2-22-7651/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-7651

Tsiviilasi

O. P. hagi E. V. XXX kaudu vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O. P., isikukood, viibimiskoht XXX.

Kostja: E. V. XXX kaudu; asukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta O. P. hagi E. V. XXX kaudu vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud O. P. kanda.

3. Määrus toimetada hagejale kätte.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

O. P. (hageja) esitas 23. mail 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi E. V. XXX kaudu

vastu kahju hüvitamiseks. Hageja soovib varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et

T. V. meditsiiniosakond teeb hagejaga inimkatseid ja rikub hageja tervist. Hageja väitel lasevad

maniakid meditsiiniosakonnast läbi ventilatsiooni kambrisse ja panevad toidu sisse

selektiivseid neurotoksiine. Need asjad hakkasid toimuma 19. oktoobril 2021, kui hageja käis

psühhiaatri vastuvõtul. Hagejal tekkisid inimkatsete tõttu suured tervise probleemid: kõhu-,

selja- ja peavalud, seedeprobleemid, neerude funktsioonihäired, mäluhäired. Hageja soovib

saada nii palju raha, kui on võimalik.

KOHTU SEISUKOHT

Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi esimese astme

kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda.

Vangla on vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 1 järgi Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev

valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses

sätestatud korras. Vangistust viib VangS § 1051 lg 1 järgi täide vanglateenistus. Vangistuse

täideviimist saab seega korraldada avaliku võimu kanda, s.o riik. Eraõiguslik isik ei saa seda

teha. Vangistuse täideviimise kord ja selle korraldamine on reguleeritud vangistusseaduse

(VangS § 1) ja Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

(vangla sisekorraeeskirja § 1 lg 1) alusel. Kinnipeetava kambrile esitatud nõuded tulenevad

VangS § 45 lõikest 1 ja kinnipeetava toitlustamisele esitatavad nõudeid VangS § 47 lõikest 1.

Kinnipeetava olmetingimuste nõuetekohasuse ja toitlustamise tagab seega riik avalik õiguslike

normide alusel. Kinnipeetava olmetingimusi ja toitlustamist puudutavad vaidlused on seega

avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused. Need kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi

halduskohtu pädevusse.

Hageja soovib muuhulgas vaidlustada T. V. meditsiiniosakonna tegevust seoses hagejale ravi

osutamisega. Hageja nõue tuleneb seega T. V. ja hageja kui kinnipeetava suhtest hagejale

tervishoiuteenuse osutamisel. Riigikohus leidis 28. juuni 2021 lahendis tsiviilasjas nr 3-21-30,

et kõik kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused on HKMS § 4

lg 1 alusel halduskohtu pädevuses.

Avalik-õiguslikust suhtest tulenevat kahju hüvitamise nõuet tuleb riigivastutuse seaduse

§ 17 lg 1 ning VangS § 11 lg 8 järgi arutada haldus-, mitte maakohtus.

Tartu Maakohus ei ole seega pädev kohus. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel

menetlusse võtmata. Hagejal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik