2-21-1317/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1317

Kohtuasi

Wihuri OÜ hagi Vend Valmar OÜ vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29.10.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Vend Valmar OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

21 714 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Wihuri OÜ (registrikood 14866275),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob

Kostja (apellant): Vend Valmar OÜ (registrikood

10747852), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Karmen Turk ja Virge Murak

Asja läbivaatamine

06.05.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 29.10.2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-1317

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Wihuri OÜ esitas 27.01.2021 Pärnu Maakohtule hagi Vend Valmar OÜ vastu, milles palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 20 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

perioodi eest 01.01.2021-26.01.2021 summas 114 eurot ja viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni.

2. Hageja on John Deere traktorite ametlik edasimüüja. Aeg-ajalt ostab hageja teist marki

kasutatud traktoreid ja müüb edasi, kuid ei ole nende traktorite ametlik edasimüüja. Hageja ise

traktoreid ei kasuta. Kostja soovis müüa hagejale kasutatud traktorit New Holland T7.230,

väljalaskeaastaga 2016, registreerimismärgiga 3681 TH (edaspidi traktor). 22.10.2020 vaatas

hageja töötaja traktori üle ja tegi sellest fotod. Traktori juhtpaneelil asuv arvuti näitas ülevaatuse

ajal, et traktori töötundide arv oli 2517,5 tundi. Kostja ei avaldanud hagejale, et juhtpaneeli

arvuti töötundide näit 2517,5 tundi ei ole tegelikkuses õige. 2020. a oktoobri lõpus sõlmisid

pooled müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale traktori ning kostja kohustus selle eest

maksma 85 000 eurot + käibemaks ehk kokku 102 000 eurot. Hageja vaidleb vastu kostja väitele

nagu oleks pooled kokku leppinud liisingmaksete vältimiseks traktori ja müüdava traktori hinna

tõstmises 35 000 euro võrra. Hageja oli algselt pakkunud kostjale traktori eest 50 000 eurot

(lisandub käibemaks). Hageja soovis osta traktori võimalikult soodsalt. Kostja polnud sellega

nõus. Tulenevalt sellest lepiti kokku hinnas 85 000 eurot (lisandub käibemaks). 30.10.2020

esitas kostja hagejale arve nr 2020028 summas 102 000 eurot, mille hageja tasus.

3. Hageja leiab, et traktori töötundide näit on peamisi tunnuseid, mille alusel määratakse

traktori hind. Hageja müüs traktori edasi Poola äriühingule AGRI RADROL Radosław,

Małgorzata Stypułkowscy s.c (edaspidi Agri Radrol). Ka selle müügilepingu oluliseks

tingimuseks oli, et traktori töötundide arv on 2517,5 tundi nagu oli näidatud traktori juhtpaneeli

arvutiekraanil. 03.12.2020 teatas Agri Radrol hagejale, et traktoril on varjatud puudus ning

esitas sellega seonduvalt nõude. Agri Radrol teatas, et traktori juhtpaneeli arvuti töötundide näit

2517,5 tundi ei ole õige, tegelik töötundide arv on hoopis 5543,57 tundi. Agri Radrol sai

varjatud puudusest teada, kui New Holland traktorite müügiesinduse tehnik traktori üle vaatas

ning ühendas traktori tehnilise seadmega, mis võimaldas kontrollida tegelikku töötundide arvu.

Agri Radrol pakkus välja, et hageja kas hüvitab Agri Radrolile kahju summas 20 000 eurot või

võtab hageja traktori tagasi ja hüvitab Agri Radrolile kogu ostuhinna. 04.12.2020 ehk juba

järgmisel päeval informeeris hageja kostjat traktori varjatud puudusest ja kirjeldas seda täpselt

ning Agri Radroli nõudest hageja vastu summas 20 000 eurot. 04.12.2020 e-kirjas teatas kostja

lühidalt, et kostja oleks nõus traktori tagasi võtma, puuduse olemasolule kostja vastu ei

vaielnud. Pooled ei jõudnud traktori müügilepingu tagasitäitmises kokkuleppele, kuna kostja ei

olnud nõus hüvitama traktori transpordikulusid Poolast Eestisse. Hiljem muutis kostja oma

senist õiguslikku positsiooni ning teatas, et ei näe endal traktori puuduse eest mingit vastutust.

21.12.2020 maksis hageja Agri Radrolile kahjuhüvitise 20 000 eurot ning 22.12.2020 saatis

hageja kostjale nõudekirja kahju summas 20 000 eurot hüvitamiseks hiljemalt 31.12.2020.

Kostja jättis kahju hüvitamata.

2-21-1317

4. Kostja teadis või vähemalt pidi teadma, et traktori juhtpaneeli arvuti näitab ebaõiget

töötundide arvu. Seevastu hageja ei saanud seda puudust enne müügilepingu sõlmimist teada.

Tegemist oli varjatud puudusega. Traktori välimuse põhjal ei saa hinnata selle töötundide arvu.

Hageja sai varjatud puudusest teada Agri Radrolilt ja teatas sellest koheselt kostjale, seega ei

hilinenud hageja kostja teavitamisega.

5. Kostja rikkus traktori müügilepingut. Rikkumine seisnes selles, et traktoril ei olnud omadusi,

milles müügilepingus kokku lepiti. Kostja vastutab rikkumise eest. Esmalt on hageja kahjuks

väärtuse vahe, kui võrrelda traktori väärtust puudusteta ning traktori väärtust puudustega.

Kahjuna on käsitletav summa, kui lahutada müügilepingus kokku lepitud traktori hinnast (85

000 eurot + käibemaks) sarnase traktori hind, mille töötundide arv on ca 5543,57 tundi.

Vastavaks väärtuse vaheks oli igal juhul vähemalt 20 000 eurot. Teiseks on hageja kahjuks Agri

Radrolile 21. detsembril 2020 makstud kahjuhüvitis summas 20 000 eurot. Kahju nii-öelda

teisenes.

6. Kahju ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kahju oli kostjale ettenähtav. Kostjale oli

teada, et hageja müüb traktori edasi kolmandale isikule, kuna hageja ise traktoreid ei kasuta.

Kostja pidi mõistma, et hagejale tekib kahju puuduseta ja puudusega traktori väärtuse vahes.

Samuti pidi hageja mõistma, et kui hageja müüb traktori edasi kolmandale isikule, on hageja

kahjuks kolmanda isiku kahju nõue hageja vastu.

7. 12.08.2021 on hageja vastuseks kostja vastuväitele leidnud, et traktorite hindade

analüüsimisel tuleb eristada traktorite lõppkasutajatega sõlmitud tehingute hindasid ning

traktorite edasimüüjate vahel sõlmitud tehingute hindasid. Kuna hageja ja Agri Radrol on

mõlemad traktorite edasimüüjad, tuleb vaadata edasimüüjate turu hindasid, mille järgi New

Holland traktorile sarnase ca 5500 töötunniga traktori hind on keskmiselt 34 000 eurot (ilma

käibemaksuta), mis on igal juhul 21 000 eurot madalam kui ca 2500 töötunniga New Holland

traktori väärtus.

8. Viivise nõude esitamisel arvestab hageja kahjuhüvitiselt summas 20 000 eurot viivist alates

01.01.2021, kuna hageja teatas oma kahju nõudest kostjale 22.12.2020 kirjas, nõudes kahju

hüvitamist hiljemalt 31.12.2020. 26.01.2021 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 114

eurot.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Traktor ei ole

puudustega ning isegi kui tegemist on puudustega, teadis või pidi hageja kui professionaalne ja

ekspertteadmisega traktorite edasimüüja sellest teadma. Hageja oleks pidanud traktori

ülevaatamise käigus traktori näidiku erinevuse tuvastama. Tegemist oli neli aastat vana

traktoriga ning juba traktori kulumisest pidi hageja kui end traktorite hindamiseks pädevaks

pidanud isik ja professionaalne traktorite edasimüüja aru saama, et armatuuril kumatav

töötundide näit ei vasta tegelikkusele.

10. Kohane ei ole hageja käsitlus puudusega asja väärtusest ja hageja kahjunõue on seetõttu

põhjendamatu ja tõendamata. Tegelik kokkulepitud traktori müügihind oli 50 000 eurot ning

dokumenteeritud müügihinda suurendati hageja initsiatiivil. Käesoleval juhul ei ole kostja oma

kohustust rikkunud. Traktor osteti kasutatuna ülevaatamise hetkel olnud seisukorras. Kuna

traktor osteti puudustele vastava traktori hinnaga, puudub hagejal alus traktori hinna

alandamiseks. Kui traktori hinna määraks üksnes läbisõit, ei oleks hageja pidanud kõnealuse

traktori hinna määramiseks vajalikuks kostja juurde tulla ning vaatlust teostada. Käesoleval

2-21-1317

juhul kandis ostuhinna väljaselgitamise riisikot hageja. Isegi kui näidiku erinevus kujutaks

endast traktori puudust, on hageja jätnud traktori ülevaatamise või üle vaadata laskmise

kohustuse täitmata ning puudustest teatamisega hilinenud ning seetõttu on vastavale asjaolule

tuginedes nõuete esitamine välistatud. Lisaks puudub hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist,

kuna kostja jaoks ei olnud ettenähtav, et hageja võõrandab kõnealuse traktori Poola äriühingule

- kliendile, kelle hoidmine on hageja jaoks niivõrd tähtis, et isiku nõudeid täidetakse ilma nende

põhjendatust kontrollimata.

11. Hagejal ei tekkinud väidetava varjatud puuduse tulemusel kahju, kuna hageja ostis traktori

tegelikele töötundidele vastava hinnaga. Pooled leppisid hageja algatusel kokku, et

liisingusissemakse tegemise vältimiseks tõstetakse nii hageja poolt ostetava kui ka müüdava

traktori (John Deere) hinda 35 000 euro võrra. Kostja nõustus hageja ettepanekuga liisingu

saamise tarbeks müügihinna suurendamisega ning hageja soovib nüüd kokkulepitud hinnavahe

osas kostja arvelt rikastuda.

