1-22-822/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2022 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1-22-822 (22244000046) Kohtunik Rahvakohtunikud Larissa Prokopenko Renna Tammik ja Ene Allikas Kohtuistungi se

kretär Tõlk Ingrid Koddo Olga Nõmmemees Kriminaalasi U.S süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 8 § 25 lg 2 järgi - üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonna Anu Toluk prokurör

Süüdistatav

Kaitsja

Istungi toimumise aeg U.S , isikukood XXX, elukoht xxx, viibib xxx, xxx kodakondsus, xxx, emakeel - xxx keel, töökoht xxx, varasemalt karistatud 3 korda, viimati: - 03.03.2021 Viru Maakohus KarS § 25 lg 2 § 199 - lg 2 p 9 vangistus 6 kuud 28 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud. 29.12.2021 Viru Maakohtu määrusega pöörati kandmata karistus 6 kuud 28 päeva vangistust täitmisele (jõustus 01.03.2022). Tõkend – vahistamine alates 13.01.2022.

Advokaat Igor Belugin

04.04.2022, 05.04.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS 311, 313, 314, 315 kohus §

O T S U S T A S:

U.S süüdi KarS § § 25 lg 2 järgi tunnistada

200 lg 2 8 - p

. M karistuseks 3 aastat vangistust. õista

KarS § 65 lg urendades mõistetud karistust .2021 otsusega mõistetud

2 alusel, su eelmise 03.03 karistuse vangistuse

3 aastat ärakandmata osa 5 kuu 22 päeva võrra, mõista liitkaristuseks kuud 22 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud g alates 13.01.2022 kuni ae 28.02.2022, s.o. 1 kuu

3 aastat

15 päeva, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks

4 kuud 7 . Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.04.2022. päeva vangistust

Kohaldada U.S vahistamine alates kohtuotsuse suhtes käesolevas asjas tõkendit kuulutamisest . kuni otsuse jõustumiseni

Asitõendid:

- 3 DVD plaati

– jätta kriminaalasja juurde, -

20.01.2022 hoiule võtmise akt nr 22ATH15743 alusel nuga, stardipüstol BlowTR1402 seeria nr B25i4-20100004, ja 10 padrunit 9mmP (hoiul Ida prefektuuris) AK

– hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada osaliselt vandeadvokaadi abi Igor Belugini taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele U.S-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 586,74 eurot (kohtuistungil osalemise eest 466 eurot, 22,95 eurot,

sõiduki kulu käibemaks 97,70 eurot).

Menetluskulud antud asjas on: 1635 eurot sundraha, 356,64+261,96+115,44 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 162,78+586,74 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses.

Välja mõista U.S-ilt menetluskulud: 1635 eurot sundraha, 1100 eurot kaitsjatasu.

KrMS § 1 lg 1 alusel jätta riigi kanda ülejäänud kaitsja tasu 383,56 eurot.

Menetluskulud summas 2735 eurot tuleb tasuda 12- ksul alates kuulise tähtaja joo kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700012908 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 11. aprillist 2022.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 30. maist 2022.a.

I Süüdistus

U.S-i ja on antud kohtu alla selles, et tema 13.01.2022 kella 19.38 paiku süüdistatakse Idaxxx xxx Virumaal Jõhvis keskuse „ “ juures küsis avatud aknaga autos istuvalt Š D lt suitsu. D keeldumise peale U.S U.S Š nõudis raha. Kannatanu keeldumise peale võttis taskust hoiatuspüstoli BLOW TR 1402, mis Relvaseaduse § 11 p 7 ja § 18 lg 1 p 21 mõttes on piiramata tsiviilkäibega relv, suunas püstoli kannatanule eesmärgiga kannatanut hirmutada ja seeläbi ebaseaduslikult omastada kannatanu raha. Kannatanu tundis hirmu, hakkas kartma ning värisema. Kannatanu järjekordse keeldumise peale U.S pani püstoli enda taskusse, kuid võttis taskust ühe käega avamismehhanismiga taskunoa, mille teraga on võimalik tekitada tervisekahjustusi, suunas selle kannatanule ning küsis: „Aga nii?“. Kannatanu ütles, et tal pole raha ja peab ära sõitma, mispeale sõitis autoga

U.S juurest ära. ei õnnustunud hõivata kannatanu raha ja tema tegu jäi katse staadiumisse. U.S-il

U.S pani toime vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades s.o kuriteo KarS § 25 lg 2 § 200 lg 2 p 8 järgi. -

II Kohtu järeldused süüdistuse osas

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus loeb kannatanu ja asjatundja ütlusi, kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu Š D , asjatundja A V

ütlustes ei ole vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – äirekeskuse kõne salvestuse vaatlusega, h xxx parkla ja xxx kaupluse kaamera salvestise vaatlusega, asitõendi vaatlusprotokolliga, milles vaadeldi püstolit ja nuga, kahtlustatava kinnipidamise protokolliga, tunnistaja K K i lisaga. ülekuulamise protokoll

U.S-ile - on esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 § 200 lg 2 p 8 järgi sellest, et tema püüdis 13.01.2022 kella 19.38 paiku Idaxxx xxx D Virumaal Jõhvis keskuse „ “ juures autos istuvalt Š algul hoiatuspüstoli ja seejärel noa suunamisega kannatanule omastada tema raha. lt Kannatanu sõitis ära ja tegu jäi katse staadiumisse.

Kannatanu D te kohaselt oli ta 13.01. xxx keskuse juures oma Š ütlus 2022 kell 19.30 Jõhvis autos xxx juhiistmel. Juhiukse juurde tuli pikka kasvu mees hallis mantlis, must mustriga müts, hall kampsun, tumedad jalatsid. Mees kaebas algul oma elu peale, näitas taskust münte, et tal on vähe raha, küsis välgumihklit. Tema vastas, et suitsetab elektroonilist sigaretti. Mees pani mündid ära ja võttis välja püstoli ja küsis, kas raha on. Aken oli all lastud ja ta suunas püstoli juhi akna juurde. Ta vastas, et raha ei ole, tundis väikest värinat. Mees pani püstoli taskusse ja võttis jope taskust noa välja ja küsis „Kas nii on?“. Sai aru, et ta küsis seda raha kohta. Nuga oli autos sees temale lähedal. Tal oli hirm, et mees võib talle valu tekitada või autot kriimustada, pani sisse tagumise käigu ja helistas politseisse. Mees läks xxx keskuse sissepääsu juurde. Mees oli ebaadekvaatne, joobes, koordinatsioon rikutud. Ta nägi kuidas tuli politsei ja mees kinni peeti. Häirekeskusele ütles, et mees lubas ta maha lasta, kuna oli hirmul ja arvas, et nii tuleb politsei kiiremini. Tegelikult mees seda ei öelnud. Mees ei pakkunud talle midagi müügiks.

Kannatanu ütlused on sitõendi vaatlusprotokoll kinnitatud a iga, lk 8-12, kus vaadeldi 13.01.2022 kell 19.38 häirekeskusesse tehtud kõnet numbrilt Š xxx. D teatas, et xxx keskuse parklas käib purjus noormees relva ja noaga. Võttis tema nähes püstoli ja noa välja ning ütles, et laseb maha.

Samuti on kannatanu ütlused tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga lk 13-14, kus vaadeldi Jõhvis parklas asuva kaamera salvestist ning Jõhvis xxx xxx asuva xxx kaupluse kaamera salvestist. 13.01.2022 kell 19.35 on xxx kaamerast näha, kuidas tumehalli parkaga, tumesiniste pükste, musta talvemütsi ja valge maskiga mees seisab alkoholipoe ees sinaka xxx juhiukse juures ja räägib autojuhiga. xxx alkoholipoe 13.01.2022 salvestuselt ch11_20220113203711 on näha, et meesterahvas räägib xxx juhiukse juures ning hakkab midagi jope või pükste taskust haarama/otsima. Videofailis ch11_20220113203847 hoiab sama mees paremas käes midagi ning sellest tuleb välja roheline valguskiir/laser, valgusvihku suunab endast vasakule ja paremale mööda parklat. Videofailis ch11_20220113204034 sama meesterahvas jalutab xxx poole, autojuht tagurdab xxx taha poole.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, lk 15-18 13.01.2022 kell 19.46 peeti nähtub, et kinni U.S . Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, lk 19 tuvastati U.S-il 13.01.2022 kell 20.09 alkoholijoove 0,73 mg/l väljahingatavas õhus. Ei olnud võimeline selgitusi andma, tasakaaluhäired, ei ole võimeline seisma.

Tunnistaja K K i p 7, lk 50- ülekuulamise protokoll 51, on näha, et protokolli lisaks on stardipüstol, salv, 10 paukpadrunit ja , mis oli ära võetud taskunuga U.S-ilt tema kinnipidamisel.

Asitõendi vaatlusprotokoll vaadeldakse püstolit, salve 10 padruniga ja nuga. is, lk 1-6,

Asjad on antud Ida Prefektuuri hoiule akti 22ATH15743 alusel (lk 7 ).

Kohus leiab, et kannatanu D ning otsuse tegemisel tugineb kohus Š ütlused on usaldusväärsed kannatanu ütlustele. Ütluste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et peale juhtunut helistas kannatanu kohe häirekeskusesse (asitõendi vaatlusprotokoll lk 8 ), mis omakorda nä -12 itab, et kannatanu oli hirmunud U.S tegudest, kannatanu suhtus U.S sõnadesse ja tegudesse kohale D tõsiselt. Päras politsei saabumist, peeti U.S kinni ja temalt ära võeti Š – üstol Š ütlusi asitõendi poolt kirjeldatud esemed nuga ja hoiatusp , mis ka kinnitab D ( vaatlusprotokoll tl 1-6, kahtlustatava kinnipidamise protokoll lk 15-18, tunnistaja K K ülekuulamise protokoll . asitõendi vaatlusprotokoll lk 13 i lisa lk 50-51 -14).

Süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist vaid ühele tõendile, antud juhul kannatanu Š ütlustele, D ei ole välistatud ka senises kohtupraktikas. Süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile. Vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab aga olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Kõnealustel juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ning erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1- 109-10, 3-1-1-85-00,

3-1-1-21-09).

Süüdistatav andis ütlusi, et ta läks parkimisplatsile, et inimestelt raha küsida. U.S

Tahtis kellegi ning laserit mis tal oli le müüa püstolit ja nuga mida tal enam vaja polnud kaasas. See roheline valgus videos oli laserist. Ta pakkus neid algul noormeestele, pärast kannatanule. Ta näitas kannatanule laserit, kuid ta ei tahtnud seda, püstolit ka ei tahtnud, siis võttis välja noa ja pakkus seda osta 5 euro eest. Kuna kannatanu midagi osta ei tahtnud, läks ta teiste inimeste poole ja kannatanu sõitis ära. Kannatanut ta ei ähvardanud, ega suunanud relva tema poole. Ta oli alkoholijoobes ja võttis ka tablette. Kannatanu oli hirmunud. Ta seisis auto aknast 50 cm kaugusel.

Kohus suhtub U.S t, milles viibis U.S ütlustesse kriitiliselt. Arvestades seisundi teo toimepanemisel U.S-il tuvastati 13.01.2022 kell 20.09 alkoholijoove 0,73 mg/l – väljahingatavas õhus i olnud võimeline selgitusi andma, tasakaaluhäired, ei ole võimeline ; ta e seisma (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll lk 15-18 ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll lk 19), ei võinud U.S nii hästi mäletada asjaolusid nagu ta kirjeldab oma ütlustes. ütlused usaldusväärsed da õigustavad Kohtu hinnangul on U.S eba ja en , tema ütlused on vastuolus kannatanu ütlustega ka .

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanu sai süüdistatava tegudest valesti aru. Kohtu hinnangul kannatanu ütlustest tuleneb üheselt mõistetav nõudis vägivallaga alt, et U.S D raha . Aken oli all Šlt

– „Mees pani mündid ära ja võttis välja püstoli ja küsis, kas raha on lastud j . Kannatanu a ta suunas püstoli juhi akna juurde vastas, et raha ei ole, tundis väikest värinat. Mees pani püstoli taskusse ja “. võttis jope taskust noa välja ja küsis „Kas nii on? Kannatanu s ees ei pakkunud talle ai aru, et ta küsis seda raha kohta“. Kannatanu seletas, et m midagi müügiks.

KarS § 200 lg 2 p 8 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritakse röövimi - se katse, mis on toime pandud vägivallaga, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.

Tulenevalt KarS § 200 lg s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil - võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Üheks kvalifitseerimise tunnuseks on röövimine toimepanemine relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades Röövimine on asja äravõtmine . vägivallaga: sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Psüühiline vägivald on ähvardamin (KarSi kommenteeritud väljaanne) e. .

Relvana kasutatav muu ese on mistahes ese, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti (kööginuga, triikraud, saag, kruvikeeraja, pesapallikurikas, golfikepp, aialatt, metallitükk jne); vigastuse tekitamiseks valmistatud või kohandatud ese või muu ese, millega on võimalik kannatanu elu, tervist või kehalist puutumatust reaalselt kahjustada. Oluline on ka see, et nimetatud eset on võimalik relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas (RKKK 3-1-1-10-98).

Antud juhul kasutas U.S t hoiatuspüstoli BLOW TR 1402, mis Relvaseaduse § 11 p 7 ja § 18 lg 1 p 21 ning avanemismehhanismiga taskunuga, mõttes on piiramata tsiviilkäibega relv mis on relvana kasutatavaks esemeks.

Asjatundja A V -6) fotodel 10-15 on tegu andis ütlusi, et asitõendi vaatlusprotokolli (lk 1 hoiatus ja signaalrelvaga, stardipüstoliga. Peab olema jäigalt kinnitatud relvaraami külge, relvaraamil peab olema püsivalt paigaldatud takistus, mis ei võimalda tulistada gaasipadruneid gaasilaenguga, peab olema padrunipesa või relvarauda puuritud auk kust tulevad välja paukpadruni püssirohu gaasid, need on sellel relval olemas. Foto 9 alumine pilt, relvaraua suudmes on näha takistus. Püsivalt paigaldatud peab olema, eemaldada saab ainult mehhaaniliselt

– puurima relvaraua läbi, kui panna paberitropp nt, siis muutub gaasirelvaks.

Relva ja noa kasutamine oli psüühilise vägivalla toime panemise vahendiks. U.S suunas algul relva kannatanu suunas ning küsis, kas tal on raha. Kui kannatanu vastas, et raha ei ole, pani U.S relva ära, võttis askust noa, suunas selle kannatanule ja küsis „Kas nii t on?“. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta hirmul ja värises, kuna kartis, et süüdistatav teeb viga temale või kriimustab autot.

Kuritegu jäi katse staadiumiss olenematul põhjusel, kuna kannatanu sõitis e U.S-ilt sündmuskohalt minema. Kohtu hinnangul on tegemist lõpetatud röövimise katsega ning U.S tegi kõik, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost pidi vajalikuks röövimise lõpuleviimiseks. U.S soovis saada kannatanult raha ning selle D eesmärgil kasutas Š suhtes psühhilist vägivalda, suuna vahetult kannatanu peale püstol tes i ja noa.

Seega on kohtu arvates täidetud KarS § 200 lg 2 p 8 § 25 lg 2 objektiivne koosseis. -

Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et U.S otsuse tahtlusega. KarS pani röövimise katse toime § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. U.S tegutses tahtlikult ja sihikindlalt raha saamise eesmärgil, lootes, et hirmutades Š D omastab ta kannatanu raha.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seega on U.S

tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib m õista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutad a kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

KarS § näeb karistusena ette

200 lg 2 p 8 kolmekuni viieteistaastase vangistuse.

Süüdistatav pani toime esimese astme kuriteo katse otsese tahtlusega. U.S poolt toimepandud kuritegu oli suunatud omandi vastu. U.S ja inimese psüühilise tervise tegu ei põhjustanud raskeid tagajärge ja jäi katse staadiumisse

.

U.S on karistusregistri andmete kohaselt (lk 25-27) varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, tal on kehtivat väärteokaristust.

3 kehtivat kriminaalkaristust ja 11

Karistust kergendavad j

a raskendavad asjaolud KarS § 57 ja 58 mõttes puuduvad.

Kohus arvestab U.S isikut, kes on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning et tegu oli toime pandud katseajal U.S-ile . Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale reaalne vangistus KarS § määras

200 lg 2 sanktsiooni alam . U.S 13.01.2022 (lk oli käesolevas kriminaalasjas kinni peetud ning vahistatud alates 15-18, 20-24 ). U.S kannab karistust Viru Maakohtu 03.03.2021 otsuse alusel alates 01.03.2022. Kuna U.S Viru Maakohtu 03.03.2021 otsuse tegemist, pani käesoleva süüteo toime pärast siis tuleb KarS § 65 lg mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi

2 alusel suurendada mõistetud ärakandmata karistuse osa võtta. U.S-il oli 08.04.2022 seisuga kantud Viru Maakohtu 03.03.2021 otsusega mõistetud karistusest (6 kuud 28 päeva) 1 kuu 6 päeva ning kandmata oli 5 kuud 22 päeva vangistust Mõista ks 3 aastat 5 kuud 22 päeva . liitkaristuse vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 13.01.2022 kuni 28.02.2022, s.o. 1 kuu 15 päeva, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat

4 kuud 7 päeva vangistust.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis ei ole kohtu hinnangul suur, kuriteo toimepanemise tehiolusid (röövimise katse toimepanemine nii stardipüstoli kui ka noa ähvardamisega , süüdistatava isikut , poe parkimisplatsil, kus viibisid ka teised isikud) (varem korduvalt kriminaalstatud) ja väärteokorras kari ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et U.S-i tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni minimaalses määras.

IV Kohtu seisukoh

t asitõendite ja menetluskulude osas

Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Asitõenditeks on:

- 3 DVD plaati

– jätta kriminaalasja juurde,

- 20.01.2022 hoiule võtmise akt nr 22ATH15743 alusel nuga, stardipüstol BlowTR1402 seeria nr B25i4-20100004, ja 10 padrunit 9mmPAK (hoiul Ida prefektuuris) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 3, 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1635 eurot, Sergei Lehismaa kaitsja vandeadvokaadi Robert Sprengk kaitsjatasu kohtueelses menetluses 356,64 eurot, 261,96 eurot ja 115,44 eurot (lk 38- 48) ning 162,78 eurot ja 586,74 eurot kohtumenetluses. Otsuse re

520 eurot), mis solutiivosas oli valesti märgitud kohtumenetluses sõiduki kulu (22, oli tegelikult 22,95 eurot ning käibemaks (98,24 eurot), mis tegelikult peab olema 97,79 eurot. Lõppsumma 586,75 eurot ei muutu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi ka Ülejäänud nda kaitsjatasu summas 383,56 eurot. summad kuuluvad välja mõistmisele U.S-ilt.

Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Larissa Prokopenko

Renna Tammik kohtunik

rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Allikas Rahvakohtunik

O Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2022 lahendiga saliselt tühistatud