3-20-1611/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1611

Haldusasi

Xi kaebus Pärnu Linnavalitsuse 27.07.2020 otsuse nr 3-

5.4/395 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja X, volitatud esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja Pärnu linn, esindaja Tiina Roht

Kolmandad isikud A ja B, ühine volitatud esindaja Piret

Tõnnus-Saks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Mõista Xilt solidaarselt välja A ja B kasuks menetluskulud 642,50 eurot. Muus osas

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja kolmandate isikute nimed

tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.06.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg

1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

3-20-1611

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus väljastas 11.05.2017 otsusega nr 3-5/558 A taotluse ja

planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimused Pärnus 1. Jõe tn 4

kinnistule (pindala 248 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) ühepereelamu püstitamiseks.

2. Pärnu Linnavalitsus jättis 04.09.2017 korraldusega nr 469 rahuldamata Xi vaide

projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamiseks ning rahuldas osaliselt C, D ja E vaide,

kohustades

linna

planeerimisosakonda

muutma

11.05.2017

väljastatud

projekteerimistingimuste asendiskeemi ja hoonestusala kirjeldust.

3. Pärnu Linnavalitsus väljastas 14.09.2017 otsusega nr 3-5/1139 Pärnus 1. Jõe tn 4 kinnistule

elamu püstitamiseks vastavalt vaideotsusele täpsustatud projekteerimistingimused.

4. X (2. Jõe tn 1 kinnistu omanik), F (1. Jõe tn 2 kinnistu omanik), C (Väike-Jõe tn 6-1 korteri

kaasomanik), D (Väike-Jõe tn 6-1 korteri kaasomanik), E (Väike-Jõe tn 6-7 korteriomanik) ja

G (Väike-Jõe tn 6-6 korteri elanik) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu

Linnavalitsuse 11.05.2017 otsuse, 04.09.2017 korralduse ja 14.09.2017 otsuse tühistamiseks

(haldusasi nr 3-17-2023).

5. Pärnu Linnavalitsus muutis 18.04.2018 otsusega nr 3-5.4/160 Pärnus 1. Jõe tn 4 kinnistule

elamu püstitamiseks väljastatud projekteerimistingimustega määratud hoonestusala selliselt, et

kavandatav elamu peab mahtuma määratud hoonestusalasse, kuid üle võivad ulatuda kuni 0,8

m laiused katuseräästad, vihmaveesüsteem, päikesekaitsevarjestus, katmata trepid ja terrassid

ning maapinnale mittetoetuvad alla 2 m2 varikatused ja konsoolsed rõduosad hoone seinast kuni

üks meeter.

6. X, F, C, D, E ja G täiendasid kaebust Pärnu Linnavalitsuse 18.04.2018 otsuse nr 3-5.4/160

tühistamisnõudega.

7. Pärnu Linnavalitsus andis 19.11.2018 korraldusega nr 943 ehitusloa Pärnus 1. Jõe tn 4

kinnistule üksikelamu püstitamiseks.

8. X, F, C, D, E ja G esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 19.11.2018

korralduse nr 943 tühistamiseks (haldusasi nr 3-18-2273). Tallinna Halduskohus liitis

04.02.2019 määrusega haldusasjad nr 3-17-2023 ja nr 3-18-2273 ühte menetlusse (liidetud

haldusasi nr 3-17-2023).

9. Tallinna Halduskohtu 10.05.2019 otsusega jäeti X, F, C, D, E ja G kaebus rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2019 otsusega jäeti X, F, C, D, E ja G apellatsioonkaebus

rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi 28.12.2021 otsusega nr 3-17-2023 jäeti X, F ja G

kassatsioonkaebus rahuldamata.

10. Pärnu Linnavalitsus väljastas 27.07.2020 otsusega nr 3-5.4/395 kasutusloa 1. Jõe tn 4

kinnistule.

11. X ja G esitasid 27.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse

27.07.2020 otsuse nr 3-5.4/395 tühistamisnõudes.

12. Tallinna Halduskohtu 09.09.2020 määrusega võeti X ja G kaebus menetlusse

(resolutsiooni p 1).

13. Tallinna Halduskohtu 19.10.2020 määrusega jäeti G kaebus läbi vaatamata

(resolutsiooni p 1) ning peatati haldusasja nr 3-20-1611 menetlus kuni haldusasjas nr 3-17-2023

tehtava lõpplahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 2).

14. Tallinna Halduskohtu 09.02.2022 määrusega uuendati haldusasjas nr 3-20-1611

menetlus (resolutsiooni p 1).

3-20-1611

3(10)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

15. Kaebaja leiab, et vaidlusalune kasutusluba on õigusvastane, kuivõrd selle esemeks olev

elamu ei vasta elamule väljastatud ehitusloale ning selle aluseks olnud ehitusprojektile

(ehitusseadustik (EhS) § 50 lg 1).

15.1. Kolmandad isikud on ehitusprojekti joonisel elamu lõunapoolse külje (Väike-Jõe tn 6

kinnistu poolse) esimese korruse akna (elutoa akna) ette kavandatud sisemise piirde rajamisest

loobunud. See tõendab, et tegelikkuses kavandavad kolmandad isikud kinnistule 46,7 m2

suurust terrassi.

15.2. Kolmandad isikud on jätnud välja ehitamata elamu idapoolsesse külge ehitusloa ja

ehitusprojektiga kavandatud betoonist trepi. Kasutusloa taotluse juurde esitatud fotot

analüüsides (kaebuse lisad 6-8) on ilmne, et elamu idakülge on kavandatud ajutine trepp (fotode

järgi näib olevat tegemist lausa astmelauaga), mida on enne terrassi rajamist kerge likvideerida.

Seega kavandavad kolmandad isikud rajada hoone juurde samas mahus terrassi, nagu algselt

esitatud ehitusloa taotluse juurde esitatud jooniselt võis näha. Sedavõrd suuremahulise terrassi

rajamine riivab oluliselt naaberkinnistute omanike, eelkõige 2. Jõe tn 1 kinnistu omaniku õigust

privaatsusele, kuna terrassi kõrgusest tulenevalt avaneb terrassil seistes otsevaade 2. Jõe tn 1

kinnistule üle kahe kinnistu vahelise piirdeaia.

15.3. Vaidlusaluse kinnistu piirded on vastuolus ehitusloaga. Kolmandatele isikutele

väljastatud ehitusloa kohaselt on ehitusprojektiga esitatud 1. Jõe tn 4 kinnistule kavandatud

piirdeaia lahendus joonistel GP-2 „Asendiplaan“ ja GP-3 „Kinnistu piire“. Jooniste kohaselt on

1. Jõe tn 4 kinnistule 1. Jõe tänava poole nähtud ette metallpiire kõrgusega 1,4 meetrit. Tegemist

peab olema metallpiirdega (vt ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti seletuskirja p 4.6).

Tegelikkuses on 1. Jõe tn 4 kinnistu 1. Jõe tänava poolne piire rajatud puitplankudest (vt fotod

lisades 9-10). Käesoleval juhul kohalduvad Pärnu linna üldtingimused miljööväärtuslikel

aladel. Kolmandate isikute kinnistule rajatud puitplankudest aeda piirkonnas kaebajale

teadaolevalt ei ole, mistõttu on piirdetüüp vastuolus Pärnu linna miljööväärtuslike alade

üldtingimuste punktiga 2 ning projekteerimistingimuste punktiga 2.17.

15.4. Ehitusprojektis on ette nähtud, et 1. Jõe tn 4 kinnistu põhjapiiril vastu 1. Jõe tn 2 kinnistut

oleks püstitatud samasugune piirdeaed (vt ehitusprojekti seletuskirja p 4.6), nagu kaebuse

lisades 6-7 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl-d) 52-53). Tegelikkuses sellist piirdeaeda

püstitatud ei ole.

15.5. Ehitusprojektis on ette nähtud, et 1. Jõe tn 4 kinnistu lõunapiiril oleks püstitatud

metallpiire kõrgusega 1,6 meetrit (vt ehitusprojekti seletuskirja p 4.6). Sellist piiret rajatud ei

ole.

15.6. 1. Jõe tn 4 kinnistul asuva hoone välisfassaad on vastuolus ehitusloaga. Ehitusluba ja

ehitusprojekti kohaselt oli lubatud välisfassaadis kasutada lisaks krohvpinnale ka akende vahele

sobitatud laudist või puitribistikku (vt ehitusprojekti seletuskirja p 5.1; samuti ehitusprojekti

jooniste vaated A-D). Valminud ehitise fassaadlahenduses akende vahele sobitatud laudist või

puitribistikku kasutatud ei ole. Vastavat muudatust ei ole kajastatud ka ehitusprojekti

muudatuses.

15.7. Kolmandad isikud on elamu lõunapoolses osas (Väike-Jõe tn 6 poolses küljes) asuva rõdu

piirde rajanud osaliselt põlevmaterjali kasutades (vt kaebuse lisa 9; dtl 55). Vastustaja on

vaidlusaluses kasutusloas asunud paljasõnaliselt ja meelevaldselt seisukohale, et tegemist on

kangatükiga, mille põlemiskoormus on tühine.

15.8. Kasutusloa väljastamisel tuleb kontrollida ehitise nõuetele vastavust tervikuna (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-16, p 32). Vastustajal tuli hinnata kasutusloa väljastamisel nii

projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa õiguspärasust ning hoone nõuetele vastavust

3-20-1611

4(10)

tervikuna, sh hoone sobivust piirkonna hoonestuslaadiga ning väljakujunenud keskkonnaga.

Vastustaja seda teinud ei ole. Kaebaja tõi kasutusloa menetluses välja, et 1. Jõe tn 4 elamu teise

korruse akendest ning ka mõlemalt rõdult avanevad vaated otse naaberkinnistutele ning ka

naaberkinnistutel asuvate elamute akendesse. 1. Jõe tn 4 elamu ehitamisel ei ole rakendatud

privaatsust tagavaid leevendus- või ennetusmeetmeid. Vastustaja ei ole haldusmenetluses

kaebaja ettepanekut rajada päikesesirmid 1. Jõe tn 4 elamu teise korruse akendele hinnanud ega

käsitlenud. Hea halduse tavaga on vastuolus olukord, kus vastustaja väljastab kasutusloa, kuigi

Riigikohtus on pooleli vaidlus projekteerimistingimuste ja ehitusloa õiguspärasuse üle.

15.9. 1. Jõe tn 4 elamu ei vasta projekteerimistingimuste punktidele 2.6 ja 2.7 (EhS § 55 p 3).

Valmis ehitatud hoone põranda kõrgus ületab 17 cm projekteerimistingimustega lubatud

kõrgust. Kui võtta aluseks ehitusjärgsele mõõdistusele märgitud põrandapinna kõrgus 3,33, siis

ületab valmis ehitatud hoone põranda kõrgus lubatud kõrgust 13 cm võrra. Lubatust kõrgem

hoone rikub kaebaja naabrusõigust, kuivõrd tema kinnistule langeb vähem valgust (kolmandate

isikute hoone põhjustab intensiivsemat varjutamist). Samuti põhjustab intensiivsema

privaatsuse riive (vt kaebaja 28.04.2022 menetlusdokumendi lisad 3-4).

15.10. Kolmandate isikute kinnistu parkimislahendus ei vasta ehitusloa taotluse aluseks

olevale ehitusprojektile. Tegelikkuses ei ole kinnistule võimalik kahte sõidukit parkida ning

reeglina pargivad 1. Jõe tn 4 omanikud oma auto Väike-Jõe tänavale. See mõjutab Väike-Jõe

tänava liiklusvoogu. Kaebaja kasutab Väike-Jõe tänavat igapäevaselt.

15.11. Haljastusprotsent on kolmandate isikute kinnistul väiksem, kui näeb ette ehitusprojekt.

Haljastusnõude eesmärgiks on luua ja tagada piirkonna elanikele loodussõbralikum

elukeskkond.

16. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

16.1. Väär on kaebaja väide, et elamu lõunapoolse külje esimese korruse akna ette kavandatud

piirde osas tehtud muudatust ei ole kajastatud ehitusprojekti muudatuses (vt vastustaja

09.10.2020 menetlusdokumendi lisa 2). Viidatud piirdega seonduv muudatus on kajastatud

muudatusprojekti joonisel „Vaade D“. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas piirde paigutamata

jätmine riivab tema õigusi. Kaebuses on viidatud üksnes privaatsuse riivele tulenevalt kaebaja

meelevaldsest eeldusest, et kolmandad isikud kavandavad tegelikkuses suuremahulise terrassi

rajamist. Haldusorgan ei saa haldusotsuse tegemisel valimatult abstraktselt võimalike

ehituslikke plaane ette kujutades jätta load väljastamata.

16.2. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid, mil moel riivab tema subjektiivseid

õigusi piirdeaia lahenduse muutmine. Esialgses projektis oli 1. Jõe tänava poole ette nähtud

metallist püstine piirdeaed. Kuna ehitusloa realiseerimisel ilmnes, et selline aed ei haaku

ümbritsevate kinnistute puitaedadega, tellisid kolmandad isikud hoone arhitektilt uue miljöösse

enam sobiva puitpiirde lahenduse (vt vastustaja 09.10.2020 menetlusdokumendi lisa 3).

Kinnistu lõunapiirile projektikohast aeda ei paigaldatud, kuna sellest ca poole meetri kaugusel

asub Väike-Jõe 6 kinnistul varem paigaldatud korrektne piirdeaed. Teise aia lisamisel tekib

kahe aia vahele raskesti juurdepääsetav ja hooldatav riba. Kinnistu piir on markeeritud betoonist

aia vundamendiga ning vajadusel on projektikohane aed võimalik püstitada ilma täiendavat

luba taotlemata.

16.3. Ebatäpne on kaebaja väide, et piirkonnas paiknevate hoonete fassaadlahenduste puhul on

peamiselt kasutatud puitlaudist (vt vastustaja 09.10.2020 menetlusdokumendi lisa 4).

Kaebusest ei ilmne, mil moel riivab kaebaja subjektiivseid õigusi puidust dekoratiivdetailide

ära jätmine. Kasutusloa taotluse juurde on esitatud muudatusjoonised. Muudatused vastavad

projekteerimistingimustele, mille kohaselt krohvitud fassaad on lubatud. Krohvitud pindadega

fassaad sobitub juba väljakujunenud keskkonda. Ka suurendab puidust dekoratiivdetailide

3-20-1611

5(10)

asendamine krohvipindadega tuleohutust. Muudatusjoonised on kooskõlastatud kõigi

menetlusosaliste poolt.

16.4. Väide põlevmaterjali kasutamise kohta tuleohutuskujas on üllatav ja otsitud. Tegemist ei

ole ehitusliku lahendusega, vaid kangatüki sidumisega rõdupiirde külge tuule- ja päikesevarjuks

ning sellel ei ole seost ehitustegevusega. Kaebuse lisas 9 toodud foto ja lisaks veel mitmed

teised fotod on kolmandad isikud esitanud ehitisregistri kaudu Päästeameti märkuste

lahendamiseks. Päästeameti Lääne Päästekeskus on kasutusloa taotluse kooskõlastanud.

Paljasõnaline ja tõendamata on kaebaja väide, et 1. Jõe tn 4 elamu rõdu asub Väike-Jõe 6

aiamaja tuleohutuskujas.

16.5. Kaebaja oli enne kaebuse esitamist teadlik muudatusprojektist, mistõttu eksitab kaebaja

kohut ebaõigete andmete ja väidetega.

16.6. Kaebaja seisukohad on samad, mis ta esitas vastustajale 16.07.2020 ning mille osas on

vastustaja avaldanud oma seisukohad vaidlusaluses kasutusloas. Kehtivast õigusest ei tulene,

et pooleliolev kohtumenetlus võiks vaikimisi kaasa tuua vaidlustatud haldusaktiga antud

õiguste lõplikuks realiseerimiseks taotletud loamenetluse peatamise. Käesoleval juhul ei olnud

menetluse peatamine põhjendatud.

16.7. Naaberkinnistute privaatsuse vähenemine, mis on linnakeskkonnas tihti paratamatu,

kaalub üles 1. Jõe tn 4 kinnistu omanike õiguse korraldada enda hoone ruumilahendust.

Tihehoonestusalal ei saa kinnistuomanik oodata, et naaberkinnistule midagi ei ehitata või

sellega ei kaasneks tema privaatsuse mõningast vähenemist. 1. Jõe tn 4 ja 2. Jõe tn 1 elamute

vaheline kaugus on ligikaudu 12 m ja hooned paiknevad teineteise suhtes nurga all. Seega ei

ole ka nende aknad otse vastastikku. Seejuures paiknevad 1. Jõe tn 4 elamu teisel korrusel

üksnes magamistoad, mille kasutusintensiivsus on näiteks elutoaga võrreldes tavapärasest

väiksem. Privaatsuse riivet saab 2. Jõe tn 1 elamus ülemääraste raskusteta leevendada nt

kardinate või aknakatete kasutamisega või kõrghaljastuse rajamisega kinnistute piiri lähedale.

16.8. Kolmandate isikute elamu on kooskõlas projekteerimistingimustega. 1. Jõe tn 4 kinnistule

on väljastatud projekteerimistingimused 2017, mil Eesti kõrgussüsteemi aluseks oli

kõrgussüsteem (BK77) ehk Kroonlinna null. Alates 2018. a arvestatakse Eestis absoluutset

kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes, millega lisandus

kõrgusele 19 cm.

16.9. Paljasõnaline on kaebaja väide, et kolmandate isikute kinnistule ei ole võimalik parkida

kahte sõidukit. Absurdne on kaebaja väide, et just kolmandate isikute sõidukite parkimine

avalikul linnatänaval takistab kaebaja liikumist.

16.10. Kinnistu haljastus on nõuetekohane. Muudatused haljastuses on esitatud koos elamu

ehitusprojekti muudatusega.

17. Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

17.1. Vastustaja on kolmandate isikute kasutusloa taotlust koos sellele lisatud ehitusprojektis

tehtud muudatustega nõuetele vastavalt menetlenud. Menetluse käigus on ehitis üle vaadatud

ja selle vastavus muudetud ehitusprojektile kontrollitud ning kõigi pädevate ametiasutustega

kooskõlastatud. Kaebaja oli teadlik juba enne vaidlusaluse kasutusloa väljastamist, kolmandate

isikute esitatud muudatusprojektist. Kaebaja jätkuv tuginemine ehitusloa saanud ehitusprojekti

lahendusele ja sellest tulenevalt elamu mittevastavusele ehitusloa saanud ehitusprojektile on

kohut eksitav ja lubamatu (HKMS § 28 lg 2) ning need väited tuleb jätta tähelepanuta.

17.2. 1. Jõe tn 4 kinnistule piirete paigaldamine ei riiva mingil viisil kaebaja õigust, kaebaja ei

ole selliseid asjaolusid avaldanud. Seetõttu ei ole kaebaja nõue kasutusloa tühistamiseks

põhjendatud. 1. Jõe tn 4 kinnistule ehitusprojektiga kavandatud metallpiirde on kolmandad

3-20-1611

6(10)

isikud asendanud tänava ääres puitpiirdega, sest 1. Jõe tänaval ei olnud ühtegi metallpiiret,

valdav on puitpiirete kasutamine või vähemal määral hekk. Piirde muudatus on kantud

ehitusprojekti,

esitatud

vastustajale,

samuti

naaberkinnistute

omanikele

arvamuse

avaldamiseks.

17.3. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et tiheda hoonestusega linnaruumis ei saa

kinnistu omanik oodata, et naaberkinnistule midagi ei ehitata või sellega ei kaasneks tema

privaatsuse mõningast vähenemist. Kolmandad isikud ei pea õigeks oma tubadesse pääsevat

päikesevalguse piiramist (päevavalguse vähendamist). Küll aga ei ole kaebajal takistatud oma

tubade akendele tema enda välja valitud päikesevarjude paigaldamine. Kaebuse punktides 2.21-

2.23 üritab kaebaja korrata pooleli olevat vaidlust haldusasjas nr 3-17-2023. See ei ole lubatud

ning need väited tuleks jätta tähelepanuta (HKMS § 28 lg 2).

17.4. Käesoleva menetluse esemeks ei ole ega saagi olla terrass, mida olemas ei ole. Kaebaja

on tõendanud, et praegusel hetkel kaebaja privaatsuse riivet selles osas ei esine. Kaebaja

paljasõnalised väited tuleb jätta tähelepanuta.

17.5. Kolmandad isikud kasutavad elamut eesmärgipäraselt. Elamu on kooskõlas

projekteerimistingimustega. Alates 01.01.2018 mindi Eesti kõrguste arvutamisel üle

Amsterdami nullile, millega kõik kõrgusmärgid suurenesid ca 20 cm. Kasutusloa andmise ajal

teostatud 1. Jõe tn 4 elamu mõõdistamine on toimunud Amsterdami nullile, millega kõik

kõrgusmärgid suurenesid ca 20 cm. See tähendab, et projekteerimistingimustes näidatud: elamu

±0.00 näha ette vahemikus +2.90 - +3.20 absoluutkõrgusel, muutus faktilist olukorda muutmata

vahemikuks +3.10-+3.40. Ebatõenäoline on, et kaebaja esindaja sellisest Eesti kõrguste

arvutamise aluse muutumisest teadlik ei olnud. Vaidlusaluse kasutusloa andmise ajal teostatud

1. Jõe tn 4 elamu mõõdistamine on toimunud Amsterdami nulli alusel, mille tõttu on ka

mõõdistamise tulemus numbrites kuni 20 ühikut suurem, olles sellele vaatamata vastav

projekteerimistingimustele.

17.6. Projekteerimistingimused näevad 1. Jõe tn 4 kinnistule ette ühe parkimiskoha autole (vt

kaebuse lisa 3 ja lisa 4). Asjaolu, et projekti seletuskirja punktis 4.5 on kirjutatud

parkimiskohad, ei määratle veel, et parkima peab kinnistul 2 autot. Parkimiskohta vajavad ka

muud mootorsõidukid nagu nt mootorratas, mis käesoleval juhul samuti autoga kõrvuti

kinnistule pargitakse. Kasutusloa andmisega ei ole seotud kaebaja väide, kus kolmandad isikud

oma auto pargivad.

17.7. Ehitusprojektiga kavandatav haljastus tähendab muru. Kõrghaljastust kinnistule

projektiga kavandatud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, kuivõrd kaebaja

subjektiivseid õigusi puudutavas osas on vaidlusalune kasutusluba õiguspärane.

19. Esmalt analüüsib kohus kaebaja subjektiivsete õiguste riivet (I) ning seejärel vaidlusaluse

kasutusloa õiguspärasust osas, mis puudutab kaebaja õigusi (II). Viimaks lahendab kohus

kaebuse ja jagab menetluskulud (III).

I

20. Halduskohtumenetlus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. See tähendab,

et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg

1). Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse 27.07.2020 otsuse nr 3-

5.4/395, millega väljastati 1. Jõe tn 4 kinnistul olevale elamule kasutusluba. Kaebaja on palunud

vaidlusalune kasutusluba tühistada, mistõttu on tegemist tühistamiskaebusega (HKMS § 37 lg

2 p 1). „Tühistamiskaebuse rahuldamise üldise eelduse sätestab riigivastutuse seaduse § 3 lg 1.

3-20-1611

7(10)

Selle järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles

rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi

28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p 20). Kehtiv õigus ei näe ette kasutusloa vaidlustamist avalikes

huvides, mistõttu saab kohus tühistamiskaebuse rahuldada ja vaidlusaluse kasutusloa tühistada

üksnes siis, kui see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Eelnev tähendab ühtlasi seda, et kohus

kontrollib vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust ainult osas, mis puudutab kaebaja õigusi (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 07.05.2020 otsus nr 3-17-2637, p 15).

21. Esmalt märgib kohus, et kaebaja väited tulevikus kolmandate isikute poolt terrassi rajamise

kavatsusest, on hüpoteetilised ja paljasõnalised. Menetlusosaline peab tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel

neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs

(HKMS § 59 lg 1). Seetõttu nõustub kohus kolmandate isikutega, et need kaebaja väited tuleb

jätta tähelepanuta. Siinjuures on oluline viidata ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2019

otsusele nr 3-17-2023, milles leiti, et Pärnu Linnavalitsuse 19.11.2018. a korralduses ehitusloa

andmise kohta on selgelt märgitud, et kolmandad isikud on terrassi kavandamisest menetluse

käigus loobunud ja ehitusprojekt terrassi enam ei sisalda. Ka praeguses kohtumenetluses need

faktilised asjaolud muutunud ei ole (vt kaebuse lisa 3; dtl-d 42, 45, 46 ja 47). Asjaolu, et

kolmandad isikud on terrassi rajamisest loobunud, on selgitatud ka vaidlusaluses kasutusloas

(dtl 21).

22. Kaebaja väited elamu lõunapoolse külje (Väike-Jõe tn 6 kinnistu poolne) esimese korruse

akna ette sisemise piirde rajamisest loobumise kohta tuleb tähelepanuta jätta, kuivõrd piirete

rajamata jätmine ei saa kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Tegemist on avalikes

huvides esitatud argumendiga. Esmalt on kaebaja sidunud piirete rajamata jätmise oma

privaatsuse riivega, sest leiab, et kolmandad isikud kavandavad terrassi rajamist. Eelnevalt on

kohus selgitanud, miks terrassi rajamist puudutavad väited jäetakse tähelepanuta. Seetõttu ei

saa esineda ka kaebaja privaatsuse riivet. Veelgi enam, kaebuses on ette heidetud piirete

rajamata jätmist Väike-Jõe tn 6 kinnistu poolsesse külge. Kaebajale ei kuulu Väike-Jõe tn 6

kinnistu ega oma ta ka muud puutumust viidatud kinnistuga, mistõttu ei saa ilmselgelt riivata

väidetav piirete rajamine Väike-Jõe tn 6 kinnistu poolsesse külge kaebaja õigusi.

23. Kaebaja on vaidlustanud kasutusloa ka põhjusel, et kinnistu piirded on vastuolus

ehitusloaga. Kolmandate isikute poolt 1. Jõe tänava poolsele küljel rajatud piirded ei riiva

kaebaja subjektiivseid õigusi. Küsimus miljööväärtusest ja hoone sobitumisest keskkonda

seondub avaliku huviga, mitte kaebaja subjektiivse õigusega. Kuigi Riigikohus on asjas nr 3-

17-2023 möönnud, et miljöö kahjustamine võib riivata naabri omandiõigust (viitega Riigikohtu

lahenditele nr 3-15-2232 ja nr 3-3-1-4-12), siiski ei nähtu kaebusest, et rikutud oleks kaebaja

kaitstavaid huve või õigusi. Nii oli näiteks lahendis nr 3-15-2232 küsimuse all

miljööväärtuslikkust hoonest 40 m kaugusel mobiilsidemasti rajamise mõju kaebaja

kaitstavatele huvidele ja õigustele. Selliste asjaoludega praegusel juhul tegemist ei ole. 1. Jõe

tn 4 kinnistu on 248 m2 suurune väikeelamumaa sihtotstarbega kinnistu, mida ümbritsevad

põhja, ida ja lõuna poolt väikeelamumaa sihtotstarbega kinnistud ning lääne poolt

transpordimaa – 1. Jõe tänav (dtl 58). Kaebajal puudub subjektiivne õigus miljöö ja keskkonna

muutumatuna säilimisele. Tähelepanuta ei saa ka jätta, et tegemist on tiheasutusalaga ning

eraomand on prioriteet. Veelgi kõnekam on seejuures asjaolu, et haldusasjas nr 3-17-2023, kus

kaebaja vaidlustas kolmandatele isikutele väljastatud projekteerimistingimused ja ehitusloa, jäi

kaebus rahuldamata. Seetõttu ei saa enam vaidluse all olla projekteerimistingimuste ja ehitusloa

õiguspärasus.

24. Kaebaja õigusi ei riiva ka tema kinnistu poolsesse külge kolmandate isikute poolt

metallpiirde rajamata jätmine. Asja materjalist nähtub, et kolmandate isikute ja kaebaja kinnistu

vahel on piirdeaed (vt dtl 52-53). Seega ei saa rääkida privaatsuse riivest. Samas on vastustaja

3-20-1611

8(10)

ja kolmandad isikud asjakohaselt selgitanud, et piirdeaia materjalide osas on muudatus tehtud

ehitusprojekti kasutusloamenetluses (dtl 141).

25. Kaebaja vaidlustab ka väidetavalt ajutise trepi rajamist argumendil, et see võimaldab

kolmandatel isikutel lihtsasti tulevikus ehitada terrassi. Kuivõrd kaebaja on ajutise trepi

rajamise sidunud hüpoteetilise väitega tulevikus kolmandate isikute poolt terrassi rajamisega,

siis jätab kohus ka selle kaebaja väite tähelepanuta, kuivõrd ilmselgelt ei saa see kaebaja

subjektiivseid õigusi riivata.

26. Kaebaja hinnangul on 1. Jõe tn 4 kinnistul asuva hoone välisfassaad vastuolus ehitusloaga.

27. Välisfassaadi lahendus ei saa kuidagi riivata kaebaja omandiõigust või naabrusõigust, sh

privaatsust. Tegemist on avalikes huvides esitatud argumendiga, mistõttu tuleb see jätta

tähelepanuta. Eraomand on prioriteet ning naaberkinnistu omanik ei saa dikteerida

omandiõiguse realiseerimist. Kaebusest ei ole mingilgi määral ära tuntav, kuidas kolmandate

isikute fassaadilahendus kaebaja subjektiivseid õigusi riivab. Seda enam, et vastustaja on

selgitanud, kust tulenevad fassaadilahenduse nõuded. Nimelt on kolmandad isikud esitanud

vastustajale ehitusprojekti muudatuse, kus mh on märgitud fassaadi osas krohv, toon hele

tundra 25 (vt ehitisregister; dtl 105). Veelgi enam, sellist muudetud lahendust fassaadimaterjali

osas ei keela ka projekteerimistingimused, mida on vaidlusaluses kasutusloas ka selgitatud (vt

dtl 21). Vastavalt projekteerimistingimuste punktile 2.14 tuleb lahendada elamu välisviimistlus

projektiga, soovitavalt puitlaudis, lubatav ka krohv (või kombineeritult) (dtl 60).

28. Kaebaja hinnangul on vaidlusalune kasutusluba vastuolus ehitusloaga, kuivõrd elamu

lõunapoolses osas (Väike-Jõe tn 6 poolses küljes) asuva rõdu piire on rajatud osaliselt

põlevmaterjali kasutades (vt kaebuse lisa 9; dtl 55). Esmalt on tarvilik juhtida kaebaja

tähelepanu asjaolule, et kuivõrd kohus on jätnud 19.10.2020 määrusega G kaebuse läbi

vaatamata (resolutsiooni p 1; dtl 179), siis ei saa rõdu või selle materjal kaebaja õigusi riivata.

Seetõttu kaebaja argumendid, mis seonduvad kinnistuga Väike-Jõe tn 6 on muutunud avalikes

huvides esitatud argumentideks. Nii ka rõdu puudutav väide. Sellest hoolimata on oluline

märkida, et vaidlus puudub osas, et Päästeamet on vaidlusaluse kasutusloa kooskõlastanud (dtl

154).

29. Ühtlasi on Tallinna Ringkonnakohus oma 19.12.2019 otsuse nr 3-17-2023 p-s 22 märkinud

järgmist: „1. Jõe tn 4 elamu konsoolsed rõdud jäävad küll tuleohutuskujasse (vähim kaugus 1.

Jõe tn 2 hoonest 7,1 m). Samas nähtub ehitusprojekti p-dest 5.1 ja 7.2, et tuleohutusnõuded on

ka rõdude puhul täidetud, sest kasutatakse terasest kandekonstruktsiooni, mis kaetakse esmalt

niiskuskindla vineeriga, seejärel kõvade mineraalvillast plaatidega ja krohvitakse. Rõdupiirded

ehitatakse tsingitud ja värvitud terasest. Kuna ehitusprojekti järgi kasutatakse rõdude ehitamisel

üksnes materjale, mille tuletundlikkus vastab A2-klassile („ei ole tuletundlik, suitsu eraldub

eriti vähesel määral“, vt siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määrus nr 17) § 8 lg 1 p 2), siis

pole alust väita, et ehituslikes nõuetes ei ole arvestatud sellega, et tuleohutuskuja rõdude tõttu

väheneb. Seejuures on oluline, et määruse nr 17 § 22 lg 3 kohaselt mõõdetakse hoonetevahelist

kuja üldjuhul välisseinast ning eenduvate osade välisservast mõõdetakse kuja üksnes siis, kui

kõnealused eenduvad osad on põlevmaterjalist. Praegu sellist olukorda ei esine.“

30. Kaebaja on vaidlustanud kasutusloa ka põhjusel, et kolmandate isikute kinnistule tehtud

haljastus ei ole nõuetekohane. Kinnistule haljastuse rajamine ei saa kuidagi kaebaja

subjektiivseid õigusi riivata, mistõttu on tegemist avalikes huvides esitatud argumendiga.

Haljastuse rajamine ei takista kaebajal oma kinnistut kasutada, ei vähenda selle väärtust ega sea

muul viisil naabrusõigustele piiranguid. Linnakeskustele on omane tihedam asustus, sh sageli

hoonete vahetu külgnemine üksteisega; naabritel tuleb selle eripäraga leppida; naabrile avara

vaate ja õueala õhulisuse tagamine ei ole linnakeskuses kaalukad argumendid piiramaks

3-20-1611

9(10)

kinnisasja vaba kasutamise õigust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2021 otsus nr 3-18-

1901, p 16). Eelnevast juhindudes ei saa kolmandate isikute kinnistul haljastamine kuidagi

riivata kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu tuleb jätta need kaebaja väited tähelepanuta.

31. Kaebaja hinnangul on kolmandate isikute kinnistul olev parkimislahendus vastuolus

ehitusprojektiga. Kohtu hinnangul on tegemist avalikes huvides esitatud väitega. Haljasala

suurus ühe kinnistu piires ei ole käsitatav hüvena, mida saaks esitada subjektiivsete

õiguskaitseks esitatud kaebuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-

29-10, p 19). Seetõttu leiab kohus, et kolmandate isikute kinnistul ette nähtud parkimislahendus

ei saa kuidagi kaebaja õigusi riivata ning sellesisulised kaebaja väited tuleb jätta tähelepanuta.

II

32. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

33. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on

võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1).

34. Kaebaja leiab, et vaidlusalune kasutusluba on vastuolus projekteerimistingimustega,

kuivõrd hoone põranda kõrgus ületab 17 cm projekteerimistingimustega lubatud kõrgust.

35. EhS § 55 punkti 3 kohaselt keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta

ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas

detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale, või projekteerimistingimustele.

36. Vaidlust ei ole selles, et projekteerimistingimused on väljastatud kolmandatele isikutele

14.09.2017 (dtl 58). Keskkonnaministri 26.10.2011 määruse nr 64 „Geodeetiline süsteem“

(redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2018) § 9 lg 1 kohaselt tähistatakse Eestis EVRS kõrgusi

lühendiga EH2000. Ka 1. Jõe tn 4 ehitusjärgse mõõdistamise seletuskirjast nähtub, et kõrgused

olid EH2000 süsteemis (dtl 220). Vastustaja ja kolmandad isikud on asjakohaselt selgitanud, et

kuni 31.12.2017 oli Eesti kõrgussüsteemi aluseks Balti 1977. a kõrgussüsteem (BK77) ehk

rahvakeeli Kroonlinna null. Alates 01.01.2018, mil jõustusid keskkonnaministri 26.10.2011

määruse nr 64 muudatused, läks Eesti üle Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile, milleks on

Euroopa referentssüsteem (EVRS) ning Eestis tähistatakse EVRS-i kõrgusi lühendiga EH2000;

kahe süsteemi kõrguste vahe on 15-24 cm1. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et

ehitusjärgsele mõõdistusele on märgitud põranda kõrgus 3.33. Projekteerimistingimuste punkti

2.6 kohaselt on elamu ±0.00 nähtud ette vahemikus +2.90-+3.20 absoluutkõrgusel (dtl 60).

Seega jääb erinevus (+3.20 ja +3.33) lubatud vahemikku 13cm, mis on isegi väiksem, kui Maa-

ameti kodulehel märgitud vahemik 15-24 cm. Seega nõustub kohus vastustaja ja kolmandate

isikutega, et vaidlusalune kasutusluba on kooskõlas viidatud osas projekteerimistingimustega.

37. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja käsitlenud haldusmenetluses kaebaja ettepanekut

rajada päikesesirmid kolmandate isikute elamu teise korruse akendele.

38. Kaebuse lisast 1 nähtub, et kaebaja on toonud vastuväidetes näite, kuidas privaatsuse

tagamine oleks võimalik saavutada päikesesirmide rajamisega kolmandate isikute elamu teise

korruse akende ette (dtl 17).

39. Vaidlusaluses kasutusloas on vastustaja käsitlenud kaebaja väidet privaatsuse võimalikust

riivest ning võimalikest leevendusmeetmetest. Nii on vastustaja selgitanud järgmist:

„Tihehoonestusalal ei saa kinnistuomanik oodata, et naaberkinnistule midagi ei ehitata või

sellega ei kaasneks tema privaatsuse mõningast vähenemist. 1. Jõe tn 4 ja 2. Jõe tn 1 elamute

Vt

Maa-ameti

koduleht

aadressil:

https://maaamet.ee/ruumiandmed-ja-kaardid/geodeesia/euroopa-

korgussusteem

3-20-1611

10(10)

vaheline kaugus on ligikaudu 12 m ja hooned paiknevad teineteise suhtes nurga all ja seega ei

ole ka nende aknad otse vastastikku. Seejuures paiknevad 1. Jõe tn 4 elamu teisel korrusel

üksnes magamistoad, mille kasutusintensiivsus on näiteks elutoaga võrreldes tavapäraselt

väiksem. Nii nagu kohus on varasemalt tunnistanud, saab privaatsuse riivet 2. Jõe tn 1 elamus

ülemääraste raskusteta leevendada nt kardinate või aknakatete kasutamisega või kõrghaljastuse

rajamisega kinnistute piiri lähedale.“ (dtl 22). Seega on vastustaja haldusmenetluses käsitlenud

kaebaja vastuväiteid seoses privaatsusega ning võimalike leevendusmeetmetega.

40. Kohus nõustub vastustajaga, et hea halduse tavaga ei olnud vastuolus kasutusloa menetluse

läbi viimine ajal, mil oli pooleli kohtuvaidlus projekteerimistingimuste ja ehitusloa üle (dtl-d

20-21). Kohus ei pea vajalikuks sellekohaseid väiteid korrata (HKMS § 165 lg 2).

III

41. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune kasutusluba on õiguspärane ning kaebus

tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

42. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu kannab menetluskulud kaebaja.

Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

43. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul tuleb kaebajal hüvitada kolmandate isikute

menetluskulud. Kolmandad isikud taotlevad kaebajalt välja mõista menetluskulu summas

642,50 eurot. Kokku on kulunud õigusteenusele 10,50 tundi keskmise tunnitasuga 61,20 eurot.

Menetluskulu tekkimist tõendavad dokumendid on kohtule esitatud (dtl-d 194, 205 ja 234).

Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega (HKMS § 109 lg 6). Eeltoodust

lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt kolmandate isikute kasuks solidaarselt välja menetluskulud

642,50 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

44. Kolmandad isikud on palunud kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvalt

menetluskulult tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

selgitab, et HKMS ei näe hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist ette (vt

HKMS § 1 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)