3-21-2508/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2508

Haldusasi

Xi kaebus Justiitsministeeriumi 28.09.2021 otsuse nr

11-7/5755-2 tühistamiseks ja Justiitsministeeriumi

kohustamiseks vaadata kaebaja 13.09.2021 taotlus

kaebaja ümberpaigutamiseks Tartu Vanglasse uuesti

läbi ja tühistada Tallinna Vangla 04.10.2021 otsus nr

5-8/21/22636-3 ja Justiitsministeeriumi 27.10.2021

otsus nr 11-7/6369-2 (vaideotsus) ning kohustada

Tallinna Vanglat vaadata kaebaja 02.09.2021 taotlus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja 1: Justiitsministeerium

Vastustaja 2: Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.06.2022.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.09.2021 esitas X Justiitsministeeriumile taotluse enda ümberpaigutamiseks Tallinna

Vanglast Tartu Vanglasse. Justiitsministeeriumi 28.09.2021 otsusega nr 11-7/5755-2 jäeti Xi

taotlus läbi vaatamata (dtl 87).

03.09.2021 registreeriti Tallinna Vanglas Xi kolm pöördumist, milles X taotles oma

ümberpaigutamist Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse (dtl 229-230).

Tallinna Vangla 04.10.2021 otsusega nr 5-8/21/22636-3 jäeti Xi taotlus Tartu Vanglasse

ümberpaigutamise menetluse algatamiseks rahuldamata (dtl 232-233).

X esitas nimetatud otsusele vaide, mis jäeti Justiitsministeeriumi 27.10.2021 vaideotsusega nr

11-7/6369-2 rahuldamata (dtl 3-5).

2. X esitas 13.10.2021 (koos hilisemate täpsustustega) Tallinna Halduskohtule kaebuse

Justiitsministeeriumi 28.09.2021 otsuse nr 11-7/5755-2 tühistamiseks ja Justiitsministeeriumi

kohustamiseks vaadata kaebaja 13.09.2021 taotlus kaebaja ümberpaigutamiseks Tartu

Vanglasse uuesti läbi ja tühistada Tallinna Vangla 04.10.2021 otsus nr 5-8/21/22636-3 ja

Justiitsministeeriumi 27.10.2021 otsus nr 11-7/6369-2 (vaideotsus) ning kohustada Tallinna

Vanglat vaadata kaebaja 02.09.2021 taotlus uuesti läbi.

3. 30.03.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja selgitab, et kirjutas 13.09.2021 viimase taotluse enda ümberpaigutamiseks

Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, kuid taotlust ei vaadatud läbi.

4.2. Kaebaja leiab, et ta tuleb ümber paigutada Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, kuna

esiteks ei ole Tallinna Vanglas tagatud kaebaja julgeolek.

Nimelt toimus kaebaja vastu 01.09.2021 rünnak žiletiga, mille käigus kaebaja sai vigastusi

pealae piirkonda, sellega tekitati kaebajale valu, samuti oht elule. Kaebaja märgib, et ründaja

soovis teda rünnata kõri piirkonda, kuid kaebaja kummardus, mille tulemusena sai ta viga

pealaele.

Kaebaja viitab, et ta oli eelnevalt vanglaametnikke teavitanud võimalikust konfliktiohust, kuid

sellele vaatamata nad ei teinud midagi, et vältida ja hoida ära seda pingelist olukorda. Kaebaja

leiab veel, et vastav konflikt toimuski vangla ametniku (valvur Urmas Kask) ässitusel kaebaja

vastu. Kaebajale vigastusi tekitanud kinnipeetava suhtes kaebajal pretensioone enam ei ole ja

talle on ta andestanud, kuna ta oli provokatsiooni ohver.

Peale seda on kaebaja saanud ähvardavaid sõnumeid, et ta ei istu karistuse lõpuni jäänud aega

ära.

Kaebaja ei soovi sekeldusi, vaid tahab oma karistuse rahulikult lõpuni kanda. Kui kaebaja oleks

teadnud, et Tallinna Vanglas ootavad teda probleemid, siis ta ei oleks nõustunud enda

ümberpaigutamisega Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Kaebaja soovib tagasi Tartu

Vanglasse.

4.3. Kaebaja leiab teiseks, et Tallinna Vanglas ei ole tagatud piisavalt tema tervishoid (kaebaja

on selle tõendamiseks esitanud enda tervisekaardi väljavõtted ning vangla vastused kaebaja

erinevatele pöördumistele).

Kaebajal on olnud vanglas kaks infarkti. Samuti on tal tekkinud depressioon ja ta tarvitab

pikemat aega antidepressante ja unerohtusid.

4.4. Kaebaja märgib, et Tallinna Vanglas ei tunne kaebaja end turvaliselt. Vangla ametnikud ei

käitu eetiliselt, kirjutatakse kaebaja kohta ettekandeid, karistatakse distsiplinaarkorras,

takistatakse avavanglasse ümberpaigutamist.

Samuti on probleemid toidu (sh kaebaja erimenüüga) ja ravimitega (raviskeemi pidev

muutmine, mille tulemusena kaebaja lõpuks pidi keelduma ravimitest). Kaebaja on selle kohta

esitanud kohtule ka vastavad andmed. Lisaks on probleemid sellega, et kaebajale ei tagatud

vahepeal abistajat (so perioodil kui kaebaja eelmine abistaja vabanes vanglast kuni määrati uus

– selleks kulus 10 päeva).

Tartu Vanglas kaebajal selliseid probleeme ei esinenud.

Kaebaja selgitab, et ei vali endale meelepärast vanglat, vaid tema viimane sissekirjutus oli

Valga linnas.

Kaebaja taotleb enda ümberpaigutamist täitmisplaani § 5 lg 2 p 2 alusel.

4.5. Veel selgitab kaebaja, et esmase soovituse tema ümberpaigutamiseks (Tartu Vanglast

Tallinna Vanglasse) avalduse kirjutamiseks andis kaebajale Tartu Vangla kontaktisik (Vadim

Tsaplin), kes ütles, et Tallinna Vanglas on kaebajal kui raske liikumispuudega invaliidil

paremad tingimused ja rohkem ruumi (invaliidi kamber on suurem, kuid avalikult kasutatavad

ruumid mitte).

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

5. Vastustaja Tallinna Vangla kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Tallinna Vangla on 13.10.2021 vaide edastamise kaaskirjas nr 5-15/21/489-2 ning 04.10.2021

otsuses nr 5-8/21/22636-3 (dtl 232-233 ja 288-290) Tartu Vanglasse ümberpaigutamisest

keeldumise osas oma seisukohti põhjendanud. Samuti on neis käsitletud 01.09.2021 aset

leidnud sündmust. Vastustaja jääb eelnimetatud vaide edastamises ja otsuses esitatud

seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega arvestada käesoleva kaebuse lahendamisel.

Täiendavalt soovib vastustaja lisada ja tuua esile järgmist.

5.1. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (TP) § 2 lõike 2 alusel otsustab

kinnipeetava ümberpaigutamise ühest kinnisest vanglast teise Justiitsministeerium. Ekslik on

kaebaja arvamus, et tema paigutus peab olema vastavalt TP § 5 lg 2 p-le 2, mis sõnastab, et

Tartu Vanglasse paigutatakse meessoost kinnipeetav, kelle elukoht on Tartu, Valga, Võru või

Põlva maakonnas. Tallinna Vangla selgitab, et vastavalt TP § 6 lg-le 1 kinnipeetava võib

paigutada vanglasse § 5 järgimata, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava

julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Kaebaja paigutamise Tartu Vanglast

Tallinna Vanglasse toimus vanglate ühtlasema täituvuse tagamiseks ja seeläbi vangistuse

täideviimise eesmärkide paremaks saavutamiseks.

28.07.2020 nr 11-6/4679 (dtl 220) Justiitsministeeriumi otsusega paigutati kaebaja 03.08.2020

Tallinna Vanglasse. Kaebajal oli võimalik eelmainitud haldusakti vaidlustada, kuid seda ta ei

teinud.

5.2. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna poolt 24.01.2021 saadud info kohaselt on

Tallinna Vanglas tagatud kaebaja turvalisus ja julgeolek. Kaebaja väited Tallinna Vangla

ametnike kohta on alusetud ja põhjendamatud. Veelgi enam, kaebaja väide, et Tartu Vanglas

tal

probleeme

ei

olnud,

on

väär.

Kinnipeetavate,

vahistatute,

arestialuste

ja

kriminaalhooldusaluste andmekogust nähtuvalt on kaebaja kohta Tartu Vanglas koostatud

ettekandeid seoses toidust keeldumise, vangile keelatud eseme omamise kui ka allumatuse ja

suhtlemisega seotud rikkumistega ning korduvalt on rakendatud distsiplinaarkaristusena nii

kartserit kui ka noomitust.

5.3 TP § 17 lg 2 p 1 kohaselt avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber

paigutatav kinnipeetav peab vastama järgmistele tingimustele: kinnipeetaval ei ole kehtivat

distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete

või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule

korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või

vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust

oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist. X ei ole avavanglakõlbulik, kuna tal

on kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse eest. Kaebaja enda käitumine on kaasa toonud selle

tagajärje, mille tõttu on ta avavanglakõlbmatu, mitte Tallinna Vangla tegevus.

5.4. Tulenevalt vangistuseaduse (VangS) § 52 lg-st 1 osutab tervishoiuteenuseid vanglas

tervishoiutöötaja. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktile 19.2. pakutakse vanglas

kinnipeetavatele esmatasandi ambulatoorset üld- ja eriarstiabi vastavalt võimalusele ning

statsionaarset tuberkuloosihaigete ravi. Võimaluse puudumise korral saadetakse kinnipeetavad

plaanilises korras lähimasse asjakohasesse raviasutusse, eelistatult sellesse, kellega on sõlmitud

tervishoiuteenuse osutamise leping.

Nii kaebaja poolt saadetud haiguslugudest kui ka Tallinna Vangla poolt lisatud

menetlusmaterjalidest (lisa 1, 11 dtl 262-294) on nähtav, et kaebaja terviseprobleemidega

pidevalt tegeletakse. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt, ei ole teda mürgitatud, vaid

kaebaja kesine tervislik seisund on põhjustatud läbi isiku enda tervisekäitumise, mis ei ole olnud

ennast hoidev. 24.09.2021 tervisekaardi kandest nr A16580 lähtuvalt lõpetas psühhiaater

ravimite ordinatsiooni seoses kaebaja ebapiisava toitumisega, 15.09.2021 anamneesi nr

A15987 on psühhiaater ravimeid määrades märkinud: „Vaatamata sellele, et võimalik olnud ka

reaalsed terviserike sümptomid siiski tegemist on luululise interpretatsiooniga ja p-til esineb

mürgitusluulu tunnused.“

Kaebaja on 07.01.2022 kompromissist keeldumise avalduses esile toonud 04.01.2022 arsti

vastuvõtu ja kirjeldanud dramaatilist sündmuste kulgu, kuid tervisekaardi väljavõttesse nr A187

(dtl 294) on arst märkinud: „Patsient nõuab ortopeedilisi jalanõusid, millega käia

jalutuskäikudel. Patsient on ratastoolis ja ise ei kõnni absoluutselt - tema väitel on tal abistaja,

kelle kohustuseks ongi patsiendi ratastooli lükata ja teda teenida. Varasemalt patsiendile

pakutud tugiraami kõndimise harjutamiseks on patsient oma kambrist otseses mõttes välja

visanud.“ Eeltoodust tulenevalt ei nähtu vajadust kaebaja ümberpaigutamiseks tervislikel

põhjustel, kuna Tallinna Vanglas on tagatud tervishoiuteenuse pakkumine kaebajale.

5.5. Tallinna Vangla leiab, et kaebaja kirjavahetus vanglate finants- ja majandusosakonnaga

toitlustamise teemal ei ole antud kohtuasjas oluline teave ega asjassepuutuv ning antud

materjalid on ebaolulised ümberpaigutamise menetluses, mistõttu Tallinna Vangla neid oma

vastuses eraldi ei käsitle.

5.6. Kokkuvõtvalt VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest

vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse

täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku

kaalutlustel. Seaduse kohaselt esitab ümberpaigutamise taotluse vangla direktor ja selleks peab

ta olema veendunud, et kaebaja viibimine Tallinna Vanglas tõepoolest tema julgeolekut

ohustab. Tallinna Vangla on seisukohal, et eeltoodust nähtuvalt mõjuvat põhjust kaebaja

ümberpaigutamiseks Tartu Vanglasse ei ole.

6. Vastustaja Justiitsministeerium leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata.

6.1. Kinnipeetavate julgeolek, elu ja tervise kaitse tuleb ühtviisi tagada igas vanglas. 01.09.2021

juhtumile, millele kaebaja oma kaebuses viitab, on vangla asjakohaselt reageerinud, isikud on

paigutatud eraldi ja vangla saab töökorralduse abil igapäevaselt tagada, et isikud, kelle vahel

võib olla reaalne konfliktioht, omavahel kokku ei puutu. Kahtlemata on sellistes olukordades

muuhulgas vaja välja selgitada, kas tegu on reaalse julgeolekuohuga või ümber paigutamise

eesmärgil lavastatud, osapoolte vahel kokku lepitud ründega. Viimasel juhul toimub rünne

osapoolte vahel kooskõlastatult, st kinnipeetavad lepivad omavahel kokku, et üks ründab teist

ja tekitab kergemaid või keskmiseid vigastusi, eesmärgiga saavutada konfliktiohu tõttu enda

ümber paigutamine teise osakonda või koguni teise vanglasse. Vangla on uurinud sündmuse

asjaolusid, sh algatanud kriminaalmenetluse ning selgitanud temale teadaolevale infole

tuginedes välja, et kaebaja ümber paigutamiseks teise vanglasse julgeolekust tulenevat vajadust

ei ole. Vangla on kaebaja paigutamise üle otsustamisel leidnud, et kaebaja julgeolekut on

võimalik tõrgeteta tagada ka Tallinna Vanglas. Justiitsministeerium on vaidemenetluse käigus

neid asjaolusid kontrollinud ja nõustub nende seisukohtadega.

6.2. Asjaolu, et kaebaja arvates tulnuks talle tagada tema ärakuulamine suuliselt, ei ole

põhjendatud. Kaebajal on olnud võimalik põhjendada, miks ta leiab, et tema taotlus algatada

Tartu Vanglasse ümberpaigutamise menetlus tuleks rahuldada. Vangla on neid põhjendusi ka

oma otsuses kajastanud. Vanglale olid sündmusega seotud asjaolud teada. Asjaolude põhjal ei

saa toimunud konflikti pidada ka süstemaatiliseks, vaid tegemist oli ühekordse juhtumiga.

Lisaks sellele on Tallinna Vangla rakendanud kaebaja ohutuse tagamiseks kõik vajalikud

meetmed ja ei ole alust arvata, et kaebaja julgeolek oleks tagatud paremini teises vanglas.

Justiitsministeeriumi hinnangul on riigi positiivset soorituskohustust kaebaja julgeoleku

tagamisel võimalik tagada Tallinna Vanglas.

6.3. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava paigutada ühest kinnisest vanglast teise või

ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks,

vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. TP § 11 lg 2 p 1

kohaselt loetakse kinnipeetava ümberpaigutamiseks tema saatmist ühest kinnisest vanglast teise

„Vangistusseaduse” § 19 lõikes 1, § 20 lõikes 1 ja § 21 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel. TP § 2

lg 2 kohaselt otsustab paragrahvi 11 lõike 2 punktis 1 sätestatud ümberpaigutamise

Justiitsministeerium.

6.4. TP § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus

kinnipeetav karistust kannab. Seega algab taotluse esitamisega Justiitsministeeriumile

haldusmenetlus, milles Justiitsministeerium ei ole siiski seotud vangla esitatud põhjendustega

ega ettepanekuga, mis vanglasse kinnipeetav paigutada. Tallinna Vangla on analüüsinud

erinevaid riske ja süsteemi nõudeid kinnipeetavate paigutamisel ning leidnud, et kaebaja

ümberpaigutamiseks puudub vajadus. Vaideotsuses on Justiitsministeerium sellega

põhjendatult nõustunud.

6.5. Vanglasse paigutamisel lähtutakse karistuse täideviimise eesmärkidest, milleks VangS § 6

lõike 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele ja õiguskorra kaitsmine.

Vangla on kohustatud järgima kehtivat õigust ning korraldama vangistuse täideviimise selliselt,

mis tagaksid vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise võimalikult efektiivselt.

Välistatud pole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori

poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks,

näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (vt RKHK

02.06.2010 määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 131 ).

6.6. Ümberpaigutamise taotluse esitamine Justiitsministeeriumile on vangla kaalutlusotsus.

Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist ja valida karistuse

kandmise kohta. Seda seisukohta toetab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika.

Ümberpaigutamise menetluse algatab vangla ja seda selgitas Justiitsministeerium kaebajale ka

28.09.2021 kirjas nr 11-7/5755-2, samuti Justiitsministeeriumi varasemates vastuskirjades

(21.08.2020 nr 11-7/4973-2, 30.11.2020 nr 11-7/7036-2 ja 02.12.2020 nr 11-7/7106-2,

10.09.2021 nr 11-7/5408-2). Kuivõrd tegu on vangla kaalutlusotsusega, siis tagastas

Justiitsministeerium ka kaebaja 13.09.2021 taotluse õigesti.

6.7. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Ümberpaigutamise taotluse esitamine Justiitsministeeriumile on

vangla kaalutlusotsus, milles vangla võtab arvesse kõiki temale teadaolevaid, asjas tähtsust

omavaid asjaolusid. Justiitsministeerium on vaideotsuse lahendamise käigus teinud kindlaks, et

Tallinna Vangla on kaebaja taotluse menetlemisel võtnud arvesse kaebaja viidatud asjaolusid,

sh on vangla kaalumisel võtnud arvesse kaebaja viidatud kaaskinnipeetava poolt lähtuvat

võimalikku ohtu tema elule ja tervisele. Tallinna Vangla on asunud seisukohale, et

ümberpaigutamise menetluse alustamine ei ole kõiki asjaolusid arvesse võttes vajalik ega

otstarbekas ning Justiitsministeerium nõustub vangla ja leiab, et Tallinna Vanglas karistuse

kandmine ei saa põhjustada kaebaja õiguste rikkumist.

6.8. Vanglatel on olemas igakülgne võimekus isikute julgeoleku tagamisel ning kui isik väidab

vastupidist, tuleb tal seda tõendada objektiivsetelt hinnatavate asjaoludega. Julgeolekuohtude

analüüsimisel võtab vangla alati arvesse kõiki temale teadaolevaid asjaolusid. Väide, mille

kohaselt ei pruugi kahe samas vanglas viibiva kinnipeetava samaaegne julgeoleku tagamine

olla võimalik, on arusaamatu. Julgeoleku saab efektiivselt tagada kinnipeetavate erinevatesse

üksustesse paigutamisega (erinevad lahtiolekuajad, päevakava jne, mis välistab omavahelise

kokkupuutumise). Sarnaselt lasub vanglal kohustus järgida VangS § 12 sätestatud

eraldihoidmisprintsiipi eri gruppidesse kuuluvate isikute puhul ning see tagatakse

vanglasiseselt nii füüsilise eraldihoidmise kui muude abinõude kaudu. Meetmed, mis aitavad

vanglal praktikas julgeolekut kõige efektiivsemalt tagada, arvestades samas vangla ressursse ja

konkreetse kinnipeetava karistusaja planeerimist, sh vajadust tegeleda iga kinnipeetava

prioriteetsete riskide maandamisega, on tagatud igas vanglas. Absurdne oleks väita, et

eraldihoidmisprintsiipi saaks rakendada vaid eri isikute gruppide erinevatesse vanglatesse

paigutamisega. Kõik vanglad on arhitektuuriliste ja muude meetmete abil korraldanud vangla

igapäevase toimimise eraldihoidmisprintsiipi järgides, st isikud, kes omavahel kokku puutuda

ei tohi, omavahel ka kokku ei puutu.

Nii Tallinna Vangla kui ka Justiitsministeerium on teadlikud 01.09.2021 toimunud konfliktist

ja sellega arvestatakse kaebaja karistuse kandmisel Tallinna Vanglas. Seda asjaolu on

Justiitsministeerium arvesse võtnud ka vaideotsuse tegemisel ning asunud seisukohale, et

taotluses toodud asjaolud ei andnud alust kaebaja ümberpaigutamiseks.

6.9. Justiitsministeerium märgib lisaks, et kaebaja on taotlenud enda ümber paigutamist Tartu

Vanglasse ka varem, kuid tuginenud era- ja perekonnaeluga seotud põhjendustele. Nimelt on

Justiitsministeerium teinud 12.01.2021 vaideotsuse nr 11-7/7318-2, millega jäeti kaebaja vaie

rahuldamata. Vaideotsuse aluseks olevas vaides soovis kaebaja ümberpaigutamist Tallinna

Vanglast Tartu Vanglasse põhjusel, et tema pere, lähedased ja sõbrad elavad Tartus. Samas on

varasemalt arvestatud kaebaja soovi ja ta paigutatud ümber Tallinna Vanglasse

Justiitsministeeriumi 28.07.2020 otsuse nr 11-6/4679 alusel. Seejuures on kaebaja 10.07.2020

ümberpaigutamise kohta antud nõusolekus väljendanud, et Tallinna Vanglasse paigutamine

võiks toimuda võimalikult kiiresti (vt dtl 219). Neid asjaolusid arvestades näib, et kaebaja tajub

teise vanglasse paigutamist kui lahendust igapäevases suhtluses tekkida võivatele

erimeelsustele, sõltuvalt olukorrast kas erimeelsustele teiste kinnipeetavatega või

vanglaametnikega. See ei saa aga olla põhjus ümberpaigutamiseks.

6.10. Sarnaselt julgeoleku tagamisele tagatakse igas vanglas võrdväärselt ka juurdepääs

tervishoiuteenusele. Seetõttu on alusetu kaebaja väide, et Tartu Vanglas võimaldataks talle

teistsuguse kvaliteediga tervishoiuteenust. Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa.

Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Nendest

põhimõtetest lähtutakse tervishoiuteenuse osutamisel igas vanglas.

Kinnipeeturegistri andmetel on 2021. aasta jooksul toimunud kokku 53 meditsiinitöötaja

vastuvõttu, kus kaebajal on olnud võimalik esitada oma terviseseisundiga seotud kaebusi, saada

ravi ja konsulteerida arstiga. Olukorras, kus vajalikku ravi ei ole võimalik osutada vanglas,

tuleb vang viia välja tervishoiuteenuse osutaja juurde. See toimib nii igas vanglas. Lisaks on

Justiitsministeerium

selgitanud

kaebajale,

et

tervishoiuteenuse

sisu

ei

kontrolli

Justiitsministeerium. Kuna vangla meditsiiniteenus on osa riiklikust tervishoiusüsteemist, siis

tuleb selleks pöörduda Sotsiaalministeeriumi juures asuvasse tervishoiuteenuste kvaliteedi

ekspertkomisjoni, mis annab sõltumatu hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse

sisulisele kvaliteedile.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsustes ja vaideotsuses märgitut, asjakohaseid

õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende

vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut

veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsused ja vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks

vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele. Kuivõrd

vaidlustatud otsused on õiguspärased, siis on põhjendamatu ka kaebaja kohustamiskaebus.

Vaidlustatud otsuste ja vaideotsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54

mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspäraste haldusaktidega, mis on antud selleks

pädevate isikute poolt ning vastavad HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele

nõuetele. Samuti on järgitud vangistusseaduse (VangS) ja justiitsministri 25.03.2008

määrusega nr 9 „Täitmisplaan“ (TP) sätestatud nõudeid ning haldusmenetluse seaduses (HMS)

sätestatud tingimusi.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub

nii vastustajate argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsustes ja vaideotsuses, kui ka

nende vastustajate vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses

toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja

seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid järgmiste selgituste ja

põhjendustega.

8. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vanglas registreeriti 03.09.2021 kaebaja kolm pöördumist

nr-ga 5-8/21/22636-1 sh kaebaja taotlus tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglast Tartu

Vanglasse (dtl 229-230).

Tallinna Vangla vastas 04.10.2021 taotlustele kirjas nr 5-8/21/22636-3 (dtl 232-233). Tallinna

Vangla jättis Tartu Vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise taotluse rahuldamata

ning juhtis tähelepanu asjaolule, et kinnipeetaval ega kolmandal isikul ei ole subjektiivset õigust

valida kinnipeetava karistuse kandmise kohta vangla täpsusega ega ka osakonna või kambri

täpsusega ning kinnipeetava ümberpaigutamine ei eelda kinnipeetava nõusolekut (vt RKHKo

14.02.2011 nr 3-3-1-76-10).

Tallinna Vangla meditsiiniosakonnast 04.10.2021 saadud info kohaselt ei ole tuvastatud Xil

02.09.2021 mürgitust. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna poolt 29.09.2021 saadud info

kohaselt on Tallinna Vanglas võimalik tagada kaebaja turvalisus ja julgeolek, seetõttu ei olnud

julgeoleku kaalutlustel kaebaja ümberpaigutamine Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse

põhjendatud.

Tallinna Vangla vastas 05.10.2021 märgukirjale nr 5-18/21/23040-2. Asjaolude kontrollimise

käigus ilmnes, et kaebaja poolt kirjalikus pöördumises esitatud väide JVO valvur Ragnar Mikko

tegevuse osas 03.09.2021 ei leidnud kinnitust. Valvuri selgituse kohaselt ei juhtunud

pöördumises väljatoodu nii nagu seda kaebaja kirjeldas.

9. 06.10.2021 registreeriti Tallinna Vanglas kinnipeetav Xi vaie nr 5-15/21/489-1 Tallinna

Vangla direktori 04.10.2021 vastusele nr 5-8/21/22636-3, milles jäeti rahuldamata kaebaja

taotlus Tartu Vanglasse ümberpaigutamisemenetluse alustamiseks. Kaebaja leidis, et Tallinna

Vangla ei ole turvaline ning tema elu ja tervis on ohus. Kaebaja soovis taotluse rahuldamata

jätmise tühistamist täies mahus ning uue otsuse tegemist ning ümberpaigutamist Tartu

Vanglasse järelejäänud karistuse kandmiseks.

Kaebaja vaie jäeti Justiitsministeeriumi 27.10.2021 vaideotsusega nr 11-7/6369-2 rahuldamata

(dtl 3-5).

10. 13.09.2021 esitas X Justiitsministeeriumile taotluse enda ümberpaigutamiseks Tallinna

Vanglast Tartu Vanglasse. Justiitsministeeriumi 28.09.2021 otsusega nr 11-7/5755-2 jäeti Xi

taotlus läbi vaatamata (dtl 87).

11. Kohus selgitab kaebajale, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda

ümberpaigutamist ühest vanglast teise, küll aga on kaebajal õigus kaalutletud otsusele kaebaja

avalduse suhtes, mille kaebaja esitas Tallinna Vangla direktorile (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-

3-1-76-10 ja 3-3-1-30-10 ). Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tallinna Vangla teinud kaebaja

avalduse suhtes kaalutletud ja põhjendatud otsuse 04.10.2021 nr 5-8/21/22636-3. Ka nimetatud

otsuse suhtes tehtud Justiitsministeeriumi vaideotsus on põhjendatud ja õiguspärane.

Samuti on Justiitsministeerium jätnud õiguspäraselt läbi vaatamata kaebaja 13.09.2021

avalduse.

12. Nimelt võib VangS § 19 lg 1 kohaselt kinnipeetava paigutada ühest kinnisest vanglast teise

või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava

elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnitab valdkonna eest

vastutav minister.

TP § 11 lg 2 p 1 kohaselt loetakse kinnipeetava ümberpaigutamiseks tema saatmist ühest

kinnisest vanglast teise „Vangistusseaduse” § 19 lõikes 1, § 20 lõikes 1 ja § 21 lõikes 1

nimetatud eesmärkidel. TP § 2 lg 2 kohaselt otsustab paragrahvi 11 lõike 2 punktis 1 sätestatud

ümberpaigutamise Justiitsministeerium. TP § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber

selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Seega algab vangla

direktori

taotluse

esitamisega

Justiitsministeeriumile

haldusmenetlus,

milles

Justiitsministeerium ei ole siiski seotud vangla esitatud põhjendustega ega ettepanekuga, mis

vanglasse kinnipeetav paigutada.

Kuivõrd vastav haldusmenetlus algab eeltoodud regulatsioonist tulenevalt vangla direktori

taotlusega Justiitsministeeriumile, mitte aga kinnipeetava taotlusega Justiitsministeeriumile

(kinnipeetaval on õigus esitada vastav taotlus vangla direktorile), siis märgib kohus esmalt, et

Justiitsministeerium on õiguspäraselt jätnud läbi vaatamata kaebaja 13.09.2021 avalduse

Justiitsministeeriumile (vt Justiitsministeeriumi 28.09.2021 otsus nr 11-7/5755-2) põhjendusel,

et vastava avalduse lahendamine ei ole Justiitsministeeriumi pädevuses HMS § 15 lg 4 alusel.

Vastav taotlus tuli esitada kaebajal Tallinna Vangla direktorile, millist võimalust kaebaja on

samuti kasutanud ja millise taotluse kohta on vangla teinud 04.10.2021 otsuse.

Kohus nõustub vastustajatega selles, et Tallinna Vangla on oma 04.10.2021 otsuses nr 5-

8/21/22636-3 analüüsinud erinevaid riske ja süsteemi nõudeid kinnipeetavate paigutamisel ning

leidnud, et kaebaja ümberpaigutamiseks puudub vajadus. Vaideotsuses on Justiitsministeerium

sellega põhjendatult nõustunud.

Vanglasse paigutamisel lähtutakse karistuse täideviimise eesmärkidest, milleks VangS § 6 lõike

1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele ja õiguskorra kaitsmine. Vangla on

kohustatud järgima kehtivat õigust ning korraldama vangistuse täideviimise selliselt, mis tagab

vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise võimalikult efektiivselt.

13. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaebaja suhtes oleks tulnud ümberpaigutamise

menetlus alustada ning kaebaja ümber paigutada julgeolekukaalutlustel.

VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva

seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Samuti lasub

kinnipeetaval VangS § 67 lg-st 3 tulenevalt kohustus teatada viivitamatult vanglateenistuse

ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise

isiku elu ja tervist.

Kohus jagab Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi seisukohta selles, et vangla on asutus, mis

on kõige pädevam hindama ohtu konkreetse kinnipeetava julgeolekule. Vastav kohustus ja

pädevus on igal vanglal. Vangla teabe- ja uurimisosakonna põhiülesanne on ennetada ja

avastada

kinnipeetavate

ja

vahistatute

õiguserikkumisi,

teha

seaduses

sätestatud

menetlustoiminguid ning korraldada jälitustegevust. Vangla töös on teabe- ja uurimisosakonna

kaasabil kinnipeetavate omavahelise konfliktiohu ennetamine üks prioriteetidest julgeoleku

tagamisel.

Julgeoleku tagamisel on vangla töö korraldatud selliselt, et erinevates osakondades või ka

üksustes viibivad kinnipeetavad omavahel kokku ei puutuks (nt üksuste erinev lahtiolekuaeg,

tegevuste planeerimine erinevatel aegadel nii, et vangid omavahel kokku ei puutu). Vanglas

tagatakse vangla ja isikute julgeolek mitmete meetmete koosmõjus. Kui vanglale on teada

konkreetne isik, kelle suhtes esineb oht kaaskinnipeetava poolt, siis arvestab vangla selle

asjaoluga nii kinnipeetava saatmiste kui muude tegevuste planeerimise käigus.

Kaebaja on viidanud 01.09.2021 toimunud intsidendile, kus kaebajat ründas teine kinnipeetav,

kes viibis kaebajaga ühes kambris märkides, et see toimus vanglaametniku õhutusel. Kohtule

ei ole esitatud andmeid, et peale vastava intsidendi toimumist oleks sama isik (ega ka mõni muu

isik) kaebajat rünnanud. Vangla on peale vastava intsidendi toimumist võtnud tarvitusele

vastavad meetmed, et tagada kaebaja julgeolek. Kohus leiab, et sellega on kaebaja julgeolek

tagatud. Üheski vanglas ei ole võimalik 100% ulatuses vältida võimalikke kinnipeetavate

omavahelisi konflikte, kuid kui vanglateenistusel on võimaliku konflikti ohu kohta info, siis

vangla teeb ka kõik endast oleneva tagamaks kinnipeetavate julgeolek. Kahe kinnipeetava vahel

ühe konflikti toimumine ei tähenda seda, et üks kinnipeetav tuleks seejärel üle viia teise

vanglasse. Sellisel juhul ei oleks võimalik kinnipeetavaid üldse mõistlikul viisil paigutada.

Julgeoleku tagamiseks sellises olukorras on seaduses ette nähtud teised meetmed mh VangS §

12, mis sätestab eraldihoidmise printsiibi.

Käesoleval juhul on vangla kaebaja taotluse lahendamisel arvestanud eeltoodud meetmetega ja

leidnud põhjendatult, et kaebaja julgeolek on tagatud Tallinna Vanglas ning kaebaja

ümberpaigutamise menetluse algatamiseks julgeoleku kaalutlustel puudub alus.

14. Teiseks põhjuseks, miks kaebaja taotles enda ümberpaigutamist Tartu Vanglasse tõi ta oma

avalduses ja kohtukaebuses välja tervishoiuteenuse kvaliteedi. Kaebaja on kirjeldanud, et tema

tervis on Tallinna Vanglas halvenenud ning ta ei ole saanud asjakohast abi.

Kohus leiab, et tervishoiuteenuse kvaliteediga seotud küsimused ei saa olla lähtuvalt ülal

toodud regulatsioonist kaebaja ümberpaigutamise menetluse algatamise aluseks.

Kõikides vanglates on tagatud tervishoiuteenusele ühesugune juurdepääs. Kaebaja väited

sellest, et Tartu Vanglas osutatakse paremat tervishoiuteenust kui Tallinna Vanglas on ka

tõendamata. Kaebaja ja Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud tervisekaardi andmetest nähtub,

et kaebajale on Tallinna Vanglas tagatud tervishoiuteenuse kättesaadavus. Kohus märgib, et

Justiitsministeerium on asjakohaselt välja toonud, et tervishoid vanglas on riigi

tervishoiusüsteemi osa ning tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse alusel. Kui kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse kvaliteediga, siis tuleb tal kasutada

selleks seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Vastav asjaolu, et kaebaja ei ole rahul

tervishoiuteenusega Tallinna Vanglas ei saa olla aga kaebaja ümberpaigutamismenetluse

taotluse rahuldamise aluseks. Kohus leiab, et nii Tallinna Vangla oma otsuses kui ka

Justiitsministeerium vaideotsuses on vastavaid kaebaja argumente kaalunud ja piisavalt

põhjendanud, miks kaebaja taotlust ei rahuldata.

15. Viimaseks viitas kaebaja, et Tartu Vanglas ei esinenud tal selliseid probleeme nagu Tallinna

Vanglas (raviskeemi muutmine, toitlustamine, vanglaametnike suhtumine – ettekannete

koostamine).

Kohus selgitab, et ka eelnimetatud asjaoludel ei ole kaebaja taotlus põhjendatud ning vastustaja

on vastavaid asjaolusid kaalunud.

Lisaks on Tallinna Vangla välja toonud, et kaebaja väide, et Tartu Vanglas tal probleeme ei

olnud on väär. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust

nähtuvalt on kaebaja kohta Tartu Vanglas koostatud ettekandeid seoses toidust keeldumise,

vangile keelatud eseme omamise kui ka allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumistega ning

korduvalt on rakendatud distsiplinaarkaristusena kartserit kui ka noomitust.

16. Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud Justiitsministeeriumi

28.09.2021 otsuse nr 11-7/5755-2, Tallinna Vangla 04.10.2021 otsus nr 5-8/21/22636-3 ja

Justiitsministeeriumi 27.10.2021 vaideotsus nr 11-7/6369-2 tegemisel vastustajate poolt ja selle

sisus ühtegi rikkumist, siis puudub alus nii tühistamisnõuete kui ka kaebaja kohustamisnõuete

(vaadata kaebaja avaldused uuesti läbi) rahuldamiseks ning kohus leiab, et kaebus on tervikuna

põhjendamatu.

Menetluskulud

17. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik