uus otsus, millega

mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 13 407 eurot. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse

kohaselt

väljus

maakohus

leppetrahvi

vähendamisel

diskretsiooni piiridest. Hagejale ei olnud leppetrahvinõuet 17 097 eurot esitades teada

vajadus tellida kostja poolt tegemata tööprojekt kolmandalt isikult. Hageja esitas nõude

kostjale 15. aprillil 2020. Hageja sai kostja lepingu täitmisest keeldumisest teada

29. aprillil 2021. Hageja ei osanud aasta varem arvata, et kostja keeldub lepingut lõpuni

11(17)

täitmast. Seega on maakohus vähendanud leppetrahvi ebaõigele faktilisele asjaolule

tuginedes.

Leppetrahvi vähendamiseks ei anna alust ka muud asjaolud. Hageja töövõtulepingust

tulenevad kohustused kostja ees ei ole lõppenud ning hageja ei ole raha säästnud. Kui

kostja nõue muutub sissenõutavaks (kostja annab tööd üle, hageja võtab need vastu ja

kostja esitab tasumiseks arve), tasub hageja vastava arve või tasaarvestab võimalikud

vastastikused nõuded. Samuti ei anna leppetrahvi vähendamiseks alust see, et kostja ei

soovinud lõplikult töid hagejale üle anda ega tasu sissenõutavaks muutumise eelduseks

olevat arvet esitada.

Kohustuse osaline täitmine ei anna ka põhjust leppetrahvi vähendamiseks. Hageja sooviks

ja eesmärgiks oli tervikliku projektdokumentatsiooni saamine, mille alusel väljastatakse

ehitusluba, viiakse läbi ehitustööd ning antakse vastused ehituse käigus tekkinud

küsimustele. Sellist lepingu täitmist hageja ei ole saanud. Seejuures on hageja andnud

kostjale 30. aprillil 2021 võimaluse vältida leppetrahvi suurenemist, kuid kostja ei ole seda

kasutanud, vaid keeldunud lepingu täitmisest, survestades hagejat leppetrahvist loobuma.

Lisaks on kostja poolt koostatud tänavavalgustuse projekti osas ilmnenud täiendavad

puudused, mille tõttu on hagejal tekkinud lisakulu 3000 eurot. Kostja ei ole ka väitnud, et

ta ei suudaks nõutavas suuruses leppetrahvi tasuda.

7. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes

tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi

täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse, vastuapellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

9. Hageja on esitanud kostja vastu kaks nõuet: nõude leppetrahvi 30 504 euro

saamiseks ning kahjuhüvitise 6100 euro saamiseks.

9.1.

Leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 järgi lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised

eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on

lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui

lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2) (vt ka Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-36-17, p 11).

9.2.

Hageja kahjunõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel (koosmõjus

VÕS §-dega 127 ja 128). Selle nõude rahuldamiseks peavad täidetud olema eelkõige

järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 100); kostja vastutab

lepingu rikkumise eest, st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli kostjale lepingu sõlmimise ajal

12(17)

ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127

lg 4) (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15 ja seal

viidatud praktika).

10. Maakohus on tuvastanud järgmised vaidluse lahendamisel olulised faktilised

asjaolud:

▪ Pooled sõlmisid 15 veebruaril 2019 töövõtulepingu, millega kostja kohustus

teostama Harku vallas Apametsa tee arendusalal Kabelisauna tee kinnistutele

juurdepääsu

teede,

tänavavalgustuse

ja

tehnovõrkude

projekteerimise,

ehitusprojektide kooskõlastamise ning koostamise ja ehituslubade taotluste ette

valmistamise. Kokkulepitud tööd hõlmasid ka pärast ehitusloa väljastamist

koostatavad tööprojekte.

▪ Tööd pidi lepingu punkti 3.1 kohaselt olema valmis ja hagejale üle antud hiljemalt

15. juunil 2019, kuid töid selleks kuupäevaks hagejale üle ei antud. Tööde

üleandmine viibis vähemalt kuni 25. oktoobrini 2019 (hageja väitel kestab viivitus

senini).

▪ Lepingu p 9.3 alusel on tellijal (hagejal) õigus nõuda leppetrahvi 0,5% lepingu

maksumusest iga tähtaega ületava päeva eest.

▪ 15. aprillil 2020 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude ajavahemiku kuni

25. oktoobrini 2019 eest summas 17 097 eurot ning nõudis kostjalt lepingu tasu

summas arve esitamist, mida soovis oma väidetava leppetrahvinõudega

tasaarvestada.

▪ 26. aprillil 2021 teatas hageja kostjale, et kostja koostatud projekt ei ole tööprojekt,

seda väidet kordas hageja 29. aprilli 2021. a kirjas, milles teatas mh täiendava

leppetrahvi arvestamise kavatsusest.

Nende asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab

need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes aluseks ka apellatsioonkaebuse

lahendamisel.

11. Eelmärgitut arvestades on nii leppetrahvi nõude kui ka kahjunõude rahuldamise

üheks esmaseks eelduseks see, et võlgnik (kostja) oleks oma lepingust tulenevat kohustust

rikkunud. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

12. Poolte vahel 15 veebruaril 2019 sõlmitud töövõtuleping (I kd, tl-d 4–6) on oma

sisult töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mille objektiks olid lepingu p-s 2.1

märgitud ja viidatud projekteerimistööd ning muud sellega seonduvat toimingud. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostja on lepingu esemeks olnud tööd kohaselt teostanud, kas

kostja on jätkuvalt täitmisega viivituses ning kas kostja vastutab täitmisel tekkinud

viivituse eest. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja lepingust tulenevate kohustuste

täitmisega viivitanud ajavahemikul alates 16. juunist 2019 kuni 25. oktoobrini 2019, kuid

hageja väited muude rikkumiste kohta on tõendamata.

13(17)

13. Hageja vädete kohaselt esinevad töös puudused, kuna koostatud projekt ei ole

tööprojekt (projekti alusel ei olevat võimalik ehitada). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub

tõenditest, et hageja on kostja poolt töövõtulepingu täitmisena pakutud tööd vastu võtnud

või vähemalt saab need lugeda hageja poolt vastu võetuks. Hageja ei ole küll allkirjastanud

kostja poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl-d 15–17), kuid 15. aprilli

2020. a kirjas (I kd, tl 14) on hageja juhatuse liige üheselt kinnitanud, et tööd saab lugeda

tellijale üleantuks 13. jaanuaril 2020. Hageja on palunud kostjal samas kirjas esitada arve

tehtud tööde eest. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös

ilmnevatele puudustele, kuid VÕS § 76 lg 4 alusel tuleb sellisel juhul eeldada, et täitmine

oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse

töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist

peab tõendama tellija (praeguses asjas seega hageja) (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21).

13.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu poolte esitatud tõenditest, et hageja poolt vastu

võetud töödes oleks esinenud hagiavalduses väidetud puudused, kostja poolt esitatud

ehitusinsener R. Rätteli hinnangust (mis on käsitletav asjatundja arvamusena; I kd, tl-d

156–159) võib pigem järeldada, et kostja koostatud projekt vastas tööprojekti nõuetele.

Viidatud hinnangust küll ei nähtu, kuidas on R. Rättel tuvastanud, et ehitustööd teostati

ainult kostja koostatud projekti alusel. Samas ei kinnita tõendid ka hageja väiteid.

Ringkonnakohus märgib, et 20. oktoobri 2021. a määruses tegi maakohus mõlemale

poolele ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, kas kostja koostatud põhiprojekt

võimaldas ehitada (I kd, tl 145). Hageja kohtu sellele ettepanekule ei reageerinud.

13.2. Arvestades hageja ülalmärgitud tõendamiskooormist ei tõenda kostja poolt

väidetavalt lõpetamata tööde tellimine Triangulum OÜ-lt, et tööd olid kostja poolt ka

tegelikult lõpetamata. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, nagu

tõendaksid 14. aprilli 2021. a ja 29. aprilli 2021. a kirjavahetused (I kd, tl-d 19–20, 143–

144) kostja poolt tööprojekti tegemata jätmist. Lisaks projektide koostamisele oli lepingu

järgi kostja kohustuseks ka töövõtja tehniline nõustamine kostja koostatud projekti

realiseerimiseks korraldatud ehitushahnke ettevalmistamise perioodil (lepingu p-d 3.2,

7.7). Need 2021. a kevadel peetud kirjavahetustes tõstatud küsimused puudutavadki kirjade

sisust nähtuvalt eelkõige projekti realiseerimist, mitte kostja lepingulist põhikohustust (mis

oli 13. jaanuaril 2020. a seisuga täidetud). Samuti ei saa teha kostja leppingurikkumise

kohta järeldusi hageja poolt kohtueelselt hageja lepingulise esindaja esitatud seisukohtast

(I kd, tl 25) ning kostjale esitatud nõudekirjadest.

13.3. Lähtudes eeltoodust, ei ole ringkonnakohtu arvates tõendatud selline kostja poolne

lepingurikkumine (VÕS § 100), mis oleks põhjuslikus seoses hageja väidetava kahjuga

(seoses töös esinenud puuduste kõrvaldamisega). Seetõttu jätab ringkonnakohus hageja

kahjunõude rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kontrollida kahjunõude

rahuldamise teisi eeldusi. Ringkonnakohus iseenesest nõustub kostjaga, et hageja pidi

praegusel juhul tööd viivitamata üle vaatma või üle vaadata laskma (VÕS § 643) ning

ilmnenud mitteavastvusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama (VÕS § 644 lg 1). VÕS

§ 644 lg 3 piirab tellija õigust töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui tellija

töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeagselt ei teata või majandus- või

14(17)

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt ei kirjelda. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus siiski vajalikuks

hinnata, kas hageja võib olla VÕS § 644 lg 3 esimese lause alusel kaotanud õiguse töö

väidetavatele mittevastavustele tugineda.

14. Töövõtulepingu p 9.3 annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi 0,5% lepingu

maksumusest iga tähtaega ületava päeva eest. Nagu ringkonnakohus eelnevalt järeldas,

saab töö hageja poolt vastuvõetuks hiljemalt 13. jaanuril 2020 ning hageja väited töös

esinenud puuduste kohta ei ole tõendatud. Seega ei saanud kostja olla pärast 13. jaanuri

2020 viivituses lepingu täitmisega (s.o tööde üleandmisega). Hageja poolt ajavahemiku

12. märts kuni 6. juuli 2021 eest nõutav leppetrahv on juba seetõttu põhjendamatu.

14.1. Kostja ei eita, et kuni 25. oktoobrini 2019 ei olnud lepingu esemeks olnud tööd

lõpetatud. Kostja leiab, et ta ei vastuta selle rikkumise (tähtaja ületamise) eest, kuna

rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103). Kostja poolt välja toodud asjaolud (s.o hageja soov

täiendava projektlahenduse koostamiseks) ei võimalda ringkonnakohtu arvates järeldada,

et rikkumine oli vabandatav. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustus

rikkumine ei ole vabandatav. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks lepingu

täitmise käigus teavitanud hagejat sellest, et saadud (uued) juhised võivad takistada tööde

tähtaegset lõpetamist. Lepingu p 7.4 viimasest lausest (ja ka p-st 7.11) tulenevalt ei saaks

töövõtja seetõttu taolistele asjaoludele enam ka tugineda.

14.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal seega õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu

p 9.3 alusel leppetrahvi tööde lõpetamise tähtaja ületamise eest ajavahemikul 16. juunist

kuni 25. oktoobrini 2019. Hageja ei ole selle ajaperioodi osas ringkonnakohtu arvates

leppetrahvi nõudmise õigust kaotanud (VÕS § 159 lg 2). Hageja on arvestanud kõnealuse

ajavahemiku eest (132 päeva) leppetrahvi 16 236 eurot.

14.3. Kostja taotlusel tuleb nõutavat leppetrahvisummat ringkonnakohtu arvates VÕS

§ 162 lg 1 alusel vähendada, kuna trahv on juhtumi asjaolusid arvestades ebamõistlikult

suur. Ringkonnakohus märgib, et ka maakohus on leppetrahvi VÕS § 162 lg-st 1 tuleneva

kaalutlus- ehk diskretsiooniõiguse alusel vähendanud, kuid pole juhtumi kõiki asjaolusid

vajalikul määral siiski arvestanud. Nagu eelnevalt märgitud, siis ringkonnakohus ei nõustu

maakohtu järeldusega, et hageja kahjunõue 6100 eurot on põhjendatud. Samuti on ebaõige

maakohtu käsitlus, nagu oleks hageja kohustus lepingujärgse tasu maksmiseks lõppenud

(ja sellega hageja raha säästnud). Lisaks ei ole maakohtu kaalutlused leppetrahvi

vähendamiseks otsuse põhjendustes lõpuni jälgitavad. See annab ringkonnakohtu arvates

aluse maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda.

14.4. Leppetrahv võib olla kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks (VÕS § 159

lg 1 esimene lause) või täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1 teine lause).

Töövõtulepingu p 9.4 järgi oli leppetrahv praegusel juhul kokku lepitud kohustuse täitmise

tagamiseks, st kohustuse täitmisele sundimiseks. Siiski on leppetrahvinõue kohustuse

täitmise ulatust ja hageja tegelikku õigustatud huvi arvestades ebamõistlikult suur.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada seejuures eelkõige lepingu hinda 20 500 eurot

(lisandub käibemaks), samuti asjaolu, et ehitusloa väljastamist enne 25. oktoobrit 2019 (ja

ka pärast seda) takistasid ka muud asjaolud peale nõuetekohase projekti puudumise

15(17)

(hagejal oli vaidlus eesvooluga liitumise tasu maksmise üle), mis vähendab kostja viivituse

olulisust hageja jaoks. Hageja ei oleks saanud ehtiusega enne 25. oktoobrit 2019 alustada

ka juhul, kui kostja ei oleks oma kohustuste täitmisega viivitanud. Kuna kostja on oma

leppingujärgsed kohustused kokkuvõttes täitnud, tekiks hageja leppetrahvinõude täielikul

rahuldamisel praeguses asjas ebaõiglane ja -mõistlik olukord, kus kostjal jääks viivituse

tõttu lepingujärgne tasu suuremas osas saamata (ning vastuapellatsioonkaebuse eset

arvestades peaks hagejale isegi täiendavalt tasuma).

14.5. Ringkonnkohus peab mõistlikkuks leppetrahvi summaks 5000 eurot. Eelmärgitut

arvestades ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka kostja vastuapellatsioonkaebus.

14.6. Kostja väidete kohaselt ei tohi tellija poolt töövõtja suhtes rakendatavate

leppetrahvide summa projekteerimisvaldkonnas kehtiva tava (milleks kostja hinnangul on

ka ETÜ 2013) kohaselt ületada viit protsenti lepingu hinnast (arvestatuna käibemaksuta

summast). Ringkonnakohtu hinnangul on esmane tähtsus siiski lepingus sisalduvatel

kokkulepetel. Praegusel juhul on pooled lepingu p-des 9.3 ja 9.4 kokku leppinud

leppetrahvis töövõtja kohustuste täitmise tagamiseks. Lepingust ega muudest tõenditest ei

nähtu, et pooled oleksid soovinud kokku leppida leppetrahvi maksimumsummas, samuti

puuduvad lepingus viited ETÜ 2013-le.

15. Kostja on

tuginenud menetluses

poolte võimalike vastastikuste nõuete

tasaarvestusele ja esitanud nn protsessuaalse tasaarvestusavalduse (I kd, tl 77), paludes

hagi osalise või täieliku rahuldamise korral tasaarvetada hageja nõuded kostja

töövõtulepingust tuleneva tasunõudega.

15.1. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud

maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel

on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197

lg 2 esimese lause järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded

kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku

teisiti. Kohtupraktikas on peetud lubatavaks kostja poolt tasaarvestusavalduse esitamist

menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, st tegemist ei ole tingimusliku

avaldusega VÕS § 198 teise lause mõttes (vt nt maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu

5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 44).

15.2. Kostjal on hageja vastu lepingulise tasu maksmise nõue. Pooled ei vaidle, et hagejal

on käibemaksu arvestamata kostjale tasumata 16 400 eurot, koos käibemaksuga 19 680

eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas see tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõue muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7

mõttes).

Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö

vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt

16(17)

tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija

alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

Pooled on töövõtulepingu p 11 alapunktides leppinud kokku tehtud tööde vastuvõtmise

korra. Punkti 11.1 järgi loetakse töö üle antuks poolte kirjaliku kokkuleppe alusel, milleks

on töövõtja poolt koostatud teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt, milles on

fikseeritud üle antava töö, sh ehitusprojekti dokumentide nimetused, eksemplaride arv ja

üleandmise aeg. Punkti 11.2 kohaselt on tellijal õigus esitada pretensioone 10 tööpäeva

jooksul alates töö üleandmisest. Kui tellija ei esita selle tähtaja jooksul pretensioone,

loetakse mainitud töö vastuvõetuks ning seejärel kuulub väljamaksmisele töövõtja poolt

esitatud sellekohase arve alusel kokkulepitud tasu.

Selline tööde üleandmise-vastuvõtmise kord vastab üldjoontes VÕS § 637 lg-le 4, st

tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest tellija poolt või alates ajast, kui

töö loetakse vastuvõetuks. Ringkonnakohtu ülalesitatud järelduste kohaselt saab lugeda töö

hageja poolt vastuvõetuks hiljemalt 13. jaanuril 2020. Lepingu p 6.4.2 järgi tuli pärast töö

vastuvõtmist tasuda 80% lepingu maksumusest (s.o 16 400 eurot, millele lisandub

käibemaks). Seega on kõnealune tasunõue muutunud sissenõutavaks.

15.3. Lepingu p-de 6.5 ja 11.2 järgi kuulub tasu tellija poolt tasumisele töövõtja esitatud

arve lausel. Kostja ei ole seni küll hagejale arvet esitanud, kuid see ei mõjuta praegusel

juhul nõude sissenõutavust ega takista kostjal tasaarvestusele tugineda. Ringkonnakohus

nõustub kostjaga, et üksnes arve esitamata jätmine ei mõjuta üldjuhul nõude sissenõutavust

ega anna alust jätta kasutatud teenuse või saadud kauba eest tasumata. Senise

kohtupraktika põhjal võib arve esitamisel lepingu täitmise seisukohalt tähtsus olla juhul,

kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk

selgub alles arve esitamisel (vt ka Riigikohtu 07. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-110-05, p 18; 14. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-08, p 14). Praegusel juhul on

lepingulise tasu suurust võimalik määrata selge kokkuleppe alusel ka ilma selle tasu kohta

arve väljastamiseta.

15.4. Eelmärgitut arvestades on kostjal võimalik tasaarvestada hageja leppetrahvinõue

5000 eurot enda sissenõutavaks muutunud tasunõudega 19 680 eurot (sh käibemaks).

Tasaarvestuse tulemusena on hageja leppetrahvinõue kogu ulatuses lõppenud (VÕS § 197

lg 2) ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

16. Menetlusökonoomia

kaalutlustel

ei

vasta

ringkonnakohus

kostja

apellatsioonkaebuse muudele väidetele. Vastuapellatsioonkaebuse põhjal ei tuvastanud

ringkonnakohus selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, sh rikkumisi kaalutlusõiguse

teostamisel, mis võiksid anda aluse maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks hageja

leppetrahvinõude rahuldamata jätmise osas.

17. Kuna

ringkonnakohus

jätab

käesoleva

otsusega

hagi

ja

hageja

vastuapellatsioonkaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad nii maakohtu menetluses kantud

kui ka apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ning

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

17(17)

18. Ringkonnakohus muudab maakohtu sisulist lahendit ning vastavalt sellele muutub

ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus hageja ja kostja vahel. Seetõttu juhindub

ringkonnakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses kohtupraktikas

TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt

kindlaks ei määra (vt nt Riigikohtu 20. aprillil 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-

d 19–22; 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25).

Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest