2-21-137815/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik

Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

2-21-137815 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi I. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Renovum OÜ, registrikood 14042462 Hageja lepinguline esindaja: A. K. Kostja: I. S. , isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-137815.

2. Jätta läbi vaatamata Renovum OÜ hagi I. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt.

5. Tagastada Renovum OÜ arveldusarvele nr XXX enam tasutud riigilõiv 25 eurot.

6. Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib hagi läbivaatamata jätmise osas esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Renovum OÜ esitas 19.11.2021. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. S. lt võlgnevuse saamiseks. Kuna I. S. esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis hagi 29.12.2021. a määrusega käiguta ning andis Renovum OÜ- le puuduste kõrvaldamiseks aega 14 päeva määruse kättesaamisest alates. Renvum OÜ esitas 01.02.2022. a nõuetekohase hagiavalduse.

3. I. S. esitas Tartu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks (tsiviilasi nr 2-22- 506) ning menetluse algatamisel peatas kohus mh kõik kohtumenetlused kuni võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Võlgade ümberkujundamise menetluses kujundatakse ümber ka Renovum OÜ nõue, mille osas tsiviilasjas nr 2-21-137815 menetlus käib.

4. Renovum OÜ esitas 27.05.2022. a kohtule avalduse, milles märkis, et soovib hagiavalduse tagasi võtta ja menetluse tsiviilasjas nr 2-21-137815 lõpetada. Samuti palus hageja tagastada menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus peatas käesolevas asjas menetluse tsiviilasjas nr 2-22-506 kuni võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Ümberkujundamiskava on kinnitatud 13.05.2022 määrusega. Seega tuleb menetlus asjas uuendada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Hageja nõue on kostja võlgade ümberkujundamise kavas 13.05.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-506 kinnitatud. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 31 lg 1 järgi ei saa hageja oma ümberkujundatud nõude osas hagiavaldust kava kehtivuse ajal esitada. Kuna hageja on esitanud taotluse hagi tagasi võtmiseks eelmenetluses, ei ole hagi läbivaatamata jätmiseks kostja nõusolek vajalik.

7. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja nimetatud paragrahvi lõigetest 3-

5 ei tulene teisiti. Kuivõrd märgitud lõigetest 3-5 ei tulene käesoleval juhul teisiti, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas kohtule teadaolevalt tekkinud ei ole.

8. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu 100 euro tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Eeltoodust tuleneb, et hagejale ei saa hagi tagasivõtmise tõttu hagi läbi vaatamata jätmise korral riigilõivu tagastada.

9. Küll aga leiab kohus, et hageja on riigilõivu tasunud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagiavaldus hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega tuleb lugeda hagi esitatuks 2021. aastal (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal). Hagilt hinnaga 68,37 eurot tuli kuni 31.12.2021. a kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 75 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust 25 euro võrra rohkem. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada menetluses tasutud riigilõivust 25 eurot.

10. TsMS § 150 lg 8 kohaselt ei saa käesolevale määrusele riigilõivu osaliselt tagastamisest keeldumise osas määruskaebust esitada.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Roman Levin