2-19-127332/71 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25.05.2022, avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-127332

Tsiviilasja hind

Kohtuasi

4 759 eurot

Rannaauto KB OÜ hagi OÜ AAT Baltik vastu võla ja

viivise nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

Rannaauto

KB

OÜ

(reg.kood

11542632);

lepinguline esindaja S D, e-post: xxx

Kostja: OÜ AAT Baltik (reg.kood 11945885); e-post:

aat.baltik@gmail.com

Menetluse liik

Istung 11.05.2022

Resolutsioon

1. Rahuldada Rannaauto KB OÜ hagi OÜ AAT Baltik vastu.

2. Mõista OÜ-lt AAT Baltik Rannaauto KB OÜ kasuks välja võlgnevus 3 697,68 eurot

ja viivis 1 061,32 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

3. Jätta menetluskulud OÜ AAT Baltik kanda.

4. Määrata Rannaauto KB OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 320 eurot.

5. Mõista OÜ-lt AAT Baltik Rannaauto KB OÜ kasuks välja menetluskulud 1 320

eurot

6. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l AAT Baltik tasuda

Rannaauto KB OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 320 eurot)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kohtusse esitatud hagis mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 3 697,68 eurot ja

viivise 1 061,32 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse (dtl 27-34, 67-69, 128-130) ja selle täienduse kohaselt sõlmisid Rannaauto KB OÜ

juhatuse liige E R M K ja AAT BALTIC OÜ juhatuse liige A T suulise korvtõstuki rendilepingu

koos operaatoriga perioodiks alates 11.01.2016 kuni 10.03.2016 tunnihinnaga 22 eurot

(käibemaksuta) korvtõstuki kõrgusega kuni 21 m eest ja 25 eurot (käibemaksuta) korvtõstuki

kõrgusega 22 m eest.

Lepingu alusel esitas hageja teostatud tööde eest arve nr 1107 summas 696,66 eurot (dtl 35);

arve nr 1209 summas 875,16 eurot (dtl 36), arve nr 1245 summas 739,20 eurot (dtl 37), arve nr

1246 summas 813,12 eurot (dtl 38), arve nr 1247 summas 158,40 eurot (dtl 39), arve nr 1253

summas 89,76 eurot (dtl 40) ja arve nr 1312 summas 325,38 eurot (41). Arved olid arvestatud ja

esitatud teekonnalehtedel nr 004259, 004160, 004157, 003272, 004191, 004187,004193, 004197,

004200, 003461 ja 003476 märgitud tööde ulatuse alusel. Teekonnalehed esitati kostjale pärast

igakordset korvtõstuki renti, kostjal puudusid pretensioonid teekonnalehtedel märgitud tööde

ulatuse ja kvaliteedi kohta. Kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, s.o jättis esitatud arved

summas 3 697,68 eurot tähtaegselt tasumata. Hageja on arvestanud võlgnevuselt viivist seaduses

sätestatud määras kokku 1 061,32 eurot.

Kostja vastuväited ja nende põhjendused.

2. Kostja esitas 27.11.2019 vastuse hagile, milles ei tunnista hagi ning vaidleb sellele täies

ulatuses vastu. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et sõlmiti suuline leping korvtõstuki

rentimiseks koos operaatoriga märgitud hinnaga; hageja esitas kostjale teekonnalehed ja kostjal

puudusid pretensioonid teekonnalehtedel märgitud ulatuse ja kvaliteedi kohta. Samuti leidis

kostja, et kuna teekonnalehtedes puudub kostja seadusliku esindaja allkiri, ei ole selge, kes need

allkirjastas. Eeltoodust tulenevalt vaidlustas kostja ka viivisnõude ja selle arvestuse.

Kohtuotsuse põhjendused.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle,

millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS

231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldusest.

4. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg-le l sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg l kohaselt võib lepingu sõlmida

suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi. VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lg-te 1-3 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lõike 7

sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse

täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS 100 sätestab, et

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõude viivist.

Kohus loeb tsiviilasja materjalide ja hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste ja

tunnistaja antud ütlustega tõendatuks, et pooled sõlmisid suuliselt lepingu (dtl 35-41, 233, 234),

mille kohaselt kohustus hageja andma kostjale koos operaatoriga kasutada korvtõstuki

perioodiks alates 11.01.2016 kuni 10.03.2016 tunnihinnaga 22 eurot (käibemaksuta) korvtõstuki

kõrgusega kuni 21 m eest ja 25 eurot (käibemaksuta) korvtõstuki kõrgusega 22 m eest.

Korvtõstukit kasutati koos operaatoriga 11.01.2016, 14.01.2016, 18.01.2016, 20.01.2016,

29.01.2016, 05.02.2016, 06.02.2016, 08.02.2016, 11.02.2016, 12.02.2016, 13.02.2016,

15.06.2016, 18.02.2016, 19.02.2016, 20.02.2016, 23.02.2016, 09.03.2016 ja 10.03.2016.

06.12.2017, mille kohta on hageja väljastanud teekonnalehed (dtl 35-41). Korvtõstuki koos

operaatori kasutamise eest on hageja esitanud arve nr 1107 summas 696,66 eurot

maksetähtajaga 31.01.2016 (dtl 35; kasutamised 11.01.2016, 14.01.2016, 18.01.2016 ja

20.01.2016); arve nr 1209 summas 875,16 eurot maksetähtajaga 15.02.2016 (dtl 36; kasutamise

eest 29.01.2016 ja 05.02.2016), arve nr 1245 summas 739,20 eurot maksetähtajaga 26.02.2016

(dtl 37; kasutamise eest 06.02.2016, 08.02.2016, 11.02.2016 ja 12.02.2016), arve nr 1246

summas 813,12 eurot maksetähtajaga 26.02.2016 (dtl 38; kasutamise eest 13.02.2016,

15.02.2016, 18.02.2016 ja 19.02.2016), arve nr 1247 summas 158,40 eurot maksetähtajaga

26.02.2016 (dtl 39; kasutamise eest 20.02.2016), arve nr 1253 summas 89,76 eurot

maksetähtajaga 01.03.2016 (dtl 40; kasutamise eest 23.02.2016) ja arve nr 1312 summas 325,38

eurot maksetähtajaga 17.03.2016 (dtl 41; kasutamise eest 09.03.2016 ja 10.03.2016). Kostja ei

tasunud koos operaatoriga korvtõstuki kasutamise eest.

5. Kostja on vaidlustanud küll hagi terves ulatuses, kuid ei ole hageja poolt väljatoodud

asjaolusid ja neid tõendavatele tõenditele sõnaselgeid vastuväiteid esitanud ega oma vastuväiteid

tõendanud. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, et tal oleks õiguslik alus keelduda

hagis märgitud nõuete täitmisest või et ta oleks kohustuse täitnud. Riigikohus on 26.10.2021

otsuses tsiviilasja nr 2-19-7379 p-s 20 selgitanud, et kui hageja esitab tõendid enda väidetud

asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet

omakorda tõendada (vt RKTKo 6.02.2008 nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata

jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja

tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega

esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt RKTKo 21.06.2011 nr 3-2-1-55-11, p 13 ja

RKTKo 13.11.2017 nr 2-16-5564/52, p 17). Kuna kostja ei ole sõnaselgelt oma vastuväiteid

esitanud ega neid tõendanud, on kostja üldised vastuväited paljasõnalised ja tõendamata.

Arved nr 1107, 1209, 1245, 1246, 1247, 1253 ja 1312 kogusummas 3 697,68 eurot on täielikult

tasumata ning tasumata jätmisest tulenevalt on viivis 18.09.2016 seisuga 1 061,32 eurot (dtl 31).

6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab hagi. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus

summas 3 697,68 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras põhinõudelt summas 1 061

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus

TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138

lg 2 kohaselt muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 lg 1 järgi on menetlusvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist

menetlusosaliste esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale

tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS

§ 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka tööühiku hinna (s.o

tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTsKM nr 3-2-1-115-13, p 25).

Hageja menetluskulud on kokku 1 550 eurot. Summa koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust

summas 400 eurot ja esindajakuludest summas 1 150 eurot (km/ta). Hagejal on osutatud õigusabi

kokku 11,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot (km/ta). Kostja ei ole hageja menetluskuludele

vastuväidet esitanud. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt 25.09.2019 142,77 eurot (dtl 8) ja hagiavalduselt 257,33 eurot (dtl 44).

Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot on põhjendatud

menetluskulud, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohus arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu,

leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud aeg on vastavuses osutatud teenustega.

Kohus rõhutab, et hindas hageja menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning arvestas, et menetlus

kestis käesolevas tsiviilasjas üle kahe (2) aasta. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on

põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund käibemaksuta, ei pea kohus antud juhul

põhjendatuks. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on

14.11.2018 otsuse 2-15-10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul

on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus lepingulise

esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta. Seega

määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 80 eurot.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1 320 (400+11,5x80) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 320 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS

§ 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik