2-22-3044/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-3044

Tsiviilasi

Sky-Light A/S avaldus osaühing Allestpac pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja (avaldaja): Sky-Light A/S (registrikood

DK61707557, asukoht Tømrervej 36, DK-6800 Varde,

Taani), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Aavik

(e-post: marko.aavik@klauberg.legal)

Võlgnik: Osaühing ALLESTPAC (registrikood 11028616,

asukoht Kooli tn 3, Tabasalu alevik, Harku vald,

Harjumaa), seaduslik esindaja X (e-post: xxx)

Ajutine

pankrotihaldur

Maire

Arm

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, Tallinn 10116,

tel: 664 0600, 501 8840, e-post: maire@mmab.ee)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Kuulutada välja Osaühing ALLESTPAC (registrikood 11028616) pankrot 26. mail 2022 kell

15.00.

2. Nimetada Osaühing ALLESTPAC pankrotihalduriks Maire Arm.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. juuni 2022 algusega kell 10.00 Tallinnas

Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja

jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama

sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate

üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2

kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Kohustada Osaühing ALLESTPAC juhatuse liiget X (isikukood 38202170329) kohtus vandega

kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 16. juunil

2

2022 kell 10.00. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist

või määrata arest kuni 3 kuud.

7. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu jätta võlgniku Osaühing ALLESTPAC kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 1 635,20 eurot, millele lisandub käibemaks

327,04 eurot, kokku 1 962,24 eurot. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

9. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse

Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse

läbivaatamisel esindada.

Asjaolud

1. Sky-Light A/S esitas 01.03.2022 Harju Maakohtule avalduse Osaühing ALLESTPAC pankroti

väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-22-2044). Osaühing ALLESTPAC esitas 04.03.2022 Harju

Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-22-3308). Harju

Maakohus liitis menetlused 21.03.2022 kohtumääruse alusel ning jättis liidetud tsiviilasjade

numbriks 2-22-3044.

2. Kohus võttis tsiviilasja 24.03.2022 kohtumäärusega menetlusse. 27.04.2022 kohtumäärusega

nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i ning andis võlausaldajale, võlgnikule ja

ajutisele pankrotihaldurile aega kuni 18.05.2022, et soovi korral esitada taotlus pankrotiavalduse

läbivaatamiseks kohtuistungil. Vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole.

3. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Võlgnik kanti äriregistrisse 22.04.2004.a. ärinimega OÜ Tex Arendus. OÜ Allestpac nime

kannab äriühing alates 12.08.2004 aastast. Võlgniku osakapital on hetkel 50 000 eurot. Võlgniku

põhitegevusalaks on alates 02.12.2008 äriregistris märgitud ühekordsete plastist pakendite

tootmine, arendamine ja müümine. Võlgnik on esitanud äriregistrile alates 2004 kuni 2020 kõik

majandusaasta aruanded.

Võlausaldaja Sky-Light esitatud pankrotiavalduse kohaselt on Allestpac OÜ võlgnevus

suuruseks ostetud kaupade eest tasumata jätmisel 94 534,03 eurot.

Võlgniku 04.03.2022 esitatud pankrotiavaldusest nähtub, et äriühing tegeles peamiselt plasttaara

tootmisega. Võlgniku praeguse juhatuse liikme X’a poolt antud selgituse kohaselt OÜ Allestpac

100% osaluse omandamisel tutvutud võlgniku raamatupidamise andmetega oli tema hinnangul

võlgniku majanduslik seisund piisavalt hea, et täiendavat käibekapitali kaasates muuta võlgniku

tegevus edaspidi kasumlikuks. Peale osaluse omandamist analüüsis juhatuse liikmeks olev X

võlgniku pangakontosid ja tuvastas, et ainuüksi 2021.a. oli võlgniku kontolt tehtud võlgniku

„administratsiooniga“ seotud isikutele vähemalt 400 000 euro ulatuses makseid, mille

põhjendatuses on alust kahelda. Samuti on võlgniku kontolt tasutud õigusabi eest, mis juhatuse

hinnangul ei saanud võlgniku tegevusega seotud olla. Lisaks eelnevale on võlgniku

„administratsiooni“ liikmetele makstud suuri sumamsid töötasudeks olukorras, kus kõigiga ei

ole isegi töölepinguid sõlmitud või töösuhte olemasolu tõendatud. Lisaks on võlgniku

pangakaardiga välja võetud sularaha ca 1500-2000 eurot kuus. Võlgniku juhatuse liige leiab, et

enamus tehtud maksetest ja sularaha väljamaksetest võib olla tehtud ilma õigusliku aluseta ning

olla

seetõttu

tühised.

Tehingutega

seonduvat

dokumentatsiooni

sh

raamatupidamisdokumentatsiooni võlgniku juhatuse liikmele üle ei ole antud, mistõttu ei ole

3

võimalust anda täpsemat hinnangut toimingute ja tehingute põhjendatusele ja õigusliku aluse

olemasolule. Laoseisu kontrollimisel selgus, et toormaterjali väärtus on nullilähedane ja kapa

edasimüügiks ei ole. Võlgniku majandustegevus on täielikult seiskunud. 05.02.2022 maksis

võlgnik välja jaanuari töötasud ning 16.02.2022 saatis välja koondamisteated, kuid

koondamistasude väljamaksmiseks rahalised vahendid puudusid.

Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku vallasvara tsiviilasja nr 2-22-1693 raames arestitud.

Arestimisaktis on märgitud vallasvara koosseisu kuuluvate asjade väärtuseks 176 429 eurot,

millest termotöötlustootmisliini KELT osas on liisingleping lõpetatud, kuid seade ise on veel

võlgniku valduses. Ilma liisingseadmeta on võlgnikul vara hinnanguliselt 76 000 euro väärtuses.

Kohustuste suuruseks on teadaolevalt 1 167 910,69 eurot, sh võlad tarnijate ees summas 600

975,69 eurot ning muud kohustused kokku hinnanguliselt 566 935 eurot, millele võivad

lisanduda ka viivised. Olukord kokku on viinud võlgniku majandusliku olukorra selleni, et

võlgnikul on juhatuse liikme hinnangul tekkinud püsiv maksejõuetus. Maksejõuetuse põhjuseks

võib avalduse kohaselt olla endise juhatuse liikme rasked juhtimisvead pankrotiseaduse mõttes.

Võlgniku juhatuse liige leiab, et arvestades, et võlgniku majandustegevus on seiskunud ning

võimalus kasumliku majandustegevuse jätkamiseks puudub, omakapital on märkimisväärses

ulatuses muutunud negatiivseks, seega on võlgniku juhatus seisukohal, et võlgnik ei suuda

rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Kinnistusraamatu

teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Pangakontodel rahalised vahendid

puuduvad.

Maanteeameti andmete kohaselt on võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud sõidukid, kuid

nende tegelik asukoht ja seisukord ei ole hetkel ajutisele haldurile teada, seda tuleb täpsustada

edasise menetluse jooksul. Seepärast ei arvesta haldur sõidukeid hetkel vara koosseisus.

Vastavalt võlgniku poolt esitatud varade nimekirjale ning bilansile on avalduse esitamise seisuga

võlgnikul kajastatud vara kokku väärtuses 76 000 eurot. Avaldusele lisatud kohtutäitur Risto

Sepp poolt 11.02.2022 täiteasjas 027/2022/651 koostatud „Vallasvara arestimise aktis“ on

arestitud vara väärtuseks märgitud kokku 167 336,00 EUR, vara asukoht Kooli 3, Tabasalu ja

vara väärtuses 9 063,00 EUR, vara asukoht Puusepa 13, Kumna. Nimetatud vara osas on

Swedbank AS-i kasuks seatud Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt 11.06.2018 tõestatud

lepinguga nr 2131 kommertspant. Pankrotiavalduses on võlgniku juhatuse liige selgitanud, et

arestimise aktis toodud varade väärtuseks kokku on 176 429 eurot, mis sisaldab aga

termotöötlustootmisliini KELT, mille osas on liisingleping lõpetatud. Seade on veel võlgniku

ruumides, täituri poolt küll arestist vabastatud kuid üürileandja pandiõiguse kohaldamise tõttu

asub üürileandja valduses Kooli 3, Tabasalu. Üürileandja ei ole nõustunud liisinguandja

taotlusega seadme väljaandmiseks. Ilma liisinguseadmeta on vara väärtuseks vastavalt

arestimisaktile hinnanguliselt 76 000 eurot.

Eeltoodu alusel määrab haldur võlgniku vara väärtuseks esialgsel hinnangul 76 000 eurot. Vara

hind on märgitud esialgsena. Haldur on tutvunud koha peal arestitud varaga ning märgib, et vara

väärtus vajab kindlasti edasise pankrotimenetluse käigus hindamist, kuna vara koosneb

spetsiifilistest tootmiseks ettenähtud seadmetest, mille osas ei haldur ega vara arestinud täitur ei

oma eriteadmisi. Samuti tuleb arvesse võtta, et tegu on aastaid kasutatud varaga. Varas

kajastatud kontorisisutus on amortiseerunud ja ei pruugi omada märkimisväärset turuväärtust.

Maksu- ja Tolliameti andmetel moodustab võlgniku maksuvõlg kokku 13 280,72 eurot (koos

intressiga). Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub, et võlgniku suhtes on

toimumas üks täitemenetlus täiteasjas 027/2022/1312, IFS Ambalaj San.Tic.Ltd.Sti. (1433525)

avalduses võlanõudes tsiviilasjas nr 2-10-10474, summas 253 919,48 eurot. Võlgniku poolt

esitatud andmete ja teabenõuete vastuste kohaselt on võlgnikul kohustused järgmiste

4

krediidiasutuste ees: Swedbank AS ees teabenõude vastuse kohaselt laenulepingust nr 18-

063769-KT tulenev nõue on 175122,01 eurot ja liisinglepingust nr 01259543L tulenev nõue on

99318,58 eurot + käibemaks. Kokku on võlgnikul laenukohustusi krediidiasutuste ees summas

274 440,59 eurot. Võlgnikul on jäänud välja maksmata ettenähtud koondamistasud summas

hinnanguliselt 27 000,00 eurot. Pankroti väljakuulutamise järgselt tuleb pankrotihalduril esitada

avaldus Töötukassale. Osa töötajaid on halduriga juba ühendust võtnud. Vastavalt võlgniku

poolt esitatud võlgade nimekirjale (ostureskontro) on võlgniku kohustused kokku 585 815,35

eurot. Pankroti väljakuulutamise järgselt võib kohustuste summa suureneda võimalike viiviste

ja intresside arvel. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt

summas 900 536,66 eurot.

Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud.

Haldur märgib, et kuna võlgniku varad paiknevad üüripindadel, kaasneb varade hoidmisega

pankrotimenetluse ajal kuni nende müügini kulu.

Haldur peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud lisaks

võlausaldajale ka võlgnik ise, seega puudub vaidlus püsiva maksejõuetuse olemasolu üle.

Ajutine haldur nõustub võlgniku seisukohtade ja põhjendustega, et äriühing on muutunud

püsivalt maksejõuetuks ja tal puudub majandustegevuse jätkamiseks käesolevas majanduslikus

olukorras tulevikuperspektiiv. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on majandustegevus

lõppenud ja ka töötajad koondatud. Tegevuse jätkamine ei ole reaalne.

Maksejõuetuse põhjusteks on võlgniku juhatuse liikme hinnangul endise juhatuse liikme

võimalikud juhtimisvead pankrotiseaduse mõttes.

Ajutine haldur nõustub võlgniku juhatuse liikme poolt välja toodud pangatehingute ja toimingute

põhjendustega, mille puhul on hetkel raamatupidamisdokumentide puudumisel keeruline

õigusliku aluse olemasolule hinnangu andmine. Ajutine haldur on üle vaadanud pangakontode

liikumised ja nõustub, et rahaliste vahendite kasutamine tekitab küsimusi ning neid tuleb

täiendavalt kontrollida edasise menetluse käigus koos raamatupidamise algdokumentide

ülevaatamisega.

Asjaolud võivad viidata võlgniku pahatahtlikule tegevusele, mida võib kvalifitseerida

juhtimisvigadena ja/või muude minetustena äriühingu juhtkonna tegevuses. Ajutisel halduril ei

ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik tehtud järeldusi ajutise menetluse piiratud mahtu

arvestades lõplikult kinnitada.

Eeltoodu tõttu, kuna olemasolevast teabest nähtub võimalikke kuritarvitusi, ei anna ajutine

haldur kindlat ja lõplikku hinnangut võlgniku tegevusele kuriteo tunnuste ja juhtimisvigade osas

kuna nimetatud küsimused vajavad täpsemat selgitamist edasises menetluses, kus on võimalik

läbi viia põhjalikum analüüs ja raamatupidamise kontroll juba edasises menetluses pankroti

väljakuulutamisel.

Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur

leiab, et võlgniku lõplikku maksejõuetuse kujunemise aega ei ole ilma kogu

raamatupidamisdokumentatsiooni omamata võimalik välja tuua. Kuna 2020.a. esitatud

majandusaasta aruanne näitab kasumit, siis saab pangakontode liikumiste alusel teha oletuse, et

raskused tekkisid 2021.aasta esimesel poolel ning maksejõuetus kujunes välja 2021.aasta lõpuks.

Arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku

suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutine

haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest ja võlgniku enda avaldusest piisab võlgniku

maksejõuetuse tuvastamiseks.

Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja ALLESTPAC OÜ pankrot

PankrS § 31 lg 1 alusel.

5

Kohtumääruse põhjenduse

4. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühing

ALLESTPAC pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i, kes on andnud selleks

vastava nõusoleku.

5. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis,

kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks.

6. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine

ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on

võlgnikul kohustusi vähemalt summas 900 536,66 eurot, kuid vara üksnes 76 000 euro väärtuses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on

käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuse osas, kuna olemasolevast teabest

nähtub võimalikke kuritarvitusi, ei anna ajutine haldur kindlat ja lõplikku hinnangut võlgniku

tegevusele kuriteo tunnuste ja juhtimisvigade osas, kuna nimetatud küsimused vajavad täpsemat

selgitamist edasises menetluses. Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega ning kokkuvõtvalt

kinnitavad seda asjas kogutud tõendid ja teave.

7. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut

vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, võlgniku juhatuse

liiget tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või

teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikut trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

8. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt

pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise

asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise

halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur

kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on

ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse §

29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude

lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb.

6

9. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 500 eurot, millele lisandub

käibemaks 300 eurot, kokku 1 800 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud PankrS

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 120 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses

märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud.

10. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista pankrotivarast.

11. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik