3-22-803/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-803

Haldusasi

Tesman

Ehitus

OÜ

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

31.05.2022

otsuse

nr

30-

22/242915 tühistamiseks ja Sihtasutuse Saaremaa

Muuseum otsuste tühistamiseks, millega Tesman

Ehitus OÜ jäeti kvalifitseerimata ja kõrvaldati

hankemenetlusest ning tunnistati edukaks OÜ Arens

Ehitustööd pakkumus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) Tesman Ehitus OÜ, esindaja

advokaat Kristiina Kaarna ja vandeadvokaat Kristo

Kallas

Vastustaja (hankija) Sihtasutus Saaremaa Muuseum,

esindaja Mart Moorlat

Kolmas

isik

OÜ

Arens

Ehitustööd,

esindaja

vandeadvokaat Britta Oltjer

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sihtasutuse Saaremaa Muuseum määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Sihtasutuse Saaremaa Muuseum määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 19.05.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-803.

2. Jätta Sihtasutuse Saaremaa Muuseum määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 19.05.2022 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Saaremaa Muuseum (hankija) avaldas riigihangete registris 09.12.2021 avatud

hankemenetlusega

läbiviidava

riigihanke

„Kuressaare

linnuse

konvendihoone

restaureerimistööd“ (viitenumber 242915) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke

alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 18.01.2022 esitasid pakkumuse kolm

pakkujat, sh Tesman Ehitus OÜ ja OÜ Arens Ehitustööd.

2. Hankija tunnistas 09.02.2022 otsusega vastavaks ja edukaks Tesman Ehitus OÜ pakkumuse

(otsused registrivormidel), kuid tegi 25.02.2022 uue otsuse, millega kõrvaldas sama pakkuja

hankemenetlusest riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 alusel ja jättis ta RHS § 98 lg 6

3-22-803

2(8)

alusel kvalifitseerimata. Otsus koostati registrivormidel 23.02.2022, kuid vormistati ka eraldi

põhjendusi sisaldava dokumendina. Hankija tegi 02.03.2022 uuesti otsuse (otsus koostatud

registrivormidel 01.03.2022), millega kõrvaldas Tesman Ehitus OÜ hankemenetlusest ja jättis

ta kvalifitseerimata. Samal päeval tehtud protokollilise otsusega tunnistati edukaks OÜ Arens

Ehitustööd pakkumus.

Pakkuja on vähemalt kahel korral ületanud hankelepingu täitmise tähtaegasid ja maksnud

leppetrahvi. Tuulte Roosi Lasteaia rekonstrueerimisel (riigihanke viitenumber 206703) ületati

põhilise kasutamisvalmiduse, lõpliku kasutusvalmiduse ja kasutusloa väljastamise tähtaega.

Esmase kasutusloa tingimusena tuli täiendav teostusdokumentatsioon lisada 10 päeva jooksul

alates 08.09.2020, kuid seda tehti 21.12.2020. Viivitati ka Hooldekodu Saaremaa Valss

projekteerimis- ja ehitustööde üleandmisega (riigihanke viitenumber 196188). Alltöövõtjatega

on kaetud üle 85% hankelepingu täitmise mahust, mis sisuliselt tähendab, et hankelepingu

täidavad alltöövõtjad ning pakkuja osaks jääb üksnes vahendamine ja vastutus hankija ees. Kuna

pakkujal on olnud eelnevalt probleeme hankelepingute tähtaegse täitmisega, tekitab see

vastandlikke huve, mis võivad omakorda avaldada negatiivset mõju hankelepingu täitmisele.

3. Tesman Ehitus OÜ esitas 07.03.2022 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse, mille VAKO jättis 31.03.2022 otsusega nr 30-22/242915 rahuldamata.

1) Kaebaja möönis hankepassis riigihangetes viitenumbriga 206703 ja 196188 sanktsioonide

kohaldamist. Sanktsioonide üle toimuv tsiviilvaidlus ei takista nende arvesse võtmist ettevõtja

usaldusväärsuse hindamisel.

2) RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise tingimused olid täidetud. Sättes kasutatud sõna „pidevalt“

tuleb kooskõlas direktiivi 2014/24/EL sissejuhatuse p 101 kolmanda lõiguga mõista nii, et

lepingute rikkumise korral saab püsivat või pidevat rikkumist näidata ka lepingu(te) korduv

rikkumine. Rikkumine on korduv, kui seda on tehtud rohkem kui üks kord. Hankija tuvastas

samasisulise korduva rikkumise.

3) Kaebaja vastutas rikkumiste eest, sest ta oli võtnud kohustuse hankelepingut täita. Väited

tarnija võimalikust süüst on tõendamata. Koroonapandeemiat ei saa pidada vääramatuks jõuks,

kui see väide on tõendamata. Üksiti olid need asjaolud teada juba lepingu pikendamisel

31.07.2020, mistõttu ei olnud mõju enam jätkuvalt ettenägematu. Riigihankelepingu

tingimusena tuli üleandmiseks esitada vajalik teostusdokumentatsioon ja saada kasutusluba.

4) Kui hankija tugineb RHS § 95 lg 4 p 8 alusel rikkumise korduvusele, ei pea need samad

rikkumised olema olulised. Hankija jaoks on hankelepingu tähtaegne täitmine oluline, sest

Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimine on seotud Euroopa Liidu struktuurifondide

toetusega projektile „Saaremaa Muuseumi kaasajastamine. I etapp – sissepääsu ja I korruse

väljaarendamine“ (tunnuskood 2014-2020.5.04.21-0483) kestus on 17.07.2021–31.08.2023

ning ehitustööde hankelepingu täitmise tähtaeg ühtib projekti abikõlblikkuse tähtajaga. Tähtaja

ületamine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise. Hankija jaoks on oluline usaldada

hankelepingut täitma pakkuja, kes ei ole varem korduvalt (pidevalt) jätnud hankelepinguid

lepingutes sätestatud tähtpäevadeks täitmata.

5) Kuna hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja ei osale edasises hankes (RHS § 96 lg 5),

puudub vajadus hinnata nende hankija otsuste õiguspärasust, millega Tesman Ehitus OÜ jäeti

kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus.

4. Tesman Ehitus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 31.03.2022 otsuse ning

hankija 09.02.2022, 25.02.2022 ja 02.03.2022 otsuste tühistamiseks, millega Tesman Ehitus

OÜ jäeti kvalifitseerimata, kõrvaldati hankemenetlusest ja tunnistati mitteedukaks ning

tunnistati edukaks OÜ Arens Ehitustööd pakkumus.

3-22-803

3(8)

1) Kaebaja vaidlustas riigihankes viitenumbriga 206703 kohaldatud leppetrahvi tasumise

nõude ega ole leppetrahvi maksnud (tsiviilasi nr 2-21-3914). Kuna vaidlus on pooleli, ei võinud

hankija tugineda pelgalt leppetrahvi määramise faktile.

2) Vastustaja ei ole hinnanud, kas leppetrahvi aluseks oli oluline või pidev lepingu rikkumine.

Leppetrahvi kohaldamise fakt ei tähenda, et selle aluseks on oluline lepingu rikkumine (vt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1). Leppetrahvi võib kokkuleppel kohaldada ka väikese

rikkumise eest. Kui kaebaja on hankelepingud täitnud, ei saa ta olla lepingut rikkunud pidevalt,

s.o lakkamatult või katkematult. Kahe hankelepingu rikkumine ei tähenda, et rikkumine oleks

pidev. Korduv osutab millegi toimumisele mitu korda. Kuna RHS § 95 lg 4 p 8 on

diskretsiooniline alus, tulnuks selle kohaldamisel arvestada proportsionaalsuse põhimõtet.

3) RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab, et oluliselt või pidevalt rikutakse eelnevalt sõlmitud

hankelepingu olulist nõuet. Hankelepingu täitmise tähtaeg ei ole oluline tingimus, sest seda ei

ole hanke alusdokumentides rõhutatud. Ka leppetrahvi summa väiksus (1% hankelepingu

maksumusest) kinnitab, et tegemist ei olnud olulise lepingurikkumisega. Hooldekodu tööde

puhul ei ületatud tähtaega kuus kuud. Hankelepingu esemeks ei olnud kasutusloa saamine ning

selle taotlemiseks pidi hooldekodu tegema ise lisatöid ning esitama dokumente. Pooled leppisid

kokku, et lasteaia lõplik kasutusvalmiduse tähtaeg on 01.09.2020 (Saaremaa Vallavalitsuse

16.02.2022 kiri), hoone sai kasutusloa 08.09.2020, s.o vaid 7 päeva hiljem. Vaidlusalused

otsused ei vasta RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetele.

4) Vastustaja ei analüüsinud, kas kaebaja vastutas lepingu oluliste rikkumiste eest. Riigihankes

viitenumbriga 196188 ei olnud kaebaja süüdi ega raskelt hooletu ventilatsiooniagregaadi tarne

hilinemises. Kaebaja maksis leppetrahvi 7500 eurot üksnes kompromissina õigusrahu huvides,

et vältida kulukat kohtuvaidlust. Lasteaia ehitustööde hankeleping täideti koroonapandeemia

kõrgperioodil ning on üldteada, et kaubaahelate katkemisest tulenesid tarneprobleemid.

Pandeemia mõju ei pidanud ka hoolas ettevõtja ette nägema, sest olud muutusid kiiresti.

Koroonapandeemiast tulenevad takistused lepingute täitmisel on vääramatu jõud. Lasteaia

ehitustööde koosolekutest võttis osa Saaremaa Vallavolikogu liige MU, kes ütles kaebajale, et

leppetrahvi ei nõuta.

5) Hankija

ei

tuginenud

vaidlustatud

otsustes

rikkumistele,

millele

ta

tugines

vaidlustusmenetluses (Kuressaare Pargi Lasteaed ja Lümanda keskusehoone). Nende hoonete

osas ei ole ka täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused, sest nende osas ei ole kaebaja

suhtes kohaldatud sanktsioone Lümanda keskusehoone rekonstrueerimistöödele kasutusloa

hilisem väljastamine lepiti kokku tellijaga (31.08.2019 asemel 17.09.2019). Pargi lasteaia

põhiprojekt ei vastanud ehitusnormidele.

6) RHS § 98 lg 6 kohaldamine eeldab, et hankija ja pakkuja on seotud isikud. Hankija ei

põhjendanud, kelle huvid vastanduvad. Kaebaja õiguslikul suhtel alltöövõtjaga ei ole tähtsust

(RHS § 103 lg-d 1 ja 2). Hankija leidis 23.02.2022 ja 01.03.2022 otsustes, et alltöövõtja vastab

kõigile RHS-s ja hankedokumentides esitatud tingimustele. Alltöövõtu osakaal ja hankelepingu

täitmise tähtajad ei saa olla pakkuja kvalifikatsiooni hindamise alus. Hankija ei määratlenud

hankedokumentides remondi- ja restaureerimistööde mahte. Kui midagi jäi arusaamatuks, oleks

pidanud küsima selgitusi. Kaebaja on maksevõimeline.

7) Kuna kaebaja pakkumus oli soodsam, tulnuks ta edukaks tunnistada ja temaga hankeleping

sõlmida.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.04.2022 määrusega Tesman Ehitus OÜ esialgse

õiguskaitse taotluse ning keelas riigihankes nr 242915 „Kuressaare linnuse konvendihoone

restaureerimistööd“ hankelepingu sõlmimise kuni kohtuasjas tehtava lõpliku lahendi

jõustumiseni (resolutsiooni p 6). Halduskohus leidis, et kaebajal on esialgse õiguskaitse

vajadus, sest kaebuse eesmärk ei ole kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimisel enam

3-22-803

4(8)

saavutatav. Halduskohus ei pidanud kaebust perspektiivituks ning leidis, et avalik huvi

hankelepingu kohese sõlmimise vastu ei ole kaebaja huvist kaalukam.

6. Sihtasutus Saaremaa Muuseum esitas Tallinna Halduskohtu 08.04.2022 määruse

resolutsiooni 6 peale määruskaebuse (hiljem täiendatud), põhjendades seda kaebuse väheste

edulootuste ja ebaproportsionaalse kahjuga avalikule huvile. Vastustaja märkis, et

kohtuvaidluse tõttu ei pruugi olla võimalik lõpetada ehitustöid tähtaegselt, s.o hiljemalt

31.08.2023, mil lõpeb ka Euroopa Liidu vahenditest rahastatava struktuuritoetuse projekti

abikõlblikkuse periood. Vastustajal võib tekkida kohustus toetus tagasi maksta. Liiati võivad

tööde tähtaegset valmimist ohustada tarneraskused. Linnuse restaureerimise tulemusena

suureneks selle külastatavus, mis omakorda aitaks piirkonda arendada ja tuua kasu kohalikule

ettevõtlusele. Kuna kaebaja ei ole pakkumuse kehtivust pikendanud, ei ole temaga

hankelepingu sõlmimine võimalik.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.04.2022 määrusega vastustaja määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.04.2022 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei ole kaebajal võimalik enam kaebuse eesmärki

saavutada.

Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. RHS § 95 lg 4 p 8 ei võimalda pakkujat

kõrvaldada üksnes põhjusel, et talle on määratud leppetrahv. Sel alusel saab pakkuja

kõrvaldada, kui varasemat hankelepingut on oluliselt või pidevalt rikutud. Hankija ei ole

vaidlustatud otsustes selgitanud, miks ta peab oluliseks rikkumiseks seda, et kaebaja ületas

kahel korral hankelepingu täitmise tähtaegasid ja maksis leppetrahvi, ega analüüsinud

rikkumise aluseks olevaid asjaolusid. Kuigi leppetrahvi vaidlustamine ei takista sellega

arvestamist, tuleb hinnata nii rikkumise korduvust, olulisust kui selle tsiviilõiguslikke aspekte,

nagu vabandatavust (Riigikohtu 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 12 ja seal viidatud Euroopa

Kohtu praktika, p-d 14–18).

Kuressaare linnuse konvendihoone renoveerimise vastu on suur avalik huvi, sh tuleb arvestada,

et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb 31.08.2023. Samas tuli hankijal hankemenetluse

läbiviimisel vaidlustamisega arvestada. Avalikes huvides on, et avalikke vahendeid kasutatakse

õiguspäraselt, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist põhjendada tööde

kiireloomulisusega. Hankelepingu täitmise tähtaeg ei ole seotud projekti abikõlblikkuse

perioodiga.

Tööde

tähtajaks

on

arvestatud

kuud

hankelepingu

sõlmimisest.

Vastavustingimustes toodud ajagraafik on hinnanguline ning see ei ole asjakohane juba

seetõttu, et hankija tegi ise otsused ajavahemikul 09.02.–02.03.2022. Hankijal on põhjendatud

juhul võimalik taotleda struktuuritoetuse otsuse muutmist.

RHS § 112 tõlgendamisel on asjakohane RHS v.r. § 45 puudutav kohtupraktika, sest sätte

sõnastus jäi suuresti samaks. Tartu Ringkonnakohus pidas 23.09.2013 otsuses nr 3-13-1358

võimalikuks pikendada pakkumuse jõusolekut kaudselt. Sellest saab lähtuda ka praegusel juhul,

sest kaebaja on esitanud hankija otsuste peale nii vaidlustuse kui kaebuse. Kaebaja sõnul on

tema eesmärk sõlmida vastustajaga hankeleping. Järelikult puudub alus arvata, et ta ei soovi

pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada. Hankija tegevusetust ei saa kaebajale ette heita. On

ilmne, et kui vastustaja oleks teinud kaebajale ettepanekut pakkumuse kehtivust pikendada,

oleks kaebaja seda teinud.

8. Sihtasutus Saaremaa Muuseum palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Hankelepingu tähtaegne täitmine on hankija jaoks oluline, sest ehitustööde tegemise tähtaeg

kattub projekti abikõlblikkuse perioodiga.

2) Osa remondi- ja restaureerimistööde mahust on katmata, kuid eeldatavalt teevad ka selle osa

alltöövõtjad. Kui alltöövõtu mahtu ei ole kokku lepitud, võivad peatöövõtja ja alltöövõtja vahel

3-22-803

5(8)

tekkida vastandlikud huvid, mis võib negatiivselt mõjutada lepingu täitmist. Kaebaja seisukoht,

et tööde tegemiseks kulub 12 kuud ei ole tõsiseltvõetav, sest tal puudub sarnase töö tegemise

kogemus. Kaebajal on olnud võlgnevusi alltöövõtjate ees. Kui lepingu täidab 100% ulatuses

alltöövõtja, võib tööde eest tasumata jätmine tuua kaasa tööde venimise. Kaebaja suhtes on

algatatud täitemenetlus.

9. OÜ Arens Ehitustööd palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leidis põhjendatult, et

kaebaja on oluliselt ja korduvalt rikkunud varasemate hankelepingute olulist tingimust teostada

tööd tähtaegselt ning see muudab ta ebausaldusväärseks. Avalikkusel on suur huvi selle vastu,

et hankeleping täidetakse nõuetekohaselt ja tähtaegselt seda enam, et projekti abikõlblikkuse

periood lõpeb 31.08.2023. Kaebaja on jätnud katmata osa remondi- ja restaureerimistööde

mahust.

10. Sihtasutus Saaremaa Muuseum esitas taotluse esialgse õiguskaitse määruse

tühistamiseks, jäädes määruskaebuses väljendatud seisukohtade juurde.

11. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 19.05.2022 otsusega rahuldamata ning mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2000 eurot.

1) Hankija otsused kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on põhjendamispuudusega

ja seega formaalselt õigusvastased. Otsused ei vasta Riigikohtu 25.02.2022 otsuses

nr 3-21-1733 kirjeldatud tingimustele ega kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti nõuetele.

Hankija põhjendas kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist kahe hankelepingu täitmise tähtaja

rikkumise ja selle eest leppetrahvi kohaldamise ning tähtaegade korduva rikkumisega. Samas

ei nähtu sealt, miks välistavad varasemad rikkumised kaebaja usaldusväärsuse. Fakultatiivsete

kõrvaldamise aluste puhul tuleb arvestada proportsionaalsuse ja RHS §-s 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega.

2) Haldusakti võib jätta tühistamata, sest vastustaja täiendas haldusakti põhjendusi

vaidlustusmenetluses ning võib eeldada, et ta juhindus nendest põhjendustest ka haldusakti

andmisel (Riigikohtu 29.11.2021 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Kuigi vastustaja ei ole otsuses

sõnaselgelt välja toonud, et hankelepingu tähtaja rikkumine on oluline rikkumine, võib seda

siiski kaudselt järeldada. Vastustaja selgitas vaidlustusmenetluses, et hankelepingu tähtaegne

täitmine on oluline, sest tööde tegemist rahastatakse EL struktuurivahenditest. Leppetrahvi

vaidlustamine ei välista selle arvesse võtmist. Vastustaja jättis põhjendamata, miks rikkumised

ei ole vabandatavad. Kohus saab siiski vabandatavust hinnata, sest kaebaja on rikkumistega

seotud asjaolud kaebuses välja toonud. Kaebaja ei ole tõendanud, et ventilatsiooniagregaadi

tarne hilines mõnel muul kui temast tuleneval põhjusel. Kaebaja viivitas seadme hankimisega

48 päeva. Tööd tuli algselt lõpetada 31.01.2019, siis 31.03.2019, kuid lepingujärgsete tööde akt

allkirjastati 23.09.2019. Seega puudub alus pidada kaebajat usaldusväärseks partneriks sarnaste

ehitustööde töövõtulepingute täitmisel. Tuulte Roosi lasteaia hankelepingu leppetrahvi nõuet ei

saa pidada õigusvastaseks ega rikkumist vabandatavaks. Hankelepingust tulenevalt oli põhilise

kasutusvalmiduse tähtaeg 29.06.2020 ning lõpliku kasutusvalmiduse tähtaeg 31.07.2020.

Kokkuleppel pikendati põhilise kasutusvalmiduse tähtaega kuni 25.08.2020 ning lõplikku

kasutusvalmiduse tähtaega kuni 01.09.2020. Kaebaja väited koroonapandeemia mõjude kohta

on tõendamata. 2020. a suvel piiranguid ei olnud. Kasutusloa andmiseks vajalik

teostusdokumentatsioon tuli esitada 10 päeva jooksul alates algse kasutusloa andmisest

(08.09.2020), kuid seda tehti alles 20.12.2020. Volikogu liikme arvamus, et leppetrahvi ei

kohaldata, on tähtsusetu. Rikkumise olulisus ei ole seotud VÕS §-s 116 ega §-s 647 nimetatud

asjaoludega, vaid sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Hankelepingu puhul on oluliseks

rikkumiseks igasugune varasem sellise lepingutingimuse rikkumine, mille suhtes hankijal on

oluline huvi (nt kõik rikkumised, mille tulemusena võib hankijale tekkida majanduslik kahju).

Seega saab lepingu oluline rikkumine RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses tuleneda ka sellest, et

3-22-803

6(8)

rikutud on hankelepingu täitmise tähtaega. See võib mõjutada ka pakkujate ringi ja hinna

kujunemist. Hankija otsustada on, kas rikkumine on oluline või pidev. Pidev võib viidata

korduvusele.

Otsustusruumi

sisustamisel

tuleb

lähtuda

riigihanke

korraldamise

üldpõhimõtetest. Tegelikult on kaebaja rikkunud hankelepingute täitmise tähtaegu vähemalt

neljal korral. Arvestades tööde finantseerimise viisi, on vastustajal hankelepingu tähtaegse

täitmise vastu eriline huvil. Kaebaja meetmed usaldusväärsuse taastamiseks ei ole piisavad.

Põhjendamisnõude rikkumine ei ole raskendanud kaebeõiguse teostamist. Vastustaja teeks

otsuste tühistamisel samasisulised otsused.

3) Kuna kaebaja kõrvaldati ja ei osalenud enam edasises hankemenetluses, puudus alus tema

kvalifitseerimiseks.

12. Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2022 määrusega rahuldamata vastustaja taotluse

esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks.

Kaebajal on jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse määruse tühistamisel

ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki ja sõlmida hankijaga hankelepingut

(HKMS § 267 lg-d 3 ja 4). Kuigi kaebus jäi rahuldamata, ei tähenda see, et võimalikul

apellatsioonkaebusel puuduvad edulootused. Vastustaja otsus kaebaja hankemenetlusest

kõrvaldamata jätmise kohta on põhjendamispuuduste tõttu formaalselt õigusvastane.

Ringkonnakohus võib asjaoludele anda teistsuguse õigusliku hinnangu. Hankedokumentide

järgi on hankelepingu täitmise tähtaeg 16 kuud alates lepingu sõlmimisest. Projekti elluviimise

tähtaeg on 16.07.2021–31.08.2023, kuid hankedokumentidest ei nähtu, et 31.08.2023 oleks

hankelepingu täitmise tähtpäev. Hankija peab arvestama, et riigihankes tehtud otsuseid

võidakse vaidlustada ning tähtaegade järgimine ei tohiks piirata pakkujate kaebeõigust.

Avalikes huvides on, et hankemenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja õiguspäraselt.

13. Sihtasutus Saaremaa Muuseum esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse,

milles palub Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 määrus tühistada.

Kaebaja eesmärk ei ole sõlmida vastustajaga kolmanda isiku asemel hankelepingut, vaid

vabaneda hankija otsusest, millega ta hankemenetlusest kõrvaldati, sest see otsus võimaldaks

teda ka tulevikus riigihankemenetlustest kõrvaldada. Kaebaja pakkumuse kehtivus lõppes

17.04.2022. Pakkumuse kehtivust ei saa pikendada kaudselt. Vastustajal tuleks ka kaebuse

rahuldamisel teha samasisuline otsus. Ebamõistlik on, et hankija peab riigihanke läbiviimisel

arvestama kuuekuulise vaidlustamise ajaga, sest ehitustööde hinnad muutuvad kiiresti. Kui

ehitustöid ei ole enne 31.08.2023 võimalik lõpetada, peab vastustaja hanke kehtetuks

tunnistama, sest tal ei ole võimalik töid omavahenditest finantseerida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 280 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 280 lg 4) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebuse kiirema lahendamise huvides ei küsi ringkonnakohus määruskaebusele teiste

menetlusosaliste seisukohta, vaid arvestab nende varasemate seisukohtadega. HKMS § 210 lg

1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

15. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu 19.05.2022

määruse tühistamiseks.

16. Halduskohus rahuldas 08.04.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning

keelas riigihankes nr 242915 „Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimistööd“

hankelepingu sõlmimise kuni kohtuasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Vastustaja esitas

3-22-803

7(8)

halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.04.2022

määrusega rahuldamata. Seega kehtib esialgne õiguskaitse kuni asjas tehtava lahendi

jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4).

17. Kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgset õiguskaitset muuta

või tühistada, kui kohtumenetluse kestel on muutunud esialgse õiguskaitse rakendamise või

rakendamata jätmise aluseks olnud asjaolud, kahjulike tagajärgede saabumise ohu tõenäosus,

kaebaja või kolmanda isiku õiguste riive intensiivsus või avalik huvi või kaebuse

perspektiivikus (HKMS § 253 lg 1; vt ka Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-44-09, p 10;

06.08.2015 määrus nr 3-3-1-44-15, p 10).

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on jätkuvalt esialgse õiguskaitse

vajadus. Kaebaja eesmärk on sõlmida vastustajaga kolmanda isiku asemel hankeleping.

Tulenevalt HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 ei saa kohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu

sõlmimist enam kehtivat hankelepingut ega lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti

tühistada. Seega – isegi kui kaebaja vaidlustab halduskohtu 19.05.2022 otsuse ja kõrgem kohus

teeb otsuse kaebaja kasuks, ei ole kaebajal esialgse õiguskaitse tühistamise korral tõenäoliselt

enam võimalik vaidlusaluses riigihankes hankelepingut sõlmida. Eelnevat ei kummuta see, et

vastustaja hinnangul on kaebaja pakkumus kehtivuse kaotanud. Ringkonnakohus jääb selles

osas 21.04.2022 määruses toodud põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (p-

d 14–15). Senises kohtupraktikas on leitud, et pakkumuse kehtivust on võimalik pikendada ka

kaudselt (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2013 otsus nr 3-13-1358, p 19). Vastustaja ei ole

kohtumenetluse ajal teinud kaebajale ettepanekut pakkumuse kehtivust pikendada (RHS 112 lg

2). Samas soovis kaebaja halduskohtus esialgse õiguskaitse kohaldamist, et jõuda ise

hankelepingu sõlmimiseni, ning edaspidi on ta jäänud esitatud seisukohtade ja taotluste juurde,

sh 04.05.2022 esitatud seisukohas. Seega võib järeldada, et ta soovib sõlmida vastustajaga

hankelepingut.

19. Üldjuhul on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks kaebuse ilmselge

perspektiivitus, s.o olukord, kui kaebuse eduväljavaated on olematud ning tegemist on

õiguslikult selge olukorraga (vrd Riigikohtu 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16;

15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16). Halduskohus jättis 19.05.2022 otsusega küll kaebuse

rahuldamata, kuid leidis, et vastustaja otsused kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise

kohta on põhjendamispuudusega ja seeläbi formaalselt õigusvastased. Otsused jäid tühistamata,

sest halduskohtu hinnangul pidi vastustaja vaidlustusmenetluses esitatud täiendavatest

põhjendustest lähtuma juba otsuste tegemisel ning otsuse tühistamisel tuleks teha uuesti

samasisuline otsus. Praegusel juhul eeldab võimaliku apellatsioonkaebuse perspektiivile

hinnangu andmine vastustaja seisukohtade, sh vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade ja

tõendite hindamist (vt ka Riigikohtu 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p-d 11–19), mida tuleb

teha asja sisulisel läbivaatamisel. Seega ei saa praegu võimalikku apellatsioonkaebust

perspektiivituks pidada. Kõrgem kohus võib asuda kaebaja kõrvaldamata jätmise küsimuses

halduskohtust erinevale seisukohale.

20. Ringkonnakohus

nõustub

vastustajaga,

et

Kuressaare

linnuse

konvendihoone

renoveerimise vastu on suur avalik huvi. Seejuures on oluline asjaolu, et riigihanke alusel

tellitavad tööd on seotud EL struktuuritoetuste projektiga, mille abikõlblikkuse periood kestab

kuni 31.08.2023. Veelgi enam, vastustaja sõnul ei ole tal üksnes omavahendite arvel võimalik

töid tellida. Eelnev ei kaalu siiski üles kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele. Kohtul tuleb

arvestada vastassuunaliste avalike huvidega. Avalikes huvides on see, et hankemenetlused

viiakse läbi õiguspäraselt. Vastustajal tuli riigihanke korraldamisel arvestada võimalusega, et

hankes tehtavad otsused võidakse vaidlustada. Seejuures algas projekti abikõlblikkuse periood

16.07.2021. Vastustaja ei ole välja toonud, miks kuulutati riigihange välja alles 09.12.2021.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et lepingu täitmise ja struktuuritoetuse abikõlblikkuse

3-22-803

8(8)

aeg ei kattu. Tellitavad tööd tuleb lõpetada 16 kuu jooksul alates hankelepingu sõlmimisest

(hanketeade, hankedokumendi p 1.12, tehnilise kirjelduse p 1.7, hankelepingu projekti p 3.1),

mitte hiljemalt 31.08.2023. Hankelepingut on järelikult võimalik täita ka struktuuritoetuste

projekti abikõlbliku perioodi lõppemisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2022 määrus,

p 13). Vastustajal on võimalik põhjendatud juhul taotleda struktuuritoetuse otsuse muutmist

(perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lg-d 1 ja 4, Vabariigi Valitsuse 21.08.2014

määrus nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise

nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 10 lg-d 1 ja 2).

Kaebaja õigustele antavat kaalu ei vähenda seegi, et tal on hiljem võimalik nõuda kahju

hüvitamist (RHS § 202). Tekitatud kahju hüvitamine ei pruugi olla õiguste kaitseks piisav, sest

kahju väljaselgitamine on keeruline ja tooks tõenäoliselt kaasa vajaduse algatada täiendav

kohtuvaidlus (nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 5). Apellatsioonkaebus

halduskohtu 19.05.2022 otsuse peale tuleb esitada 10 päeva jooksul (HKMS § 278 lg 1).

Ringkonnakohus lahendab hankeasju kiirendatud korras, arvestades HKMS § 275 lg-t 2, ja ka

edasikaebamise tähtajad on lühikesed (HKMS § 278 lg 1). Seega ei viibi hankelepingu

sõlmimine ebamõistlikult kaua. Eelneva põhjal ei näe ringkonnakohus praegu avalikule huvile

suurt ohtu. Ringkonnakohtule ei nähtu ka, et hankelepingu sõlmimise edasilükkumine tekitaks

kolmandale isikule raskeid tagajärgi. Seega tuleb kaebaja õigusi pidada endiselt kaalukamaks

avalikust huvist ja kolmanda isiku õigustest.

21. Eelnevat arvestades jääb Sihtasutuse Saaremaa Muuseum määruskaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)