2-21-16039/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 25. mai 2022

Tsiviilasja number

2-21-16039

Tsiviilasi

Menetlusteenistus OÜ hagi Iisaku Autolammutus

OÜ

ja

Artur

Saariste

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusteenistus OÜ ja Aulis Paali määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. Menetlusteenistus OÜ (registrikood 14984589),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kai Villman

2. Aulis

Paal

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Tõnu Raidma

Vastustajad:

1. Iisaku Autolammutus OÜ (registrikood 10610314)

2. Artur Saariste (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus

Kiir

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Menetlusteenistus OÜ ja Aulis Paali

määruskaebused osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 10. märtsi 2022. a

määrus Aulis Paali kolmanda isikuna menetlusse

kaasamise osas ning saata tsiviilasi maakohtule

Iisaku Autolammutus OÜ ja Artur Saariste taotluse

Aulis

Paali

kolmanda

isikuna

menetlusse

kaasamiseks uueks lahendamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

määrab

kindlaks

maakohus

asjas

tehtavas

lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 216

lg 6).

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on Menetlusteenistus OÜ (hageja) hagi Iisaku Autolammutus OÜ

(kostja I) ja Artur Saariste (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostjad esitasid

26. novembril 2021 taotluse kuulata üle tunnistajana Kirsti Vaatsep, kuulata vande all üle kostja

II, nõuda välja Aulis Paali AS-i LHV Pank pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

väljavõte perioodi 16. maist 2019 kuni 30. juunini 2019 eest ning kaasata Aulis Paal menetlusse

kolmanda isikuna.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus jättis 10. märtsi 2022. a määrusega kostjate taotluse Kirsti Vaatsepa

tunnistajana üle kuulamiseks rahuldamata, rahuldas kostjate taotluse Artur Saariste vande all

üle kuulamiseks, kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel Aulis

Paali, märkides, et Aulis Paalil tuleb esitada kohtule enda AS-i LHV Pank pangakonto

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi 16. maist 2019 kuni 30. juunini 2019

eest 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

Maakohus leidis, et kostjate taotlus Aulis Paali kolmanda isikuna kaasamiseks on põhjendatud,

maakohus rahuldas taotluse ning kaasas Aulis Paali menetlusse kolmanda isikuna kostjate

poolel.

Kostjad

taotlesid

Aulis

Paalilt

AS-i

LHV

Pank

pangakonto

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtte perioodi 16. maist 2019 kuni 30. juunini 2019

eest välja nõudmist. Kostjad soovivad tõendada selle tõendiga asjaolu, et kostjate väidetud

laenu ülekanded on A. Paalile teostatud (sh selgitusega laen) ja A. Paali kontole laekunud ning

A. Paal on need vahendid kasutanud enda ja oma äritegevuse huvides. Kostjatel puudub

võimalus endal sellist tõendit esitada ja saada.

MÄÄRUSKAEBUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osaliselt kolmanda isiku kaasamise osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega

jätta kostjate taotlus A. Paali menetlusse kaasamiseks rahuldamata.

Maakohus on rikkunud TsMS § 213 lg 1, § 216 lg 1–3. Kolmanda isiku kaasamine menetlusse

eeldab poole nõuet kolmanda isiku vastu kas lepingu rikkumisest tulenevalt, kahju hüvitamisest

tulenevalt või hüvitamiskohustusest vabastamise nõude esitamisest tulenevalt või siis kolmanda

isiku nõuet poole vastu. Need asjaolud peab kohtu ette tooma ning neid põhistama see pool, kes

kaasamist taotleb. Kostjad pole põhistanud võimaliku õigussuhte olemasolu A. Paali vastu, et

oleks täidetud TsMS § 216 lg 1 eeldus tema menetlusse kaasamiseks. Nõudeõiguse olemasolu

põhistamine on üldsõnaline, esile ei ole toodud konkreetseid asjaolusid ja summasid.

Kostjad ei saa tugineda asjaolule, et kostjal I võib olla nõue A. Paali vastu 25 390 eurot 49 senti,

kuna selle summa osas ei ole hagi kostjate vastu esitatud. Samuti asjaolu, et äriühingul Artsar

Auto OÜ võib olla nõue A. Paali vastu, ei saa olla asjakohane, kuna Artsar Auto OÜ ei ole

käesolevas menetluses menetlusosaliseks ning tema võimalikud nõuded A. Paali vastu ei saa

omada tähendust käesoleva hagi eseme suhtes.

Juhul, kui nõue A. Paali vastu oleks olemas, on arusaamatu, miks kostjad ei esita protsessuaalset

tasaarvestuse avaldust, kui selle esitamise eeldused on täidetud. Käesolevas menetluses ei ole

võimalik esitada vastuhagi, kuna hageja ei saa olla vastutav võimalike tekitatud kahjude eest

(juhul kui need esineksid). Samas ei keela keegi kostjatel esitada hagi A. Paali vastu ning

taotleda menetluse peatamist kuni käesolevas vaidluses kohtulahendi jõustumiseni juhul, kui

menetlus on seotud käesoleva menetlusega.

Maakohus on eiranud TsMS § 216 lg 3 nõuet. Kohus ei ole enne kaasamise otsustamist küsinud

kolmanda isiku arvamust menetlusse kaasamise osas ning on otsustanud kaasata ta menetlusse

ilma tema seisukohta välja selgitamata.

Maakohus on põhjendanud kaasamise vajadust üksnes sellega, et kohus leidis, et kostjate taotlus

on põhjendatud. Kohus ei saa kohtumääruses üksnes väljendada, et kaasamine on põhjendatud.

Kohus peaks põhjendama, miks kohus kolmanda isiku menetlusse kaasab ning milline nõue on

poolel kolmanda isiku vastu, mis on kaasamise eelduseks.

Taotlus kolmanda isiku kaasamiseks oli esitatud selge sooviga läbi kolmanda isiku menetlusse

kaasamise teha hageja poolele võimatuks taotleda A. Paali tunnistajana üle kuulamine. A. Paali

kaasamine menetlusse kostjate poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna rikub poolte

võrdsuse põhimõtet. Kuna kohus on kaasanud A. Paali menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna kostjate poolel, tähendab see seda, et juhul kui A. Paal esitab menetluses

seisukohti/avaldusi, siis saab neid arvestada üksnes TsMS § 214 lg 2 sätestatud ulatuses ehk

ainult kostjate positsioonist lähtuvalt. Kolmanda isiku seletus ei ole tõendiks TsMS § 229 lg 2

järgi. Seega kolmanda isikuna A. Paali menetlusse kaasamisel üksnes kostjate poolel võimaldab

kohus, et A. Paali seisukohti ning avaldusi saaks arvestada üksnes kostjate seisukohaga

kooskõlas ning A. Paali selgitused ei saa olla tõendiks vaidlusaluste asjaolude osas.

4. Kolmas isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega maakohus kaasas A. Paali kolmanda isikuna menetlusse kostjate poolel

ning teha asjas uus määrus, millega jätta A. Paal kolmanda isikuna kostjate poolel menetlusse

kaasamata või alternatiivselt kaasata A. Paal menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

hageja poolel. A. Paal palub jätta menetluskulud kostjate kanda.

Maakohus ei küsinud enne kolmanda isiku kaasamise määruse tegemist A. Paali seisukohta

tema kaasamise osas menetlusse kolmanda isikuna ega saatnud talle enne kohtumääruse

tegemist avaldust kolmanda isikuna kaasamise kohta. Arvestades käesoleva vaidluse pooli, ei

saa A. Paal olla menetlusse kaasatud mitte kostjate, vaid hageja poolel. A. Paal toetab

menetluses hageja positsiooni. A. Paal on hagetava nõude hagejale loovutanud ning hageja

osaleb menetluses tema eriõigusjärglasena, seega kolmanda isiku positsioon on seotud

hagejaga, mitte kostjatega. Alternatiivselt peaks A. Paal olema kaasatud menetlusse nii hageja,

kui ka kostjate poolel.

Hageja ja A. Paali vahelise nõude loovutamise lepingust tulenevad asjaolud välistavad kostjate

võimalikud nõuded A. Paali vastu.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

4. Kostjad vaidlesid hageja ja kolmanda isiku A. Paali määruskaebustele vastu.

Pooltel puudub vaidlus selle üle, et vaidluse lõppemiseni peatuvad kaasatud kolmanda isiku

suhtes kostjate nõuete aegumistähtajad, millised võivad isiku kaasamata jätmisel seoses

käesoleva menetluse kestvusega saabuda. A. Paalile vaidlusaluse laenu arvelt üleantud

summade tagasinõue aeguks juunis 2022. a. Menetlusökonoomiliselt ei ole põhjendatud hageja

soovitus esitada hagi A. Paali vastu nn igaks juhuks ja paluda selle menetlemine peatada.

A. Paalil puudub ja puudus nõue kostjate vastu, kuna see oligi A. Paali ja kostjate kokkuleppe

sõlmimise eeltingimuseks. Vaidlus on põhjustatud just kolmanda isiku A. Paali poolt seoses

olematu nõude loovutamisega hagejale. Laen oli võetud A. Paali palvel ning A. Paali poolt ära

tarvitatud ning käesoleval ajal nõuab A. Paali õigusjärglane üleantu topelt hüvitamist.

Kostja II korraldas kolmanda isiku A. Paali palvel tulevase laenu arvel esimese väljamakse

A. Paalile ning see kanti A. Paalile üle Artsar Auto OÜ (kostja II ainuomandis olev äriühing)

pangakontolt. Vastav eelnevalt väljamakstud osa peetigi kostja I poolt kinni laenust, milline

võeti A. Paali huvides ja kasuks.

Hageja sisuliselt tunnistab, et A. Paal on saanud laenu kätte 25 390 eurot 49 senti, kuid

ähvardab, et esitab kohtule ka selles osas nõude suurendamise avalduse kostjate vastu.

Kolmandal isikul on õigus valida, kas ta toetab menetluses hagejat või kostjat.

Hageja väited, et kohus saab kolmanda isiku väiteid arvestada üksnes TsMS § 214 lg 2

sätestatud ulatuses, ehk ainult kostjate positsioonist lähtuvalt, mis rikub poolte võrdsuse

põhimõtet, on arusaamatud. Hageja ei ole soovinud kolmanda isiku kaasamist, sh enda poolel

ja ei ole soovinud A. Paali tunnistajana ülekuulamist.

Kolmas isik ei vaidle sisuliselt kostjate taotlusele tema menetlusse kaasamiseks vastu.

Olukorras, kus hageja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks puudub ja kolmas isik saab valida

poole peale kaasamist, puudub õiguslik põhjendus maakohtu määruse vaidlustamiseks. Kolmas

isik saab teha oma valiku peale kaasamist ning selleks ei pea tühistama maakohtu määrust.

Määruskaebusest ei selgu, kas kolmas isik soovib ise menetlusse astuda. Seda küsimust saab

lahendada maakohus.

Hagi rahuldamise korral peavad kostjad tasuma kohustuse, milline oli kolmandale isikule juba

tasutud. Asjaolu, et kolmas isik on võõrandanud hagejale olematu nõude ei tähenda

automaatselt hageja positsiooni valikut.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kolmanda isiku määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt

ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule kostjate taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks

uueks lahendamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3).

6. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebustes ei vaidlustata maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis kostjate

taotluse Kirsti Vaatsepa tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata, rahuldas kostjate taotluse

Artur Saariste vande all ülekuulamiseks ning kohustas A. Paali esitama A. Paali AS-i LHV

Pank pangakonto väljavõtte. Seega on maakohtu määrus selles osas jõustunud ning

ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 teine lause).

7. Kostjad esitasid 26. novembril 2021 taotluse A. Paali kolmanda isikuna menetlusse

kaasamiseks.

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse

kaasata poole taotlusel. TsMS § 216 lg 1 kohaselt võib pool, kes kohtuvaidluse lahendamise

korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest

tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust

eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni

või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale

kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.

TsMS § 216 lg 3 sätestab, et kohus toimetab avalduse kätte kolmandale isikule ja teatab

avaldusest teisele poolele ning annab neile tähtaja seisukoha võtmiseks.

Maakohus kaasas kolmanda isiku menetlusse ilma, et oleks TsMS § 216 lg 3 kohaselt

toimetanud avalduse kolmandale isikule kätte ja andnud talle tähtaja seisukoha võtmiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud TsMS § 216 lg 3 sätestatud menetlusnormi,

andmata kolmandale isikule võimalust omapoolsete seisukohtade esitamiseks enne tema

menetlusse kaasamist. Kuigi iseenesest ei pruugi selline rikkumine alati viia kolmanda isiku

kaasamisavalduse ebaõigele lahendamisele, tuleb käesoleval juhul maakohtu määrus tühistada

ning taotlus tuleb saata uueks lahendamiseks järgnevatel põhjendustel.

8. TsMS § 216 lg-test 4 ja 6 ning §-dest 463–465 tuleneb, et kolmanda isiku kaasamine tuleb

lahendada kirjaliku põhjendatud määrusega.

Ringkonnakohus nõustub hageja määruskaebuses esitatud väitega, et normidele viitamine ja

nentimine, et kostjad on kaasamist maakohtu hinnangul põhistanud, ei ole määruse

põhjendamiskohustuse täitmine menetlusseadustiku mõttes. TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt

peab kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, olema märgitud mh ka

põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.

Vaidlustatud määrusest ei nähtu ühtegi maakohtu põhjendust, miks maakohus leidis, et A. Paali

kolmanda isikuna kaasamine oleks põhjendatud. Vaidlustatud määrusest ei nähtu ka

põhjendusi, mille alusel kostjad A. Paali kaasamist on taotlenud. Hageja vaidles kolmanda isiku

kaasamisele vastu nii kirjalikult 15. detsembri 2021 menetlusdokumendis kui ka suuliselt 14.

veebruaril 2022 toimunud kohtuistungil. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused hageja

vastuväidetega mittenõustumise kohta. Maakohus jättis kostjate taotluse A. Paali kaasamiseks

14. veebruaril 2022 toimunud kohtuistungil lahendamata, märkides, et otsustab taotluse

lahendamise siis, kui kõik dokumendid on saabunud. Vaidlustatud määruses puuduvad

selgitused kohtu poolt nõutud dokumentide ja taotluse rahuldamise seose kohta.

TsMS § 465 lg 2 p-s 8 kehtestatud põhjendused on olulised selleks, et kõrgema astme kohus

saaks kontrollida alama astme kohtu määruse seaduslikkust. Põhjendused on olulised ka selleks,

et menetlusosaline saaks kaebeõigust teostada, st menetlusosaline saaks hinnata, kas ta nõustub

kohtumäärusega või mis on konkreetses määruses sellist, mis teeb selle õigusvastaseks.

Määruse tegemisele ja määruse põhjendamisele kohaldatakse kohtuotsuse tegemise ja

kohtuotsuse põhjendamise kohta sätestatut (§ 442 lg 8) ning selles osas kujunenud

kohtupraktikat. Määruse põhjendustest peab nähtuma, mis küsimust lahendatakse, millise

õigusnormi alusel tuleb konkreetne küsimus lahendada, mis eeldused vastavast õigusnormist

tulenevad, kellel menetlusosalistest lasub vastavate asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise

koormis, millised asjaolud on tõendamisele kuuluvad, sh millised asjaolud võtab tõendamisele

allutatud menetlusosalise vastaspool omaks ja millised asjaolud loeb kohus üldteadaolevaks

ning millised asjaolud kohus milliste tõendite alusel tuvastab. Määruse põhjendustes peab

kohus võtma seisukoha kõigi menetlusosaliste poolt määruse osas esitatud faktiväidete osas.

Kui otsuses tuleb maakohtul seisukoht võtta kõigi menetlusosaliste poolt esitatud faktiväidete

osas, siis määruses tuleb kohtul seisukoht võtta kõigi menetlusosaliste poolt määruskaebuse

osas esitatud faktiväidete osas (V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga (koost).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne II. Juura 2017 - § 465/3.3., j, k).

9. Kuivõrd vaidlustatud kohtumääruses puuduvad põhjendused kolmanda isiku kaasamise

põhjendatuse ja vajaduse kohta, sh hinnang kostjate põhjendustele, hageja vastuväidetele ja

kuivõrd maakohus ei ole taotlust kolmandale isikule edastanud, siis ka tema vastuväited, siis ei

saa ringkonnakohus puudust ise kõrvaldada ega hinnata maakohtu määruse seaduslikkust ega

põhjendatust ning asi tuleb saata maakohtule tagasi taotluse uueks lahendamiseks.

Taotluse uuel lahendamisel tuleb maakohtul hinnata, kas A. Paali kolmanda isikuna menetlusse

kaasamine on põhjendatud. Maakohus peab kontrollima, kas TsMS § 216 lg 1 eeldused on

täidetud, kostja poolt esitatud taotlusest seda järeldada ei saa.

Kuigi hageja ei ole A. Paali kolmanda isikuna enda poolel menetlusse kaasamist taotlenud, ei

välista see A. Paali menetlusse kaasamist hageja poolel. Ringkonnakohtu hinnangul saab A.

Paali määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust kaasata ta menetlusse hageja poolel pidada

kolmanda isiku avalduseks enda menetlusse kaasamiseks TsMS § 215 lg 1 mõttes. Vajadusel

saab maakohus nõuda kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi. Ringkonnakohus märgib, et

Riigikohus on jaatanud kolmanda isiku menetlusse kaasamist ka kummagi menetlusosalise

poolel TsMS § 216 lg-te 1 ja 4 alusel (Riigikohtu 22. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-122-11, p 15) eeldusel, et mõlemad pooled kaasamist enda poolel taotlenud.

Samuti tuleb hinnata hageja väidet TsMS § 214 lg 2 kohaldamise kohta, s.o et kolmanda isiku

avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul,

kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel

kolmas isik menetluses osaleb. Kolmas isik kinnitas määruskaebuses, et ta toetab hageja

positsiooni. TsMS § 214 lg 2 teise lause mõtte kohaselt menetlusosalise ja tema poolel

menetlusse kaasatud kolmanda isiku poolt tehtud menetlustoimingute vastuolu korral on

eesõigus poole tehtud toimingul ning iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlustoimingud,

taotlused või avaldused, mis on vastuolus poole tehtuga, on tühised ning kohtul ei ole lubatud

sellist toimingut põhimenetluse lahenduse juures arvesse võtta. Ka nt juhul, kui iseseisva

nõudeta kolmas isik annab ütlusi (§ 267 lg 1 mõistes menetlusosalise vande all antud ütlustena)

ning iseseisva nõudeta kolmanda isiku antud ütlused on vastuolus poole ütlustega, ei tohi kohus

iseseisva nõudeta kolmanda isiku ütlustele tugineda. Oluline on, et iseseisva nõudeta kolmanda

isiku menetlustoimingu eesmärk peab olema selle menetlusosalise, kelle poolel ta tegutseb,

positsiooni kaitsmine (V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga (koost). Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku kommenteeritud väljaanne II. Juura 2017 - § 214/3.3.3., a, b). Maakohtu tuleb

taotluse uuel lahendamisel sellega arvestada.

10. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. Menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke