3-22-1179/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-1179 Määruse kuupäev 30. mai 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi August Burkevitši (Burkevitš) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON 1. Rahuldada August Burkevitši riigi õigusabi taotlus ning anda taotlejale riigi õigusabi armuandmispalve koostamiseks ja esitamiseks. 2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määruse ärakiri saata riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks August Burkevitšile.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. August Burkevitš esitas 26. mail 2022 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus endale määrata tasuta riigi õigusabi seoses Eesti Vabariigi presidendile armusaamispalve esitamise ja sellega seonduva menetlusega. Lisaks märkis taotleja, et palub end vabastada riigilõivu tasumisest, mis kaasneb selle protsessiga, kuna taotleja on vähekindlustatud kinnipeetav.

2. Kohus mõistab, et A. Burkevitš on praegusel juhul esitanud taotluse saada riigi õigusabi, et esitada Eesti Vabariigi presidendile armuandmispalve.

3. Esmalt märgib kohus, et A. Burkevitši riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Armuandmist reguleerib Eesti õiguskorras põhiseaduse § 78 p 19. See säte näeb ette Vabariigi Presidendi pädevuse vabastada süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendada karistust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 14. aprilli 1998. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-98 leidnud, et „[r]iigiõiguslikult on armuandmine ühelt poolt haldusotsustus, teisalt aga mitmeetapiline menetlus. See hõlmab armuandmispalve koostamist ja esitamist, läbivaatamise ettevalmistamist, armuandmisotsustust ning otsuse teatavakstegemist ja täitmist /…/“ (p III esimene lõige). Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et armuandmise menetlus ja armu andmine on oma olemuselt sarnane haldusmenetlusega, mille mõiste on sätestatud haldusmenetluse seaduse § 2 lg-s 1 (Tartu Halduskohtu 23. mai 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-978, p 6). Kuivõrd eeltoodust tulenevalt soovib taotleja sisuliselt saada riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses, on sellise taotluse lahendamine riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 31 kohaselt halduskohtu pädevuses.

2 4. Kohus leiab, et A. Burkevitši taotlus riigi õigusabi andmiseks tuleb rahuldada. Puuduvad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ning taotluse esitaja majanduslik seisund ei võimalda asjatundliku õigusteenuse eest tasuda.

5. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

6. A. Burkevitš on kinnipeetav Tartu Vanglas, kelle suhtes on kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-3150.

7. Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna arvestada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Kuna riigi õigusabi puhul on tegemist menetlusabi andmise otsustamisega vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 110, siis arvestab kohus taotleja sissetulekust Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 tulenevalt maha ka vältimatud kulutused. Eelnimetatud otsuse p 51 kohaselt kulutused toidule, riietele jne ei ole vältimatud, kui isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil, nt kinnipeetava toitlustamisega vanglas. Arvestades siiski nt vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnistatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alamäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 2022. aasta töötasu alammäär 654 eurot. Seega võib eeldada, et taotleja vältimatud kulud olid igakuiselt 32,7 eurot.

8. A. Burkevitši taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (s.o 26. jaanuar – 25. mai 2022) vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tema nelja kuu sissetulek oli 444 eurot. Sissetulekust kuuluvad mahaarvamisele elektriseadmete kasutamise kulud ning kulud nõuete ja vabanemisfondi summas 316,91 eurot ja vältimatud kulud 130,8 eurot (32,7×4). Taotleja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ilmselgelt ebapiisav selleks, et tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus A. Burkevitši taotluse ning annab taotlejale riigi õigusabi armuandmispalve koostamiseks ja esitamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 6).

10. Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1) ning edastab määruse ärakirja riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5).

11. Kuivõrd käesoleva taotluse lahendamine ei eelda riigilõivu tasumist ega selle tasumisest vabastamist, jätab kohus A. Burkevitši riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik