1-08-8135/27 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-08-8135

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26 oktoober 2010 a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-8135 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Katrin E.G Kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint Taotlus

K.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu K.R

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood xxx RESOLUTSIOON

Vabastada K.R (isikukood xxx) talle Pärnu Maakohtu 18.09.2008.a

otsusega kriminaalasjas nr 1-08-8135 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult

enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata K.R-ile katseajaks 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada K.R täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järelxxxxxxxxxxxxxxxxxx

linn,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks,

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

2 (4) vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata K.R-ile katseajaks järgmised kohustused:

1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest, töö

mitteleidmisel registreerida ennast töötuna töötukassas;

2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja

eelneva nõusolekuta;

4) osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides.

Määrus K.R suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talitusele.

Vabastada süüdimõistetu K.R karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.R on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 18.09.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 08-8135 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust. KarS § 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.06.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 kuud 17 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.08.2008.a ja

lõpeb 22.10.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval

30.10.2010.a. Tartu Vangla edastas 07.10.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 26.10.2010.a seisuga on K.R kandmata karistusaeg 11 kuud 27 päeva vangistust. K.R on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 03.12.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, 4 järgi 2 kuud vangistust

tingimisi 18-kuulise katseajaga;

2) 03.06.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 2 järgi 3 kuud vangistust,

lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 2 kuud 17 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendatud 154 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab K.R tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör leiab, et K.R vabastamiseks puuduvad nii formaalsed kui ka sisulised

alused. Kohtuistung toimus 26.20.2010.a, K.R ennetähtaegse vabanemise võimalus

avaneb alles 30.10.2010.a. - seega ei ole alust K.R vabastada. Lisaks märgib

prokurör, et K.R-ile on varem korduvalt antud võimalusi määrates talle tingimuslik vanglakaristus ja seejärel veel ka üldkasulik töö, kuid ta jätkas kuritegude toimepanemist ja kuriteod läksid järjest raskemaks. Lisaks oli tal probleeme ka kontrollnõuete täitmisega ning ta oli tagaotsitav.

3 (4) Kaitsja leiab, et K.R vabastamiseks on alused olemas. K.R karistusajast 2/3 sai täis 04.10.2010.a, seega on ennetähtaegne vabastamine võimalik. K.R on teinud karistuse kandmise aja jooksul oma elust põhjalikud järeldused ja temale mõistetud vangistus

on täitnud oma eesmärgi. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi K.R ei ole. Ta on osalenud

erinevates sotsiaalprogrammides, piibli kirjalikul kursusel. K.R avaldas, et soovib ka

vabaduses osaleda tugigrupi töös ja läbida psühholoogilist nõustamist. K.R on läbinud

sotsiaalsete oskuste treeningu, mis aitab tulevikus käituda seaduskuulekalt ja vältida

konfliktsituatsioone. Viru Vanglas K.R töötas, Tartu Vanglas ei ole ta tööd saanud, kuid omandab puidupingi töölise eriala. K.R väärtushinnangud on muutunud, ta on kahetsenud

oma süütegu ja võtab endale kohustuseks edaspidi seaduskuulekalt käituda ja täita kriminaalhooldaja poolt märgitud lisakohustusi. K.R selgitab, et ta on vangistuses esmakordselt ja jõudnud selgusele, et kuritegeliku

teega ta enam jätkata ei soovi. Vangistuse ajal on ta osa võtnud erinevatest

sotsiaalprogrammidest, et end täiendada, et osata ei öelda, et raskustest üle saada. Ta

tunnistab, et tal on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja vabaduses soovib minna tugigruppi, et toetust saada. Vabanedes asuks ta elama ema korterisse ja loodab ka tööle saada ning minna õppima ehituse eriala. Esialgu on valmis materiaalselt teda toetama ema. K.R avaldab, et ta kahetseb oma tegusid tõsiselt ja soovib edaspidi seaduskuulekalt elada. Vanade sõpradega on suhtlus katkenud.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

K.R on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku.

13.10.2010.a on Tartu Maakohus arutanud K.R ennetähtaegset vabastamist

elektroonilise järelevalve kohaldamisega ning ta on jäetud vabastamata, määrus jõustus

30.04.2010.a. Vangistusseaduse § 76 lg 2 alusel oleks tulnud materjalid kohtule edastada

mitte varem kui kuue kuu möödumisel eelmärgitud määruse jõustumisest. Vangla on materjalid edastanud enne nimetatud tähtaja saabumist, milleks on 30.10.2010.a. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ja ka see, et kohtuistung toimus enne nimetatud tähtaja saabumist, ei ole

takistuseks hindamaks, kas esinevad sisulised alused K.R vabastamiseks. Nimelt

kohtumääruse jõustumise ajaks, mis arvestades kohtuistungi toimumise aega, on kindlasti

peale 30.10.2010.a, on see tähtaeg saabunud. Seega käesoleva kohtumääruse jõustumise

ajaks on olemas formaalne alus K.R vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

K.R on varem kriminaalkorras karistatud kahel korra ja ta on jätkanud määratud katseajal ning ka üldkasuliku töö tegemise perioodil uute kuritegude toimepanemist. Samuti

oli tal probleeme varasema kriminaalhoolduse nõuete täitmisega ning ta hoidis kõrvale

viimasest kohtust. Vaatamata sellele leiab kohus, et käesoleval ajal esinevad alused, mis võimaldavad K.R vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. K.R viibib

vangistuses esmakordselt ja karistusest on ta suurema osa ära kandnud. Kinnipeetava

isiklikust toimikust ja tema selgitustest kohtuistungil nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas

tahe muutusteks. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav osalenud erinevates programmides,

võimalusel töötanud. K.R on teadvustanud endale probleemid, mis viisid ta

kuritegeliku käitumiseni ning avaldas valmidust tegeleda nendega ka vabanemise järgselt osaledes programmides ja tugigruppide töös. Vabanemiseks on tal realistlikud plaanid edasise

4 (4) suhtes. Tal on olemas elukoht ema korteris ja ema on lubanud teda esialgu ka materiaalselt toetada. Varasemast ajast on kinnipeetaval olemas ka töötamise oskus ja ta loodab saada tööle mõne endise tööandja juures. Töö mitteleidmisel on ta valmis registreerima ennast töötuna ja

soovib jätkata ka kutseõpinguid elukoha juures asuvas kutsekoolis. Kohtu veendumust, et nimetatud lubadused ei ole paljasõnalised, süvendab asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse ajal

olnud aktiivselt hõivatud erinevate programmide, õppimise ja tööga. K.R muutust kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Käesoleval ajal K.R ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine võiks anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb K.R-ile lisaks KarS §

75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata

täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb K.R KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist 2 nädala jooksul või töö mitteleidmisel võtma

ennast arvele töötukassas töötuna. Arvestades varem toimepandud kuritegude laadi ja

kinnipeetava mõjutatavust tuleb tal KarS § 75 lg 2 p 7 alusel katseajal keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Edasiste riskide maandamiseks ja võimalike kohanemisraskuste ennetamiseks tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel

kohustada K.R osalema ka peale vabanemist sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldaja seda vajalikuks peab. Kuna K.R järelejäänud karistusaeg on lühem kui aasta, tuleb KarS § 76 lg 4 alusel

määrata katseaja pikkuseks 1 aasta, mis hakkab kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik