2-18-14361/112 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26. mail 2022 Lubja

4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-14361

Kohtuasi

First Telecom Trading OÜ (likvideerimisel) hagi A U vastu

võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

19 308 094,09 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: First Telecom Trading OÜ (likvideerimisel,

registrikood 10620229, asukoht Toompuiestee 37, 10133

Tallinn), seaduslik esindaja M V, lepinguline esindaja

advokaat Marko Pikani

Kostja: A U (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson

Kohtuistungi aeg

16. märts 2022

Resolutsioon

1. Rahuldada osaliselt First Telecom Trading OÜ (likvideerimisel) hagi A U vastu

põhivõlgnevuse 13 595 675,48 euro, intressi 4 076 467,74 euro, viivise perioodi 26.03.2018 -

25.09.2018 eest 548 296,83 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisele järgnevast päevast 26.09.2018 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni

välja mõistmiseks.

2. Välja mõista A Ult First Telecom Trading OÜ (likvideerimisel) kasuks põhivõlgnevus

11 691 679,53 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

26.09.2018 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud 35% ulatuses First Telecom Trading OÜ (likvideerimisel) kanda ja

65% ulatuses A U kanda ning määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Haginõue

1. First Telecom Trading OÜ (likvideerimisel) (edaspidi hageja) palus A U (edaspidi kostja) vastu

esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 13 595 675,48 eurot, intress

4 076 467,74 eurot, viivis perioodi 26.03.2018 - 25.09.2018 eest 548 296,83 eurot ja viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 26.09.2018

kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja müüs 25.09.2018 X´ile (edaspidi ka L ) äriühingute E R P D L ja N T I L osalused.

Tehingute väärtus (müügihind) oli 125 000 000,00 Hongkongi dollarit (HKD) ehk

13 595 675,48 eurot 25.09.2018 seisuga (1 HKD = 9,1941 EUR). Müügihinna kohustus L C W

tasuma hagejale nimetatud äriühingute omandamise eest. Enne müügitehingut sõlmisid hageja ja

kostja omavahel laenulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 mõistes. Hageja seaduslik

esindaja M V ja kostja on pikaaegsed tuttavad ning äripartnerid, kelle vaheline suhtlus ja

asjaajamine toimub valdavalt suuliselt, nii kohtumistel kui ka telefoni teel, e-posti pooled

üldjuhul suhtlusvahendina ei kasuta ja ka lepinguid sõlmivad tavapäraselt suuliselt. Nagu pooltel

tavaks, sõlmiti ka kõnesolev laenuleping suuliselt. Laenulepingu täitmiseks ja laenusumma

väljamaksmiseks leppisid pooled kokku, et 125 000 000 HKD, mille L C W pidi üle kandma

hagejale, makstakse välja kostja arvelduskontole ning hageja andis selleks 25.09.2015 vajaliku

korralduse ostjale. Vältimaks raha mitme arvelduskonto vahel ülekandmist andis hageja

korralduse ostjale anda kõnealune rahasumma kostjale, kostja on vastava korralduse pangale

esitanud ja raha kätte saanud. Selliselt täitis hageja laenulepingust tuleneva põhikohustuse ning

maksis kostjale laenusumma välja. Samuti leppisid pooled kokku, et laenult tuleb tasuda intressi

12% tagastamata laenusummalt aastas. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja laenu tagasi maksma

hiljemalt kahe ja poole aasta jooksul pärast laenu väljamaksmist. Kostja pärast tähtaja ehk 2,5

aasta möödumist laenusumma saamisest laenu hagejale ei tagastanud. Pooled on pidanud

laenusumma tagastamiseks mitmeid läbirääkimisi ja hageja on korduvalt väljendanud soovi, et

kostja raha (laenusumma) tagastaks, mida kostja ei ole senini teinud. Hageja on seisukohal, et

poolte vahel on sõlmitud tähtajaline laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõistes ning laenu tagastamise

tähtaeg on möödunud. Hageja täitis enda lepingulise põhikohustuse ning tema korralduse alusel

maksis ostja kostja arvelduskontole 125 000 000 HKD ehk 13 595 675,48 eurot. Laenulepingu

tähtaja saabumisel kostja enda kohustust ei täitnud ning laenu ei tagastanud.

3. Alternatiivselt tõi hageja esile juhuks kui kohus tuvastab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping ei

ole tähtajaline, vaid on tähtajatu, siis ütleb hageja VÕS § 398 lg 1 alusel laenulepingu üles ning

nõuab laenu tagastamist etteteatamistähtaja ehk kahe kuu möödumisel. Hageja on korduvalt

nõudnud laenusumma tagastamist ehk teisisõnu on hageja tahe olnud sisuliselt suunatud

laenulepingu ülesütlemisele. Juhuks kui kohtu hinnangul ei leia varasem korduv laenu tagasi

küsimine tõendamist, siis palub hageja juhinduda käesolevas menetlusdokumendis esitatud

ülesütlemisavaldusest.

4. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud ei tähtajalist ega tähtajatut

laenulepingut nõuab hageja kostjalt 13 595 675,48 euro tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel

alusetu rikastumise sätetele tuginedes, kuivõrd hagejal ei olnud kostja ees 13 595 675,48 euro

tasumise kohustust. Seega on hageja õigustatud nõudma antud rahasumma tagasi alusetu

rikastumise sätetele tuginedes.

5. Pooled olid kokku leppinud, et kostja tasub hagejale laenult intressi 12% aastas. Arvestades, et

pooled olid kokku leppinud laenu andmiseks 2,5 aastaks, lasus kostjal kohustus tasuda hagejale

intressi perioodi 25.09.2015 – 25.03.2018 eest, mil laenusumma oli kostja käsutuses.

Intressisummaks nimetatud perioodi eest on 4 076 467,74 eurot. Kuna kostja on hageja ees raha

maksmise kohustust rikkunud, nõuab hageja kostjalt ka viivise tasumist summas

548 296,83 eurot (periood 26.03.2018 - 25.09.2018). Kostjal lasus kohustus tagastada laen

25.03.2018, mistõttu on hageja arvestanud viivist alates 26.03.2018. Vastavalt TsMS §-s 367

esimeses lauses sätestatule palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

põhinõudelt kuni hagi esitamise päevani 25.09.2018 kindla summana 548 296,83 eurot ja edasi

protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

6. Kostja ei tunnista hagi ja palub alusetu ja tõendamata hagiavalduse rahuldamata jätta.

Vastuväidete kohaselt ei ole kostja hagejaga suulist tähtajalist ega tähtajatut laenulepingut

sõlminud. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid suulise tähtajalise laenulepingu

intressimääraga 12% aastas, et ta on kostjale laenu andnud ega osaühingu ostja L C W poolt

hageja 15.09.2015 korralduse täitmist ja 125 000 000 HKD kostja kontodele kandmist. Hageja

väidetava nõude sissenõutavaks muutumise kuupäeva ei ole tsiviilasjas esitatud tõendite alusel

võimalik tuvastada. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et on peale väidetava tähtajalise

laenu tagastamise tähtaja saabumist korduvalt nõudnud kostjalt laenu tagastamist ja intresside

tasumist. Kostja on seisukohal, et juhul kui hageja ütles laenulepingu üles hagiavalduses

kahekuulise etteteatamise tähtajaga VÕS § 398 lg 1 alusel, siis on hagi ennatlikult esitatud, sest

laenuleping kehtis hagi esitamise ajal.

7. Hageja seaduslik esindaja M V ja kostja on pikki aastaid, alates 2000.a, ühiselt tegutsenud

seltsingulepingute alusel, panustades ühistesse ettevõtmistesse. Osapooled on kahekesi või

kolmandaid

isikuid

kaasates

kokku

leppinud

osaluste

jagunemises

erinevates

investeerimisprojektides, nende vahel on palju kirjalikult vormistamata äri- ja omandisuhteid ja

tegelikkuses võlgneb hageja kostjale märkimisväärseid summasid, kas raha või omandi

üleandmise kohustustena. M V ja kostja ei ole otsustanud seltsinguid lõpetada ja

seltsingulepinguid ei ole ka üles öeldud. Seltsingulepingust tulenevad õigused ja kohustused

välistavad hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise kohtu poolt.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja müüs 25.09.2018 X`ile äriühingute E R P D L (edaspidi

ERPDL) ja N T I L (edaspidi NTIL) osalused, et tehingute väärtus (müügihind) oli

125 000 000,00 Hongkongi dollarit (HKD) ehk 25.09.2018 seisuga 13 595 675,48 eurot (1 HKD

= 9,1941 EUR), et hageja andis L C W´ile müügihinna ülekandmiseks kostja Banco Comercial

de M, S.A (edaspidi BCM Bank) pangakontode numbrid ning, et hageja seaduslik esindaja M V

ja kostja on pikaaegsed tuttavad ning äripartnerid, kellel on palju seltsinguid ja kirjalikult

vormistamata äri- ja omandisuhteid.

9. Pooltel on vaidlus selle üle, kas nad sõlmisid enne L C Wi poolt kostja kontodele müügihinna

tasumise kohustuse täitmist suulise laenulepingu, mille kohaselt andis hageja äriühingute

müügihinna ulatuses kostjale laenu 12%-lise intressiga aastas tähtajaga 2,5 aastat või

alternatiivselt tähtajatult või alternatiivselt lepingu puudumisel rikastus kostja hageja arvel

13 595 675,48 euro ulatuses. Samuti on pooltel vaidlus selle üle, kas lisaks põhinõudele on

hagejal kõrvalnõudena intressi ja viivisenõuded.

10. Hageja ja L C W´i vahel 25.09.2015 Ms sõlmitud müügilepingust nähtub, et L C W kohustus

tasuma hagejale ERPDL ja NTIL osaluste eest kokku 125 000 000,00 HKD hageja

arvelduskontole Danske panga Eesti filiaalis. Samuti nähtub lepingust, et deposiit 17 505 529,14

HKD, on makstud 4.06.2015 samal kuupäeva vahetuskursiga EUR 1:00 = 8,7523 s.o

2 000 106,16 EUR ja ülejäänud summa 107 494 470,86 HKD makstakse ühe täissummana

osaluse üleandmise akti allkirjastamise kuupäeval (lk 104-105, tõlge 126).

11. Lepingu sõlmimisele eelnenud e-kirjavahetusest nähtub, et hagejat tehingu ettevalmistamisel

esindanud H R ja seaduslik esindaja M V suhtlesid e-kirjade teel L C W´i esindanud Y´iga,

kusjuures arutati lepingu sõlmimise aega vahemikus 24.-28.09., dokumentide ettevalmistamist,

volikirju ja kontosid puudutavat ning, et H R saatis 24.07.2015 hageja pangakonto andmed M

Vle, kes edastas need L esindajale Yle. Hageja 25.09.2015 korraldusest seoses tema ja L C W´i

vahel sõlmitava müügilepinguga nähtub, et hageja andis 25.09.2015 L C W´ile müügihinna

125 000 000,00 HKD ülekandmiseks kostja BCM Bank pangakontode numbrid (lk 10, 107-109,

tõlge 127-128).

12. Hageja seadusliku esindaja M V vande all antud ütlustest nähtub, et nad viibisid kostjaga

25.09.2015 Ms ning, et algselt pidi hagejale kuuluvate osade müügihind laekuma hageja kontole

Eestis Danske pangas, kuid L´le see hagejale teadmata põhjustel ei sobinud, vaid pangakontoks

valiti kostja Ms asuv konto. M V antud ütlustest nähtub, et ta sõlmis kostjaga enne ülekannet

suuliselt laenulepingu, mille järgi pidi kostja tema kontole kantavat rahasummat kasutama paadi

M ehitamiseks ja raha tagasi maksma pärast paadi müümist, et paati ei ole senini müüdud ega

raha tagasi makstud.

Eeltoodust erinevalt nähtub M V ütlustest aga ka see, et laenulepingut otseselt ei sõlmitudki,

kuid kuna kostja on selle rahasumma hagejale võlgu, siis saab see olla laen, et tegemist ei ole

kinkega, et kostja ütles, et tal on raha vaja paadi ehitamiseks ja ta võtaks selle endale, kuid

kuupäeva ta ei tea, et raha kasutamise eest intressis kokku ei lepitud, kuid ta eeldas raha

kasutamise eest 12%-list intressi omavaheliste ja tavapäraste tehingute intressi järgi, et tema

arvates võinuks paat olla valmis ehitatud ja müüdud 2,5 aastaga, mis oligi laenu tähtajaks, et ta

küsis raha kostjalt järjepidevalt, esimest korda umbes aasta pärast raha ülekandmist ja viimati

umbes kuu enne hagi esitamist (16.03.2022 kohtuistungi protokoll).

13. Tunnistaja H Ri ütlustest nähtuvalt tegeles ta alates 2006-2007 kostja ja M V ühiste äritehingute

äritegevuse korraldamisega, et ta pidas n.ö virtuaalset raamatupidamist ja rahalist saldot ühiste

äritegevuste rahade ja varade kohta tabeli näol, et valdavalt on ühised äriühingud olnud M V

nimel, et tunnistaja teada jaotati äritegevusest saadav tulu omavahel võrdselt, et hageja

raamatupidamises puudus igasugune informatsioon 125 miljoni hongkongi dollari ülekandmise,

laekumise ja nõude kohta kostja vastu, et just andmete puudumise tõttu palus tunnistaja L C

W´ilt kinnitust või ülekannete koopiaid 125 miljoni hongkongi dollari ülekandmise kohta.

Tunnistaja ei tea, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, kuid tema teada

võlgnes kostja M Vle nendevaheliste paljude projektide ja tehingute saldost sajandi algusest ja

ka M projektist saadud rahade arvel kokku 14 miljonit eurot. Tunnistaja ei tea intressi kohta

muud, kui et M V on palunud teha arvutusi erinevate intressidega, et milline summa siis oleks,

intressi kokkulepetest ta ei tea (16.03.2022 kohtuistungi protokoll).

14. H Ri 23.11.2016 e-kirjast Yle nähtub, et H R küsis, kas Y saaks esitada 125 miljoni hongkongi

dollari maksekorralduse koopia, panga väljavõtte või kinnituse hageja ja L C W´i vahel sõlmitud

müügilepingu kohta, kuna kostjalt ei ole õnnestunud maksekorralduse koopiaid saada. Y

18.11.2016 ja 28.11.2016 kirjadest nähtuvalt märkis ta, et hageja palus teha viimase makse

kostjale, mistõttu peaks esitama maksedokumentide taotluse kostjale, samuti, et ta edastas H Ri

palve Jaanale ja Aivarile ning märkis, et dokumente peaks küsima Aivarilt, kes tegutses hageja

nimel. Ühtlasi kinnitas ta oma vastuses, et nende poolt on kõik kohustused täidetud (lk 9, 110,

129).

15. Kostja vande all antud ütlustest nähtub, et nad viibisid koos M Vga 25.09.2015 Ms, et kostjal oli

M Vga juttu lihtsalt raha kandmisest, et L C W´il oli parem kanda hagejale maksmisele kuuluv

raha tema kontole, et ta ei tea ega mäleta täpset summat, mis kontole kanti ega pole vastavat

tšekki näinud, kuid see võis olla 125 miljonit hongkongi dollarit või sellest väiksem rahasumma.

Kostja ei ole pandeemia tõttu 2,5 a Ms käinud ja internetipanka ei ole. Kostja ütluste kohaselt ei

olnud tal ülekande tegemisel laenust juttu, samuti ei ole M Vga olnud ühiste äritegevuste juures

juttu ka intressidest ega nende suurusest numbrites, üksnes sellest, et rahal on mingi väärtus.

Kostja ütluste kohaselt ei olnud ülekande puhul tegemist kinkega, vaid ta pidi raha kasutama

paadi ehitamiseks ja tagastama selle hagejale või tasaarvestama teiste projektidega, kuna kostjal

ja M Vl on palju omavahelisi projekte alates 1998-1999 aastatest (16.03.2022 kohtuistungi

protokoll).

16. Tunnistaja M A ütlustest nähtuvalt tegeles ta kostja ja M V palvel Ms olevate

kinnisvaraprojektidega alates 2009. aastast, et algselt kuulus osalus M Vle, kuid alates 2004.a oli

osanikuks vormistatud hageja, et kostja ja M V investeerisid mõlemad M projektidesse, et M Vl

ja kostjal oli palju ühiseid projekte ja ühiste äritegevuste tõttu saab pidada neid seltsinglasteks,

et ühiste äritegevuste kohta peeti arvestust exeli tabelis, kuid lõplik kokkulepe, kuidas ühised

projektid ning varad jaotada ja vormistada jäi 2016.a saavutamata, et poolte vahel ei olnud

suulist laenulepingut, et kostja, kes oli selles projektis osanik, pidi vaidlusalusest tehingust

kasumi saama ega pidanud midagi hagejale maksma, et eelnevalt 2007 ja 2010 oli hageja või M

Vi poolt osutatud isik saanud antud projektist 131 miljonit, et paadi M projekt ei olnud kostja ja

M V seltsingutega seotud (16.03.2022 kohtuistungi protokoll).

17. M A ja M Vi kirjavahetusest 2015 juulikuus, millesse oli kaasatud ka H R ning milles arutati M

Vi ja kostja ühiste varade vormistamist nähtub, et hagejal oli muuhulgas rahaliselt

kindlaksmääramata nõue kostja vastu (p 2.4), kuid kuna need arvestused on tehtud enne L C W´i

poolt Ms rahasumma ülekandmist, siis ei oma antud tõend vaidluse seisukohast tähtsust.

18. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 398

lg 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu

tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu

laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.

19. Riigikohus on 24.11.2011 kohtuotsuse nr 3-2-1-109-11 p-s 11 märkinud järgmist: “Laenuleping

loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe

saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks

olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled

on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste

võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis

tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui

ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.“.

20. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte

ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks

teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma, sama paragrahvi lg 5 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige

arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2)

tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte

käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus-

või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja

lepingupooltevahelist praktikat. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

21. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud ja uuritud tõendite alusel ei saa lugeda tõendatuks, et

pooled sõlmisid laenulepingu 125 000 000,00 HKD laenuna kasutamiseks, kuna hageja ei ole

tõendanud poolte tahet sõlmida suuline laenuleping intressi kokkuleppega 12% ja tähtajaga,

milleks oli paadi M valmimine 2,5 aasta jooksul või tähtajatult alljärgnevatel põhjendustel.

22. Kostja on eitanud laenulepingu sõlmimist ja hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused

lepingu sõlmimise kohta on vastuolulised, sest ta on väitnud nii laenulepingu sõlmimist paar

päeva enne osade müügist saadud müügihinna ülekandmist L poolt kostja kontole või ka

25.09.2015, kui ka seda, et kuna kostja on saanud rahasumma enda valdusse, siis saab seda

pidada laenuks. Ühestki kirjalikust tõendist ei nähtu, et pooled oleksid pidanud läbirääkimisi

laenulepingu sõlmimiseks VÕS § 29 lg 5 p 1 mõttes ning ka tunnistajad M. A ja H R ei tea, et

pooled oleksid sõlminud laenulepingu.

23. Hageja esindajate ja L C W´i esindaja Y kirjavahetusest nähtuvalt pidi osade müügihinnast

saadav raha laekuma esmalt hageja kontole Danske Bank AS-is, kuid M V ja kostja vande all

antud ütlustest nähtuvalt kanti raha kostja Ms asuvatele pangakontodele L C W´i algatusel või

soovil, mitte laenurahana laenulepingu täitmiseks.

24. Hageja ei ole tõendanud, et L C W kandis 25.09.2015 kostja arvelduskontole just 125 000 000

HKD ehk 13 595 675,48 eurot, sest ühestki L esindaja Y vastusest hageja päringutele ei nähtu

25.09.2019 tehtud ülekande summat, nähtub vaid kinnitus, et viimane ülekanne on tehtud ja L

on kõik kohustused hageja ees täitnud. Osade 25.09.2015 müügilepingust, mille on

allkirjastanud hageja seaduslik esindaja M V ja L C W, nähtuvalt on osa müügihinnast, s,o

deposiit 17 505 529,14 HKD ehk 4.06.2015 kuupäeva kursiga 2 000 106,16 EUR-i, makstud

hagejale 4.06.2015 ja ülejäänud summa ehk 107 494 470,86 HKD makstakse ühe täissummana

osaluse üleandmise akti allkirjastamisel. Kostja ei ole kinnitanud 125 miljoni hongkongi dollari

kandmist tema kontole, tema ütluste kohaselt võis olla summa ka väiksem. Seega on tõendamata

kokkulepe laenusummas, mis on laenulepingu seisukohalt kõige olulisem lepingutingimus.

25. Hageja hagiavalduses esile toodud laenulepingu tähtaeg ja laenu sissenõudmise aeg on esitatud

tõendite pinnal ebaselge ja kohati vastuoluline, sest kuigi pooltel ei ole vaidlust selles, et

ülekantud rahasummat kasutas kostja paadi M ehitamiseks, et raha pidi hagejale tagastatama

pärast paadi müüki ning, et paat ei ole käesolevaks ajaks valmisehitatud, siis hageja seadusliku

esindaja ütlustest nähtuvalt pidas tema paadi valmimise mõistlikuks ajaks ja seega ka laenu

tagastamise tähtajaks 2,5 aastat. Hoolimata sellest, et hageja seaduslik esindaja pidas laenu

tagastamise tähtajaks 2,5 aastat, nähtub tema vande all antud ütlustest, et ta küsis kostjalt raha

tagastamist juba aasta möödumisel ülekande tegemisest. Seega saab kohus järeldada, et poolte

vahel puudus mistahes kokkulepe ja üheselt hinnatav poolte käitumine raha kasutamise tähtaja

osas VÕS § 29 lg 5 p 3 mõttes.

26. Hageja väidetud laenulepingu 12%-lise intressi kokkuleppe osas andis M V ütlusi, et intressi

osas selget kokkulepet ei olnud ning kohtul puuduvad mistahes tõendid, et poolte vahelistes

suhetes oleks kunagi intressi rakendatud. Tunnistajate M A ja H Ri ütlustest ei tulenenud

konkreetses määras intresside kohaldamist ka kostja ja M V muude ühiste projektide puhul.

Seega ei ole ka intressi kohaldamise kokkulepe tõendatud. Kohus on seisukohal, et üksnes L C

W´i poolt raha ülekandmisest kostjale ja selle kasutamisest kostja paadi ehitamiseks ei piisa

poolte vahel laenulepingu sõlmimise tõendatuks lugemiseks, mistõttu tuleb hageja suulise

tähtajalise või alternatiivselt tähtajatu laenulepingu alusel esitatud põhi- ja kõrvalnõuded jätta

rahuldamata.

27. Alternatiivselt on hageja esitanud nõude kostjalt 13 595 675,48 euro tagastamist alusetu

rikastumise sätetele tuginedes. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult

(üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu

saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb

hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt

tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise,

kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist.

28. Kohus tuvastas eelpool, et laenulepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel ei ole tõendatud.

Hagiavalduses esile toodud asjaolude ja asjas esitatud tõendite alusel ei ole tõendatud ka hageja

ja kostja vahel seltsingu või muude lepinguliste suhete olemasolu, sest nii kostja kui ka hageja

vande all antud ütlustest, tunnistajate M A ja H Ri ütlustest ning M A ja M V 2015 juulikuus

peetud kirjavahetusest nähtuvalt on seltsingule iseloomulikud suhted kostja ja hageja seadusliku

esindaja M V kui füüsilise isiku vahel, mitte hagejaks oleva äriühingu ja kostja vahel. Kostja

ütluste kohaselt ei kuulu paat M seltsingvara hulka.

29. Kohus, võttes aluseks hageja ja L C W´i vahel 25.09.2015 Ms sõlmitud müügilepingut, milles

pooled on oma allkirjadega kinnitanud, et L C W´i kohustusest tasuda hagejale ERPDL ja NTIL

osaluste eest pärast 4.06.2015 makstud deposiiti 17 505 529,14 HKD (4.06.2015 vahetuskursiga

EUR 1:00 = 8,7523 s.o 2 000 106,16 EUR-i) on ülejäänud summa 107 494 470,86 HKD, et L C

W´i esindaja Y on kinnitanud L C W´i kohustuste täitmist ja viimase makse tegemist kostja

kontole, et kostja on kinnitanud, et tema kontole on laekunud summa, mis võib olla 125 000 000

HKD-d või sellest väiksem summa ning, et kostja ei ole antud rahasummat käesolevaks ajaks

hagejale üle andnud, asub seisukohale, et asjas saab lugeda tõendatuks kostjale hageja osade

müügist saadud raha ülekandmist ilma õigusliku aluseta vähemalt 107 494 470,86 HKD, mis

25.09.2015 seisuga (1 HKD = 9,1941 EUR) on 11 691 679,53 EUR-i.

30. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 ja 3 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus

loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel

ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg

11 691 679,53 eurot.

31. Hageja on esitanud nõude kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel hagiavalduses

25.09.2018 ja kuna vaidlus puudub, et nõue on täitmata, siis on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-s 367 esimeses lauses sätestatule võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest (TsMS § 367 teine lause).

32. Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg-st 1 ja tulenevalt asjaolust, et kostja on hageja

ees raha maksmise kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates

26.09.2018 protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

33. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

34. Kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu osaliselt põhivõlgnevuse 11 691 679,53 euro ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast

26.09.2018 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni välja mõistmiseks ning jättis rahuldamata

osaliselt põhivõla, intressi 4 076 467,74 euro ja viivise perioodi 26.03.2018 - 25.09.2018 eest

548 296,83 euro välja mõistmiseks. Seega rahuldas kohus hagi põhinõuet ja üheaastast viivise

summat arvesse võttes ca 65% ulatuses. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jaotada

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega s.o jätta hagimenetluse kulud 35% ulatuses hageja kanda

ja 65% ulatuses kostja kanda.

35. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb määrata kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/