2-21-17583/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17583

Kohtuasi

X

hagi

Eesti

Olümpiakomitee

vastu

Eesti

Olümpiakomitee

19. augusti 2021

korralduse

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. detsembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Kostja Eesti Olümpiakomitee (registrikood 80059467),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2021 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-21-17583

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 9. novembril 2021 Harju Maakohtule hagi Eesti Olümpiakomitee (kostja,

EOK) vastu, paludes tunnistada kehtetuks EOK 19. augusti 2021 korraldus. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt otsustas mittetulundusühingu Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) juhatus

16. oktoobril 2020 esitada kostjale kinnitamiseks EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni

järgnevas koosseisus: A, V, R, hageja, Q. EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni esimesel

koosolekul 28. oktoobril 2020 valiti uueks esimeheks hageja ja aseesimeheks N. Hageja ja

EKJL sõlmisid ning allkirjastasid 3. novembril 2020 käsunduslepingu, mille kohaselt hageja

kohustub tegutsema EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni töös ja treenerite

hindamiskomisjonis, kutsekvalifikatsiooni omistamisel. Käsundusleping kehtib volituste

lõppemiseni, s.o 2024. aasta juunini.

EKJL

juhatuse

koosolekul

26. juunil

2021

kinnitati

EKJL

ettepanek

EOK

kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni liikmeteks esitamise kohta Spordikoolituse ja -Teabe

Sihtasutusele: D, P, A, T, G, hageja; koordinaator Y. EOK 19. augusti 2021 korraldusega

kinnitati EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni uus koosseis, mille liikmed on D, K, W,

O, S. Uue kutsekomisjoni koosseisu esimene koosolek toimus 21. septembril 2021. Vaatamata

EKJL ettepanekule EOK 19. augusti 2021 korraldusega hagejat ametisse ei nimetatud.

EOK 19. augusti 2021 korraldus on kehtetu, kuna otsus on vastuolus EOK põhikirjaga. EOK

19. augusti 2021 korraldusest nähtub, et EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni koosseisu

on kinnitanud ning korralduse allkirjastanud EOK peasekretär. EOK peasekretäri pädevuses ei

ole kutsekomisjoni koosseisude kinnitamine, vaid pädevus selleks on EOK täitevkomiteel.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus hagiavalduse jätta menetlusse võtmata.

Hagiavaldusest ei selgu, millist hageja õigust on rikutud ning hageja pole tõendanud oma

nõudeõigust EOK suhtes. Hageja ei ole EOK liige ning tema EOK kergejõustikutreenerite

kutsekomisjoni liikmeks olek on tõendamata. Lisaks on EOK kergejõustikutreenerite

kutsekomisjon moodustatud kutseseaduses otseselt ettenähtud haldusmenetlust läbiviiva

haldusorganina. Haldusorgani moodustamist puudutavad vaidlused ei ole eraõiguslikud, vaid

kuuluvad läbivaatamisele halduskohtumenetluses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 15. detsembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagi

menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohus tugines hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p-le 1. Maakohus leidis, et vaidluse lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu

pädevusse, vaid halduskohtu pädevusse. Hagiavaldusest nähtub, et hageja soovib vaidlustada

EOK 19. augusti 2021 korraldust, millega on kinnitatud EOK kergejõustikutreenerite

kutsekomisjoni uus koosseis. Tulenevalt EOK põhikirja artiklitest 25.1 ja 25.2 ei ole EOK

treenerite

kutsekomisjon

EOK

põhikirjaline

komisjon

ega

tööorgan.

EOK

kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on kutseseaduses (KutS) ette nähtud kutse andja

2-21-17583

tööorgan, mis tuleb moodustada kutse andja poolt kutseseaduses sätestatu järgimiseks.

Kutsekomisjoni moodustab ja selle tegevust korraldab kostja kui kutse andja, kes lähtub

KutS § 10 lg 5 kohaselt kutse andmisel kutseseadusest, kutsestandarditest ja kutsenõukogu

kinnitatud kutse andmise korrast. Seega on EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon

moodustatud kutseseaduses ettenähtud haldusmenetlust läbiviiva haldusorganina. Kuivõrd

hageja vaidlustab EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni koosseisu (liikmelisust)

kinnitavat korraldust ja haldusorgani moodustamist puudutavad vaidlused ei ole eraõiguslikud

ning kuuluvad läbivaatamisele halduskohtumenetluses, siis tuleb keelduda esitatud

hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja võib avalduses kirjeldatud asjaoludel pöörduda

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ettenähtud korras ja alustel.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning selgitas, et kohus

määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebemenetlusega

seonduvad menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

EOK on eraõiguslik juriidiline isik (mittetulundusühing), mistõttu ei ole EOK 19. augusti 2021

korraldus haldusakt ning hagi ese on tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 38 tulenev nõue, mille

läbivaatamine allub tsiviilkohtule. EOK spordiorganisatsioonina ei teosta EKJL juhatuse poolt

esitatud komisjoni koosseisu kinnitamisel avalikku võimu. Pädevus kutsekomisjoni

koosseisude

kinnitamiseks

on

EOK

täitevkomiteel.

EOK

kergejõustikutreenerite

kutsekomisjoni tegutsemis- ja töökorrast tuleneb, et komisjoni töö peab olema sõltumatu ning

EOK ega EKJL ei saa sekkuda komisjoni töösse. Komisjoni töökorda reguleerib ja viib ellu

komisjon ise, sh töövorm on koosolek ning tööd juhib komisjoni esimees ning vajadusel

aseesimees. Eeltooduga ei ole kooskõlas vaidlustatud määruse p-s 6.2. väljendatud seisukoht,

mille kohaselt EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on kutseseaduses ette nähtud kutse

andja tööorgan, mis tuleb moodustada kutse andja poolt kutseseaduses sätestatu järgmiseks

ning kutsekomisjoni moodustab ja selle tegevust korraldab kostja kui kutse andja.

Põhistamata on maakohtu seisukoht, et EOK treenerite kutsekomisjon ei ole EOK põhikirjaline

komisjon ega tööorgan. Vastav küsimus tuleb lahendada asja sisulise arutamise käigus ning

selle lahendamine ei saa toimuda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetluses poolte arvamust ära

kuulamata. Hageja hinnangul ei ole EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon moodustatud

kutseseaduses ettenähtud haldusmenetlust läbiviiva haldusorganina, vaid selleks on üksnes

EOK treenerite kutsekomisjon.

5. Kostja jääb 13. detsembril 2021 esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et vaidlus ei kuulu

menetlemisele tsiviilkohtumenetluses.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

2-21-17583

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) neid täies ulatuses ei korda.

8. TsMS § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole

pädev asja lahendama. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1

kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine,

kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline,

kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Riigikohus

on selgitanud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom

(vt Riigikohtu erikogu 3. mai 2017 määrus asjas nr 3-3-4-1-17 p 5 ja 23. septembri 2003 määrus

asjas nr 3-3-4-1-03).

9. Määruskaebuse väidete kohaselt on käesoleval juhul tegemist tsiviilasjaga, kuna EOK on

eraõiguslik juriidiline isik. Samuti leiab hageja, et EOK spordiorganisatsioonina ei teosta EKJL

juhatuse poolt esitatud komisjoni koosseisu kinnitamisel avalikku võimu.

10. Üksnes asjaolu, et EOK on mittetulundusühing, ei välista kostja võimalust tegutseda

avaliku võimu kandjana. Riigikohus on selgitanud, et avalik-õiguslik vaidlus eeldab igal juhul,

et õigussuhte üks osapooltest oleks avaliku võimu kandja ning selleks võib olla ka avalikke

ülesandeid täitev eraisik, kui seadusega või seaduse alusel on talle üle antud volitused avaliku

võimu teostamiseks (vt Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01 p 11).

11. KutS § 10 lg 1 kohaselt võib kutset andva organina (kutse andjana) tegutseda kutseasutuse

korraldatud avalikul konkursil kutsenõukogu otsusega võitjaks kuulutatud ja kutseregistris

sellekohast registreeringut omav juriidiline isik või tema asutus või riigi- või valitsusasutus.

Seega võib kutse andjaks olla ka mittetulundusühing (sh kostja), mis on mittetulundusühingute

seaduse § 2 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik.

12. KutS § 10 lg 5 järgi lähtub kutse andja kutse andmisel kutseseadusest, kutsestandarditest ja

kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast. KutS § 18 lg 1 kohaselt moodustab kutse andja

kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad selle valdkonna kutse

andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, kutse- ja

erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud

osapooled.

Vastavalt

KutS § 1

lg-le

kohaldatakse

kutseseaduses

ettenähtud

haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades kutseseaduse erisusi.

13. Eeltoodust järeldub, et EOK kui kutse andja täidab kutse andmisega ja kutsekomisjoni

moodustamisega talle kutseseadusest tulenevaid avalikke ülesandeid. Kuna EOK

kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on loodud kutseseaduses ette nähtud ja selles seaduses

sätestatud haldusmenetlust läbiviiva organi (kutse andja) kohustusliku komisjonina, ei ole

komisjoni koosseisu kinnitamise korralduse vaidlustamise puhul tegemist eraõigusliku

vaidlusega. Kolleegium peab asjakohatuks siinkohal hageja väidet, et KutS § 18 tähenduses

kutsekomisjoniks on üksnes EOK treenerite kutsekomisjon, mitte EOK kergejõustikutreenerite

kutsekomisjon, kuna hageja ei ole väitnud, et EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon ei

teostaks KutS § 18 lg-s 2 sätestatud ülesandeid ning ei ole moodustatud kutseseaduses

sätestatud korra järgi. Käesoleval juhul ei ole EOK kui kutseseaduse järgi kutse andja välja

antud korralduse vaidlustamisel tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, vaid avalik-

õiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega, mida ei vaadata läbi tsiviilkohtumenetluse korras.

Seetõttu keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest.

2-21-17583

14. Määruskaebuse väite kohaselt ei saanud maakohus menetlusse võtmise staadiumis hinnata,

kas EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni puhul on tegemist EOK põhikirjalise

komisjoni või tööorganiga. TsMS § 371 lg 1 p 1 puhul on tegemist kohustusliku keeldumise

alusega, mistõttu tuli maakohtul hinnata, kas maakohtu pädevusse kuulub EOK

kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni koosseisu kinnitamise korralduse vaidlustamine.

Selleks pidi maakohus tuvastama, kas EOK võib olla avaliku võimu kandja ning kas EOK

kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni koosseisu kinnitamise vaidlustamise puhul on tegemist

eraõigusliku

või

avalik-õigusliku

vaidlusega.

Maakohus

leidis

õigesti,

et

EOK

kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on kutseseaduses ette nähtud kutse andja tööorgan, mis

tuleb moodustada kutse andja poolt kutseseaduses sätestatu järgimiseks ning mida puudutavad

vaidlused ei ole eraõiguslikud. Seetõttu puudus maakohtul vajadus hinnata, kas EOK

kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on EOK põhikirjaline komisjon või tööorgan ja

maakohtu määruse põhjendustest tuleb välja jätta EOK põhikirja puudutav seisukoht.

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

16. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi

jõustumist.

17. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)