1-08-7512/9 · 1-08-7512/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-7512

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada A.R talle 06.06.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 aasta 6 kuu 5 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt.

Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu A.R-ile .

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.oktoober 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-7512 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaija Sõster Regiina Laiapea 19.10.2010.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 19.10.2010.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta

süüdimõistetu A.R-i tingimisi

enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks (2/3 karistusaja ärakandmisega) Prokurör Jane Pajus Süüdimõistetu

A.R asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 5-l korral Kaitsja kokkuleppel Marje Mängel – vandeadvokaat

2 2 ASJAOLUD A.R on kriminaalkorras karistatud 5-l korral:

1. 19.03.2002.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KrK § 204 lg 3 järgi6 kuu

vangistusega, tingimisi 1-aastase katseajaga, mootorsõiduki juhtimisõiguse 3-ks aastaks äravõtmisega;

2. 23.12.2002.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 210² lg 2 p 1,2,4, KrK §

176² järgi KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 1 kuu vangistusega;

3. 22.12.2003.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi KarS

§ 65 lg 1 alusel 2 aasta 1 kuu vangistusega; vabanes 29.07.2005.a pärast karistuse kandmist;

4. 07.09.2006.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2, KarS § 349

järgi KarS § 64 lg 1 alusel 3 aasta 6 kuu vangistusega; vabanes vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega 18.01.2008.a Harju

Maakohtu 07.01.2008.a määruse alusel katseajaga kuni 02.09.2009.a, karistuse

ärakandmata osa 1 aasta 7 kuud 14 päeva 18.01.2008.a seisuga; 30.04.2008.a Harju Maakohtu määrusega pöörati KarS § 76 lg 5 alusel karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuud 14 päeva vangistust täitmisele ja KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 29.04.2008.a;

5. 06.06.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8, KarS § 200 lg

1 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta 6 kuu 5 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks 06.06.2008.a.

A.R on talle karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 29.10.2010.a kohtuistungil ära A.R-i, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et A.R ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

A.R kannab käesoleval ajal liitkaristust. Viimase kohtuotsusega karistati

A.R-i kuritegude eest, millised ta pani toime vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastatuna katseajal olles. Kohtu hinnangul on

A.R-ile antud kohtu poolt tema elektroonilise valve alla vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega juba piisavalt võimalusi enda varasema

kuritegeliku eluviisi muutmiseks, kuid A.R on jätnud talle antud võimalused eesmärgipäraselt kasutamata, kuna jätkas katseajal elektroonilise valve all olles uute kuritegude toimepanemist (vargus ja röövimine).

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud A.R-ile veelkordselt uue võimaluse andmine. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud A.R vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada. Kohtul ei ole alust A.R usaldada, kuna

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles jätkas A.R uute kuritegude toimepanemist.

3 3 Teiseks välistab A.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise ka asjaolu, et tal on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kuigi A.R

on vangistuse ajal töötanud ja ta töötab ka käesoleval ajal, ta on osalenud anonüümsete narkomaanide infopäeval, anonüümsete narkomaanide loengute tsüklis

ja tugigrupi töös ning joovastisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammis Teadus ja

Vaim Eluviisitreening Convictuse , sotsiaalprogrammis , tugigrupi töös, mis on kõik positiivsed asjaolud, on A.R vanglas kehtivast korrast kinnipidamisega raskusi. A.R on järgmised kehtivad distsiplinaarkaristused: 28.10.2008 noomitus,

14.01.2009 noomitus, 26.06.2009 ühe pikaajalise kokkusaamise keeld, 10.07.2009

noomitus, 21.05.2009 noomitus, 27.01.2009 5 ööpäeva kartserit, 21.05.2010 1-ks kuuks töölt eemaldamine.

Kehtivate distsiplinaarkaristuste paljususest nähtuvalt ei ole A.R asunud

seaduskuulekale teele. Ka kinnipeetava iseloomustuses ja kriminaalhooldaja

arvamuses märgitu kohaselt ei ole põhjendatud A.R vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt

A.R-i puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise

2 aasta jooksul 42 % ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise

2 aasta jooksul on 70 %. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt viitab A.R-i toimepandud kuritegude dünaamika väljakujunenud probleemkäitumisele

ning ohtlikkusele. Nii kinnipeetava iseloomustuses kui ka kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on uue kuriteo toimepanemise riske tõstvaks A.R-i

puhul narkootikumide tarvitamine; kuritegusid pani toime narkootikumide

hankimiseks. A.R-i avaldatu kohaselt tarbis ta enne viimast vangistust fentanüüli igapäevaselt.

Kuna A.R-i senisest elukäigust nähtuvalt oli tal vabaduses viibides väljakujunenud kuritegelik käitumismuster, kuritegude toimepanemisest ei suutnud ta hoiduda ka elektroonilise valve all olles, ja ka käesolevast vangistusest nähtuvalt on

tal raskusi vanglas kehtiva korra järgimisega, tal on hulgaliselt kehtivaid

distsiplinaarkaristusi, siis on kohtu hinnangul A.R-ist lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid jätkuvalt kõrged. Kuna A.R ei ole vangistuse ajal seaduskuulekale teele asunud ja temast

lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid on jätkuvalt kõrged, ei pea kohus

põhjendatuks A.R vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vabaduses olevate isikute turvalisuse tagamiseks ei ole põhjendatud A.R vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Lisaks eeltoodule välistab A.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamise ka asjaolu, et tal puudub kindel elukoht, mille järgi katseaja vältel kriminaalhooldust teostada. Kriminaalhooldust ei ole võimalik katseajal teostada, kui süüdimõistetul puudub kindel elukoht. A.R-i 29.10.2010.a kohtuistungil avaldatud väited selle kohta, et ta üürib endale

vabadusse saades elamispinna, ei ole piisavad, kuna nende väidete paikapidavust ja

tõelevastavust ei ole kohtul ja ka kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida.

Kuna A.R on kohtu usaldust juba korra kuritarvitanud (jätkas katseajal

elektroonilise valve all kuritegude toimepanemist), siis pole kohtul alust teda veelkordselt usaldada tema väidete osas selle kohta, et vabadusse saades üürib endale elamiseks eluruumi. Heli Sillaots kohtunik