2-20-9829/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mail 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9829

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus, Y apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Hageja apellatsioonkaebuse hind 2628 eurot, kostja

apellatsioonkaebuse hind 900 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht

XXX)

Hageja

seaduslik

esindaja:

Q

(isikukood

XXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Vladimir Makarov

(Natus Vincere õigusbüroo, e-post XXX)

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht

XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Janika Drobot (SAK

Fond SA, e-post XXX)

Menetluse liik

Kohtuistung 29. aprillil 2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. mai 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-9829

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X oma seadusliku esindaja Q kaudu esitas 08.07.2020 põlvnemise tuvastamise ja elatise

nõude Y vastu. Kohus tuvastas 20.04.2021. a osaotsusega, et X põlvneb Y-st, kohtuotsus

jõustus otsuse kuulutamise kuupäeval 20.04.2021. Kohus jätkas menetlust elatise nõudes.

Hageja nõue on mõista kostjalt välja alammääras elatis alates hagi esitamisest ja tagasiulatuv

elatis perioodi 01.04.2020 kuni 06.07.2020 eest 934,4 eurot.

1.1. Hageja igakuised kulud eluasemele, toidule, teenustele ja muude vajaduste rahuldamiseks

on 661 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja on avaldanud, et elatise tasumise kohustusele ta otseselt vastu ei vaidle. Kostja palub

elatise summa määramisel arvestada kostja kulusid ja asjaolu, et kostja on osaliselt töövõimetu.

Kostja arvab, et ta on võimeline tasuma elatist 100-150 eurot kuus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 200

eurot kuus. Tagasiulatuva elatise nõude jättis kohus rahuldamata.

4. Kohus tegi kindlaks lapse igakuised vajalikud ja põhjendatud kulutused järgmiselt:

-

Eluasemekulu 135 eurot

-

Toidukulu 135 eurot

-

Ravimite ja hügieenikulu 142 eurot

-

Tervisekulu 100 eurot

-

Riided ja jalanõud 50 eurot

-

Majapidamistarbed ja kodukeemia 8 eurot

-

Kodutehnika kulu 7

-

Sidekulu 7

-

Muud kulud (mänguasjad, transport) 5 eurot

Kokku on hageja vajalikud kulud ühes kuus 589 eurot

5. Maakohus tuvastas, et kuulmispuude tõttu on kostjal 40% töövõime kaotus. Kostja sissetulek

on igakuine sotsiaaltoetus 30,17 eurot ja töötu abiraha vahemikus 200 – 600 eurot kuus. Kostja

igakuised kulutused on 593 eurot, sealhulgas kulutused kuulmisaparaadile, selle hooldusele ja

ravimitele 184 eurot.

6. Maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude, sest kõnealusel perioodil ei olnud

kohus veel tuvastanud hageja põlvnemist kostjast. Kohus tuvastas hageja põlvnemise

20.04.2021. a otsusega.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda.

2-20-9829

7.1. Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud õigusnorme ning ei ole põhjendanud,

miks ta ei arvestanud hageja seisukohtade ja kirjalike tõenditega.

7.2. Kuigi kostjal on 40% töövõime kaotus, peab ta suutma sissetulekut teenida. Kostja

töövõimetus seisneb selles, et ta on ühest kõrvast kurt. Muus osas ta on täiesti terve ja

töövõimeline. Tegelikkuses ongi kostjal sissetulekud, millest ta ei ole kohut teavitanud. Kostjal

on sõiduauto isiklikeks sõitudeks. Kostja ei esitanud oma kulutuste hulgas kulutusi riietusele ja

jalanõudele, mis näitab, et tal on varjatud sissetulekuid. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega,

et tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et nõutud perioodil ei olnud kohus

veel hageja põlvnemist isast tuvastanud. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 164 lg

3 järgi, sest ta ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

kohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui 100 eurot kuus.

8.1. Kohtuotsuses on selgitus, mille kohaselt kohus arvestab elatise väljamõistmisel, et hageja

ja kostja on mõlemad erivajadusega, kuid on jälgimatu, kuidas on kohus tuletanud elatise

suuruseks 200 eurot.

8.2. Kostja kuulmispuue on oluline takistus erialase töö tegemisel. Kostja on kokk,

kuulmispuude tõttu on tal raskusi meeskonda sobitumisega ja töö leidmisega.

8.3. Kostja leiab, et enne põlvnemise hagi esitamist ei pöördunud lapse ema kostja poole elatise

nõudega. Kostja sai lapse sünnist teada viivitusega.

Vastustajate seisukohad

9. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta

selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Mõlemad apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta poolte enda

kanda.

11. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled tagasiulatuva elatise nõude, elatisenõude suuruse

ning menetluskulude jaotuse üle. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub

ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest.

11.1. Hageja esitas oma nõude kohtule 08.07.2020, mil kehtis perekonnaseaduse (PKS) § 101

kuni 01.01.2022 kehtinud redaktsioon. Et perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus PKS § 101 muutmise kohta täpsemaid rakendussätteid ette ei

näinud, tuleb kohaldada hageja nõudele kuni 01.01.2022 vana redaktsiooni ning sellest edasi

uut redaktsiooni.

11.2. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema

kasvatamise kulutusi). Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada

ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma

perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega

kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seda arvestades tuleb

hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust hinnates arvestada mh vanemate sissetulekuid

ja sellest tingitud elulaadi.

2-20-9829

11.3. Seejuures ei või kuni 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele

lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

ning eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste

suurus pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on leidnud, et

miinimumelatist nõudes ei ole lapse vajadusi vaja tõendada, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu

22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3 2-1-174-16, p 13).

11.4. Miinimumist väiksema elatise võib kohus kuni 01.01.2022 kehtinud PKS § 102 lg 2 järgi

välja mõista üksnes erandina, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus

peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka

igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu

on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega,

et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased

vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud

vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. PKS § 102 lg-tes 1

ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele

ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab

ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanem

ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike,

aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema

kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-

15, p 14; Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).

11.5. Kui kohustatud vanem taotleb kuni 01.01.2022 kehtinud PKS § 102 lg 2 alusel

miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka

seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Eelnevat arvestades tuleb kohtul igal

üksikul juhul kaaluda, kas arvestades kõiki vaidluse asjaolusid esineb kaalukas põhjus

miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Kaaluka põhjuse olemasolul peab kohus

otsuse põhjendama ka elatise suuruse kujunemist.

11.6. Praegusel juhul võib maakohtu nappi põhjendust mõista selliselt, et miinimummäärast

väiksema elatise väljamõistmise tingis kostja väike sissetulek koosmõjus asjaoluga, et kostjal

ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimalik teenida suuremat sissetulekut ning tal on

endal tervislikud erivajadused. Kolleegium leiab, et maakohtu lõppjäreldus on õige ning

tasakaalustatud. Maakohtu menetluse ajal oli kostja sissetulek igakuine sotsiaaltoetus 30,17

eurot ja töötu abiraha vahemikus 200 – 600 eurot kuus. Kostja igakuised kulutused on 593 eurot,

sealhulgas kulutused kuulmisaparaadile, selle hooldusele ja ravimitele 184 eurot.

Apellatsioonimenetluse ajal töötas kostja kokana, kuid alates maist 2022 kaotas ta töö. Neid

asjaolusid menetluses vaidlustatud ei ole, v.a kostja sissetuleku suurus.

2-20-9829

11.7. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostja on rikkunud oma kohustust teha kõik endast

olenev, et teenida suuremat sissetulekut. Esile toodud asjaoludel kostja sellist kohustust

rikkunud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et kostja on 40% töövõimetu, tal on kuulmispuue ja

nahaprobleemid (dermatiit). Sellega on kooskõlas kostja selgitus apellatsioonikohtu istungil, et

tervisliku olukorra tõttu ei saa ta töötada oma senisel erialal kokana. On mõistetav, et

köögikeskkonnas ei saa kostja kasutada kuulmisaparaati ning niiskuse ja kuumuse tõttu

intensiivistub agressiivselt kostja nahahaigus. Kostjal on seega objektiivsed põhjused, miks ta

ei ole saanud suuremat sissetulekut teenida.

11.8. Tõendatud ei ole, et kostja on varjanud oma sissetulekuid ning andnud neist ebaõige pildi.

Seda ei saa järeldada ei kohtuistungil antud selgitustest ega kostja pangakonto väljavõtetest.

Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja kasutuses on sõiduauto isiklikeks sõitudeks.

Apellatsioonimenetluses selgitas kostja, et talle kuulus kasutuskõlbmatu sõiduauto, millel

väärtust ei ole. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna kostja ei toonud esile riietuse ja

jalanõude kulu, on tal varjatud sissetulekuid. Usutav on kostja selgitus, et ta kulutab riietusele

ja jalanõudele üksnes ebaolulisel määral.

12. Maakohus tuvastas, et lapse ema on saanud sissetulekut erinevatest toetustest ca 1200 eurot

kuus (ütlused kohtuistungil, dtl 290). Samuti arvestab kolleegium, et osa lapse vajadusi on

kaetud lapsetoetusega. Arvestades, et kostja sissetulek on 600 eurot kuus, kulutused

kuulmisaparaadile, selle hooldusele ja ravimitele 184 eurot, lapse vajadused on 589 eurot kuus,

lapse emal on olnud seni suurem sissetulek kui isal ja et osa lapse vajadustest on kaetud

lapsetoetusega, on maakohus põhjendatult määranud elatise summaks 200 eurot kuus.

Kolleegium märgib, et ka alates 01.01.2022 jõustunud PKS muudatuste järgi on maakohtu välja

mõistetud summa väiksem, kui eelduslik miinimum.

13. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste

vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma

eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13,

p-d 11 ja 12). Kolleegium on samas lahendis leidnud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt

kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt

raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei

ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud

asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu

4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12).

13.1. Praegusel juhul ei ole hageja esile toonud, et lapse ema oleks enne hagi esitamist sisuliselt

püüdnud elatisenõuet maksma panna. Lapse ema selgitas istungil, et ta rääkis lapse sünnist

kostjale ning kostja lubas võimalust mööda abiks olla, kuid seda ei saa pidada elatisenõude

maksmapanekuks. Tõendiks selle kohta, et lapse ema nõudis ülalpidamist, on alles hagi

esitamine maakohtule, sest alles siis oli kostjale selge ülalpidamisnõude esitamine ja selle

suurus.

2-20-9829

13.2. Arvestades lapse ema ja kostja varalist seisu nii, nagu maakohus on selle tuvastanud,

asetaks elatise tagasiulatuv välja mõistmine kolleegiumi hinnangul kostja äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Kostjal sissetulek on olnud objektiivsetel põhjustel väike ning kostjal

ei ole vara, mida tagasiulatuva elatise nõude katteks realiseerida. Et enne hagi esitamist ei ole

lapse ema kostjalt elatist nõudnud, ei saa oodata, et kostja oleks võimaliku elatise nõude

rahuldamiseks raha kõrvale pannud.

14. Kolleegium ei hinda kostja väidet, et põlvnemise ekspertiisi kulu on ebaõigesti jäetud kostja

kanda. Põlvnemise tuvastamise nõudega seotud menetluskulu jaotas kohus 20.04.2021

osaotsusega, mis jõustus kaebeõigusest loobumisega. Kuigi maakohus määras menetluskulu

kindlaks 20.05.2021 lõppotsusega, ei seondu kostja väide mitte menetluskulude

kindlaksmääramisega (TsMS § 174), vaid jaotusega (TsMS § 173). Põlvnemise tuvastamise

nõudega seotud menetluskulu jaotuse vaidlustamise õigusest on kostja loobunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

15.1. Kolleegium jätab maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda

kanda. Et tõendamist ei leidnud hageja väide, et kostja varjas kohtumenetluses oma

sissetulekuid, ei ole alust jätta menetluskulusid TsMS § 164 lg 3 järgi kostja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Iris Kangur-Gontšarov