4-21-2564/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-2564

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprillil 2022.a Tallinnas

Väärteoasja nr

4-21-2564 (väärteoasi nr 930021000527)

Kohtunik

Katre Poljakova

Tõlk

Natalia Senkevitš, Ingrid Oja

Sekretär

Kadri Vlassov, Karine Grigorjan - Algmaa

Väärteoasi

Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 17.06.2021.a

esitatud kaebus Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor –

vahetusevanem A. S. 02.06.2021.a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 930021000527;

Kohtuistungite toimumise ajad

02. septembril 2021.a kell 12:33, 10. november 2021.a

kell 10:31, 14. detsembril 2021.a. kell 12:03, 10. märtsil

2022.a. kell 10:01 ja 25. märtsil 2022.a. kell 09:58;

Kohtuistungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Fedir Alokhin, isikukood: 37003260456,

xxx kodanik, elukoht: xxx, e-post: xxx;

Vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, asukoht: AB A.

Ratnikov & Partners OÜ, J. Köleri 8, Tallinn, e-post:

aleksei@ratnikovab.com;

Kohtuväline menetleja Maksu – ja Tolliamet, asukoht:

Lõõtsa 8a, Tallinn, esindaja M. – L.T.;

Asja läbivaatamine

Kaebuse lahendamine istungimenetluses;

Resolutsioon

Juhindudes VTMS § 111 § 132 p 1, § 133-135 kohus

otsustas:

1. Jätta rahuldamata Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajale 17.06.2021.a esitatud kaebus Maksu – ja

Tolliameti tolliinspektor – vahetusevanem A. S. 02.06.2021.a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 930021000527 ning jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata

k.a jätta muutmata kohtuvälise menetleja poolt TS § 78 lg 1 ja KarS § 83 lg 2, 6

alusel tehtud konfiskeerimisotsus.

2. Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusevanem A. S. 02.06.2021.a

üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930021000527 Fedir Alokhinile TS § 70 lg

1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks määratud

rahatrahv 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut s.o summas 300.- (kolmsada)

eurot ja Fedir Alokhinile KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise eest karistuseks määratud rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend)

trahviühikut s.o summas 600.- (kuussada) eurot tuleb tasuda kassatsioonitähtaja

s.o 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuses märgitud Maksu – ja Tolliameti

arveldusarve(te)le, märkides ära kohustusliku viitenumbri 003224976959.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi ja temalt välja

mõistetud menetluskulusid täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise

tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline

menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud

märge jõustumise kohta.

4. Fedir Alokhinil tekkinud valitud kaitsja kulud jätta tema enda kanda.

5. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 väärteosaja materjalide juures olevad digitaalsed

andmekandjad ja nendel olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja

materjalide juurde.

6. Kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja Fedir Alokhinile, kaebuse esitaja

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikovile ja kohtuvälise menetleja Maksu – ja

Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsuse

terviktekst tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 27.05.2022.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Maksu – ja Tolliameti 02.06.2021.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930021000527

karistati Fedir Alokhinit Tolliseaduse § 70 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut s.o summas

300.- eurot ja KarS § 279 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600.- eurot ning

Tolliseaduse § 78 lg 1 ning KarS § 83 lg 2 p 6 järgi konfiskeeriti väärteo toimepanemise

vahetuks objektiks olnud kaup 5,443 kg liha ning 2,613 kg piimatoodet ning seda seetõttu, et

tema – Fedir Alokhin 03.05.2021.a kella 14:00 ajal Tallinna Lennujaamas toimetas isiklikus

pagasis Ukrainast Eestisse piirangutega kaupa (lihatooted: vorst ja suitsutatud kanatiivad kokku

koguses 5,443 kg ning piimatooted: juust ja muu piimatoode kokku koguses 2, 613 kg), valides

Lennart Meri Tallinna lennujaamas riiki sisenemiseks rohelise tollikoridori. Kohtuväline

menetleja asus seisukohale, et Fedir Alokhin toimetades liha – ja piimatooteid liiduvälisest

riigist Eestisse rikkus Euroopa Komisjoni 10.10.2019.a määruse 2019/2122 art 7 nõudeid,

pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav TS 70 lg 1 järgi ning samuti pani viimane

toime KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja nimelt 03.05.2021.a menetlusaluse isiku

pagasi läbivaatusel astus maskita isik tolliametnikule väga lähedale (20-30) cm), kui

tolliametnik oli eemale astunud, astus isik jälle lähemale. Samuti menetlusalune isik vehkis

kätega tolliametniku näo ees, keeldus hoidmast distantsi, eemaldades endalt korduvalt

tollikontrolli käigus maski, kasutas pagasi läbivaatuse käigus vaatamata keelule korduvalt

mobiiltelefoni, suundust kontrollist eemale, keeldus pagasit lahti tegemast ja tollile esitamast.

Menetluse käigus kohtuväline menetleja ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid

asjaolusid, märkides koostatud väärteootsuses, et menetlusalune isik pani temale etteheidetud

väärteod toime otsese tahtlusega (kohtutoimik 6-9).

Menetlusaluse isiku Fedir Alokhin volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitas

17.06.2021.a kaebuse Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusvanem A. S. 02.06.2021.a

otsusele väärteoasjas nr 930021000527. Kohtule esitatud kaebuses selle esitaja märgib, et

kaebus esitatakse märgitud väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks, kaebuse esitaja talle süüks

pandud rikkumisi ei tunnista ning vaidleb nendele täies ulatuses vastu. Alternatiivselt

taotletakse kohtult väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kuna kaebaja süü ei

ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (VTMS § 30 lg 1 p 1).

Samuti taotletakse kohtult kohustada vastustajat tagastama kaebuse esitajale temalt ära võetud

kalastustarbed ja toidukaubad ning menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kohtu tähelepanu juhitakse faktile, et kuigi Euroopa Komisjoni määruse 2019/2122 art 7

kohaselt loomsed saadused, liittooted, loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, taimed,

taimsed saadused ja muud objektid, mis kuuluvad reisijate isiklikku pagasi hulka ja on ette

nähtud isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks, vabastatakse piiripunktis tehtavast ametlikust

kontrollist, siis tollipunktis peeti kõik need ülaltoodud kaebajale kuuluvad esemed kinni. Lisaks

sellele peeti kinni tollipunktis ka kaebaja pagasis olnud kalapüügitarbed, mille kogusest ja

väärtuses tuleneb nende isikliku kasutamise sihtotstarve iseloom.

Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et tollipunkti ametnikud heitsid kaebajale ette tema

tollipunkti läbimist nn „rohelise“ piiranguteta koridori kaudu, kuigi temal olevat olnud

deklareerimisele kuuluv kaup.

Kaebuse esitaja leiab, et tema ei ole tegutsenud seadusevastaselt, kuna kõik tema pagasis olnud

esemed olid omandatud seaduslikult ning isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks. Kaebaja

kinnitab kohtule esitatud kaebuses, et oli eelnevalt tutvunud Maksu – ja Tolliameti teatmikuga

ning seal ei olnud välja toodud vorsti sissetoomise keeldu.

Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et kaebajale on ette heidetud tema pagasis olevate

lihatoodete ja piimatoodete mittevastavust KN kaubakoodi kvalifikatsioonile s.t kaupade

liigitamise erinevad antud tooted teistest samalaadsetest kaupadest klassifikaatori enda poolt

määratud tunnustel. Kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et kaebaja tavatarbijana ei ole

võimeline tegema kaubal KN kvalifikatsiooni kauba tarbimisel, eelistamisel või kauba

omandamisel. Kauba tollikvalifikatsiooni kasutatakse tolliprotseduuride teostamisel ning

tavainimesel ei ole sellega mingisugust pistmist.

Kaebuse esitaja märgib kohtule esitatud kaebuses, et tema on käitunud tollikontrolli käigus

adekvaatselt. Kaebuse esitaja märgib, et tolliametnike tegevus võib panna kontrollialuseid

isikud stressirohkesse olukorda ning erinevad isikud reageerivad ja käituvad stressi olukorras

erinevalt, aga nende reaktsioon on tingitud stressist ja seega on see täiesti talutav ja

aktsepteeritav ning eriettevalmistusega ametnik peab oma ametikohast tulenevalt olema selleks

valmis ja suutma taluda erinevaid reaktsioone ning jätkama oma ülesannete täitmist

kõhklematult.

Kaebuse esitaja hinnangul tolliametnikud ei tegutsenud professionaalselt vaid suurendasid

menetlusaluse isiku stressi, tolliametnikud ei rahustanud menetlusalust isikut ning ei andnud

temale võimalust kohaneda olukorraga.

Kohtuvälise menetleja selgitust selle kohta nagu menetlusalune isik oleks väärteod toime

pannud tahtlikult on ülekohtune ning põhjendamatu. Kaebuses märgitakse, et menetlusalune

isik oli söömata ja joomata ca 7 tundi, kaebajasse suhtuti üleolevalt ja halvasti. Tollitöötajad ei

arvestanud kaebaja õigustega ning nende käitumise tõttu kahjustati kaebaja tervist, mille

kontrollimiseks ja stabiliseerimiseks kutsuti välja kiirabi.

Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et väärteomenetluse pidamine ei ole otstarbekas. Kohtu

tähelepanu juhitakse teadmisele, et Fedir Alokhin on ukrainlane ja on seega vähemusrahvuse

liikmeks. Kaebaja osundab, et tema poolt sisse toodud toidukaubad on üks osa Ukraina kultuuri

traditsioonidest (kohtutoimik tl 2-5).

Kohus arutas käesolevat kaebust istungimenetluses 02.09.2021.a, 10.11.2021.a., 14.12.2021.a,

10.03.2022.a, 25.03.2022.a ja 29.04.2022.a (kohtutoimik tl 24-44, 52-68,72-83, 84-86, 94-97,

98).

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 02.09.2021.a. toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja

Fedir Alokhin ja tema esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov jäid täielikult kohtule esitatud

kaebuse ning kaebuses välja toodud põhjenduste juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja M. –

L. T. kaebust omaks ei võtnud (kohtutoimik tl 25).

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 02.09.2021.a toimunud kohtuistungil andis kaebuse

esitaja omapoolseid selgitusi oma kaitsja, kohtuvälise menetleja ja kohtu esitatud küsimustele,

nimelt viimane kinnitas kohtus, et 03.05.2021.a lendas ta Kiievist välja, enne väljalendu vaatas

ta läbi kõik keelatud toiduainete nimekirja ja ostis lubatud kaupa vastavalt nimekirjale. Tal oli

liiter alkoholi ja toiduained olid termiliselt töödeldud ja vaakumpakendis., kaasas olid ka

kalastustarbed. Tallinna Lennujaamas viidi ta läbivaatusele, kontrolli käigus nähti tal kaasas

olnud vorste, ära võeti talt pass ja ID – kaart. Siiani ei saa ta aru, mida ta rikkus. Tema vaatas

brošüüre, kus oli kirjas, et tuua võib kaupa 1000.- euro eest, liiter alkoholi ja 20L kütust, midagi

seal vorsti ega kalastustarvete kohta öelda ei olnud.

Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kinnitas kohtus oma kaitsja esitatud küsimustel, et tema oli

maskis, kui politseinik tuli ta juurde, siis ta näitas Covidi läbipõdemise kohta tõendit.

Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele kaebuse esitaja Fedir Alokhin kinnitas, et tema

reisib tihti Euroopa Liidu välistes riikides. Seda, mida võib riiki tuua või mitte teab ta brošüüri

reeglite järgi ning oma professionaalses tegevuses tegeleb ta toiduainete sisseveoga. Kinnitab

ta seda, et alal, kus ta oma pagasit ootas nägi ta elektroonilisel infotablool seda, et keelatud oli

sisse tuua liha, hakkliha, piima – need olid maha tõmmatud ning ta oli veendunud selles, et

termiliselt töödeldud toodet võib sisse tuua. Kaebuse esitaja märkis, et täpselt ta ei mäleta, aga

tal võis kaasas olla 2-3 kg vorsti ja 2-3 kg juustu.

Kohtuvälise menetleja esindaja esitatud küsimusele, kas talle anti korraldus panna näo ette

mask, märkis kaebuse esitaja Fedir Alokhin, et seda ta ei mäleta, samuti ei mäletanud kaebuse

esitaja seda, kas talle anti korraldus hoida distantsi. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kinnitas, et

tema kätega kellegi näo ees ei vehkinud, kui kaugele ta läks läbi vaatuse lauast, seda ta ei tea.

Vaatamata keelule mobiiltelefoni ta kasutas, helistas oma abikaasa ja lastele ning juristile.

Samuti ta karjus ja ropendas, aga ebatsensuurseid sõnu tolliametnike vastu ei kasutanud. Seda,

et ta oleks joogitopsi ümber käega löönud ta ei mäleta, teiste reisijatega ta suhtles, olles

viimastest eemal. Kinnitab seda, et sündmuskohal käis ka kiirabi.

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 10.11.2022.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana

üle Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusvanem A. S., kes andis ütlusi selle kohta, et

tema tegeles Fedir Alokhin juhtumiga 2021.a mais, töötab ta Tallinna Lennujaamas, Tartu mnt

101. Nimelt töötas ta tolliinspektor – vahetusevanemana, tema tööülesandeks oli vahetuse töö

koordineerimine, konflikti juhtumite lahendamine ja samuti tegi ta kohtuvälise menetleja tööd.

Tunnistaja A. S. kinnitas kohtust, et kui reisija saabub kolmandast riigist, siis ta peaks enne reisi

alustamist ise tutvuma piirangute ja keeldudega, piiri ületusel peale pagasi kättesaamist on

Tallinna Lennujaamas koridoride valik. Punasesse koridori peab minema siis, kui tal on

deklareerimisele kuuluvat kaupa ja rohelisse koridori võib minna siis, kui tal seda ei ole, kui

tekib kahtlus, siis saab küsida, samuti on info koridoride kõrval tabloodel. Punane ja roheline

koridor on kõrvuti ja vastavalt märgistatud, infotabloo asub koridoride kõrval ning seal

kuvatakse üldjuhul kõige aktuaalsem info s.t roheline koridor tuleb valida siis, kui reisijal ei ole

midagi ja punane koridor tuleb valida siis, kui on deklareerimisele kuuluvat kaupa või, kui

kaheldakse oma valikus. Samuti on tablool kirjas alkoholi ja tubaka toomise, ravimite ja

psühhotroopsete ainete, puu – ja köögiviljade ning muude taimsete saaduste toomise normid,

loomset päritolu toodete toomise normid, sularaha jmt deklareerimisele kuuluva kauba normid.

Tunnistaja A. S. kinnitas, et kolmandatest riikidest toodavate lihatoodetele on piirang, nimelt

eraisikutel on keelatud tuua loomset päritolu tooteid, need on määruses loetletud

kaubakoodikohaselt ja, kui loetletud ei ole, siis on lubatud tuua 2 kg. Fedir Alokhinilt peeti

kinni vorstid neid oli keelatud tuua. Infot selle kohta, mida võib tuua ja, kui palju võib midagi

tuua on kirjas Maksu – ja Tolliameti kodulehel, samuti on olemas infobrošüürid, mille infomaht

on piiratud, sinna ei ole kõike kirja pandud.

Tunnistaja A. S. kinnitas kohtus, et üldjuhul vanad boršüürid viiakse minema, kuid välistada ei

saa, et mõned võisid ka jääda ka laua peale, ise annavad nad reisijatele uusi ja värske infoga

brošüüre, kuid nendel kõiki kehtivaid piiranguid peal ei ole. Brošüürid koostatakse peamajas

ning sealne info on seotud sellega, mis parasjagu trendiks tuua inimestel on.

Tunnistaja A. S. selgitas kohtus kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele, et teda tol korral

paluti appi, sest ta oskas vene keelt, ta ühines läbivaatusega. Läbivaatuse käigus oli Fedir

Alokhinilt avastatud juba liha – ja piimatooted. Fedir Alokhin selgitati, et ta võib kauba

loovutada riigi omandisse, sellega peab ta ise nõus olema, kui isik otsustab, et seda võimalust

kasutada ei taha, siis alustatakse väärteomenetlust, väärteomenetluse alustamine sõltub ka

kogustest. Kõike seda jutt ta ise ka Fedir Alokhinle tõlkis. Isik ei olnud nõus toiduainete riigi

omandisse kandmisega. Kogu see juhtum läks päris emotsionaalseks. Fedir Alokhin vehkis

kätega V. näo ees. V. mitut korda palus, et Fedir Alokhin astuks eemale, ärgu vehkigu, sest see

oli ebameeldiv ja ohtlik. Siis palus ta ise Fedir Alokhinil selline tegevus lõpetada, kuid see ei

lõppenud. Tunnistaja kinnitas, et Fedir Alokhinil kaasas olnud liha – ja piimatooteid kaaluti

siseruumides ja seda oli võimatu jätkata. Samuti Fedir Alokhin üritas kontrollitsooni lükandust

lahti teha ja seda vaatamata A. L. ja M. K. väljendatud keelule. Fedir Alokhin oli hästi

emotsionaalne, agressiivne. Samuti Fedir Alokhin kasutas väga ebatsensuurseid väljendeid

nimetas kontrolli läbiviijat fašistideks, seda sõna kasutas ta kõikide osas.

Tunnistaja A. S. kinnitas kohtus, et Fedir Alokhinil olid kaasas ka mingisugused kalapeibutised,

mida oli kaubanduslik kogus. Otsustati, et seda saaks menetleda haldusmenetluse raames ning

kaup on haldusmenetluse raames kinnipeetud kuni deklareerimiskohustuse täitmiseni, selleks,

et saaks deklaratsioonid isikule vormistada, peab isik ise kohale tulema. Kuna neile ei ole

esitaud kauba väärtust tõendavat dokumenti, ei saa hetkel ka deklaratsiooni koostada. Õnged

ootavad isiku tegutsemist ning seda infot on selgitatud vene keeles nii Fedir Alokhinile kui ka

tema kaitsjale.

Tunnistaja hinnangul Fedir Alokhiniga läbiviidav protseduur oleks pidanud kestma 10-15

minutit, väärteomenetluse korral oleks aega pidanud võtma pool kuni tund aega. Fedir

Alokhiniga läks kaua, sest isik oli emotsionaalne, ei teinud koostööd.

Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitatud küsimustele

selgitas tunnistaja A. S. kuidas on paigutatud Tallinna Lennujaamas infotabloo teabega, milline

selgitab reisijatele kauba deklareerimiskohustust ning tunnistaja on juhtinud tähelepanu sellele,

et tegelikult iga reisija kohustus on ise sellise infoga tutvuda, kellelgi ei võeta käest kinni ega

ei tutvustata eeskirju eraldi. Kui inimene reisib, siis on loomulik, et uurib eeskirju, see on nende

endi kohustus ja riigiti on need tihti erinevad. See, et sellekohane info jookseb ka tabloolt on

lihtsalt seetõttu, et oleks lihtsam ning see tabloo töötas ka 2021.a mais.

Mis rahvusest Fedir Alokhin oli, seda tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja kinnitas, et tema ei küsi,

reisijatelt seda, mis rahvusest nad on. Fedir Alokhin selgitas neile küll, et temal kaasas olnud

toit on Ukraina kultuuri traditsioonis, kuid kultuuriline eripära ei käi seadusest üle, Euroopa

Liit on kehtestanud piirangud ja neid ei moonutata vastavalt kellegi kultuurieripärale. Seda, kas

kaebaja Fedir Alokhin toidukaubad olid hermeetiliselt pakendatud või mitte, tunnistaja ei

mäletanud ning tunnistaja juhtis tähelepanu sellele, et väärteomenetluse jooksul on tuginetud

Euroopa Liidu tolliseadustikule ja määrustele, mille kohaselt ei oma tähtsust, mis kujul tooted

olid toodetud, vaid oluline on toote liik. Tunnistaja kinnitas ka seda, et Fedir Alokhinlt võti ära

ka Eestis toodetud juust, sest Fedir Alokhin ei tõendanud selle väljavedamist ega tagasi sisse

vedamist ning seda juustutoodet käsitleti kui kolmanda riigi ehk liiduvälise tollistaatuse

kaubaga, seepärast peeti see kinni koos teiste toodetega, sest see toode oli kaotanud oma

liidussisese kauba tollistaatuse.

Tunnistaja A. S. kinnitas kohtus, et kaebus esitaja Fedir Alokhin jaoks, kuna viimane kaebas

halba enesetunnet kohale ka kiirabi ning viimased kinnitasid, et mingit ohtu tervisele ei olnud

vaid inimesel oli lihtsalt närvipinge. Fedir Alokhinile pakuti ka vett, seda, et isik oleks ennast

halvasti tundnud, kuskilt näha ei olnud, sest viimane kappas seal reipalt ringi

Tunnistaja A. S. märkis kaebuse Fedir Alokhin esitatud küsimustele, et talle ei ole teada, kust

kaebuse esitaja sai vanema infoga brošüüri, kuid ta teab, et kaebuse esitajale anti ametniku poolt

uuema infoga brošüür ja talle prinditi ka eeskirjad, mida võib, mida ei või tuua eeskirjad välja.

Ja brošüürides ei ole kirjas ka valet infot, seal pole kirjas infot selle kohta nagu lihatooteid võiks

tuua

Kaebemenetluse kestel kuulati 10.11.2021.a tunnistajana üle V. M., kes märkis, et tema töötab

Maksu – ja Tolliametis ning kaebajaga puutus kokku tööalaselt. Tunnistaja kinnitas, et tema

teostas Kiievist tulnud lennu kontrolli, saabunud isikuid kontrolliti pisteliselt. Pistelise kontrolli

käigus valiti välja Fedir Alokhin, viimane paluti tollikontrollile, talle esitati küsimusi ja uuriti,

kas tal on soovi midagi deklareerida, kas tal on keelatud või eriluba nõudvat kaupa. Fedir

Alokhin vastas eitavalt. Reisija pagas lasti läbi röntgenmasina, seejärel paluti reisijal pagas laual

avada. Pagasi sisuks olid isiku isiklikud ostud, veel oli mingi toru. Ta palus Fedir Alokhin pagas

avada, viimane ei soovinud seda alguses ise teha, kindlasti selline tegevus takistas nende

järelevalve tööd, sest nad pidid ootama. Täpselt ta enam ei mäleta, aga Fedir Alokhin vist avas

lõpuks ise oma pagasi. Kohver sisaldas lihatooteid – erinevad vorstid, piimatooted – erinevad

juustud. Ta selgitas Fedir Alokhinile, et liha – ja piimatooteid ei saa isiklikus pagasis sisse tuua,

kui tullakse väljast poolt Euroopa Liitu. Fedir Alokhin hakkas selgitama, et tal on tooteid vaja

peolauale külalistele pakkumiseks, et need on vaakumpakendis. Fedir Alokhinile selgitati, et ei

ole oluline, mis eesmärgil ta tooteid toob vaid oluline on, et Tolliseaduse ja eeskirjade järgi ei

tohi sisse tuua oma isiklikuks tarbeks liha – ja piimatooteid kolmandatest riikidest, mis ei ole

Euroopa Liidu maad. Fedir Alokhin selgitas, et tema on nii 100 korda reisinud ja probleemi ei

ole olnud. Fedir Alokhinil kohvris olnud asjad olid keelatud sissetoomiseks. Ta selgitas Fedir

Alokhinile, et on olemas selline protseduur nagu loovutamine riigi kasuks, see on vabatahtlik,

selle protseduuri käigus kaalutakse kõik liha – ja piimatooted ja vormistatakse loovutamise akt,

tooted hävitatakse. Tunnistaja märkis, et tavapäraselt, kui asjad loovutatakse, siis

väärteomenetlust üldjuhul ei järgne. Fedir Alokhin käitumine aga oli väga järsk, väljakutsuv ja

ebaviisakas. Iga ametnikku nimetas ta väga isiklike mingi omaduste suhtes, alguses kutsus

kommunistideks, pärast fašistideks. Fedir Alokhin hakkas kätega ta näo ees vehkima selliselt,

et tunnistaja pidi temast eemale astuma. Ta palus Fedir Alokhinil pidada vahet ja distantsi, sest

selline isikupoolne käitumine takistas järelevalve läbi viimist, sest ta ei saanud vajalikke

toiminguid teha – kaupa kaaluda, kaupa üles kirjutada ja läbivaatuse akti koostada. Samuti pidi

ta Fedir Alokhinit korrale kutsuma, et too teda ei sõimaks. Fedir Alokhin võttis pidevalt maski

näo eest ära ja seejärel üritas korduvalt ära minna. Kuna isik ei olnud nõus midagi vabatahtlikult

loovutama, siis Fedir Alokhinile ta selgitas, et alustatakse väärteomenetlust, kuna oli toimunud

Tolliseaduse ja tollieeskirjade rikkumine ning asju niisama ära võtta ei saa. Fedir Alokhin

hakkas karjuma ja ähvardama ning märkis, et ametnike käitumine on nagu fašistide oma.

Fašistiks sõimas viimane neid vähemalt 3-4 korral, naisterahvaid kutsus eitedeks. Tunnistaja

kinnitas, et läbi vaatuse ajal mobiiltelefoni kasutada ei tohi, sellekohased märgid on ka seina

peal, kuid Fedir Alokhin helistas vist oma naisele. Seda, kas Fedir Alokhin ka teisi reisijaid

segas ta enam ei mäleta. Kogu protsess võttis aega ca 6 tundi, Fedir Alokhin oli ametnike suhtes

agressiivne. Kuna nad kartsid seal ka oma rahu pärast, siis kutsuti kohale politsei.

Tunnistaja V. M. kinnitas kohtus kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikovile, et tablood tolliinfoga ning tollieeskirjadega asuvad pagasi kättesaamise saalis. See

on tollitsoon, kus reisijad, kes on saabunud ja saavad oma pagasi kätte, saavad näha sellekohast

infot. Tablool olev informatsioon on vahelduv, ekraani peale tulevad tollieeskirjad kolmes

keeles – eesti, vene ja inglise keeles. Tablood asuvad seina peal, rohelisest ja punasest koridorist

vasakul ning need on nähtavad, kui liikuda väljapääsu poole. Tablool olev info on informatiivne

ning info hankimine on reisija enda vastutus. Piirangud on kirjas seaduses.

Tunnistaja V. M. kinnitas kaebuse esitaja esindajale, et tema ei ole uurinud, mis rahvusest Fedir

Alokhin on, kuid teab, et viimane on xxx kodanik, seda, kas ta on ka ukrainlane või mitte ta ei

tea. Seda, et vorstide ja juustude söömine on Ukraina kultuuri traditsiooniks Fedir Alokhin

kinnitas, samuti viimane märkis, et vorsti on tal vaja raviarsti määratud eridieediks, kuid

sellekohast tõendit tal esitada ei olnud.

Tunnistaja V. M. märkis, et sündmuskohal käis ka kiirabi, kes tuvastas, et Fedir Alokhini kõik

tervislikud näidud on korras ja suuremaid terviserikkeid tal ei esinenud ning kaebuse esitaja

seisund oli tingitud ta närvilisusest. Tunnistaja selgitas kaebuse esitaja esindajale, et nemad oma

töös juhinduvad Euroopa Liidu tolliseadustikust, tollieeskirjadest ja Tolliseadusest

(kohtutoimik tl 60 pöördel kuni 68).

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 14.12.2021.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana

üle Maksu – ja Tolliametis tollinspektorina töötav M. K., kes kinnitas, et tema puutus kaebuse

esitaja Fedir Alokhiniga kokku tööalaselt ning tema koostas viimasele ka väärteoprotokolli.

Märgitust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 311 esitati kohtus tunnistaja M. K.le küsimusi

üksnes väärteomenetluse käigus tehtud menetlustoimingute kohta.

Tunnistaja M. K. andis kohtuvälise menetleja esindajale ütlusi selle kohta, et tema

kaaskolleegid kontrollisid Fedir Alokhinit, reisijate läbivaatus ja valgustamine toimus kõik ühes

ruumis ning seetõttu ta tajus ja nägi kogu sündmust pealt ning seda vaatamata sellele, et tegeles

ise teiste inimestega. Mingil hetkel märkas ta, et Fedir Alokhin oli tõstnud häält, viimase

pagasikärul olid mingid torud, mida viimane keeldus avamast, mis nendest sai, seda ta öelda ei

oska. Kui ta oli oma juhtumiga lõpetanud, siis ta viis end kurssi ka Fedir Alokhini juhtumiga.

Samuti nägi ta seda, kuidas ruumis olev laud oli täis liha – ja piimatooteid nende kogus oli

märkimisväärne.

Tunnistaja M. K. selgitas kohtus, et tegelikult nad alati ei lähe väärteomenetluse alustamise

teed. Ka Fedir Alokhinile anti võimalus asjadest loobumiseks, riigile loovutamiseks. Märgitud

protsess võtab vähe aega ja mingit rikkumist kaasa ei too, tegemist oli iseenesest lihtsa

juhtumiga, mis paraku vältas tunde ja see ei olnud tavapärane. Fedir Alokhin piima – ja

lihatoodete loovutamisega nõus ei olnud, oli käremeelne, millegagi seal ei nõustunud ja seetõttu

ei jäänud muud üle kui alustada menetlusega.

Tunnistaja M. K. kinnitas kohtus, et kui tema koostas kinnises ruumis protokolli, siis koputati

uksele, kui ta uksele läks, nägi ta Fedir Alokhinit, kes küsis vett. Tema pakkus viimasele x poolt

tellitud vett, mis kaebajale ka sobis (kohtutoimik tl 72 pöördel kuni 74).

Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitatud küsimustele selgitas

tunnistaja M. K., et tema Fedir Alokhinil mingi terviseriket ei täheldanud ja kindlasti võimaldati

kaebajal WC käia. Tunnistaja kinnitas, et tema mäletamist mööda Fedir Alokhinil oli rahvuselt

ukrainlane ning viimasel ei olnud esitada dokumente piima – ja lihatoodete sisseveoks

kolmandast riigist. Tunnistaja kinnitas, et Fedir Alokhinil oli toidukaupade hulgas ka Eesti

juustu ning see konfiskeeriti seetõttu, et see toodi samuti riiki sisse väljaspool Euroopa Liitu.

Fedir Alokhinile anti võimalus tutvuda tollieeskirjadega, viimasele pakuti lahendusi, kuid Fedir

Alokhin oli vastuseis nii suur ning seetõttu valiti väärteomenetlus.

Tunnistaja M. K. vastas ka kaebuse esitaja Fedir Alokhin esitatud küsimustele ja nimelt märkis

viimane, et Fedir Alokhin viidi kurssi infoga, mida sisse tuua ei tohi ning mingit eelarvamust

Ukraina reisijate vastu neil ei ole (kohtutoimik tl 74-76 pöördel).

Kohtus kuulati tunnistajana üle A. L., kes kinnitas, et tema puutus kaebuse esitaja Fedir

Alokhiniga kokku tööalaselt nimelt vormisas ta õiendi video kohta, kus kaebuse esitajale loeti

ette tema õigused ja kohustused ning samuti teostas ta tolliläbivaatust. Nimelt Fedir Alokhin

kutsuti tollikontrolli, viimasel paluti panna pagas röntgenilingile ja tema siis valgustas selle

läbi. Fedir Alokhin oli selleks ajaks sisenenud rohelisse tollikoridoris. Peale pagasi

läbivalgustust tekkis kahtlus, et seal võib olla keelatud või deklareerimisele kuuluvaid esemeid

ja siis, ta palus tolliinspektor V. M.lt Fedir Alokhini pagas läbi vaadata. Kohvrist tulid välja

toiduasjad. Kohver avada paluti kaebuse esitajal peale seda, kui see oli läbi valgustatud. Fedir

Alokhin oli alguses tõrges ja keeldus avamast, lõpuks aga avas pagasi. Fedir Alokhin oli kogu

protsessi kestel sõnakas ja vaidles. Fedir Alokhinile selgitati, et tegemist on tollieeskirjade

rikkumisega, et lihatooteid ei ole lubatud tuua väljast poolt Euroopa Liitu, sellega viimane ei

nõustunud. Fedir Alokhin ütles, et tema millelegi alla ei kirjuta ning seetõttu ei saanud

loovutamist teha.

Tunnistaja A. L. kinnitas kohtus, et tema andis Fedir Alokhinile mitmel korral käsku püsida

laua juures, kuid viimane seda korraldust alati ei täitnud, ta liikus lauast paaril korral eemale,

läbivaatus võttis seetõttu kaua aega, samuti korduv selgitamine ja seletamine, vaidlemine

nõudis palju aega. Samuti tema teada, Fedir Alokhin kasutas tolliametnike suhtes

ebatsensuurseid väljendeid ja kutsus neid fašistideks, kohale kutsuti ka PPA ametnik selleks, et

loodeti võib-olla siis Fedir Alokhin allub korraldustele. Fedir Alokhinile anti korraldus hoida

ka distantsi, mida viimane täitis teisel palumisel, samuti Fedir Alokhin rebis endal tema

lähedusel maski eest ära, mistõttu pidi ta sammu tagasi astuma. Kõik sellised situatsioonid

võtsid aega, et asi ära lahendada, see pikendas järelevalve läbiviimist. Mobiiltelefoni näppis

Fedir Alokhin koguaeg, kuigi talle oli öeldud, et ta kontrolli ajal seda ei kasutaks. Samuti Fedir

Alokhin läks teiste reisijate juurde vestlema. Kogu tollikontroll Fedir Alokhiniga võttis aega 6-

6,5 tundi, tunnistaja hinnangul see ei ole tavapärane. Nad pidid Fedir Alokhinit koguaeg korrale

kutsuma, talle selgitama, sest Fedir Alokhin esitas koguaeg samu küsimusi uuesti ja uuesti.

Fedir Alokhin palus ka vett, mida talle anti ja kiirabi isikul mingit terviseriket ei tuvastanud.

Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitatud küsimustele tunnistaja A. L.

märkis, et infot selle kohta, mida kolmandatest riikides sisse tohib tuua ja mida ei tohi saab

enne tollikoridori valimist, monitoride pealt, samuti saab enne tollikoridoride valimist küsida

infot tolliametnike käest. 2 tablood on punase tollikoridori kõrval, sealt jookseb info eesti, vene

ja inglise keeles, seal on kirjas tollieeskirjad toidukaupade kohta, sigarettide, sularaha

deklareerimise jmt kauba kohta. Tunnistaja A. L. kinnitas, tema hinnangul kui isik mõtleb

sellele, kas tal võib olla kaasas deklareeritavat kaupa ning ta soovib leida enda jaoks vajalikku

infot, siis ta seda ka saab - alati saab küsida. Seda, mis rahvusest Fedir Alokhin viimane talle ei

rääkinud, miks kaebajal need toidukaubad olid, seda ta ei küsinud. Tunnistaja kinnitas, et Fedir

Alokhinil oli kaasas ka Eesti juust, mis tal ära võeti, sest see toodi sisse kolmandast riigist.

Kaebuse esitaja Fedir Alokhin esitatud küsimustele tunnistaja A. L. kinnitas kohtus, et kaebuse

esitajal anti menetlustoimingute käigus boršüür uuemate tingimustega, samuti tehti väljatrükke

Maksu – ja Tolliameti kohtulehelt, millised Fedir Alokhin tõmbas tükkideks ja viskas maha

(kohtutoimik tl 77 – 81).

Käesoleva kaebemenetluse käigus kohus 10.03.2022.a teostas menetlusosaliste juuresolekul

paikvaatlust Tallinna Lennujaamas, Tartu mnt 101, Tallinn teostatud menetlustoimingu käigus

kaebuse esitaja Fedir Alokhin kinnitas kohtule, et tema pagas saabus teisele pagasilingile,

kaebuse esitaja sõnade kohaselt haaras ta pagasilindilt oma pagasi ja läks diagonaalis väljapääsu

suunas. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov juhtis kohtu

tähelepanu sellele, et infotabloode ekraanid peegelduvad. Kohus tuvastas, et infotabloodel

olevat teavet kuvatakse paralleelselt kahes keeles vasakul vene ja paremal inglise keeles ning

seda keelatud asjade kohta, kaitsja hinnangul seda infot on näha ainult siis, kui seista tabloost

meetri kaugusel. Teostatud menetlustoimingu käigus viibis ka tunnistaja A. L. juhtis kohtu

tähelepanu silmatorkavatele siltidele, kus reisijad peavad tegema valiku, kas nad lähevad

rohelisse koridori ehk, et ei ole deklareeritavat kaupa või valivad väljapääsu, kui neil on

deklareeritav kaup, mida on punase ja rohelisega märgitud, mis on selgelt seina pealt eristav

(kohtutoimik tl 84-85).

Kohtulike vaidluste käigus 25.03.2022.a toimunud kohtuistungil, kaebuse esitaja esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov jäi kohtule esitatud kaebuses välja toodud motiivide juurde,

taotledes kohtult kaebuse rahuldamist, kaebuse esitajale väärteomenetluse käigus tekkinud

menetluskude hüvitamist Fedir Alokhinile. Kaebuse esitaja esindaja märkis, et tema hinnangul

on vastustaja rikkunud vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni artiklit 5 lg 1 ja artiklit 6 lg

1, kohtus üle kuulatud tunnistaja on kinnitanud, et märgitud konventsioonist ei lähtutud. Kaitsja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov asus seisukohale, et käesolevalt maailmas esinevat olukorda

arvesse võttes tuleks igal juhul kaitsta vähemusrahvust. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin poolt

Eesti riiki toodud tooted on ukrainlaste kulutuuri alalhoidmise esemed, mis oleks pidanud

olema hinnatud kohtuvälise menetleja poolt nõuetekohaselt vastavalt raamkonventsioonile.

Selle konventsiooni alusel oleks pidanud kohtuväline menetleja võimaldama kaebajal need

Eestisse kaasa ja sisse tuua.

Kaebuse esitaja esindaja hinnangul Fedir Alokhini suhtes teostatud toimingud olid

ebamõistlikud ja kaebaja väärikust alandavad. Kaebajale keelduti vett toomast ja süüa andmast

ning seda ligi 7 tunni kestel ning kohtul tuleks seda hinnata.

Kohtu tähelepanu juhiti faktile, et kohtuväline menetleja toimingute ja otsuse tegemisel ei

lähtunud rahvusvahelise episootiate büroo maismaaloomade tervisekoodeksi artiklist 15. p 1.1

ja artiklist 15 p 1.2. Samuti kohtuväline menetleja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et

vaidlusalused tooted ei oleks olnud hermeetiliselt pakendatud ja poleks läbinud katkuvastast

töötlemist, pakendatud ja töödeldud tooteid on lubatud Eestisse sisse tuua. Kaitsja tõdes, et

tolliregulatsioonid on väga keerulised ja tihti muutuvad, seega on kohtuvälise menetleja

kohustus jälgida, kas tema poolt jagatavates infolehtedes on usaldusväärne ja kaasaegne info.

Tavapärasel inimesel peaks olema võimalik objektiivselt saada infot selle kohta, millised

kaubad tohib sisse tuua ja, milliseid mitte ja, millises koguses. Kohtuvälise menetleja tehtud

otsust pidas kaitsja ebaseaduslikuks.

Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov märkis, et juhul, kui kohus ei pea võimalikuks otsust tühistada, siis alternatiivsena

taotlevad nad väärteoasja lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, sest kaebaja ei ole soovinud

tahtlikult rikkuda seadust (kohtutoimik tl 94-95 pöördel).

Kohtuvälise menetleja esindaja M.-L. T. asus kohtulike vaidluste kestel seisukohale, et Fedir

Alokhini poolt esitatud kaebuse rahuldamiseks ei ole alust, märkides, et kohtuväline menetleja

jääb kõikide süüteo etteheidete juurde, millised väärteoprotokollis on välja toodud, väärteootsus

on põhjalikult motiveeritud. Kohtuvälise menetleja hinnangul kaebuse esitaja Fedir Alokhin

kaitsja tõlgendab vähemusrahvuste kaitse konventsiooni liialt kitsalt. Märgitud konventsiooni

mõte on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse s.t luua vähemusrahvuste esindajatele võrdsed

õigused seaduse ees võrreldes isikutega, kes ei ole vähemusrahvuse esindajad. Märgitud

konventsioon ei loo eeldusi selleks, et vähemusrahvuse esindaja võiks panna õigusrikkumisi

toime.

Kohtuväline menetleja pidas märkimisväärseks kaitsja tehtud etteheidet selle kohta, et kaebuse

esitaja suhtes kestsid menetlustoimingud ligi 7 tundi, millisel ajal ei antud Fedir Alokhinile vett.

Kohtuväline menetleja esindaja M. – L. T. palus kohtul märgitud väitesse suhtuda kriitiliselt,

sest tema hinnangul on kohtumenetluses üle kuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud

vastupidist, pikalt kestnud menetlustoimingud olid seotud kaebuse esitaja enda käitumisega see

oli otsene tagajärg. Samuti pidas kohtuvälise menetleja esindaja ebaõigeks väidet, et kaebuse

esitaja tervist ei uuritud, sest kohal käis ju kiirabi. Mingit kaebuse esitaja Fedir Alokhin

piinamist ei ole toimunud.

Kohtuvälise menetleja esindaja pidas vajalikuks märkida, et käesolevas väärteoasjas on kaebuse

esitaja esindaja viidanud ka rahvusvahelise episootiate büroo maismaa koodeksile, kuid see

koodeks kehtestab loomatervise ja veterinaarkontrolliga seotud standardi VTO liikidele, mis on

koodeksi sissejuhatuse kohaselt soovitusliku iseloomuga.

Kohtuvälise menetleja hinnangul reisijatel on igasugune liha – ja piimatoodete sissevedu

kolmandatest riikidest keelatud, seda siis Euroopa Komisjoni määruse 206/2009 järgi ja

viidatud komisjoni delegeeritud määruse 2019/2122 järgi. Seda, kas tooted olid pakendatud või

mitte, ei puutu käesolevas väärteoasja vaidlusesse.

Kohtuvälise menetleja esindaja pidas vajalikuks peatuda kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja

tehtud etteheitel, et EMTA voldikus ei olnud andmeid nende konkreetsete kaupade kohta, mida

kaebajalt konfiskeeriti käesoleva väärteomenetluse raames ning et kaebajat ei või karistada

seetõttu, et ta ei tunne seadust. Kohtuväline menetleja tõdes, et voldikul ei olnud kirjas

lihatoodete sissetoomise piirangute kohta, kuid tegemist on infovoldikuga ning neid trükitakse

lähtuvalt trendidest. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et Fedir Alokhinile tutvustati kehtivat

seadust ning oluline on teadmine, et tolli eesmärk ei ole olnud ka kellegi karistamine, isikule

anti võimalus kaupade loobumiseks, millisega viimane ei nõustunud. Kohtuvälise menetleja

hinnangul inimene peab endale ise enne selgeks tegema, mida võib riiki sisse tuua ja mida mitte.

Isik ise oleks saanud väärteomenetluse ära hoida, kui oleks kaubast loobunud.

Kohtuvälise menetleja esindaja pidas kohtulike vaidluste käigus märkimisväärseks teadmist, et

kaebuse esitaja ei ole mingit kahetsust avaldanud. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul

Fedir Alokhin takistas järelevalve teostamist s.t kaebuse esitaja oma käitumisega raskendas

järelevalve läbi viimist, viimane keeldus pagasi avamises, eiras ametnike korraldusi, kaebuse

esitaja tegutses aktiivselt ja teadlikult. Kaebuse esitajale karistuseks määratud rahatrahvi

summas 300 eurot pidas kohtuvälise menetleja esindaja põhjendatuks, sest karistust

kergendavaid asjaolusid ei esinenud. Märgitust tulenevalt palus kohtuvälise menetleja esindaja

M. – L. T. kohtul jätta kaebus rahuldamata (kohtutoimik tl 95 pöördel – 96 pöördel).

Kaebuse esitaja Fedir Alokhin esindaja märkis kohtulike vaidluste käigus repliigi korras, et

kaebajale esitatud etteheide ametnike töö takistamises on põhjendamatu, sest just kohtuvälise

menetlejast tulenevatel põhjustel olid ametnikud sunnitud kaebajale kutsuma kiirabi, kaebaja

suhtes tehtud otsus peaks kuuluma tühistamisele (kohtutoimik tl 96 pöördel).

Lisaks eeltoodule kohus avaldas ja uuris menetlusosaliste taotlusel järgmisi kirjalikke,

dokumentaalseid ning menetluslike tõendeid:

• Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale 17.06.2021.a esitatud kaebust ning selles välja toodud asjaolusid

(kohtutoimik tl 2-5);

• Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusvanem A. S. 02.06.2021.a koostatud

üldmenetluse otsust väärteoasjas nr 930021000527, millisest nähtub, et Fedir Alokhin

karistati Tolliseaduse § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 75 trahviühikut so summas 300.- eurot ning KarS § 297 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistati teda rahatrahviga 150 trahviühikut

s.o summas 600.- eurot lisaks TS § 78 lg 1 ja KarS § 83 lg 2 ja 6 juhindudes konfiskeeriti

väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kaup s.o 5,443 kg liha ning 2,613 kg

piimatooteid (kohtutoimik tl 6-9);

• Maksu – ja Tolliameti 19.08.2021.a kohtule saadetud saatekirja väärteoasja nr

930021000527 materjalide edastamise kohta (kohtutoimik tl 20), millisest nähtub, et

23.08.2021.a saabusid kohtusse kohtuvälise menetleja poolt edastatud väärteoasja nr

930021000527 materjalid koos 4 CD plaadiga (kohtutoimik tl 20);

• 02.09.2021.a kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-21-2594 (kohtutoimik tl 24-44);

• 05.10.2021.a kohtuistungi sekretär K. G. – A. koostatud õiendit seoses kohtu

välislähetuses viibimise tõttu 11-15-10.2021.a planeeritud kohtuistungite edasi

lükkamise kohta, 10.11.2021.a. kell 10:00 (kohtutoimik tl 45-46);

• Kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov kohtule esitatud

infovoldiku eesti keelne tõlge (kohtutoimik tl 48-50);

• Tunnistajate A. L., A. S., V. M. ja M. K. 10.11.2021.a antud allkirjad selle kohta, et

neid on hoiatatud vastutusest ütlustest andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluste

andmise eest Karistusseadustiku §-de 318 ja § 320 järgi (kohtutoimik tl 51)

• 10.11.2021.a kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-21-2594 (kohtutoimik tl 52-68);

• Maksu – ja Tolliameti kohtumenetluse valdkonna peajurist M. – L. T. 10.01.2022.a

koostatud vastus kohtunõudele, millisest kohtuväline menetleja annab kohtule teada, et

paikvaatlust on võimalik viia läbi Tallinna lennujaama loa alusel, milleks tuleb esitada

vastav taotlus, koos nimedega, kes paikvaatlusel osalevad ja, millisel ajal soovitakse

paikvaatlust läbi viia. Vastuses selgitatakse, et taotluse paikvaatluse läbiviimiseks võib

vahetult esitada ka MTA Lennujaama tollikontrolli üksuse juht J. K. ise, kellele tuleks

teatada kuupäev ja nimed, kes toimingul osalevad. Lennujaama tollikontrollil puudub

videokaamera, mida saaks paikvaatlusel kasutada ja juhul, kui kohus soovib kasutada

vaatlusel enda tehnikavahendeid ja vaatluse käiku nendega filmida, siis tuleks ka see

asjaolu Tallinna Lennujaamale esitatavas taotluses teatavaks teha (kohtutoimik 70-71);

• 14.12.2022.a kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-21-2594 (kohtutoimik tl 72-83);

• 10.03.2022.a kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-21-2594 + 2 paikvaatluse fotot

(kohtutoimik 84-86);

• Maksu – ja Tolliameti tollinspektorite V. M., K. K. ja A. L. 03.05.2021.a koostatud,

allkirjastatud läbivaatuse akt, millisest nähtub, et 03.05.2021.a Tartu mnt 101, Tallinnas

Fedir Alokhinil kontrollimisel (pagasi läbivalgustuse tulemusel), kes saabus lennukiga

Ukrainast Eestisse oli kaasas vaakumpakendis 5,027 kg lihatooteid (vorst), 0,416 kg

lihatoodet (suitsutatud kanatiivad, piimatooted (juust) vaakumpakendis 2,407 kg,

piimatoode (La vace de Paris) 0,206 kg, mis tõttu rikkus loomade ja loomsete

saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 31 lg 4. Samuti oli

viimasel kaasas kalastuse peibutussööt (kummikala) koguses 1846 tk, mis kuulus

maksustamisele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 952/2013 alusel, millega

kehtestatakse liidu tolliseadustik artiklid 139 ja 158 lg 1. Teostatud menetlustoimingu

käiku fotografeeriti, fotod Fedir Alokhinil kaasas olnud toodetest on paigutatud

fototabelitesse. (väärteotoimik tl 2-6);

• Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusevanem A. L. 03.05.2021.a käesoleva

väärteoasja menetluse raames koostatud õiend videosalvestise juurde, milles on

fikseeritud menetlusaluse isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamine VTMS § 19

kohaselt. Kõne all olevas õiendis, selle koostaja märgib, et toiming salvestati Maksu –

ja Tolliameti mobiiltelefoni Samsung Galaxy A20e. Salvestamise ajavahemik on

03.05.2021.a kella 17:54 kuni 18:00, salvestise kestus on 5 minuti ja 54 sekundit.

Koostatud õiendis selgitatakse, et õiguseid ja kohustusi tutvustati Fedir Alokhinile

tolliinspektor V. M. poolt vene keeles, video salvestas tolliinspektor – vahetusevanem

A. L.. Toimingu juures viibisid s.h A. S. ja M. K.. Õiendi juurde on lisatud 1 DVD plaat

kirjaga 930021000527/1 ning VTMS § 19 menetlusaluse isiku õigused ja kohustused

(väärteotoimik tl 7);

• Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (vene keeles) märgitud dokumendist nähtub,

et kaebuse esitaja Fedir Alokhin on keeldunud nendele alla kirjutamast (väärteotoimik

tl 8);

• Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor M. K. 03.05.2021.a koostatud vaatlusprotokolli,

millisest nähtub, et teostatud menetluse käigus on vaadeldud Fedir Alokhinil

tollikontrolli käigus leitud ja ära võetud piima – ja lihatooteid. Teostatud

menetlustoimingu käigus on detailselt kirjeldatud, milliseid tooteid, mis koguses tooteid

Fedir Alokhini valdusest leiti ja ära võeti (väärteotoimik tl 9-10);

• Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor M. K. 03.05.2021.a .koostatud videosalvestusse

esitamist kohustav määrust, millisest nähtub, et menetleja on pidanud vajalikuks

määrata, et Tallinna Lennujaamal tuleb esitada Lennart Meri Tallinna lennujaama

kaamerate videosalvestused ja nimelt kaamera nr 192.168.234.102 03.05.2021.a kell

13:32:00 kuni 18:30:00, kaamera nr 192.168.234.103 03.05.2021.a kell 13:32:02 kuni

kell 13:33:00, kaamera nr 192.168.234.105 03.05.2021.a kell 13:42:08 kuni 13:33:00

kohta ning seda seetõttu, et väärteomenetluse käigus on tekkinud vajadus kontrollida,

kas videosalvestisi on võimalik kasutada asitõenditena (väärteotoimik tl 11);

• Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor M. K. 03.05.2021.a .koostatud videosalvestusse

esitamist kohustav määrust, millisest nähtub, et menetleja on pidanud vajalikuks

määrata, et Tallinna Lennujaamal tuleb esitada Lennart Meri Tallinna lennujaama

kaamerate videosalvestused ja nimelt kaamera nr 192.168.234.105 03.05.2021.a kell

16:07:00 kuni 16:09:00 ning kaamera nr 192.168.234.102 03.05.2021.a kell 16:07:00

kuni kell 16:09:00 kohta ning seda seetõttu, et väärteomenetluse käigus on tekkinud

vajadus kontrollida, kas videosalvestisi on võimalik kasutada asitõenditena

(väärteotoimik tl 12);

• Maksu – ja Tolliameti tolliinspektor 03.05.2021.a Fedir Alokhin suhtes koostatud

väärteoprotokoll väärteoasjas nr 9300021000527, millisest nähtub, et menetlusalusele

isikule on etteheidetud Euroopa komisjoni 10.10.2019.a määrus nr 2019/2122 art 7

rikkumist s.t TS § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist ning TS § 60

rikkumist s.t KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist (väärteotoimik

tl 13-15);

• Fedir Alokhin suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et

menetlusalust isikut varasemalt väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest karistatud

ei ole (väärteotoimik tl 16);

• Maksu – ja Tolliameti 02.06.2021.a üldmenetluse otsust väärteoasjas nr 930021000527,

millisest nähtub, et Fedir Alokhinit karistati Tolliseaduse § 70 lg 1 järgi rahatrahviga 75

trahviühikut s.o summas 300.- eurot ja KarS § 279 lg 1 järgi rahatrahviga 150

trahviühikut s.o summas 600.- eurot ning Tolliseaduse § 78 lg 1 ning KarS § 83 lg 2 p

6 järgi konfiskeeriti väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kaup 5,443 kg liha

ning 2,613 kg piimatoodet ning seda seetõttu, et Fedir Alokhin 03.05.2021.a kella 14:00

ajal Tallinna Lennujaamas toimetas isiklikus pagasis Ukrainast Eestisse piirangutega

kaupa (lihatooted: vorst ja suitsutatud kanatiivad kokku koguses 5,443 kg ning

piimatooted: juust ja muu piimatoode kokku koguses 2, 613 kg), valides Lennart Meri

Tallinna lennujaamas riiki sisenemiseks rohelise tollikoridori. Kohtuväline menetleja

asus seisukohale, et Fedir Alokhin toimetades liha – ja piimatooteid liiduvälisest riigist

Eestisse rikkus Euroopa Komisjoni 10.10.2019.a määruse 2019/2122 art 7 nõudeid,

pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav TS 70 lg 1 järgi ning samuti pani

menetlusalune isik toime KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja nimelt

03.05.2021.a menetlusaluse isiku pagasi läbivaatusel astus maskita isik tolliametnikule

väga lähedale (20-30) cm, kui tolliametnik oli eemale astunud, astus isik jälle lähemale.

Samuti menetlusalune isik vehkis kätega tolliametniku näo ees, keeldus hoidmast

distantsi, eemaldades endalt korduvalt tollikontrolli käigus maski, kasutas pagasi

läbivaatuse käigus vaatamata keelule korduvalt mobiiltelefoni, suundust kontrollist

eemale, keeldus pagasit lahti tegemast ja tollile esitamast. Menetluse käigus kohtuväline

menetleja ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, märkides

koostatud väärteootsuses, et menetlusalune isik pani temale etteheidetud väärteod toime

otsese tahtlusega (väärteotoimik tl 17-19);

Kohtuotsuse motiivid

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega,

samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud

kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et Fedir Alokhin ja tema esindaja esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu

rahuldamisele ning seda alljärgnevatel põhjustel:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Riigikohtu lahendi nr 4-19-3994/31 p 8 kohaselt lisaks sellele, et kohus

kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel,

peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja

kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Seega kui kohtul tekivad asja

arutamisel kahtlused väärteo tõendatuses, peab ta astuma samme tuvastamaks, kas need

kahtlused on lisatõendite kogumisega kõrvaldatavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

14. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-125-12, p 6; 29. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-

83-15, p 12 ja 7. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-67-15, p 20). Tekkinud kahtluste

kõrvaldamata jätmine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg

2 tähenduses.

Fedir Alokhinile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et 03. mail 2021.a kell 14:00

Lennart Meri Tallinna Lennujaamas toimetas Fedir Alokhin isikliku pagasi vahel Ukrainast

Eestisse piirangutega kaupa (lihatooteid: vorst ja suitsutatud kanatiivad kokku koguses 5,443

kg ning piimatooteid: juust ja muu piimatoode kokku koguses 2,613 kg), valides Lennart Meri

Tallinna lennujaamas riiki sisenemiseks rohelise ehk „ei ole piirangutega ega keelatud kauba“

koridori. Väärteoprotokollis märgitakse, et menetlusaluse isikuga kaasasolnud tooted peeti

asitõendina kinni. Fedir Alokhin toimetades liha – ja piimatooteid liiduvälisest riigist Eestisse

rikkus viimane Euroopa komisjoni 10.10.2019.a määruse 2019/2122 art 7 nõudeid, millega ta

panni toime Tolliseaduse § 70 lg 1 sätestatud väärteo s.o keelatud kauba liiduvälisest riigist

Eestisse toimetamise (väärteotoimik tl 13-15).

Kohtu hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas vaidlust väärteo toimepanemise ajas, kohas

ning selles, et kaebus esitaja Fedir Alokhini suhtes 03.05.2021.a teostatud tollikontrolli käigus

leiti tema valdusest ja võeti ära väärteoprotokollis nimetatud toiduained, märgitud kogustes.

Kohus leiab, et Fedir Alokhin poolt kauba toomine on tõendatud nii menetlusaluse isiku enda

ütlustega kui ka kohtus üle kuulatud tunnistajate A. S., V. M., M. K. ja A. L. kohtus antud

ütlustega, käesolevas väärteoasjas kogutud menetluslike - ja kirjalike tõenditega.

Nii on käesoleva kaebemenetluse käigus kaebuse esitaja Fedir Alokhin ise kinnitanud, et tema

lendas 03.05.2021.a Kiievist Tallinnasse, kaasas oli tal ca 2-3 kg vorsti ja 2-3 kg juustu ning

kalastustarbed, mis kõik ära võeti, kohus sellekohaseid menetlusaluse isiku ütlusi peab

usaldusväärseks osaliselt.

Nimelt ei haaku kaebuse esitaja Fedir Alokhini poolt antud ütlused märgitud toodete koguste

osas teiste tõenditega. Nii on kohtule teada, et kaebuse esitajal oli Eestisse saabudes kaasas

5,027 kg vorsti, 0,416 kg suitsutatud kanatiibu ja piimatooteid juustu 2,407 kg ning piimatoodet

„La vache de Paris“ koguses 0,206 kg, kinnitab märgitut sellekohane Maksu – ja Tolliameti

ametnike poolt 03.05.2021.a koostatud läbivaatuse aktis sisalduv info ( väärteotoimik t l 2-3).

Samuti on kaebuse esitaja Fedir Alokhini valdusest ära võetud toiduaineid vaadeldud menetleja

poolt väärteomenetluse käigus, koostatud on 03.05.2021.a sellekohane vaatlusprotokoll.

Teostatud menetlustoimingu käigus on veelkordselt tuvastatud menetlusaluse isiku valdusest

leitud ja ära võetud toiduainete artiklid ja kogused, märgitud tõendist tuleb välja fakt, et Fedir

Alokhinil kaasas olnud toiduained olid vaakumpakendis, toodete pakenditel olid peal ukraina

keelsed tootekirjeldused ja muud viited, mis annavad alust arvata, et tegemist olid

toiduainetega, mis toodi kaebuse esitaja poolt Eesti Vabariiki sisse just Ukrainast

(väärteotoimik tl 9-10).

Kohtus üle kuulatud tunnistajad A. S., M. K. ja A. L. on kõik kinnitanud, et vaidlusalune

sündmus on leidis aset 2021.a mai kuus, tunnistaja A. L. on kohtuistungil isegi kinnitanud, et

tema mäletamist mööda leidis sündmus aset 3. mail. Seda, et kaebuse esitajale etteheidetud

sündmus leidis aset just 03.05.2021.a kohtu hinnangul toetavad käesoleva väärteomenetluse

raames koostatud järgmised menetluslikud dokumendid, tõendid ja neis sisalduv teave ja

nimelt: nähtub 03.05.2021.a Maksu – ja Tolliameti ametnike V. M., K. K. ja A. L. poolt

allkirjastatud läbivaatuse aktist, menetlusalusele isikule etteheidetud väärteo toimepanemise

koht, milliseks on Tartu mnt 101, Tallinn, Tallinna lennujaam, samuti aeg 03.05.2021.a kell

14:00. Läbivaatuse aktis sisalduvast teabest nähtub veel see, et Fedir Alokhin saabus Ukrainast

Eestisse ning viimase pagasi läbivalgustuse käigus avastati, et see sisaldas erinevaid liha - ja

piimatooteid ning kalastuse peibutussööta, väärteoprotokollis ja otsuses märgitud kogustes.

Märgitud läbivaatuse akti juurde on lisatud fototabelid, milliste fotodelt nähtub Fedir Alokhinil

kaasas olnud toidukaubad nende arvuline hulk, seda, et esemed võeti ära just Fedir Alokhini

valdusest kohtu hinnangul kinnitab viimase isikut tõendavast dokumendist tehtud koopia

(väärteotoimik 2-6).

TS § 70 lg 1 näeb ette vastutuse kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba,

mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise

või tolliprotseduurile deklareerimise eest.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et Fedir Alokhin 03.05.2021.a valis Eesti Vabariiki

sisenedes rohelise ehk „ ei ole piirangutega ega keelatud kaupa“ koridori ning seda vaatamata

sellele, et temal oli kaasas liha – ja piimatooted, milliseid on keelatud Euroopa Liidu välisest

riigist Eestisse toimetada. Seega vastab tema tegu kauba toimetamise tunnustele, mis on TS §

70 lg 1 süüteokoosseisu üks teoalternatiive.

Riigikohus lahendis nr 3-1-1-82-09 p 14 on märkinud, et kriminaalmenetluse seadustiku § 61

lg

kohaselt

ei

ole

ühelgi

tõendil

ette

kindlaksmääratud

jõudu.

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. märtsil 2007. a asjas nr 3-1-1-127-06 tehtud otsuse punktis 6

väljendatakse seisukohta, et KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate

tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt,

ilma neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel

KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist

ja

vastuolu

korral

otsustamist,

millisele

tõendile

tugineda

(vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsuse p 7.1 asjas nr 3-1-1-4-07).

Kohtu hinnangul põhivaidlus käesolevas väärteoasjas on hoopis selles, kas Fedir Alokhinile

pidi teada, et ta ei tohi temal kaasas olevaid toiduaineid Eestisse sisse tuua, kas ta talle

etteheidetud käitumisega takistas Maksu – ja Tolliametnike tööd tollikontrolli läbiviimisel, kas

rikuti mõnda tema - Fedir Alokhin Põhiseadusega kaitsvat õigust ning, kas kohtuväline

menetleja menetlusaluse isik suhtes väärteoprotokolli ja otsust koostades on ikka juhindunud

õigetest õigusaktides või mitte s.t jätnud millestki juhindumata.

Kohus tõdeb ja märgib, et Fedir Alokhin kaasas olnud toiduainete liha – ja piimatoodete näol

on tegemist kaubaga, millise suhtes kehtivad piirangud ja keelatud on selliseid kaupu sisse tuua

Euroopa Liiduvälistest riikidest. Kinnitab seda Euroopa Komisjoni määrus 2019/21222 art 7,

millise kohaselt loomsed saadused, liittooted, loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted,

taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mis kuuluvad reisijate isiklik pagasi hulka ja on

ette nähtud isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks, vabastatakse piiripunktis tehtavast

ametlikust kontrollist tingimusel, et need on vastavuses samas artiklis loetletud tingimustega

ning temal kaasas olnud kaup ei vasta kohtu hinnangul artiklis 7 sätestatud tingimustele.

Vaatamata kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi vastupidisele

veendumusele, asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule täiesti

õigustatult ette heitnud just kõne all oleva Euroopa Komisjoni määruse rikkumist.

Kohtu hinnangul käesolevas kaebemenetluses kaebuse esitaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

kohtuvälisele menetlejale tehtud etteheide, et menetleja tema kaitsealuse suhtes

väärteoprotokolli koostamisel ja otsuse tegemisel ei ole võtnud arvesse Vähemusrahvuse kaitse

raamkonventsiooni artiklit 5 lg 1 ja artiklit 6 lg 7 s.t asjaolu, et Fedir Alokhin näol on tegemist

vähemusrahvuse liikmega, viimasel kaasas olnud toiduained olid tema enda tarbeks s.t enda

kultuuri alalhoidmiseks ning et kohtuväline menetleja ei ole tuginenud Rahvusvahelise

episootiate büroo välja töötatud maismaaloomade tervise koodeksi art 15.1.1. ja 15.1.2 on

asjakohatud (kohtutoimik tl 2-5).

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja Mari – Liis Tüür poolt kohtulike vaidluste käigus

avaldatud seisukohaga selles, et kaitsja viide esmalt märgitud konventsioonile ei ole mitte

mingisuguses puutumuses vaidluse all oleva väärteoasjaga. Kohtu hinnangul kaitsja poolt

viidatud konventsiooni eesmärk on siiski eelkõige kaitsta konventsiooniosaliste territooriumitel

asuvate vähemusrahvuste eksisteerimist, soodustada ja tagada viimastele täielik ja tegelik

võrdus, luua viimastele sobivad tingimused oma kultuuri alalhoidmiseks, arendamiseks oma

identiteedi säilitamiseks ning seda igapäevase eluvaldkonnas selliselt, et neid ei

diskrimineeritaks ei keele, kultuuri religiooni ega traditsioonide säilitamise ja edendamise

pärast, et neil oleks usu -, keele-, ühinemis – ja sõnavabadus jmt.

Samuti ei pea kohus asjakohaseks kaitsja viidet Rahvusvahelise episootiate büroo poolt välja

töötatud maismaaloomade tervisekoodeksi artiklitele 15.1.1 ja 15.1.2, sest tõepoolest ka kohtu

hinnangul märgitud dokumendis kehtestatakse loomatervise ja veterinaarkontrolliga seotud

standardid VTO riikidele, millised on soovitusliku iseloomuga.

Kohtuväline menetleja jättes kaitsja poolt viidatud konventsioonile ning koodeksile tuginemata,

et ei ole rikkunud väärteomenetlus õigust s.t Vähemusrahvuse kaitse raamkonventsioonile ning

maismaaloomade tervisekoodeksile tuginemata jätmine ei ole kohtu hinnangul kaasa toonud

kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas Fedir Alokhinile ebaõige otsuse tegemist.

Kaebuse esitaja Fedir Alokhin on kohtus andnud ütlusi selle kohta, et tema on isikuks, kes palju

reisib ja ta on rahvusvahelise transpordifirma juht, mis tegeleb toiduainete sisseveoga

(kohtutoimik 27-29). Kohtu hinnangul märgitud teadmine võimaldab asuda seisukohale, et

kaebuse esitaja väites, et temale ei olnud teada, et liiduväliselt piima – ja lihatooteid Euroopa

Liidu liikmesriiki kolmandast riigist tuua on keelatud. Kaebuse esitaja Fedir Alokhin on

juhtinud korduvalt kohtu tähelepanu sellele, et temale ei olnud märgitud fakt teada, et enda

tarbeks liha – ja piimatooteid sh kalastustarbeid tuua riiki sisse ei või, ta ei lugenud seda

infotabloodelt välja. Kohus peab sellekohaseid kaebuse esitaja Fedir Alokhin avaldatud

vabandusi

põhjendamatuks

ja

antuks

eesmärgiga

lootes

vabaneda

võimalikust

väärteovastutuses. Kohtus on kaebuse esitaja Fedir Alokhin märkinud, et tema sai enda

valdusesse Lennujaamas brošüüri, millises ei olnud kirjas liha – ja piimatoodete ning muu

temaga kaasas olnud esemete s.t kalastustarvete riiki sisse toomise keelust ja deklareerimise

kohustusest midagi. Kohtule on hindamiseks kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov esitanud Fedir Alokhin valduses olnud boršüüri eesti keelse tõlke (kohtutoimik tl 49-

50). Kaebemenetluse käigus kohtus tunnistajatena üle kuulatud Maksu – ja Tolliameti

ametnikud on avaldanud imestust selle kohta, kuidas Fedir Alokhin enda valdusesse üldse selle

vana, 2018.a trükitud brošüüri sai, sest nemad seda oma sõnade kohaselt talle ei andnud, samuti

ei olnud nendele teada, et see oleks neil kuskil ruumis olnud, kuid samas märgitud fakti ka ei

välistanud. Kohus asub seisukohale, et antud asjaolul käesoleval hetkel ei olegi üldse tähtsust,

isegi kui kohus jaatab, et Fedir Alokhin võis kohtule teadaolematutel asjaoludel enda valdusesse

saada 2018.a trükitud vana brošüüri, millises on märgitud reisijate jaoks ülevaade sellest,

milliste asjaolude esinemisel peavad nad sisenema riiki tollitsooni kaudu, siis menetlusaluse

isiku valduses olnud brošüüris ning selles sisalduv teave on siiski informatiivse sõnumiga,

märgitut on kinnitanud ka tunnistaja A. S. kohtus, et kui reisija saabub kolmandast riigist, siis

ta peab ise enne reisi alustamist tutvuma riigis kehtivate piirangute ja keeldudega. Märgitud

selgitus on kohtule ka igati arusaadav, sest infolehe väljaandjale ei ole teada, missugust kaupa

üks või teine reisija riiki sisse tuua soovib. Märgitust tulenevalt ei pea kohus asjakohaseks

kaebuse esitaja Fedir Alokhin sellekohaseid selgitusi, et tema juhindus tema valduses olnud

brošüüris kajastatud infost, seda enam, et väärteoasja kohtuliku uurimise käigus on kohtus üle

kuulatud tunnistaja korduvalt märkinud, et Fedir Alokhinile selgitati nii kehtivast

Tolliseadusest kui ka tollieeskirjadest tulenevaid nõudeid, kuid viimane oli väga agressiivselt

meelestatud ning keeldus oma õiguste ja kohustustega tutvumast.

Kohus asub seisukohale, et iga reisija k.a kaebuse esitaja, kui ta ei ole kindel, kas ta peab endaga

kaasas olevat kaupa riiki sisenedes deklareerima, peaks selles kindluse saamiseks, et ta toime

ei pane õigusrikkumist valima riiki sisenemiseks n-ö punase koridori ja eeldama, et võib olla

kaasas kaup, milline võib vajada deklareerimist või võib tal olla kaasas ka kaup, mida ei või ei

saa riiki sisse viia.

Kohus teostas 10.03.2022.a teostas Tallinna Lennujaamas, Tartu mnt 101 Tallinn spetsiaalselt

paikvaatluse eesmärgiga tuvastada, kas ja kuidas on reisijale enne tollikoridori valimist antud

infot tollireeglite kohta (kohtutoimik tl 84-76). Kohus möönab, et infotablood (telerid, millelt

kuvatakse tolliinfot) on Tallinna Lennujaamas halvasti paigaldatud, asudes tollikoridoridest

vasakul pool, pleksiklaasi taga. Selleks, et tolliinfoga tutvuda, peaks olema teadlik, et see info

neil ekraanidel kuvatakse, neid spetsiaalselt otsima ja nendele ekraanidele üsna lähedal seisma,

et pleksiklaas vastu ei peegeldaks. Samuti vahetub info ekraanidel piisavalt pika intervalli järel,

ehk siis võib oodatud ja vajaliku lehekülje kuvamiseni kuluda mitmeid minuteid. Kuna aga

infotabloode jaoks valitud koht pole ette antud mitte EMTA, vaid Tallinna Lennujaama poolt,

siis ei saa seda kohtuvälisele menetlejale ette heita. Info on tegelikult olemas, kuid selle

leidmine on tehtud küllaltki keeruliseks.

Samas kaebuse esitaja väide, et tema ei teadnud, milliste kaupade toomine EL liikmesriiki on

lubatud ja milliste puhul kehtivad piirangud, ei vabasta kohtu hinnangul teda vastutusest. Kohus

kordab, et kui isik ei tea kehtivat regulatsiooni, siis peab ta ennast enne reisi algust sellega kurssi

viima, kui aga jätkuvalt kahtleb, siis tuleb valida n-ö punane tsoon, et olla kindel, et ta ei too

riiki sisse keelatud kaupa.

Väärteoasja kohtuliku uurimise käigus seadis kaebuse esitaja Fedir Alokhin kaitsja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov kahtluse alla kohtus üle kuulatud tunnistaja V. M. antud

ütluste usaldusväärsuse. Seda põhjusel, et V. M. kohtusaali ukse taga rääkis tunnistaja A. S.ega

siis, kui viimane lahkus kohtusaalist tunnistust andmast. Tunnistaja V. M. kinnitas märgitud

asjaolu esinemist, samuti kinnitas ta, et A. S. rääkis talle põgusalt, mis küsimusi talle

kohtusaalis esitati (väärteotoimik tl 62 pöördel).

Kohus peab vajalikuks anda omapoolne hinnang kohtus antud tunnistajate ütluste

usaldusväärsusele. Vaatamata eelpool välja toodud fakti esinemisele, et tunnistaja V. M. vestles

tunnistaja A. S.ega kohtus toimuva, s.h talle esitatud küsimuste osas, ei pea kohus V. M. kohtus

antud ütlusi ebausaldusväärseks.

Kohus märgib, et tunnistajate A. S. ja M. K. ülekuulamisel järgiti kohtus VTMS § 313 lg 1

teadmist ja nimelt seda, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo

tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu-

või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta, samuti on

tuvastatav fakt, et kõiki kohtus üle kuulatud tunnistajaid on hoiatatud kriminaalvastutusest

ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest KarS § 318 ja § 320 järgi

(kohtutoimik tl 51).

Riigikohus lahendis nr 3-1-1-10-17 p 8 on märkinud, et VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse

väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse seadustikust tulenevaid erisusi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.

detsembri 2015. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-67-15, p 17–19). Kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 63 lg 1 kohaselt on tunnistaja ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on

usaldusväärne. Kohtupraktikas on tõdetud, et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab

peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava süüteo tunnust ja et seda kajastust

on võimalik menetluses ka taasesitada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 2015. a

otsus asjas nr 3-1-1-100-15, p 16). Tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul

võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas

kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi

kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt

usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab

KrMS § 61 lg 2 kohaselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas

nr 3-1-1-25-15, p 8). Seejuures peab kohtuotsusest nähtuma, kuidas on kohus neid

hindamiskriteeriume järginud ja millele tuginevalt on ta lugenud mõne tõendiallika ütlused

ebausaldusväärseks ning jätnud need tõendikogumist välja. Ühtlasi tuleb olukorras, kus kohus

loeb tunnistaja ütlused usaldusväärseks vaid osaliselt, veenvalt põhjendada, millised

konkreetsed asjaolud võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada (nt otsus nr 3-1-1-

25-15, p 7) ja sõna-sõna-vastu-olukorras peab kohtuotsuse põhistus olema eriti põhjalik ning

veenev (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-48-11, p 15).

Tunnistajate A. S., A. L., M. K. ning V. M. kohtus antud ütlusi peab kohus usaldusväärseteks

ning haakuvateks teise käesolevas väärteoasjas avaldatud, uuritud dokumentaalsete ja

menetluslikes tõendites sisalduva teabega. Kohtu hinnangul on kõik tunnistajad olnud seotud

Maksu – ja Tolliametis tollikontrollide läbiviimisega, viimased on kohtus selgitanud,

missugustel tingimustel on reisijad kohustatud valima riiki sisenedes n-ö punase koridori s.t

minema endaga kaasasolevat kaupa deklareerima, samuti on viimased andnud ütlusi selle kohta,

missugustel asjaolude üldse alustatakse väärteomenetlust, kuidas 03.05.2021.a tajusid Fedir

Alokhin poolt toimepandud tegevust, mis nende hinnangul oli õige ning, mis vale.

Kohtu hinnangul eeltoodule tuginedes on Fedir Alokhin süü temale Euroopa Komisjoni

määruse 2019/2122 art 7 rikkumises s.t TS § 70 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises

tõendamist leidnud.

Kohtule on teada, et Fedir Alokhinile on etteheidetud TS § 60 rikkumist s.t KarS § 279 lg 1

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist. Tolliseaduse § 60 kohaselt Riiklikku järelevalvet

tollialaste õigusaktide täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet. Seadusandja näeb riikliku ja

haldusjärelevalve teostamise takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve

teostamist ette karistuse ja nimelt märgitud tegevuse eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga.

Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja Fedir Alokhin mitte üheski talle etteheidetud teos ei

tunnista, asub kohus seisukohale, et käesoleva kaebemenetluse käigus on tõendamist leidnud,

et viimane takistas oma käitumisega ka 03.05.2021.a tema suhtes teostatava tollikontrolli

käigus ametnike poolt läbi viidavat järelevalvet. Nii on tunnistaja Alar L. kohtus kinnitanud, et

tema oli selleks isikuks, kes valgustas läbi Fedir Alokhinil kaasas olnud pagasi. Tunnistaja

märkis, et kui ta palus Fedir Alokhinil pagas avada, siis viimane oli koheselt tõrges, sõnakas

ning vaidles, alguses keeldus, päras avas oma pagasi. Samuti kinnitas tunnistaja, et kui Fedir

Alokhinile selgitati, et tegemist on tema poolt tollieeskirjade rikkumisega, et liha – ja

piimatooteid ei ole lubatud tuua väljast poolt Euroopa Liitu, siis viimane sellega ei nõustunud,

samuti ei nõustunud Fedir Alokhin millelegi alla kirjutama. Tunnistaja A. L. märkis, et Fedir

Alokhin kasutas tolliametnike suunas ebatsensuurseid väljendeid, sõimas viimaseid fašistideks,

samuti ei allunud korraldusele hoida distantsi, võttis maski eest, vaatamata keelule helistas

pidevalt telefoniga, milliste asjaolude esinemine kõik takistas ja pikendas järelevalve läbi

viimist. Tunnistaja M. K. on samuti kirjeldanud kaebuse esitaja Fedir Alokhin käitumist ja

nimelt märkis viimane, et vaatamata sellele, et tema tegeles algselt teiste inimestega nägi ta

juhtunut pealt kuna kõik toimus ühes ruumis, nii tunnistaja kinnitas, et tollikontrolli teostamise

käigus Fedir Alokhin tõstis häält, talle üritati selgitada, et ta võib oma kaasas olevatest

toidukaupadest loobuda ning see ei too kaasa mingit väärteomenetlust, kuid isik sellega nõus ei

olnud. Vaatamata sellele, et tavapärastelt on selliste juhtumiste näol tegemist lihtsate

juhtumitega, vältas Fedir Alokhini juhtum tunde ja see tunnistaja hinnangul ei olnud tavapärane.

Fedir Alokhin oli käremeelne ning mitte millegagi ei nõustunud ning seetõttu ka

väärteomenetlusega alustati. Tunnistaja A. S. on toetanud tunnistajate M. K. ja A. L. ütlusi

selles osas, et vaatamata sellega, et Fedir Alokhinile selgitati, et ta võib kauba loovutada riigi

omandisse, see ei too kaasa väärteomenetlust, ta sellega ei nõustunud, kogu juttu talle tõlgiti.

Tunnistaja hinnangul Fedir Alokhin oli väga emotsionaalne ning agressiivne, samuti kasutas

viimane ebatsensuurseid väljendeid kontrolli läbiviija suhtes nimetades teda fašistiks.

Tunnistaja A. S. kinnitas kohtus, et läbiviidav protseduur oleks pidanud kestma 10-15 minuti,

väärteomenetluse korral 30 minutit, kuid Fedir Alokhiniga läks kaua, sest isik ei teinud

koostööd. Tunnistaja V. M. kinnitas samuti, et Fedir Alokhin oli tema suhtes väga järsu ja

väljakutsuva käitumisega. Iga ametnikku nimetas viimane kommunistideks, fašistideks, naisi

kutsus eitedeks. Fedir Alokhin hakkas ta näo ees kätega vehkima selliselt, et ta pidi viimasest

eemale astuma. Tunnistaja V. M. kinnitas kohtus, et ta palus Fedir Alokhin vahet pidada,

distantsi hoida, sest isiku kirjeldatud käitumine takistas tal järelevalve läbi viimist – ta ei saanud

vajalikke toiminguid teha – kaupa kaaluda, kaupa üles kirjutada ja läbivaatuse akti koostada.

Kogu protsess võttis Fedir Alokhiniga aega 6 tundi.

Kohtus kaebuse esitaja Fedir Alokhin kinnitas üksnes, et tema helistas telefoniga oma

abikaasale ja juristile, samuti kaebuse esitaja ei välistanud seda, et ta seal sõimas, muid

etteheidetavaid asju ta ei mäleta.

Vaatamata sellele, et Fedir Alokhin ei mäleta, kas tema pani kõik talle etteheidetavad osateod

toime, mis kogumis takistas ametnike poolt järelevalve teostamist loeb kohus kohtuvälise

menetleja poolt kaebuse esitajale etteheidetud, KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise tõendatuks.

Kohus märgib, et käesoleva väärteoaja materjalide juures on 4 digitaalset andmekandjat,

millistele on salvestatud teave kaebuse esitaja Fedir Alokhin poolt toime pandud ja viimase

suhtes läbi viidud menetlustoimingute kohta jäädvustatud salvestustega, aga kuna teabel

puudub heli, siis menetlusosalised kohtuliku uurimise käigus ei ole taotlenud märgitud

salvestusi tõendina uurida, kohus oma otsuse tegemisel märgitud teabele ei tugine, sest leiab,

et käesolevas väärteoasjas kogutud teave s.t videosalvestused ilma helita ei oma sellist

tõenduslikku väärtust, millise alusel kohus saaks teha järeldust selles, kas menetlusalune isik

võis temale etteheidetud väärteod toime panna võib mitte ning märgitust tulenevalt jätab

sellekohased tõendid tõendikogumist välja (väärteotoimik tl 11, 12 ja 4 CD plaadil olev teave,

kohtutoimik tl ).

Kohtu hinnangul Fedir Alokhini ametnike poolt järelevalve läbi viimist takistavat käitumist

lisaks tunnistajate poolt kirjeldatule toetab teadmine, et kaebus esitaja ei nõustunud alla

kirjutama oma õigustele ja kohustustele (väärteotoimik tl 8). Kohus ei pea vähetähtsaks

teadmist, et Fedir Alokhin korrale kutsumiseks pidid tolliametnikud kohale kutsuma ka politsei,

mis viitab sellele, et isiku käitumine 03.05.2021.a tema suhtes teostatava kontrolli käigus

ametnike suhtes oli problemaatiline. Kõikide kohtus üle kuulatud tunnistajate hinnangul, kelle

ütluste tõepärasuses kohus kahelnud ei ole on märkinud, et Fedir Alokhin juhtumi näol oli

tegelikult tegemist olukorraga, millise lahendamiseks tavapäraselt kuluks maksimaalselt tund

aega, kuid Fedir Alokhiniga kulus 6 tundi. Samuti ei jäta kohus tähelepanuta teadmist, et

tegelikkuses kaebuse esitajale korduvalt selgitati, milles seisneb temapoolt tehtu eksimine,

viimasele anti korduvavalt võimalust loovutada kaasa olnud liha – ja piimatooted riigile, kuid

viimane seda ei soovinud. Kohus ei heida menetlusalusele isikule ette seda, et ta kaasas olnud

esemeid loovutada ei tahtnud, kuid tõdeb, et Fedir Alokhin pidi teadma, et jättes esemed

vabatahtlikult loovutama peab taluma tema suhtes läbi viidavat väärteomenetlust, sest TS § 70

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on ta toime pannud.

Käesoleva väärteoasja menetluse käigus on nii kaebuse esitaja kui ka tema esindaja juhtinud

tähelepanu sellele, et Maksu – ja Tolliameti töötajad suhtusid Fedir Alokhin lugupidamatult

suisa piinasid teda, ei andnud juua, süüa ega lubanud WC-sse ning seda kogu teostatud

menetlustoimingute s.t 6 tunni vältel. Kohtu hinnangul kaebuse esitaja Fedir Alokhin ning tema

kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov sellekohased märkused on asjakohatud ja põhjendatud

ning kohtus ülekuulatud tunnistajate usaldusväärsete ütlustega ümber lükatud. Kohtu märgib,

et käesoleva väärteoasja kohtuliku uurimise raames on tuvastatud fakt, et kaebuse esitaja oma

negatiivse suhtumisega tema suhtes teostatavatesse menetlustoimingutesse tekitas olukorra,

milline tingis väärteomenetluse läbi viimist tolliametnike poolt tavapäraselt kauem, kui seda

üldjuhul oleks pidanud teostama. Tunnistaja M. K. kinnitas kohtus, et kindlasti võimaldati

menetlusalusele isikul WC käia ning tema oli ka isikuks, kes isiklikult andis Fedir Alokhinile

joogiks Saku Lätte vett, millega kaebuse esitaja rahul oli. Samuti on kohtu ülekuulatud

tunnistajad kinnitanud, et Fedir Alokhini tervise huvides kutsuti kohale ka kiirabi ja kaebuse

esitajal mingit terviseriket ei tuvastatud. Kohtu hinnangul tuvastatud teavet arvesse võttes saab

teha ühese järelduse selle kohta, et kaebuse esitaja ja tema esindaja väide selle kohta nagu

kohtuväline menetleja oleks menetlusalust isikut menetlustoimingute ajal piinanud on

ilmselgelt meelevaldne.

Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik temale etteheidetavad mõlemad väärteod toime

tahtlikult ja nimelt esmalt see tõttu, ta teadis et tegemist on liha – ja piimatoodetega ja pidi

teadma, et Euroopa Liiduvälisest riigist märgitud toodete Eesti Vabariiki sissetoomine on

keelatud. Kohtu hinnangul Fedir Alokhin ei saanud olla ka eksimuses, sest käesoleva

väärteoasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et viimasele tutvustati Eesti

Vabariigis kehtivat sellekohast seadusandlust. Kohus on veendunud Fedir Alokhin tema suhtes

teostatud järelevalvet takistas samuti tahtlikult, kavatsetult, sest vaatamata ametnike poolt antud

seaduslikele korraldustele pidas viimane vajalikuks seda eirata ning nendele korraldustele mitte

alluda.

Samuti asub kohus seisukohale, et puuduvad tegude õigusvastasuse välistavad asjaolud. Kohtu

hinnangul menetlusalune isik oli teadlik oma tegude keelatusest. Kohus leiab, et Fedir Alokhin,

kes kinnitas kohtus ka ise, et reisib pidevalt, ta on rahvusvahelise transpordifirma juht oleks

pidanud eelnevalt välja selgitama, kas selliste toodete Eestisse Urkaina Vabariigist on lubatud.

Seega leiab kohus, et isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli keelueksimusega KarS § 39

tähenduses, oli selline eksimus Fedir Alokhin jaoks välditav.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra

kaitsmise huve.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik Fedir Alokhin on toime pannud

kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime

pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse

karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb Fedir Alokhinile kohaldada karistust nii TS § 70 lg

1 kui ka KarS § 279 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

TS § 70 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut s.o kuni

1200 eurot (1 trahviühik on 4 eurot). Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 75

trahviühikut ehk 300 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras.

Kohus leiab, et arvestades Fedir Alokhinile süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus

arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, teadmist, et viimane üritas Euroopa Liiduvälisest

riigist Eesti Vabariiki tuua küllaltki suure koguse liha – ja piimatooteid. Samuti tuleb arvestada

asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud. Kohtu

hinnangul on Fedir Alokhin temale etteheidetud väärteo toime pannud tahtlikkult ning samuti

tuleb arvestada, et Fedir Alokhin ei ole kehtivaid karistusi, kinnitab märgitud teadmist tema

suhtes väljastatud karistusregistri õiend (väärteotoimik tl 16). Kõiki neid asjaolusid on arvesse

võtnud ka kohtuväline menetleja enda otsuses.

KarS § 279 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Menetlusalust

isikut on karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot, s.o sanktsiooni keskmises

määras. Ka KarS § 279 lg 1 alusel määratud karistuse puhul leiab kohus, et Fedir Alokhinile

karistus vastab isiku süü suurusele ning üld - ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse

hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid. Menetlusalune isik ei ole

oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud ning tegu on toime pandud tahtlikult-

kavatsetult, viimase ametnike tööd häiriv ja takistav käitumine oli järjepidev. Samas tuleb

arvesse võtta asjaolu, et Fedir Alokhin puuduvad kehtivad karistused.

Kokkuvõtlikult kohus leiab, et Fedir Alokhinile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline

menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü

suurusele ja üld- ning eripreventiivsetele kaalutlustele ning märgitust tulenevalt ei pea kohus

vajalikuks kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitajale karistuseks määratud rahatrahvi

tühistada ega seda ka vähendada, sest väärteoasja kaebemenetluse käigus ei ole kohtule esitatud

ühtegi sellekohast tõendit, millises sisalduv teave tingiks kohtul kaaluda kohtuvälise menetleja

poolt määratud rahatrahvi vähendamise kohaldamise põhjendatust. Samuti ei pea kohus

asjakohaseks väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 või VTMS § 30 alusel lõpetamist nii nagu

seda kaebuse esitaja ning tema esindaja korduvalt taotlenud on. Kohus tõdeb, et

väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need

võib tuletada KrMS §- st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses.

Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi

ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata

õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-81-06 - RT III 2006,

33, 282, p 6; 9. detsembri 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-146-03 - RT III 2004, 1, 5, p 8).

Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja

Fedir Alokhin süü temale etteheidetud tegudes oleks väike olnud, käesoleval hetkel

süüdistatakse teda kahes väärteo toimepanemise episoodis, millise üks tegu on olnud suunatud

riiklikku järelevalvet teostanud ametnike vastu, millisest tulenevalt saab koheselt teha ka

järelduse, et käesolevas väärteoasjas on avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul on äärmiselt

taunimisväärne ükskõik kelle poolt siseriikliku julgeolekut tagavava ametniku tööd takistav

käitumine, häirimine ning ametnike poolt antavate seaduslikke korralduste eiramine. Kohus

asub seisukohale, et kui isik on eelpool kirjeldatud viisil sekkunud riikliku järelevalve kontrolli

teostamisse s.t takistab läbi viidavat kontrolli, siis sellele peab järgneva negatiivne järelm.

Käesoleva kaebemenetluse kestel on menetlusalune isik esitanud kohtule taotluse selle kohta,

et kohus kohustaks vastustajat tagastama Fedir Alokhinil ära võetud kalastustarbed ja

toiduained. Võttes arvesse fakti, et Fedir Alokhin suhtes käesoleva väärteomenetluse raames

mingeid kalastustarbeid ära võetud ei ole, siis kohus pea vajalikuks ega ei saa kohustada

väärteomenetlejat Fedir Alokhinile märgitud asju tagastama. Kohus tõdeb, et käesoleva

väärteomenetluse raames on kohtuväline menetleja pidanud tulenevalt TS § 78 lg 1 ja KarS §

83 lg 2, 6 järgi konfiskeerida väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kauba s.t liha –

ja piimatooted. Kohus asub seisukohale, et kuna kaebus esitaja seotus temale ette heidetud

väärtegude toimepanemises on tuvastamist leidnud, siis ei ole alust ka seada kahtluse alla

kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsustust keelatud kauba konfiskeerimise õiguspärasuse osas

ning kohus asub seisukohale, et eeltoodule tuginedes tuleb kohtuvälise menetleja otsus selles

osas jätta muutmata.

Väärteoasja kohtuliku menetluse kestel on kaebuse esitaja esindaja asunud seisukohale, et

käesoleva väärteomenetluse kestel tekkinud menetluskulud tuleks kaebuse esitajale hüvitada.

Kohtule on esitatud ka vastavad kuludokumendid (kohtutoimik tl 87-93). VTMS § 38 lg 1 järgi

kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Arvestades fakti, et kohtuvälise menetleja otsus jääb muutmata jätab kohus kaebuse esitaja

kaitsjakulud tema enda kanda.

Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas puudub

seaduslik alus Maksu ja Tolliameti tolliinspektor – vahetusevanem A. S. 02.06.2021.a

väärteoasjas nr 930021000527 koostatud otsuse tühistamiseks ning Fedir Alokhini esitatud

kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhindub VTMS

§ 132 p 1, § 109 – 111; § 133-135.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/