12. Esitatud tõendite pinnalt oli traktori turuhinnaks 55 000 eurot, mistõttu puudus edasimüügi

kaudu omanikuks saanud Agri Radrolil õigus hinna alandamisele. Asjaolu, et hageja täitis

täiesti alusetu nõude, ei ole mitte kuidagi kostja riisiko ja ei kuulu kostja poolt hüvitamisele.

Edasimüüjate turu madalam hind (kui see üldse eksisteerib) ei ole kostja riisiko.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena 20 000

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest 01.01.2021 – 26.01.2021 summas 114

eurot ja alates 27.01.2021 viivise põhinõudelt summas 20 000 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Menetluskulusid maakohus kindlaks ei

määranud.

14. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu, mille alusel müüs

kostja hagejale traktori New Holland ja hageja tasus kostjale vastavalt 30.10.2020 arvele nr

2020028 summas 85 000 eurot, lisaks käibemaks, kokku 102 000 eurot. Vaidlust ei ole selles,

et kostja poolt hagejale traktori üleandmisel oli traktori juhtpaneeli arvuti töötundide näit

2517,5 tundi, kuigi tegelik töötundide näit oli 5543,57 tundi. Maakohus leidis, et traktori

töötundide arv oli müügilepingu oluline tingimus. Hageja on tõendanud, et ta on mitte New

Holland traktorite, vaid John Deere traktorite ametlik edasimüüja ning usutav on väide, et

seetõttu ei oma ta seadet, et kontrollida New Holland traktorite töötunde keskarvutis. Hageja ei

pea täiendavalt kontrollima traktori displeil kuvatud töötundide õigsust olukorras, kus tal

polnud alust kahtlustada kostjat kui müüjat vales töötundide arvus. Paljasõnaline on kostja

väide, et hageja teadmist või teadma pidamist suuremast töötundide arvust tõendab traktori

nähtav kulumine. Traktori välimust mõjutab ka see, kui heaperemehelikult on traktorit hoitud.

15. Olenemata sellest, kas kostja kui müüja teadis või ei teadnud traktori puudustest, ei vabasta

see teda VÕS § 218 lg 1 alusel vastutusest. Samas nähtub esitatud tõenditest, et kostja oli

ebaõigest töötundide arvust teadlik. Seega vastutab kostja igal juhul müügilepingu rikkumise

eest VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel. Antud juhul ei ole hageja poolt tegemist traktori puudustest

hilinenud teatamisega. Hageja on juba Agri Radrolilt puudusest teadasaamisest järgmisel

päeval, s.o 04.12.2020 teatanud sellest kostjale.

16. Kuna hageja on John Deere traktorite ametlik edasimüüja, mitte New Holland marki

traktorite edasimüüja, siis pidi kostjale olema arusaadav, et hageja müüb traktori edasi

kolmandale isikule. Kuivõrd kostja teadis või pidi teadma traktori varjatud puudusest, siis pidi

2-21-1317

kostja ka arvestama sellega, et kui hageja avastab sellise puuduse, on tema kahjuks puuduseta

ja puudusega traktori väärtuse vahe ning traktori edasimüügil enne varjatud puuduse avastamist

on hageja kahjuks kolmanda isiku nõue hageja vastu.

17. Hageja pakkus kostjale, et ostab traktori hinnaga 50 000 eurot (lisaks käibemaks). Eluliselt

usutav on, et ostja huviks oli maksta võimalikult madalat hinda, kuid hageja väitel ei olnud

kostja sellega nõus. Arusaamatu on kostja väide, et kui tal ei olnud müügihinna osas ootusi,

miks ta siis 50 000 euroga ei nõustunud ning on suurendatud müügihinda 85 000 eurole. Kostja

enda poolt esitatud hinnapakkumisest lähtudes on kõnelause traktori tegelik väärtus ca 5600

töötunniga 62 000 eurot, lisaks käibemaks. Seega on usutav, et kõnealuse traktori hind

töötundide arvuga 2517 oleks olnud ca 20 000 eurot kõrgem, mis on ligilähedane hinnale,

millega kostja traktori hagejale müüs.

18. Enne Agri Radrolile kahjuhüvitise maksmist oli hageja kahjuks väärtuste vahe võrdluses

New Holland traktoriga sõltuvalt sellest kas ta on puudusega või mitte. Pärast Agri Radrolile

kahjuhüvitise maksmist traktori varjatud puuduste tõttu on hageja kahjuks vastav Agri Radrolile

makstud kahjuhüvitis. Kuna hageja ja Agri Radrol on mõlemad traktorite edasimüüjad, on

asjakohane arvestada ka edasimüüjate turu hindasid, mille järgi New Holland traktorile sarnase

ca 5500 töötunniga traktori hind on keskmiselt 34 000 eurot (ilma käibemaksuta), mis on igal

juhul 21 000 eurot odavam kui ca 2500 töötunniga New Holland traktori väärtus.

19. Arvestada tuleb, et hageja ei ole esitanud kostja vastu mitte hinna alandamise nõuet, vaid

on esitanud kahjuhüvitise nõude VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 ja § 128 lg 3 alusel, mille järgi

hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud kulud. Sellisteks

kuludeks, mida hageja nõuab, on kulud seoses sellega, et hageja pidi maksma Agri Radrolile

hüvitist. Usutav on, et Eesti turg on liiga väike, et John Deere traktorite ametlik edasimüüja

saaks mõistlike kulude ja ajaga leida kasutatud New Holland traktorile ostja. Seetõttu on

põhjendatud lähtuda hageja ja Agri Radroli vahelises suhtes ca 2500 töötunni ja 5500

töötunniga traktorite väärtuste vahe hindamisel Euroopa edasimüüjate turust. Samas nähtub

hageja poolt esitatud tõenditest, et kõigil turgudel, s.o nii edasimüüjate vahelisel turul kui ka

kasutatud traktori müügil edasimüüjalt lõppkasutajale, on eelpoolnimetatud töötundidega New

Holland traktori hinnavahe 20 000 eurot. Tõendatud on, et hagejale on tekkinud kahju ning selle

kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja lepingupoolse rikkumisega. Vaidlusaluse traktori

töötundide arvu puhul 2517,5 tundi ei oleks kolmas isik hageja vastu kahjunõuet esitanud ja

traktori väärtus ei oleks 20 000 euro võrra madalam. Kuna kostja hageja nõuet tähtajaks ei

täitnud, on ka hageja viivise nõue põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

20. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

21. Maakohus on oluliselt rikkunud nii tõendite hindamise kohustust kui ka rikkunud materiaal-

ja menetlusõigusnorme.

22. Hageja nõude kõige põhilisemat asjaolu ehk kahju tekkimist, ei ole maakohus tuvastanud.

Otsusest ei nähtu, et kohus oleks kindlaks teinud, et Agri Radrol sai kahju. Lisaks sellele ei

kinnita tõendid, et 5500 töötunniga traktori hind oleks „edasimüüjate turul“ 20 000 eurot

madalam. Nimelt, hageja koostatud tabelis sisalduvate traktorite töötundide arvud on 7532

tundi, 7994 tundi, 7426 tundi, 7030 tundi ja 5403 tundi. Ehk siis viiest referentstehingust nelja

puhul on traktorite töötundide arv orienteeruvalt 2500 töötundi enam, kui hageja poolt edasi

2-21-1317

müüdud traktoril, mille töötundide arv oli 5500 tundi. Järelikult ei ole tõendatud, et 5500 tundi

töötanud traktori hind oleks isegi väidetaval „edasimüüjate turul“ orienteeruvalt 30 000 eurot.

Tõendid kinnitavad, et 5500 tundi töötanud traktori reaalne ja õige turuväärtus on 55 000 eurot.

Viidatud hinnaga müüdi traktor ka Agri Radrolile. Järelikult ei tekkinud Agri Radrolile kahju

ja hagi ei saa rahuldada.

23. Kostja on põllumajandusettevõte, mis tegeleb põhiliselt teravilja- ja kaunviljakasvatuse

ning õlitaimeseemnete kasvatusega. Kostja ei tegele igapäevaselt põllumajandustehnika

edasimüügiga ja ilmselgelt ei ole maakohtu poolt viidatud edasimüüjate turu osaline. Seega ei

saa ta ka vastutada väidetava edasimüüjate turu madalama hinna eest (mis käesoleval juhul on

täielikult tõendamata). Isegi juhul, kui oleks tõendatud, et nö edasimüüjate turul oli traktori

väärtus madalam, siis on tegemist asjaoluga, mis ei ole kostjale kuidagi ettenähtav. Kostja ei

pidanud ette nägema, et hageja soovib traktorit edasi müüa nö edasimüüjate turul, mille osaliste

vahel võivad kehtida erikokkulepped ja soodushinnad.

24. Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 sätestatud hagi

lahendamise piire. Kohus on sisuliselt lahendanud nõuet, mida hageja ei ole hagis esitanud, vaid

kohus on lahendanud hageja kolmandat korda peale eelmenetluse lõppu muudetud nõuet.

Sealjuures kostjale ei ole muudetud ning nähtavalt kohtu poolt aktsepteeritud uue nõude osas

isegi sõna antud. Hagiavaldus ei sisaldanud nõuet hageja ja kostja vahel sõlmitud

müügilepingust tuleneva kahju hüvitamiseks, vaid hageja esitas edasimüügilepingul põhineva

nõude, kus väidetavalt oli hageja klient Agri Radrol kahju saanud.

25. Lisaks on hageja korduvalt muutnud hagi alust. Kostja on juba oma esimeses seisukohas

viidanud, et hagejal puudub nõue, sest edasimüügilepingu objekt müüdi edasi õige turuhinnaga.

Maakohus on aga hagejal lubanud ilma olulise põhjuseta ja vastuolus TsMS § 371-ga muuta

hagi alust kolm korda.

26. Lisaks on maakohus pidanud kohtuistungi kostja osavõtuta ehkki selleks alust ei olnud.

Kostja esindaja teatas kohtule (e-kiri otse kohtuniku sekretärile) 08.10.2021 kell 15:03, et tal

on ilmnenud haigussümptomid ja ta ei saa osaleda 11.10.2021 planeeritud kohtuistungil.

Sellises olukorras oleks olnud kohtu poolt õige lükata kohtuistung edasi, kuid maakohus käitus

sõnamurdlikult, pidas ära sisulise istungi ja teatas istungi päeva õhtul kell 16:04, et kohus ei

rahulda taotlust ning palus esitada menetluskulude nimekiri. Eeltoodud toimingu osas esitas

kostja 14.10.2021 vastuväite, mille kohus on jätnud lahendamata. Selline olukord on

menetlusõiguslikult jäme rikkumine, mis on ilmselgelt viinud ka ebaõige otsuseni (kohus asus

lahendama uut nõuet, mille vaikimisi ja omal algatusel võttis vastu eelistungil, millel kostja ei

viibinudki).

Vastustaja seisukoht

27. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

28. Maakohus tuvastas kahju tekkimise, kahju on põhjendatud nii puudusega ja puuduseta

traktori hinna vahega kui ka Agri Radrolile makstud hüvitisega. Väärtuste vahet tõendab ka

kostja enda esitatud tõend võrdluses hageja poolt kostjale traktori eest tasutud hinnaga. Hageja

tegeleb traktorite edasimüügiga ja tema kahju võib seega tuleneda edasimüüjate turul tehtud

tehingust. Liiati oleks hagejale tekkinud kahju ka siis, kui traktorile olnuks võimalik leida

lõppkasutajast ostja, sest ka sel juhul toonuks traktori varjatud puudus (rohkem kui kaks korda

2-21-1317

suurem töötundide arv) kaasa traktori vähemalt 20 000 euro suuruse väärtuse vahe võrreldes

kostjale makstud 85 000 euroga (lisandus käibemaks).

29. Maakohus pole väljunud hagi piiridest ja menetluses pole hagi muudetud. Hagiavalduse

resolutsioonis palus hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja kahjuhüvitise 20 000 eurot, hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 114 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 20 000 eurot. Täpselt samad nõuded lahendas maakohus

otsuse resolutsioonis. Hagi aluseks olid asjaolud, et kostja müüs hagejale traktori, mille

töötundide maht osutus rohkem kui kaks korda suuremaks kui näha displeil; hageja müüs

traktori edasi Agri Radrolile kostja avaldatud töötundide arvuga ja tegeliku, kaks korda suurema

töötundide arvu selgumisel esitas Agri Radrol hagejale hüvitise nõude summas 20 000 eurot.

Hageja hüvitas Agri Radrolile selle summa ja tulemusena tekkis kahju omakorda hagejale.

Need asjaolud ei ole menetluse kestel muutunud. Hageja tugines hagis sellele, et enne traktori

edasimüüki oli tema kahju puuduseta ja puudusega traktori väärtuste vahe ja pärast traktori

müüki Agri Radrolile ja Agri Radrolile traktori puuduse tõttu hüvitise maksmist, hüvitise

suurus.

30. Maakohtu viimane istung toimus kostja osaluseta, kuna kumbki kostja lepingulistest

esindajatest ei ilmunud ja ühel neist puudus seaduslik takistus. Kostjal on menetluses olnud

läbivalt kaks lepingulist esindajat. Juba kostja 19.07.2021 menetlusdokumenti esitades oli

kostja teiseks lepinguliseks esindajaks vandeadvokaat Karmen Turki kõrval vandeadvokaat

Virge Murak, kes kinnitas ka oma esindusõiguse olemasolu. Kostja ebamäärane viide

istungipäeva hommikul 14 minutit enne istungi planeeritud algust, et vandeadvokaat Virge

Muraku päev oli juba planeeritud, ei ole käsitletav seadusjärgse takistusena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

32. Maakohus tuvastas, et traktori ebaõige töötundide arvu puhul oli tegemist varjatud

puudusega, kostja on müügilepingut rikkunud, hageja on kostjat õigeaegselt teavitanud

puudusest ja kostja vastutab selle rikkumise eest. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 on

ringkonnakohus seotud esimese astme kohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud

juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel

on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Nimetatud asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses

vaidlustatud, samuti ei ole nende asjaolude tuvastamisel rikutud menetlusõiguse norme. Seega

lähtub ringkonnakohus nendest kui tuvastatud asjaoludest.

33. Kostja vaidlustab maakohtu tuvastatud asjaoludest üksnes kahju tekkimise hagejale ja

sellise kahju kostjale ettenähtavuse. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti

materiaalõigust kohaldades leidnud, et hagejale on tekkinud kahju 20 000 euro ulatuses ja kahju

tekkimine oli kostjale ettenähtav. Maakohus ei ole sellise järelduseni jõudmisel rikkunud

oluliselt menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendusi on vajalik muuta siiski osas, milles

maakohus pidas asjakohaseks arvestada hagejale kahju tekkimisel traktorite edasimüüjate turgu

ja selle hindasid. Muus osas vastab otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ja

ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas ning tulenevalt TsMS §

654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

2-21-1317

34. Hageja on hagiavalduses tuginenud kahjule, mis tekkis hagejale esmalt väärtuste vahest,

kui võrrelda traktori väärtust puudusteta ning traktori väärtust puudustega. Kahjuks on hageja

käsitluse kohaselt seega summa, kui lahutada müügilepingus kokku lepitud traktori hinnast (85

000 eurot + käibemaks) sarnase traktori hind, mille töötundide arv on ca 5543,57 tundi.

Vastavaks väärtuse vaheks on hageja hinnangul vähemalt 20 000 eurot. Teiseks on hageja

hinnangul kahjuks Agri Radrolile 21. detsembril 2020 makstud kahjuhüvitis summas 20 000

eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista hageja selline käsitlus hagejale kahjuhüvitise

väljamõistmist summas 20 000 eurot. Kui ostja võtab vastu lepingutingimustele mittevastava

asja ega tagane seetõttu lepingust, saab ta nõuda müüjalt kahju hüvitamist nn väikese kahju

hüvitamise nõude vormis, mille kaudu hüvitatakse mittekohase täitmise tagajärjel tekkinud

kahju (VÕS § 115 lg 1 esimene juhtum). Lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkiv

kahju võib tuleneda ka sellest, et ostja ei suuda asja puuduste tõttu nõuetekohaselt täita oma

lepingulisi kohustusi, mistõttu kasutavad lepingupartnerid tema vastu õiguskaitsevahendeid;

selline kahju seisneb ostja kulutustes ja kahjus, mis tekib kolmandate isikute poolt tema vastu

esitatud nõuetest (vt Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne, § 217-228 sissejuhatuse

juurde p 2.2.5.3 c). Seega saab hageja nõuda kahju, mis seisneb kostja poolse müügilepingu

rikkumise tõttu kolmandale isikule makstud hüvitises. Samas on hageja tuginenud ka sellele, et

selle hüvitise ulatuses (20 000 eurot) on hagejale tekkinud kahju juba sellest, et kostja müüs

hagejale puudustega traktori. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju

hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30.09.2015

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib

kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu

sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Müügilepingu rikkumiseks

on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on puudusega), mh ei ole

vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 217). Seega on müügilepingu rikkumise

puhul ostjal õigus nõuda müüjalt kahju hüvitamist, mis on tekkinud ostjale puudustega asja

müümisest. See, et ostja (antud juhul hageja) müüb pärast asja saamist müüjalt omakorda selle

edasi, ei muuda esialgse müügilepingu rikkumisel kahju tekkimist olematuks. Sellise kahju

nõudmist poolte vahelist müügilepingut rikkunud müüjalt ei välista ka see, et hageja maksis

kolmandale isikule hüvitise ja on selle asjaolu toonud esile ühe hagi alusena. Hagejal on kostja

vastu rahaline nõue summas 20 000 eurot kahju hüvitamiseks, mis on sisuliselt tekkinud talle

puudusega traktori ostmisel tekkinud väärtuste vahest (hageja sai traktori, mille turuväärtus on

20 000 eurot väiksem). Selline kahju on kokkuvõttes hagejale hüvitatav sõltumata kolmandale

isiku poolt hagejale makstud müügihinnast ja hageja poolt kolmandale isikule makstud

hüvitisest. Teisisõnu, kui hageja oleks ka traktori kolmandale isikule kinkinud, saanuks hageja

endiselt tugineda kahjule, mis tekkis hageja ja kostja vahelisest müügilepingust. Eelnevast

tulenevalt ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, kas Poola äriühingul tekkis kahju

omakorda hageja ja Poola äriühingu vahelisest müügilepingust. Seega ei pidanud maakohus

seda asjaolu hindama ja kostja etteheited maakohtule on selles osas põhjendamatud.

35. Hageja kahju on tõendatud - hageja esitas hagiavaldusega tõendid, mille kohaselt 2000-

2500 tundi töötanud sarnaste traktorite New Holland hinnad on vahemikus 65 000 kuni 99 000

eurot (keskmiselt 81 000 eurot) (I kd tl 48-65). Hageja järeldas nendest tõenditest, et 5500 tundi

töötanud traktori turuhind langeb 23-47%, ehk vähemalt 20 000 euro võrra. Seega oli 85 000

eurot (käibemaksuta) kostja traktori puhul turuhind, lähtudes 2500-st töötunnist. Hageja aga

oleks pidanud nende tõendite kohaselt maksma vaidlusaluse traktori eest maksimaalselt 65 000

eurot. Lisaks on esitanud kostja tõendi, mille kohaselt on 2016. a väljalaskega New Holland

2-21-1317

T7.230 traktori (töötundidega 5600) väärtus 62 000 eurot (I kd tl 120-122). Seega on poolte

esitatud tõendite alusel tõendatud, et vaidlusaluse traktori väärtus oli vähemalt 20 000 eurot

väiksem kostjale tasutud müügihinnast.

36. Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav. Kahju ettenähtavuse all VÕS § 127 lg 3 järgi

mõeldakse seda, kas lepingu sõlmimisel nägi lepingut hiljem rikkunud pool ette või pidi ette

nägema, mis liiki kahju ja mis asjaoludel võib tekkida lepingu rikkumise tagajärjel. Lepingut

rikkunud pool vastutab kahju ettenähtavuse korral kogu kahju eest, ehkki ta ei pidanud ette

nägema, kui suur kahju võis tekkida (vt Riigikohtu 13.12.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-

11, p 16). Majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab kolleegiumi

hinnangul lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev

keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes (vt Riigikohtu 13.02.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-

178-13, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul pidi kostja kui põllumajandusega tegelev isik ette

nägema, et puudusega traktori (kaks korda suurema töötundide arvuga) müümisel tekib ostjale

kahju puudusega traktori ja puuduseta traktori väärtuste vahe ulatuses ning kostjale on

ettenähtav ka see, et kahju suurus sõltub sellest, et traktori tegelik töötundide arv on oluliselt

väiksem. Samuti pidi kostjaga majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7

mõttes ette nägema sellise kahju tekkimist, mistõttu on selline kahju ka objektiivselt ettenähtav.

Seejuures ei oma tähtsust, kas kostja pidi ette nägema kahju tekkimist täpselt 20 000 euro

ulatuses.

37. Pooled on maakohtu menetluses ja ka maakohus on otsuses tuginenud sellele, et hagejale

tekkis kahju tulenevalt traktori müümisest nn edasimüüjate turul. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole antud juhul turgude eristamine lõppkasutajate turuks ja edasimüüjate turuks asjakohane,

kuna hagejale kahju tekkimine sellest ei sõltu. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tekkis

hagejale kahju puudusega traktori ostmisel tekkinud väärtuste vahest. Kuna nn traktorite

edasimüüjate turg ja sellel turul kehtivad müügihinnad ei ole olulised asja lahendamiseks, jätab

ringkonnakohus sellekohased põhjendused maakohtu otsusest välja. Samuti puudub seega

vajadus vastata apellatsioonkaebuse väitele selle kohta, et kostja ei olnud traktorite

edasimüüjate turuosaline ning talle ei saanud olla ettenähtav kahju tekkimine sellel turul.

38. Järgmisena vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad

maakohtu väidetavaid menetlusõiguse rikkumisi. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega,

et maakohus on lahendanud nõuet, mida hageja ei ole hagis esitanud. Maakohus lahendas

otsuses hageja hagiavalduses esitatud nõuet 20 000 euro ja viivise väljamõistmiseks, seega pole

hagi eset muudetud. Samuti pole ringkonnakohtu hinnangul muudetud ka hagi alust. Hageja

nõuab läbivalt kogu menetluse aja kostjalt kahju hüvitamist tulenevalt müügilepingu

rikkumisest ja kahjust, mis tekkis hagejale sellest, et hageja ostis kostjalt puudustega traktori

85 000 euro eest (kuid, mille tegelik väärtus on 62 000 eurot, mistõttu tekib väärtuste vahe

23 000 eurot) ning tulenevalt traktori edasimüügist Poola äriühingule. Neid põhilisi asjaolusid

hageja muutnud ei ole. Kostja peab hagi muutmiseks seda, et hageja asus hagiavalduses

kõigepealt seisukohale, et keskmine turuhind on sellise traktori puhul 55 000-65 000 eurot

(lõpptarbijate turuhind). Hiljem asus hageja seisukohale, et keskmine turuhind on hoopis

34 000 eurot (edasimüüjate turuhind). Maakohus seda hagi aluse muutmiseks ei lugenud ja

ringkonnakohtu hinnangul õigustatult, kuna tegemist on asjaolude täpsustamisega TsMS § 376

lg 4 p 1 mõttes. Hageja ei loobunud väitest lõppkasutajate turuhinna kohta, vaid tugines

täiendavalt sellele, et ka nn edasimüüjate turul on selle traktori turuhind 20 000 eurot väiksem.

Järgnevalt peab kostja hagi muutmiseks seda, et hageja on 11.10.2021 kohtuistungil avaldanud,

et hagejal tekib kahju traktori väärtuse vahe ulatuses. Ringkonnakohus ei pea ka seda hagi aluse

muutmiseks ja maakohus pidanud selles osas kostjalt arvamust ega nõusolekut küsima.

11.10.2021 istungil asus hageja seisukohale, et esmalt tekib kahju sellest, et kostjale oli liiga

2-21-1317

palju traktori eest tasutud (kuna hageja ostis kostjalt traktori 85 000 euro eest, kuid tegelik

väärtus on 62 000 eurot, seega tekib väärtuste vahe 23 000 eurot), kuid kahju tekkis hagejale ka

selle traktori edasimüügi tõttu makstud hüvitisest. Samasugusel seisukohal oli hageja ka

hagiavalduse kohaselt. Seega ei ole hageja oma seisukohti kahju tekkimise osas menetluse

käigus muutnud. Hagi aluse kindlaksmääramine eeldab mõnetist üldistust ja tuleb lähtuda

sellest, millisest eluliselt juhtumist on hageja lähtunud (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-49-17, p 24.2). Hagi põhiliseks aluseks ja eluliseks juhtumiseks on antud

juhul hagejale kahju tekkimine kostja poolse müügilepingu rikkumise tõttu. Selline kahju

realiseerus ühest küljest puudusega traktori ja puudusteta traktori väärtuste vahe ulatuses ja

teisalt hageja poolt Agri Radrolile makstud hüvitise ulatuses (mis vastab puudusega traktori ja

puudusteta traktori väärtuste vahele ja mis on sisuliselt seega samane kahju). Sellist hagi alust

ei ole hageja muutnud.

39. Ringkonnakohtu hinnangul ei lahendanud maakohus asja 11.10.2021 istungil ilma kostja

osavõtuta vastuolus seadusega. Kostjal on menetluses algusest alates olnud 2 advokaatidest

esindajat. 18.08.2021 toimunud kohtuistungil osales kostja esindajatest üks – vandeadvokaat

Karmen Turk. Maakohus määras sellel istungil, et järgmise kohtuistungi aeg on 11.10.2021 kell

10:00 (II kd tl 39-47). Kostja lepingulise esindaja büroo töötaja teavitas 08.10.2021, et

vandeadvokaat Karmen Turk on lähikontaktne COVID-19 haigega ja ei saa seetõttu

kohtuistungist osa võtta (II kd tl 54). Lisaks teatas Karmen Turk 11.10.2021 kell 09:47, et tal

on ilmnenud haigussümptomid ja ka videosilla vahendusel pole istungit võimalik pidada ning

teine lepinguline esindaja ei saa samuti istungil osaleda, kuna tal on 11.10.2021 juba muudeks

asjadeks planeeritud (II kd tl 57). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostja teisel lepingulisel

esindajal TsMS § 422 lõikes 1 sätestatud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks. Varem

määratud kohtuistungi ajale muude toimingute planeerimine ei ole käsitletav mõjuva põhjusena

nimetatud sätte mõttes. 11.10.2021 istungi aeg planeeriti eelmisel istungil ja kostja esindaja oli

selle ajaga nõus. Seejuures ei teavitanud kostja lepingulised esindajad kohut viivitamatult, et

teisele lepingulisele esindajale 11.10.2021 kuupäev kohtuistungiks ei sobi. Mitme lepingulise

esindaja olemasolul peavad esindajad hoolitsema selle eest, et kui ühel esindajal tekib takistus

istungile ilmumiseks, siis saab istungist siiski osa võtta teine esindaja. TsMS § 224 kohaselt

võib mitme lepingulise esindaja olemasolu korral neist menetlusosalist esindada igaüks eraldi.

Teistsugune esindusõiguse ulatuse määramine ei kehti teiste menetlusosaliste ega kohtu suhtes.

Seega ei pea kohus arvestama seda, kui lepingulised esindajad on omavahel

menetlustoimingutel osalemise ära jaotanud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et

maakohus oleks kuidagi sõnamurdlikult kostja suhtes käitunud. Maakohus küsis kohtuistungi

ajal e-kirjaga kostja esindajalt, kas kostja on nõus kirjaliku menetlusega, ja juhul kui on, siis

kohtuistungit ei korraldata (kostja 14.10.2021 menetlusdokumendi p 2.4). Kostja sellega nõus

ei olnud. Seega pidas maakohus õigustatult kohtuistungi kostja osavõtuta, kuna TsMS § 414

lõikes 2 sätestatud sellist võimalust välistavad alused puudusid.

40. Kostja esitas 14.10.2021 vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu poolt 11.01.2021

kohtuistungi pidamisega kostja osavõtuta. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte

rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite

lahendab kohus määrusega. Maakohus kostja vastuväidet ei lahendanud, millega maakohus

rikkus menetlusnormi. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul toonud see kaasa ebaõige

kohtulahendi tegemist. Maakohus ei rikkunud 11.10.2021 kohtuistungi pidamisel kostja

osavõtuta menetlusnorme. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et kostja sai oma sisulised

seisukohad hageja poolt kohtuistungil avaldatule väljendada järgmises menetlusdokumendis,

mistõttu on maakohus võimaldanud kostjale kõik seisukohad avaldada.

2-21-1317

41. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm