2-20-6405/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6405

Kohtuasi

Tallinn,

Maakri

tn

korteriühistu

avaldus

Andmekaitse OÜ ja CH International LLC vastu

kaasomandi

eseme

(soojussõlme)

korrashoiuks

eriomandi

eseme

kasutada

võimaldamise

kohustamiseks, sh ligipääsuks, kahju hüvitamiseks

ning viivise tasumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

21.10.2021

määrus

(17.11.2021

parandusmäärus)

Kaebuse esitaja ja liik

Andmekaitse OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu (registrikood

80192060), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kaidar

Sultson ja Karin Mölder

Puudutatud

isik

I

Andmekaitse

OÜ

(registrikood

12059530), seaduslik esindaja HK

Puudutatud isik II CH International LLC (Ameerika

Ühendriikide äriregistri registrikood 2013-000644286)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 21.10.2021 määruse resolutsiooni punkti 1, määrates,

et Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu kohustamisnõue kuulub rahuldamisele

CH International LLC

suhtes

ja

kahju

hüvitamise

nõue

solidaarselt

Andmekaitse OÜ ja CH International LLC suhtes. Muus osas jätta maakohtu

määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud kulud jätta Andmekaitse OÜ kanda.

4. Määruse resolutsiooni terviktekst:

2-20-6405

4.1. Rahuldada Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu avaldus kaasomandi eseme

(soojussõlme) korrashoiuks eriomandi eseme kasutada võimaldamiseks

kohustamiseks, sh ligipääsuks, CH International LLC suhtes ning kahju

hüvitamiseks ja viivise tasumiseks Andmekaitse OÜ ja CH International LLC

suhtes.

4.2. Kohustada CH International LLC võimaldama CH International LLC-le

kuuluva Tallinnas Maakri 36-163 asuva korteriomandi eriomandi eset

(mitteeluruumi/parkimiskohta nr 163) kasutada kaasomandi esemeks oleva

soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks.

4.3. Mõista Andmekaitse OÜ-lt ja CH International LLC-lt solidaarselt välja

kahjuhüvitis 1646,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 21.10.2021

kahjuhüvitise nõude täitmisega viivitamise eest 194,20 eurot ja viivis

põhinõudelt (1646,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 22.10.2021 kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle

põhivõlgnevuse suuruse.

4.4. Käesolevat kohtumäärust saab täita täitemenetluse seadustiku §-s 182

sätestatud korras.

4.5. Maakohtus kantud menetluskulud jätta solidaarselt Andmekaitse OÜ ja

CH International LLC kanda.

4.6. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud kulud jätta Andmekaitse OÜ kanda.

4.7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtumääruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu (avaldaja) esitas 30.04.2020 Harju Maakohtule avalduse

Andmekaitse OÜ (puudutatud isiku I) vastu.

2. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule I Tallinnas Maakri tn 36 asuv korteriomand

nr 163, mille eriomandi esemeks on mitteeluruum/parkimiskoht nr 163 (plaanil nr 163, edaspidi

parkimiskoht). Parkimiskoha taga asub Maakri 36 hoone soojussõlmeruum (plaanil nr 182).

Hoone soojussõlme uks asub parkimiskoha tagaseinas. Parkimiskohal on pargitud sõiduk

selliselt, et see asub tihedalt vastu parkimiskoha tagaseina ja külgseina ning tagaseinas asuvat

soojussõlme ust. Hoone soojussõlme uks avaneb soojussõlme ruumi sissepoole, s.t soojussõlme

ruumi saamiseks on parkimiskohal üksnes vaja pääseda soojussõlme ukseni, ukse avamiseks ei

ole parkimiskohal vaja täiendavat ukse laiust ruumi tagada. Soojussõlme esisel alal on

moodustatud üks korteriomand/parkimiskoht ja ette nähtud parkimine ühele sõiduautole.

Parkimiskoha kõrval asuv ala kuulub kõikide korteriomanike kaasomandisse. Maakri 36

2-20-6405

kinnistu korteriomanditeks jagamise plaanil on eraldi pööratud tähelepanu sellele, et

parkimiskohal parkides säiliks pääs parkimiskoha taga asuva soojussõlme ukse juurde.

Soojussõlme ruumi esisele alale, kus on ette nähtud üks parkimiskoht, on puudutatud isik I

parkinud kaks sõiduautot. Seega on puudutatud isik juba alates novembrist 2019 pidevalt

takistanud pääsu soojussõlme ukse juurde ja seega ka soojussõlme. Samuti on puudutatud isik I

kohe pärast parkimiskoha omandamist 16.10.2019 asunud alusetult ja korteriühistuga

kokkulepet omamata kasutama mh parkimiskoha kõrval asuvat kaasomandis olevat ala.

Puudutatud isiku I poolt soojussõlme ukse kinni parkimine ei ole olnud ühekordne tegevus,

vaid pidev, ning puudutatud isiku I ja avaldaja kirjavahetusest nähtuvalt puudutatud isiku I

arvates ka igati õigustatud tegevus. Varasemate parkimiskoha omanikega ei ole avaldajal olnud

probleeme soojussõlme ruumi ukseni pääsemisega, mis tõendab, et parkimiskohta on võimalik

kasutada selliselt, et tagatud on soojussõlme jõudmine.

3. Hoone soojussõlm, mis paikneb parkimiskoha taga asuvas ruumis nr 182, juhib kogu Maakri

36 hoone soojusvarustust ja küttesüsteemi. Utilitas Tallinn AS-ga (varasema nimega Tallinna

Küte AS) sõlmitud soojusenergia müügilepingu kohaselt on korteriühistu kohustatud tegema

soojussõlme ja soojussõlme seadmete ning kütte- ja soojaveesüsteemide remont-, puhastus- ja

korrastustöid ning tagama Tallinna Küte AS-le juurdepääsu maja parkimiskorrusel asuvale

soojussõlmele ja torustikele. Soojussõlme ja seadmete ning kütte- ja soojaveesüsteemide

remonti, puhastust, hooldust ja korrastustöid tehakse vastavalt korteriühistu ja haldusteenust

osutava Arkaadia Halduse AS vahelisele lepingule vähemalt üks kord kuus või vastavalt

vajadusele ja talvel kaks korda kuus.

4. Korteriomaniku poolt korteriomandi kasutamisel soojussõlme pääsemise takistamine ja

soojussõlme ukseni pääsemiseks lisatingimuste esitamine on vastuolus seadusega. Soojussõlme

pääsu takistamine võib kaasa tuua kogu hoone kütte ja sooja veeta jäämise, mis rikub oluliselt

kõikide korteriomanike huve.

5. Puudutatud isik I teatas 07.12.2019 e-kirjas, et paigaldab parkimiskoha juurde sildid

hoiatamaks, et tegemist on eraomandiga ja sellel viibimine on tasuline ning pitseerib

parkimiskoha taga asuva ruumi ukse (soojussõlme ukse) turvakleebisega, mis jätab jälje, kui

ust on avatud ja selle alusel esitab parkimiskoha omanik edaspidi korteriühistule arve.

12.01.2020 e-kirjas teatas puudutatud isik I, et parkimiskoha kasutamiseks hoone soojussõlme

korrashoiu ja haldamise eesmärgil on vajalik korteriomandile servituudi seadmine. Puudutatud

isik I teatas, et tasuta ta servituuti ei võimalda, sest väidetavalt toob parkimiskoha kasutamine

soojussõlme saamiseks kaasa ebamugavusi omandi kasutamisel, mis tuleb omanikule hüvitada.

Puudutatud isik I leiab, et soojussõlme saamise ühe korra hinnaks on 250 eurot.

6. Avaldaja palus 12.01.2020 e-kirjas veelkordselt puudutatud isikul I lõpetada soojussõlme

ruumi pääsemise takistamine. Samuti palus avaldaja esitada leping, mis puudutatud isikul I on

väidetavalt sõlmitud parkimiskoha kõrval asuva kaasomandis oleva ala kasutamiseks. Vastavat

lepingut ei ole puudutatud isik I esitanud.

7. Korteriühistule haldusteenust osutava Arkaadia Halduse AS töötaja pöördus 28.01.2020

e-kirjas puudutatud isiku I poole seoses soojussõlme plaanilise hooldusega ja palus sõidukit

nihutada 31.01.2020 selliselt, et sissepääs soojussõlme oleks tagatud. Vastuseks haldusteenuse

osutajale teatas puudutatud isik I, et parkimiskoht on üürile antud, sõiduki omanik on välismaal

ja sõiduk on statsionaarselt hoiustatud vähemalt kuni suveni. Sõiduki liigutamist on võimalik

korraldada, kuid sellega seonduvad kulud peab korteriühistu hüvitama. Kuludeks on: sõiduki

võtme saatmine DHL-ga Eestisse ja tagasi omanikule Inglismaale 118 eurot; sõiduki laadimine

kuni 72 tundi enne käivitamist 80 eurot; seadmete ja töömehe tunnitasu (kuni 3 tundi, sisaldab

2-20-6405

võtmetele järele minekut, tagasisaatmist, sõiduki laadima panekut, sõiduki laadimisjuhtmete

eemaldamist, sõiduki liigutamist ja kohapealset ootamist (kuni 1 tund)) ning administratiivtasu

asjaga tegelemise eest (kulleri korraldamine, asjaajamine, suhtlus jm) 120 eurot.

8. Avaldaja lepinguline esindaja edastas 02.02.2020 e-kirjaga puudutatud isikule I avaldaja

31.01.2020 nõudeavalduse kaasomandi esemele ligipääsu võimaldamiseks ja ligipääsu

edasisest takistamisest hoidumiseks. Puudutatud isiku I tegevuse tõttu oli avaldaja sunnitud

pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole ning nõudeavalduse kättetoimetamiseks ja fakti

tuvastamiseks kohtutäituri poole. Kohtueelse menetluse õigusabikulud on kokku 1478,4 eurot.

Avaldaja kulud kohtutäituri abil korduva nõudeavalduse kättetoimetamisele ja juriidilise fakti

tuvastamisele on 168 eurot. Avaldajal on puudutatud isiku I tegevuse tõttu tekkinud

kohtueelsed

kulud

kokku

1646,40

eurot

(käibemaksuga).

Avaldaja

ei

ole

käibemaksukohustuslane ega saa kantud kuludelt käibemaksu tagasi.

9. 28.08.2020

menetlusdokumendis

palus

avaldaja

kaasata

puudutatud

isikuna

CH International LLC (Ameerika Ühendriikide äriregistri registrikood 2013-000644286,

puudutatud isik II) ja täpsustas ühtlasi oma nõudeid. Avaldajal ei ole alust arvata, et

parkimiskoha müügiga vaidluse põhjustanud olukord (hoone soojussõlme ukse kinni

parkimisega hoone tehnosüsteemide hooldamise takistamine) laheneks ja/või uuesti ei tekiks.

Uus omanik on puudutatud isiku I juhatuse liikmega seotud äriühing. Asjaolu, et puudutatud

isik I on vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud ei tähenda, et kohtumenetlus tuleb tema

suhtes lõpetada, avaldus läbi vaatamata või rahuldamata jätta. Samuti ei anna korteriomandi

võõrandamine alust avaldust tagasi võtta. Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja

pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja

korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest (korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 2). Sisuliselt võib käesolevat kohtuasja puudutatud isiku I

suhtes jätkata ka puudutatud isikut asendamata või uut omanikku puudutatud isikuna kaasamata

ning hiljem täita puudutatud isiku I suhtes tehtavat kohtulahendit täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 18 lg 1 alusel korteriomandi uue omaniku kui puudutatud isiku I eriõigusjärglase

suhtes. Samuti sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 460 otsuse kehtivuse mh

pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks saanud isiku suhtes. Seega seaduse mõte

on, et vaidlusaluse eseme võõrandamine kohtumenetluse ajal ei too kaasa menetluse lõppemist.

10. Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja:

• kohustada puudutatud isikuid solidaarselt võimaldama Maakri 36-163 korteriomandi

eriomandi eset (mitteeluruumi/parkimiskohta nr 163) kasutada kaasomandi esemeks

oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks;

• mõista puudutatud isikutelt solidaarselt välja kahjuhüvitis 1646,4 eurot ning viivis

kahjuhüvitise täitmisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras tasumata

summast päevas avalduse esitamisest kuni põhivõla täitmiseni, sh kindla summana kuni

kohtumääruse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt;

• mõista puudutatud isikult II välja võlgnevus 28.08.2020 seisuga 214,65 eurot,

28.08.2020 seisuga kogunenud viivis 8,79 eurot ning edasiulatuv viivis võlgnevuse

täitmisega viivitamise eest 0,022% tasumata summast päevas kuni põhivõla täitmiseni,

sh kindla summana kuni kohtumääruse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt ning

kohustada puudutatud isikut II tasuma edasisi remondifondi makseid ning mõista

puudutatud isikult II välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad remondifondi maksed

Maakri 36-151 korteriomandi osas vastavalt korteriühistu poolt esitatavatele arvetele

(avaldaja võttis eelnimetatud nõude 10.09.2021 tagasi ja kohus keeldus 13.09.2021

määrusega selle nõude menetlusse võtmisest);

2-20-6405

• märkida kaasomandi eseme korrashoiuks eriomandi eseme kasutada võimaldamise

kohustamisnõude osas kohtumääruse resolutsioonis, et kohtumäärust saab täita TMS

§ 182 sätestatud korras;

• jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.

Puudutatud isikute seisukohad

11. Puudutatud isik I leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata.

12. Avalduse kohustamisnõude eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna puudutatud isik I ei

ole enam vaidlusaluse korteriomandi omanik. Avalduses viidatud sõiduk ei kuulu puudutatud

isikule I ega ole teada, kellele Suurbritannia numbrimärkidega sõiduk kuulub, kuna nimetatud

parkimiskoht on välja üüritud ja seda kasutatakse üürilepingu alusel. Puudutatud isik I ei vastuta

üürniku parkimisviisi eest ega saa asuda jõuga liigutama kellelegi teisele kuuluvat vara.

Parkimiskoht on üürile antud täies ulatuses, seega on üürniku vaba valik, kuidas ta sõidukit

nendes piirides pargib. Puudutatud isik I on suhelnud üürnikuga ja edastanud teabe selle kohta,

kuidas on võimalik sõidukit liigutada ja millised kulud sellega kaasnevad. Tegemist on

tavapäraste ja mõistlike kuludega. Avaldajal tuleb arvestada parkimiskoha omaniku ja

kasutajate õigustega ning mitte ühestki kokkuleppest või teavitusest ei nähtu, et soojasõlme uks

peab olema ligipääsetav igal ajal. Allakirjutanu on teinud korduvalt ettepanekuid leppimaks

kokku kuidas ja millistel tingimustel ligipääs tagatakse. Puudutatud isik I on edastanud

üürilepingu, millest nähtuvad üürniku kontaktandmed. Sarnaselt eluruumi korteriomandi

sisepiirides asuvate tehnosüsteemide või -seadetega tuleb tööde tegemise ajas ja ligipääsus

kokku leppida ning kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda kohtu poole, kui tegemist ei ole

just avariiolukorraga.

13. Puudutatud isik I ega tema esindaja ei ole saanud hagis mainitud teadet/nõudekirja/e-kirja.

Vastav kulu on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Sisuliselt on palunud avaldaja dubleerida

iseenda varasemaid tegevusi. Selle asemel, et tasuda sõiduki liigutamiseks vajalikud kulutused,

otsustati jätkata kirjade esitamist ja kulutada sellele ca 1600 eurot, mis on majanduslikult täiesti

ebamõistlik.

14. Avaldajale oli teada avalduse lisana esitatud puudutatud isiku I seisukoht: „Andke teada kas

ettepanek sobib ja kui ei sobi, siis palun pöörduge kohtusse.“ Seega pidi avaldaja olema juba

12.01.2020 teadlik, et pooltevaheline kohtuväline arutelu ei vii lahenduseni ja tuleb soovi korral

pöörduda kohtu poole. Seetõttu tuleb pidada põhjendamatuks ja hea usu põhimõttega

vastuolevaks seda, et sama nõuet korrati ja püüti väidetavalt edastada samal viisil, mida

avaldaja juba väidetavalt mitmel korral teinud oli.

15. Ainus, millest maja haldaja hoiatas 29.01.2020 kirjas ette: „Kui tekib avariiolukord ja sellest

tulenevalt lisakulud, jäävad need kõik teie kanda. Andke palun teada, millal võimaldate meile

sissepääsu soojussõlme.“ Avariiolukorda ei ole esinenud.

16. Puudutatud isik I ei ole mistahes ajahetkel takistanud ega välistanud ligipääsu, vastupidi, ta

on astunud samme selleks, et vastav ligipääs saaks loodud, kuid tehtud ettepanekud ei ole

avaldajale sobinud. Puudutatud isikule I ei kuulu parkimiskohal pargitud sõiduk ja puudub

õigus jõuga sõidukit liigutada. Avaldajal oli võimalik võtta ühendust parkimiskohta rentiva

isikuga ja selgitada olukorda ning esitada vajadusel nõue sõiduki liigutamiseks.

17. Puudutatud isik II oma seisukohta avalduse suhtes ei esitanud ega taotlenud ka

ärakuulamist.

2-20-6405

Maakohtu määrus

18. Maakohus rahuldas 21.10.2021 määrusega avaldaja avalduse, kohustades puudutatud

isikut II võimaldama puudutatud isikule II kuuluva Tallinnas Maakri 36-163 asuva

korteriomandi eriomandi eset (mitteeluruumi/parkimiskohta nr 163) kasutada kaasomandi

esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks, ja mõistes puudutatud

isikutelt välja kahjuhüvitise 1646,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 194,20 eurot ja

edasiulatuva viivise. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isikute kanda.

19. Vaidlus puudus selles, et parkimiskoht kuulus ajavahemikul 16.10.2019–06.07.2020

puudutatud isikule I ning alates 07.07.2020 kuulub puudutatud isikule II. Maakohus leidis, et

asjaolu, et puudutatud isik I on vaidlusaluse korteriomandi kohtumenetluse ajal võõrandanud,

ei tähenda, et kohtumenetlus tuleb tema suhtes lõpetada, avaldus läbi vaatamata või

rahuldamata jätta. Maakohus viitas TsMS § 210 lg-le 2 ja KrtS §-le 43. Kohus asus seisukohale,

et ka korteriomandi uuel omanikul on kohustus tagada korteriühistu juurdepääs soojussõlmele

ja seda tulenevalt seadusest. Samuti vastutab korteriomandi uus omanik KrtS § 43 alusel

eelmise omaniku nõuete eest käendajana. Kui korteriomandi eelmine omanik andis

müügilepingus uuele omanikule valeandmeid pooleliolevate vaidluste kohta, on see puudutatud

isikute omavahelise sisesuhte probleem ja ei puuduta korteriühistut ega käesolevat vaidlust ning

puudutatud isikul II on õigus pöörduda rahalise nõudega puudutatud isiku I vastu, kui talle on

võõrandatud varjatud puudusega lepinguese.

20. Kohtu hinnangul on parkimiskoha omanik kasutanud oma eriomandit vastuolus teiste

korteriomanike huvidega. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikule I kuulunud ja puudutatud isikule

II käesoleval ajal kuuluva parkimiskoha taga asub Maakri 36 hoone soojussõlmeruum ja selle

uks asub parkimiskoha tagaseinas. Kohtutäitur on tuvastanud 16.04.2020 fakti, et

parkimiskohale on pargitud sõiduk selliselt, et see asub tihedalt vastu parkimiskoha tagaseina

ja külgseina ning tagaseinas asuvat soojussõlme ust. Kohtutäituri aktis olevatelt fotodelt selgub

kahtlusteta, et parkimiskohal parkiva sõiduki taga asuva soojussõlme ukseni pääsemine hoone

soojussõlme saamiseks on pargitud sõidukite tõttu võimatu. Seega on tuvastatud asjaolu, et

puudutatud isik I on sõidukit vastu parkimiskoha taga- ja külgseina parkides muutnud

võimatuks juurdepääsu soojussõlmele. Et tegemist ei ole ühekordse soojussõlmele juurdepääsu

takistamisega, selgub muuhulgas ka Arkaadia Halduse AS aktidest, millest nähtub, et -1 korruse

soojussõlm on blokeeritud. Samuti on puudutatud isiku I seaduslik esindaja oma 28.01.2020

e-kirjas avaldajale avaldanud, et on oma parkimiskoha üürile andnud ning sõiduk on

statsionaarselt hoiustatud vähemalt kuni suveni.

21. Kohus selgitas puudutatud isikule I, et parkimiskoha väidetav väljaüürimine ei vabasta

parkimiskoha omanikku kohustustest korteriühistu ja teiste kaasomanike ees. Parkimiskohal

toimuva (soojussõlme ukse blokeerimine) ja parkimiskoha kasutusviisi eest vastutab

parkimiskoha omanik olenemata sellest, kas ja kellele ta on parkimiskoha üürinud või kellele

kuuluv sõiduk parkimiskohal pargib. Omanik peab tagama, et parkimiskohta kasutatakse

kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega.

22. Vaidlust ei olnud selles, et parkimiskoha taga asuv soojussõlm juhib kogu Maakri 36 hoone

soojusvarustust ja küttesüsteemi. On ilmselge, et soojussõlmes asuvad kütte- ja

soojaveesüsteemid vajavad regulaarselt remont-, puhastus- ja hooldustöid ning selleks on vaja

kütte- ja soojaveesüsteemidele ligi pääseda. Soojussõlme võib juurdepääs olla vajalik ka

võimaliku avariiolukorraga seonduvalt. Seega on teiste korteriomanike huvides, et

korteriühistul ja tema poolt volitatud isikutel oleks püsivalt juurdepääs soojussõlmele.

Parkimiskoha omanikul on kohustus tagada parkimine parkimiskohal nii, et säiliks pääs

2-20-6405

parkimiskoha taga asuva soojussõlme ukse juurde. Seda enam, et parkimiskoha omanikul ei

oleks vaja selleks teha midagi muud, kui parkida seal sõiduk nii, et see ei oleks tihedalt vastu

tagaseina ja ust. Kohtutäituri fakti tuvastamise aktist nähtub, et seal pargitud sõiduk on pargitud

tihedalt vastu seina ja auto esiotsa kaugus parkimiskohta märgistavast joonest on 36 cm. Kui

puudutatud isik pargiks sõiduki parkimiskohta tähistava eesmise joone juurde, s.t 35 cm võrra

ettepoole, jääks sõiduki taha piisav ruum soojussõlme ukseni minekuks ja juurdepääs

soojussõlmele oleks tagatud.

23. Alates

07.07.2020

kuulub

vaidlusalune

korteriomand

puudutatud

isikule II.

Kinnistusraamatu kandest ei nähtu, et viimane oleks saanud korteriomandi omanikuks täite- või

pankrotimenetluse käigus. Kohus saab kohustada vaid kinnisasja omanikku, mistõttu on

kohustamisnõue võimalik rahuldada vaid omaniku suhtes.

24. Seoses avaldaja kahjuhüvitise nõudega märkis maakohus, et professionaalne õigusabi

kohtueelse vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on

hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

25. Kohus tuvastas, et avaldaja poolt 31.01.2020 puudutatud isikule I edastatud nõudekiri ja

13.02.2020 korduv nõudeavaldus on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Kohtu hinnangul oli

kohtueelsele suhtlusele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Hinnates avaldaja lepingulise

esindaja kohtueelseid toiminguid ja ajakulu, olid kõik tegevused olnud asjatundlikuks

õigusnõustamiseks ja esindamiseks möödapääsmatud. Kohtu hinnangul oli avaldaja õigusabi

kulud tekkinud puudutatud isiku I tegevuse tõttu ja seetõttu tuleb need ka puudutatud isikult I

välja mõista. Puudutatud isik I ei reageerinud avaldaja seaduslike esindajate õigustatud

palvetele ega e-kirjadele võimaldada soojussõlmele vajalik juurdepääs. Vastupidi, puudutatud

isik I esitas avaldajale põhjendamatuid nõudmisi nii servituutide seadmiseks kui ka Inglismaalt

võtme saatmise kulude hüvitamiseks. Samuti paigaldas puudutatud isik I oma parkimiskohale

„ERAMAA“ sildi ja ähvardas avaldajat ebaseaduslike leppetrahvidega. Parkimiskoha omanik

peab tagama, et parkimiskohta kasutatakse kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega.

Puudutatud isikule I oli teada, et tema parkimiskoha tagaseinas asub uks soojussõlme.

Puudutatud isik I pidi aru saama, et teistel korteriomanikel ja korteriühistul on õigustatud huvi,

et oleks tagatud juurdepääs soojussõlme ruumi. Juurdepääsu tagamise kohustus on märgitud

Maakri 36 kinnistu korteriomanditeks jagamise plaanil, milles muuhulgas on eraldi pööratud

tähelepanu sellele, et parkimiskohal nr 163 parkides säiliks pääs parkimiskoha taga asuva

soojussõlme ukse juurde. Vaatamata sellele, on parkimiskoha omanik blokeerinud soojussõlme

uksele juurdepääsu või on võimaldanud blokeerida oma väidetaval üürnikul ega ole taganud

võimalust ust blokeerinud sõidukit juurdepääsu saamiseks liigutada. Seega on igati mõistetav,

miks vajas avaldaja kohtueelset õigusabi. Küüniline on puudutatud isiku I seisukoht, et avaldaja

seaduslikud esindajad pidid puudutatud isiku avaldatust I aru saama, et puudutatud isik I ei

kavatsegi seadusekuulekalt ja hea usu põhimõtet järgides käituda ja pidid seega õigusvaidluse

lahendamiseks kohe kohtu poole pöörduma. Avaldaja ei eeldanud puudutatud isiku I esindaja

pahatahtlikkust ja lootis vaatamata eelnevale kirjavahetusele puudutatud isiku I mõistlikkusele

ning soovile mitte kahjustada kõiki kaasomanikke.

26. Samuti oli avaldajale hädavajalik toiming puudutatud isikule I nõudekirja kohtutäituriga

kättetoimetamine ja fakti tuvastamine. Puudutatud isik I ei reageerinud avaldaja lepingulise

esindaja nõudekirjadele, seega oli vajalik talle need edasise õigusvaidluse huvides korrektselt

kätte toimetada ning tõsikindlalt tuvastada asjaolu, et puudutatud isikule kuuluval

parkimiskohal on soojussõlme uksele juurdepääs blokeeritud. Kuigi oma kohustust on eelkõige

rikkunud puudutatud isik I ja kahju on tekkinud tema tegevuse tõttu, mõistis maakohus tekitatud

2-20-6405

kahju 1646,40 eurot välja puudutatud isikutelt solidaarselt (KrtS § 43 lg 2, võlaõigusseaduse

(VÕS) § 141 p 1, VÕS § 145 lg 1).

27. Maakohus leidis, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekitasid puudutatud isikud sellega,

et takistasid ebaseaduslikult soojussõlmele juurdepääsu, siis on põhjendatud jätta

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda.

Määruskaebus

28. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas,

milles rahuldati avaldaja avaldus (määruse resolutsiooni p 1), mõisteti välja kahjuhüvitis

(määruse resolutsiooni p 3) ja jaotati menetluskulud (määruse resolutsiooni p 5), ning teha uue

määruse, millega jätta avaldus puudutatud isiku I kohustamise nõudes kas läbivaatamata või

rahuldamata, kahjunõue rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse

läbivaatamisega kaasnevad menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda.

29. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigusnorme. Kohus

rikkus ka hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet.

30. Määrus on ebaselge ja vastuoluline. Määruse resolutsiooni p 1 kohaselt rahuldas kohus kõik

menetlusse võetud nõuded mõlema puudutatud isiku suhtes, samas resolutsiooni p 2 kohaselt

rahuldas kohus kohustamisnõude ainult puudutatud isiku II suhtes. Kohus oleks pidanud jätma

avaldaja nõude puudutatud isiku I kohustamiseks kas läbivaatamata või rahuldamata ning

vastav otsustus oleks pidanud ühemõtteliselt tulenema ka määruse resolutsioonist.

31. Avaldaja kohustamisnõue puudutatud isiku I vastu oleks tulnud läbivaatamata jätta, kuna

tegemist on TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatud olukorraga. Puudutatud isiku I jaoks on nõude

läbivaatamata jätmise taotluse õiguspärane lahendamine oluline, sest kohustamisnõude läbi

vaatamata jätmise korral tuleks kohustamisnõude esitamisega seotud menetluskulud jätta TsMS

§ 168 lg 2 ja § 172 lg 1 kohaselt avaldaja enda kanda.

32. Kahjunõude eeldused ei ole täidetud ning esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks.

32.1. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata puudutatud isiku I vastuväitega, et puudutatud

isik I oli parkimiskoha välja üürinud ning ei olnud teadlik sellest, et hoolimata sellest võib

lugeda omanikku isikuks, kes vastutab ka üürniku tegevuse eest. Kohus oleks vaidlust

lahendades pidanud arvestama sellega, et avaldaja oleks võinud ligipääsu soojasõlme ruumile

saada, kui oleks tasunud ligipääsu saamiseks vajalikud kulutused, nagu avaldajale pakuti või

teisaldanud üürniku sõiduki (kas tervikuna või osaliselt liigutades). Soojasõlme ruumi ette

parkimise puhul selliselt, et ruumi sissepääs ei olnud võimalik, oli tegemist üksikjuhtumiga,

mitte süstemaatilise pahatahtliku tegevusega. Puudutatud isikule I on pandud ebamõistlik

vastutus kolmanda isiku tegevuse eest, mida puudutatud isik I ei saanud kuidagi mõjutada.

32.2. Kohus jättis täielikult tähelepanuta puudutatud isiku I vastuväited selle kohta, et kahju

tekkimine avaldajale ei olnud puudutatud isiku I jaoks ettenähtav. Avaldaja on ise endale

tekitanud kulutusi õigusabile ilma vastava vajaduseta, vähemalt ei olnud selleks vajadust

ulatuses, milles avaldaja õigusteenust tellis. Avaldajale oli teada puudutatud isiku I seisukoht:

„Andke teada, kas ettepanek sobib ja kui ei sobi, siis palun pöörduge kohtusse.“ Seega pidi

avaldaja olema juba 12.01.2020 teadlik, et pooltevaheline kohtuväline arutelu ei vii lahenduseni

ja tuleb soovi korral pöörduda kohtu poole. Seetõttu tuleb pidada põhjendamatuks ja hea usu

põhimõttega vastuolevaks seda, et sama nõuet korrati ja püüti väidetavalt edastada samal viisil,

mida avaldaja juba väidetavalt mitmel korral teinud oli. Puudutatud isik I ei ole seesuguse kahju

2-20-6405

eest vastutav. Asjas tuleb arvestada ka sellega, et puudutatud isikul I ei olnud võimalik olukorda

mõjutada. Avaldajale edastati üürniku kontaktandmed. Samuti saanuks avaldaja esitada nõude

kohtule ja vajadusel nõuda esialgset õiguskaitset. Avaldaja on enne nõudekirja esitamist teinud

avalduse politseile ja saanud vastuseks, et tegemist on tsiviilasjaga ja kokkuleppele

mittejõudmise korral tuleb pöörduda kohtu poole. Need kõik asjaolud olid avaldajale teada.

Seega ei olnud õigusteenuse tellimine sellises mahus vajalik ja põhjendatud, mistõttu ei ole

põhjendatud kulude nõudmine puudutatud isikutelt.

33. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti puudutatud isikute kanda proportsioone

määramata.

33.1. Enamus menetluskulusid on seotud puudutatud isikuga II, mistõttu on ebaõiglane jätta

kulud puudutatud isiku I kanda. Kohus oleks pidanud hindama, millised menetluskulud on

tekkinud kummagi puudutud isikuga seoses ning sellest lähtuvalt jaotama menetluskulud. On

äärmiselt ebaõiglane, et menetlusdokumentide kättetoimetamise, tõlkimise jms seonduvad

kulud on jäetud puudutatud isiku I kanda, kuigi need on seotud ainult puudutatud isiku II

osalemisega menetluses.

33.2. Kohus jättis tähelepanuta selle, et pärast kohtusse pöördumist ei ole soojasõlmele

ligipääsuks takistusi tehtud. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et tal pärast kohtumenetluse

alustamist oleks ligipääs takistatud olnud.

33.3. Menetluskulude puudutatud isiku I kanda jätmine ei ole vaidluse asjaolusid arvestades

põhjendatud isegi juhul, kui kohus jätab avalduse põhinõuetes vaidlustatud määruse muutmata.

33.4. Menetluskulude

jaotuse

määramisel

peab

kohus

lähtuma

kaalutlusõigusest.

Kohtumäärusest ei nähtu, millistel kaalutlustel jõudis kohus järeldusele, et õiglane oleks jätta

menetluskulud mõlema puudutatud isiku kanda, ilma kulude jaotuse proportsioone kindlaks

määramata. Kohus ei ole poolte huve üldse kaalunud ning on seega rikkunud menetlusõigust.

Menetlusosaliste seisukohad

34. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, kuid

palus parandada määruse resolutsioonis ilmne ebatäpsus ja märkida, et menetluskulud jäävad

solidaarselt puudutatud isikute kanda.

35. 17.11.2021 määrusega parandas maakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 5 ja

luges selle õigeks järgmises sõnastuses „Menetluskulud jätta solidaarselt Andmekaitse OÜ ja

CH International LLC kanda“. Parandusmääruse osas ei ole puudutatud isik I seisukohta ega

kaebust esitanud.

36. Puudutatud isik II määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

Menetluse edasine käik

37. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

38. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1,

määrates, et kohustamisnõue kuulub rahuldamisele puudutatud isiku II suhtes ja kahju

hüvitamise nõue solidaarselt puudutatud isikute suhtes. Muus osas jääb maakohtu määrus

2-20-6405

muutmata. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva

resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

39. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohtu määruse on vaidlustanud

puudutatud isik I kahjuhüvitise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas

on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause

koostoimes jõustunud. Seega saab ringkonnakohus maakohtu lahendit kontrollida üksnes

puudutatud isiku I suhtes tehtud osas.

40. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni

punktis 1 üldiselt märkinud, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada mõlema puudutatud isiku

suhtes, on maakohus järgnevates punktides märkinud selgelt, milline nõue millise puudutatud

isiku suhtes rahuldatakse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline resolutsiooni sõnastamine

muutnud määrust vastuoluliseks või ebaõigeks, kuid selguse huvides täpsustab ringkonnakohus

maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1, määrates, et kohustamisnõue kuulub rahuldamisele

puudutatud isiku II suhtes ja kahju hüvitamise nõue solidaarselt mõlema puudutatud isiku

suhtes.

41. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määrusega muus osas täielikult ja ei pea

TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 juhindudes vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata.

Puudutatud isik I on määruskaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on

vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega käsitlenud, ja puudub vajadus maakohtu

põhjenduste kordamiseks käesolevas määruses. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist või menetlusnormide rikkumist, sh hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte

olulist rikkumist, ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Vastuseks kaebusele

märgib kolleegium järgmist.

42. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata sellele, et kohustamisnõude saab

parkimiskoha omanikuvahetusest tulenevalt rahuldada üksnes määruse tegemise ajal

parkimiskoha omanikuks oleva puudutatud isiku II suhtes, ei pidanud kohus seetõttu avaldust

selles osas puudutatud isiku I suhtes jätma läbivaatamata või rahuldamata. Puudutatud isik I

peab seda ekslikult oluliseks menetluskulude jaotuse määramisel. Puudutatud isiku I viidatud

TsMS § 168 lg 2 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda olukorras, kus hagi jääb

läbivaatamata hagejast tulenevatel põhjustel. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud.

Avaldaja kohustamisnõue rahuldati, mistõttu selle nõudega seotud menetluskulude avaldaja

kanda jätmine ei ole kuidagi põhjendatud. Asja menetlemisega seotud kulude kandmise eest

vastutavad aga õiguseellane ja õigusjärglane TsMS § 166 järgi solidaarselt, nagu maakohus

lõppkokkuvõttes kulud ka jaotas.

43. Vastupidiselt puudutatud isiku I seisukohale on ringkonnakohtu hinnangul kahju

hüvitamise nõude rahuldamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi täidetud ja maakohtu

sellekohane järeldus on õige. Maakohus leidis õigesti, et asjaolu, et puudutatud isik I väidetavalt

üüris parkimiskoha välja, ei mõjuta omaniku kohustust kasutada oma eriomandit kooskõlas

teiste korteriomanike huvidega. Põhjendamatu on väide, et puudutatud isik I ei teadnud, et

parkimiskoha omanik vastutab üürniku tegevuse eest. Seaduse mittetundmine ei anna alust jätta

kahjuhüvitis välja mõistmata. Ringkonnakohus ei nõustu, et puudutatud isikule I on pandud

ebamõistlik vastutus kolmanda isiku tegevuse eest, mida puudutatud isik I ei saanud mõjutada.

Puudutatud isik I pidi parkimiskoha omanikuna olema teadlik enda õigustest ja kohustustest

eriomandi kasutamisel, sh kohustusest tagada juurdepääs elamu soojussõlmele. Parkimiskoha

suhtes üürilepingu sõlmimine ei vabastanud puudutatud isikut I omaniku kohustustest.

2-20-6405

Üürnikul ei saanud olla parkimiskoha kasutamisel suuremaid õigusi kui omanikul. Asjaolu, et

puudutatud isik I jättis üürilepingu sõlmimisel üürniku teavitamata vajadusest tagada

juurdepääs elamu soojussõlmele, oli puudutatud isiku I risk.

44. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks pidanud kahjunõude lahendamisel arvestama

sellega, et avaldaja oleks võinud saada ligipääsu soojasõlme ruumile, kui ta oleks tasunud

ligipääsu saamiseks vajalikud kulutused või teisaldanud üürniku sõiduki. Maakohus tuvastas,

et puudutatud isiku I seatud tingimused elamu soojussõlmele juurdepääsu võimaldamiseks olid

ilmselgelt põhjendamatud ja ebamõistlikud. Ringkonnakohus nõustub sellega. Avaldaja ei pea

kandma lisakulusid üksnes seetõttu, et puudutatud isik I ei teavitanud üürilepingu sõlmimisel

parkimiskoha üürnikku, et parkimiskoha kasutamisel tuleb tagada juurdepääs elamu

soojussõlmele. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et tegemist oleks olnud üksikjuhtumiga.

Puudutatud isik I ei ole enda väidet kohtule usutavaks teinud.

45. Põhjendamatu on puudutatud isiku I vastuväide, et kahju tekkimine avaldajale ei olnud tema

jaoks ettenähtav. Maakohus on sellele väitele põhjalikult vastanud ja ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega täielikult ning ei pea vajalikuks maakohtu seisukohti korrata. Nii

kohtueelse õigusabi kasutamine kui ka kohtutäituri abil nõudekirja kättetoimetamine ja fakti

tuvastamine olid praegustel asjaoludel põhjendatud.

46. Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

esine

aluseid

ka

kahjuhüvitise

vähendamiseks

õigusabikulude ega kohtutäituri kuludega seonduvalt. Maakohus on mõlema kahju hüvitise

komponendi puhul põhjalikult analüüsinud kulu tekkimise vajadust ja põhjendatust ning õigesti

järeldanud, et kohtueelsed kulud olid tekkinud puudutatud isiku I tegevuse või tegevusetuse

tõttu.

47. Nõustuda ei saa määruskaebusega menetluskulude jaotuse vaidlustamisel. Maakohus ei

rikkunud diskretsiooni, kui jättis TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kulud solidaarselt

puudutatud isikute kanda. Lisaks, nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis, vastutavad asja

menetlemisega seotud kulude kandmise eest õiguseellane ja õigusjärglane TsMS § 166 järgi

solidaarselt. Selline jaotus ei ole puudutatud isiku I suhtes ebaõiglane, vaatamata sellele, et

kohustamisnõue rahuldati puudutatud isiku II suhtes. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I

takistas avaldajal juurdepääsu elamu soojussõlmele. Puudutatud isik I ei ole teinud usutavaks

enda väidet, et pärast kohtusse pöördumist ei ole soojussõlmele ligipääsuks takistusi tehtud.

Asjaolu, et menetluse ajal on vaidlusalune ese võõrandatud välismaisele isikule ja seetõttu on

avaldajal tekkinud täiendavad kulud menetlusdokumentide kättetoimetamise ja tõlkimisega, ei

tähenda, et vastavate kulude kandmise eest peab vastutama üksnes puudutatud isik II.

Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva vaidluse kõiki asjaolusid arvesse võttes igati õiglane,

et menetluskulude kandmise eest vastutavad puudutatud isikud solidaarselt.

48. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda.

49. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kuna maakohus ei ole

vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee

seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)