2-21-11244/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11244

Kohtuasi

X (X) avaldus Y suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.11.2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Mihkel Gaver (e-post:XXX)

Puudutatud

isik

(vastustaja):

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Risto Käbi (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 02.11.2021.a määrus osas, milles maakohus määras

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis X-lt välja Y

kasuks menetluskulud 8234 eurot ületavas osas ja teha selles osas uus määrus,

millega jätta puudutatud isiku Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

rahuldamata 8234 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu

02.11.2021.a määrus muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Jätta läbi vaatamata X avaldus Y suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks.

2.2. Rahuldada X 25.10.2021.a taotlus asendada käesoleva kohtumääruse

jõustumisel käesolevas kohtumääruses avaldaja nimi tähemärgiga „X“ ja mitte

avalikustada avaldaja isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid äratundmist

võimaldavaid andmeid.

2.3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.

2.4. Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.

2.5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-

lt välja Y kasuks menetluskulud summas 8234 eurot.

2-21-11244

2.6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda Y-le käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda.

5. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja

rahuldada puudutatud isiku Y taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Mõista avaldaja X-lt puudutatud isiku Y kasuks välja menetluskulud

540 eurot. Jätta puudutatud isiku Y menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

rahuldamata 1332 euro ulatuses.

6. Avaldaja X on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 18.07.2021.a Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohaldada tema

eraelu puutumatuse kaitseks lähenemiskeeldu Y (puudutatud isik) suhtes ning jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse 26.07.2021.a määrusega ning küsis puudutatud

isikult avaldusele seisukohta. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

3. Avaldaja esitas 11.10.2021.a Harju Maakohtule taotluse, milles teatas, et soovib avalduse

tagasi võtta ja palus jätta avalduse TsMS § 424 lg 1 alusel läbi vaatamata. Taotluse põhjenduste

kohaselt kahjustaks avalik menetlus käesolevas tsiviilasjas avaldaja ja tema alaealise lapse

eraelu puutumatust.

4. Puudutatud isikul ei olnud vastuväited avalduse tagasi võtmise osas, kuid ta ei nõustunud

taotluse põhjendustega, leides, et avaldaja on esitanud põhjendamatu avalduse, millest on ka

ise nüüdseks aru saanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 02.11.2021.a määrusega avalduse läbi vaatamata, rahuldas avaldaja

25.10.2021.a taotluse asendada käesoleva kohtumääruse jõustumisel kohtumääruses avaldaja

nimi tähemärgiga „X“ ja mitte avalikustada avaldaja isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid

äratundmist võimaldavaid andmeid; jättis kõik menetluskulud avaldaja kanda; määras kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks

välja menetluskulud summas 9388,40 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt

2-21-11244

menetluskuludelt tuleb avaldajal puudutatud isikule tasuda kohtulahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kannab hagita menetluses vastavalt TsMS § 172 lg-

le 1 menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

7. Kohus leidis, et kuigi käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega, on kohus jätnud

avalduse TsMS 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja seega on põhjendatud menetluskulude

avaldaja kanda jätmine TsMS § 168 lg 2 alusel. Kohus märkis, et TsMS § 172 lg-st 1 ei tulene

kohtu kohustust jätta menetluskulud tingimata puudutatud isiku kanda, vaid viidatud säte annab

kohtule võimaluse jaotada menetluskulud nii nagu see kõiki asjaolusid arvesse võttes kohtu

hinnangul õiglane on. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud kohtule avalduse lähenemiskeelu

kohaldamiseks, mille ta on menetluse kestel soovinud tagasi võtta. Riigikohus on 04.06.2012.a

kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12 asunud seisukohale, et hagita menetluse avalduse läbi

vaatamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel

avaldaja kanda (p 14).

8. Kohtu hinnangul ei anna avaldaja 25.10.2021.a menetlusdokumendis esitatud väited, et

puudutatud isiku näol on tegemist jõuka inimesega ja avaldaja on üksnes palgatöötaja ning

kolme lapse ema ja ta on puudutatud isiku tegevuse tõttu kasutanud ohvriabiteenust, alust

menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks. Avaldaja pidi kohtu poole pöördumisel

arvestama, et kohtusse pöördumisega kaasnevad nii talle kui vastaspoolele menetluskulud.

Avaldaja pidi arvestama võimalusega, et asja lahendamisel võivad kohtukulud jääda tema

kanda. Seega ei saa menetluskulusid jätta puudutatud isiku kanda üksnes seetõttu, et tal võib

olla avaldajast rohkem vara. Kohus leidis, et menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks

ei anna alust ka avaldaja väide, et ta on puudutatud isiku ohver ja puudutatud isik hirmutab ning

survestab avaldajat. 25.10.2021.a menetlusdokumendi punktis 13.6 on avaldaja märkinud, et

esitas taotluse avalduse tagasivõtmiseks vabatahtlikult.

9. Puudutatud isik on kohtule esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas

9440 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale vastuväited,

leides, et puudutatud isiku menetluskulud on ülepaisutatud, menetlusdokumentide koostamisele

kulunud aeg osaliselt ebamõistlik ja põhjendamatu.

10. Puudutatud isiku menetluskulud koosnevad äriregistri väljavõtte kulust 5 eurot ja

õigusabikuludest summas 9435 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on

puudutatud isiku lepinguline esindaja osutanud puudutatud isikule õigusabi 52 tunni ja 25

minuti ulatuses tunnitasu määraga 150 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Puudutatud isiku

menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud kliendiga nõupidamisest 12

minutit; avaldaja 18.07.2021.a esialgse õiguskaitse taotluse ja sellele lisatud dokumentide

analüüsimisest ja puudutatud isiku vastuse koostamisest ning tõendite komplekteerimisest

kokku 18 tundi ja 24 minutit; avaldusele vastuse koostamisest ja täiendavate tõendite

esitamisest 4 tundi ja 24 minutit; õigusliku hinnangu kujundamisest, kliendilt saadud võimalike

tõenditega tutvumine 12 minutit; avaldaja 25.08.2021.a seisukoha ja lisade läbitöötamisest,

positsiooni kujundamisest ja tõenditega tutvumisest 2 tundi 30 minutit; puudutatud isiku

09.09.2021.a vastuse koostamisest kokku 9 tundi 24 minutit; nõupidamisest kliendiga 12

2-21-11244

minutit; istungiaja kooskõlastamisest kohtuga 6 minutit; avaldaja 20.09.2021.a taotlusega

tutvumisest, vastuse koostamisest 3 tundi 24 minutit; suhtlusest kohtuga istungi planeerimise

küsimuses 6 minutit; Harju Maakohtu 06.10.2021.a määrusega tutvumisest 6 minutit; avaldaja

04.10.2021.a taotluse läbitöötamisest, positsiooni kujundamisest, vastuväidete koostamisest,

kliendiga suhtlemisest 1 tund 13 minutit; tööst tõenditega 30 minutit; kohtuistungiks

ettevalmistamisest ja tööst tõenditega 3 tundi; 11.10.2021 kohtuistungil osalemisest 30 minutit;

avaldaja 11.10.2021.a taotluste analüüsimisest, positsiooni kujundamisest 30 minutit ja

puudutatud isiku seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamisest 2 tundi.

11. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik kohtule esitanud kinnistusraamatu

väljavõtte. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus nimetatud tõendi saamise kulu 5 eurot TsMS §

138 lg-le 2 ja § 143 p-le 2 tuginedes põhjendatud kuluks.

12. TsMS § 175 lg-le 1 tuginedes leidis kohus, et puudutatud isiku menetluskulud on mõistlikud

ja põhjendatud. Kohus oli seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud puudutatud isiku

lepingulise esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust,

avalduse ja avaldaja täiendavalt esitatud seisukohtade, vastuste ja taotluste sisu ja mahtu ning

neis sisalduvaid õiguslikke probleeme. Avaldaja väited, et menetluskulud on ülepaisutatud ja

puudutatud isiku poolt menetluses esitatud dokumentide sisu ja mahukuse põhjal on alust

arvata, et toimingute peale ei saanud kuluda nii palju aega, on üldsõnalised ja põhjendamata.

Avaldaja on märkinud, et ei nõustu 10.08.2021.a vastuse koostamise ja avaldaja 20.09.2021.a

taotlusega tutvumise ja vastuse koostamise ajakuluga, kuna 10.08.2021.a vastus on suures osas

kattuv esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud seisukohaga ning 20.09.2021.a toimingute puhul

jääb arusaamatuks, milliste täiendavate tõenditega puudutatud isiku esindaja on töötanud.

Kohtu hinnangul on puudutatud isiku esindaja esitatud 10.08.2021.a vastus argumenteeritud

ning selle koostamise ajaline kulu vastab puudutatud isiku esindaja poolt nimetatud ajakulule.

Avaldaja 20.09.2021.a taotlusega tutvumise, sellele vastuse koostamise ja täiendavate

tõenditega töötamise osas on avaldaja ise märkinud, et talle ei ole teada, milline ajahulk on

kulunud tõenditega töötamiseks, kuid sellest hoolimata on avaldaja pidanud kõigi toimingute

tegemise põhjendatud ajakuluks 2 tundi.

13. Kohus nõustus avaldaja märkusega, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas välja

toodud ajakulu 52 tundi ja 25 minutit ei ühti tabelis märgitud toimingute kestvuse ajakuluga.

Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute ajakulu kokku liitmisel

on ajakuluks 52 tundi ja 13 minutit, mitte 52 tundi ja 25 minutit. Seega pidas kohus puudutatud

isiku esindaja ajakulu põhjendatuks 52 tunni ja 13 minuti ulatuses.

14. Kohus leidis, et puudutatud isiku esindaja tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) on

mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.

15. Kohus leidis, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt ja avaldajalt tuleb puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud

7819,50 eurot, millele lisandub käibemaks 1563,90 eurot, kokku 9383,40 eurot. Puudutatud

isiku taotluse lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramiseks jättis kohus rahuldamata 51,60

euro (9435 – 9383,40=51,60) ulatuses. Kokku mõistis kohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks

välja menetluskulud 9388,40 eurot (5+9383,40).

Määruskaebus

16. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

mõisteti avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 9388,40 eurot ja teha

2-21-11244

tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isiku

kanda või alternatiivselt poolte endi kanda või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks

menetlemiseks uues kohtukoosseisus.

17. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud põhjendamatult avaldaja ja

puudutatud isiku menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt avaldaja kanda, arvestades, et

tegemist ei ole hagimenetlusega ning kohaldada tuleks hagita menetlust reguleerivaid sätteid.

Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172. Avaldaja ei nõustu kohtu

seisukohaga, et hagita asjades, kus kohus on jätnud avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi

vaatamata, on põhjendatud menetluskulude avaldaja kanda jätmine TsMS § 168 lg 2 alusel.

18. Kohtu

seisukoht

ei

põhine

seadusel.

Tuginedes

Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi

kohtumäärusele asjas nr 2-16-5794, et kuivõrd kõnealusel juhul ei jäetud avaldust rahuldamata,

saab kohus hagita menetluse avalduse läbi vaatamata jätmise korral jaotada menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane

jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades.

19. Avaldaja hinnangul oleks kohus pidanud menetlusosaliste menetluskulude jaotamisel

tervikuna lähtuma TsMS § 172 lg 1 lg-st 2 ning jätma kõik menetluskulud puudutatud isiku

kanda. Kohus on jätnud menetluskulude jaotamisel kahetsusväärselt tähelepanuta ja

arvestamata äärmiselt olulised tähtsust omavad asjaolud: 1) avaldaja esitas avalduse

Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi töötaja tungival soovitusel, sest tema hinnangul kujutab

puudutatud isik reaalset ohtu avaldaja turvalisusele; 2) avaldaja esindaja esitas 20.09.2021.a

põhjendatud taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks, mille Harju Maakohtus 06.10.2021.a

kohtumäärusega rahuldamata jättis; 3) avaldaja võttis avalduse tagasi taasohvristamise

vältimiseks ja eraelu kaitseks, s.t avaldaja võttis avalduse tagasi menetluse kinniseks

kuulutamisest keeldumise otsese tagajärjena ning avaldaja ei oleks avaldust tagasi võtnud, kui

kohtunik oleks rahuldanud avaldaja taotluse kuulutada menetlus kinniseks; 4) puudutatud isiku

suhtes jätkub kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXX KarS § 137 sätestatud

kuriteokoosseisu tunnustel; 5) käesolev tsiviilasi on ajendatud puudutatud isiku ahistava ja

jälitava käitumise tõttu. Kokkuvõttes oleks ebaõiglane, kui avaldaja, olles ise ohver, peaks

kandma puudutatud isiku menetluskulud.

20. Juhul, kui kohus peab siiski põhjendatuks, et puudutatud isik ei peaks kandma avaldaja

menetluskulusid, siis alternatiivselt taotleb avaldaja eelnevalt selgitatud põhjendustele

tuginedes, et kohus jätaks poolte menetluskulud nende endi kanda.

21. Avaldaja hinnangul on kohtunik jõudnud käesolevas tsiviilasjas vääratele järeldustele ja

otsustele seetõttu, et ei ole asjas erapooletu. Eelöeldut on täpsemalt selgitanud ja põhjendanud

avaldaja 17.11.2021.a esitatud kohtuniku taandamise avalduses. Avaldaja sai teada kohtuniku

erapoolikusest pärast maakohtu kohtumäärust, millega tutvudes tekkis avaldajal põhjendatud

kahtlus, et kohtunik on tegelikult lahendanud asja erapoolikult, sest menetluskulude jaotus on

põhistamata ning kõik menetluskulud jäetud ebaõiglaselt avaldaja kanda. Seetõttu tekkis

avaldajal kaalukas põhjus analüüsida võimalikke seoseid kohtuniku ja puudutatud isiku vahel.

Täiendava informatsiooni kogumise käigus selguski, et kohtuniku ja puudutatud isiku vahel

leidub seoseid, mis võivad mõjutada kohtuniku erapooletust ning seeläbi ka tsiviilasja

menetluskäiku. Nimelt on puudutatud isik pikaajalises ärilises ja usalduslikus suhtes kohtuniku

abikaasa tööandja Kaitsepolitseametiga, mistõttu esineb puudutatud isiku ja kohtuniku abikaasa

vahel viimase tööandja kaudu vahetu seos, mis loob avaldaja hinnangul põhjendatud ja

objektiivse kahtluse kohtuniku erapooletuse suhtes. Arvestades mh ka puudutatud isiku tihedat

seltskondlikku läbikäimist nii Kaitsepolitseiameti ametnikega kui ka teiste jõustruktuuride

2-21-11244

esindajatega (millega avaldaja on kursis varasema lähisuhte tõttu), ei saa avaldaja hinnangul

välistada asjaolu, et lisaks ametialastele kokkupuudetele esinevad puudutatud isiku ja

kohtuniku abikaasa vahel ka seltskondlikud suhted väljaspool tööd. Kuna kohtunik ei ole

käesolevas tsiviilasjas teinud otsuseid erapooletult, on ka menetluskulud jäetud ebaõigesti

avaldaja kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

22. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning mõista avaldajalt välja

menetluskulud vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. Menetluskulud on

jäetud õigesti vastavalt seadusele ja Riigikohtu praktikale avaldaja kanda. Isegi kui

kohaldamisele kuuluks TsMS § 172 lg 1, tuleb kulud jätta avaldaja kanda, kes on kulud

pahauskse käitumisega põhjustanud. Puudutatud isik on osalenud menetluses vaid seetõttu, et

avaldaja selle algatas. Avaldaja menetlusdokumendid kubisevad puudutatud isikut laimavatest

vääratest faktiväidetest. Avaldus lähenemiskeeluks esitati pärast seda, kui avaldaja ja

puudutatud isiku lähisuhe oli lõppenud Tuues avaldusest loobumise põhjuseks täna menetluse

kinniseks kuulutamata jätmise, oli avaldaja tegelikkuses vastava taotluse esitamise hetkeks

esitanud kõik faktiväited, taotlused ja tõendid, mis tal tõenäoliselt esitada oli. Puudutatud isik

oli esitanud omalt poolt põhjalikud seisukohad ja tõendid, mis lükkasid ümber kõik avaldaja

paljasõnalised väited. Kui avaldaja jaoks oleks olnud menetluse kinniseks kuulutamine

sedavõrd oluline, tulnuks vastav taotlus esitada menetluse alguses, ja seeläbi säästa puudutatud

isikut vajadusest kogu eelmenetlus läbi teha, ning selleks kulusid kanda, kui kohus taotlust ei

rahuldanud. Avaldaja lasi puudutatud isikul valmistuda eelistungiks ja loobus oma avaldusest,

lastes 11.10.2021.a eelistungil mõistliku põhjuseta ikkagi toimuda. Kõik avaldaja olulisemad

taotlused (sh esialgse õiguskaitse saamiseks, menetluse kinniseks kuulutamiseks) on jäetud

kohtu poolt rahuldamata. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust jätta puudutatud

isiku menetluskulusid avaldajalt välja mõistmata ega jätta avaldaja menetluskulusid puudutatud

isiku kanda. Puudutatud isiku suhtes väidetavalt jätkuva kriminaalmenetluse osas ei ole

avaldaja esitanud ühtegi tõendit. Kriminaalmenetluse toimetamine ei oma mingit tähendust

hoopis teise õigusmenetluse – käesoleva tsiviilasja – menetluskulusid puudutavates otsustustes.

Menetluse edasine käik

23. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse

osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis temalt puudutatud

isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 9388,40 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu

määrus edasikaebamata jõustunud tulenevalt TsMS § 466 lg-st 3.

25. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-

dele 1 ja 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis

avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 8234 eurot ületavas osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja avaldajalt välja mõistmiseks 8234 eurot ületavas osas

2-21-11244

rahuldamata.

Määruskaebus

rahuldatakse

osaliselt.

Vastuseks

kaebusele

märgib

ringkonnakohus järgnevat.

26. Esimesena peab ringkonnakohus vajalikuks lahendada määruskaebuses esitatud

alternatiivne nõue maakohtu määruse vaidlustatud osas tühistamiseks ning asja tagasi

maakohtule saatmiseks uueks menetlemiseks uues kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb nimetatud nõue jätta rahuldamata järgnevatel kaalutlustel.

27. Iseenesest on kohtuniku taandamise taotluse esitamine määruskaebuses lubatav. Nimelt

sätestab TsMS § 30, et kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses võib taotleda lahendi

tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus

esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest

saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. Avaldaja on määruskaebuses esile toonud, et

sai maakohtus asja menetlenud kohtuniku taandamise alusest teada pärast asja lahendamist.

Seega on TsMS § 30 kohaldamise eeldus täidetud.

28. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja väidetud puudutatud isiku ja käesolevat

tsiviilasja maakohtus menetlenud kohtuniku väidetava abikaasa vaheline tööalane või

eraeluline suhtlus ei ole selliseks asjaoluks TsMS § 23 p 7 mõttes, mis annaks aluse kahelda

kohtuniku erapooletuses. Asja menetlenud kohtunik on taandamisavalduse rahuldamata

jätmisel selgitanud, et tal ei ole enne käesoleva asja menetlemist mitte kunagi olnud tööalaselt

ega eraeluliselt kokkupuudet käesoleva tsiviilasja menetlusosalistega (II kd, tlk 107). Maakohtu

esimees on taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud asjaolule, et avaldaja ei ole põhistanud

kohtuniku isiklikku seotust puudutatud isikuga (II kd, tlk 108-112). Arvestades, et nimetatud

põhistust ei ole järgnenud ka määruskaebusmenetluses, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus

TsMS § 656 lg 1 p 3 kohaldamiseks.

29. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust menetluskulude

jaotust puudutavas osas ja lahendab avaldaja nõude jaotada menetluskulud kas nii, et need

jäävad puudutatud isiku kanda või alternatiivselt poolte endi kanda.

30. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme

kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja

eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.12.2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18).

31. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire

ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus nõustub menetluskulude

jaotust puudutavas osas vaidlustatud määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja

§ 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda.

32. Maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda.

Ringkonnakohus osundab, et määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis ei ole asutud

seisukohale, et hagita menetluses esitatud avalduse läbi vaatamata jätmisel kuulub

kohaldamisele üksnes ja ainult avaldaja viidatud õigusnorm ega muudetud Riigikohtu

varasemaid, maakohtu poolt viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12 avaldatud seisukohti. Selles on

hoopiski sedastatud, et hagita menetluse avalduse läbi vaatamata jätmise korral saab kohus

jaotada menetluskulud muu hulgas TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda,

milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 13.05.2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 13).

2-21-11244

33. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna menetluskulude jaotust puudutava maakohtu otsustuse

muutmiseks alust ükski määruskaebuses nimetatud, avaldaja poolt äärmiselt tähtsaks peetud

asjaoludest, arvestades, et avaldajat ei ole sunnitud kohtusse pöörduma, ta on avalduse pärast

kohtusse pöördumist tagasi võtnud vabatahtlikult (II kd, tlk 41 pöördel); maakohus on

rahuldamata jätnud kõik avaldaja poolt esitatud taotlused (sh taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja menetluse kinniseks kuulutamiseks), pidades neid seega põhjendamatuteks (I

tlk 139-140, II kd 22-23); käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et puudutatud

isikule oleks esitatud süüdistus või ta oleks süüdi mõistetud KarS 137 sätestatud teo

toimepanemises ning arusaamatuks jääb, miks ei esitanud avaldaja menetluse kinniseks

kuulutamise taotlust koos esialgse avaldusega, kui soovis väidetavalt vältida taasohvristamist

ja kaitsta oma eraelu.

34. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu otsustuse muutmiseks alust ka väited, et

käesolev tsiviilasi on ajendatud puudutatud isiku ahistavast ja jälitavast käitumisest ning

puudutatud isik kujutab avaldaja turvalisusele reaalset ohtu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

on avaldaja väitnud, et tema ja puudutatud isiku lähisuhe lõppes 2018.a suvel, pärast mida on

puudutatud isik avaldajat korduvalt jälitanud, filminud, talle sõnumeid saatnud ja teda

pildistanud. Puudutatud isik on vastu väitnud, et lähisuhe avaldajaga lõppes puudutatud isiku

algatusel hoopis märtsis 2021.a. Sealjuures on puudutatud isik mh põhistanud, et avaldaja on

21.01.2020.a saatnud puudutatud isikule vastastikuse sobivuse testi (I kd, tlk 72-74),

26.01.2020.a ette heitnud enda ära blokeerimist (I kd, tlk 75), 19.07.2020.a puudutatud isikuga

koos vaba aega veetnud (I kd, tlk 80), 2021.aastal suhelnud puudutatud isikuga sidevahendite

teel (I kd, tlk 84-112), millest nähtuvalt on ise kontakti otsinud isegi pärast puudutatud isiku

palveid avaldajale lõpetada sõnumite saatmine ja igasugune suhtlus (I kd, tlk 85, 93, 98, 108

pöördel), helistamine (I kd, tlk 86 pöördel, 87, 107, 109, 109 pöördel) ja vaimne terror tema

suhtes (I kd, tlk 110 pöördel-111).

35. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse osas avaldaja suhtes

ringkonnakohtu hinnangul ei ebaseaduslik, ebaõiglane ega põhjendamatu, mistõttu jääb

avaldaja nõue menetluskulude jaotuse muutmiseks tervikuna rahuldamata.

36. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust menetluskulude

kindlaksmääramist puudutavas osas.

37. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).

38. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul,

kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.12.2012.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

2-21-11244

sisu ja mahtu (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.06.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-

17-13164, p 9).

39. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita osalist diskretsioonipiiride ületamist

puudutatud isikule osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.

40. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud ei ole tasustada kogu

10.08.2021.a õigusabitoimingule (vastuse koostamine X avaldusele, täiendavate tõendite

esitamine) kulunud aega 4 h 24 min, kuivõrd vastus avaldusele sisaldab rohkelt kordusi

puudutatud isiku poolt avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastusest. Kohus loeb

nimetatud õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 2 h.

41. Põhjendatuks ei saa pidada ka kogu puudutatud isiku 09.09.2021.a täiendava vastuse

koostamisele kulunud aega 14 h ja 6 min ulatuses seoses 08.09.2021.a-09.09.2021.a osutatud

õigusabitoimingutega. Kohus loeb täiendava vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks,

arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, 12 h.

42. Põhjendatud ei ole samuti kogu 10.10.2021.a maakohtu istungiks ettevalmistumisele ja

tööle tõenditega kulunud aeg 3 h ulatuses, arvestades, et tegemist oli eelistungiga, mis kestis 15

minutit (II kd, tlk 24-25) ning lepinguline esindaja pidi end varasemate õigusabitoimingute

osutamise käigus olema piisavalt asjaga kurssi viinud. Kohus loeb nimetatud õigusabitoimingu

põhjendatud ajakuluks 1 h.

43. Eeltoodust tulenevat ning arvestades asjaolu, et muus osas ei ole maakohtule diskretsiooni

piiride ületamine etteheidetav, samuti ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse

osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et

nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.10.2011.a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12), moodustab puudutatud isikule osutatud

õigusabitoimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 45 h 43 min (52 h 13 min - 6 h 30

min).

44. Arvestades ühe tööühiku hinda (150 eurot ilma käibemaksuta) on puudutatud isikule

osutatud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 6875,5 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 1371,5 eurot, kokku seega 8229 eurot. Koos tõendi saamise kuluga tuleb

avaldajalt puudutatud isiku kasuks hüvitamisele kuuluvate menetluskuludena välja mõista 8234

eurot (8229+5). Nimetatud summalt tuleb avaldajalt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Puudutatud isiku

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 1206 euro (9440-8234) ulatuses.

45. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Kuna avaldaja määruskaebus jääb menetluskulude jaotust puudutavas osas rahuldamata,

jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja

kanda. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

47. Puudutatud isik taotleb ringkonnakohtule 09.05.2022.a esitatud menetluskulude nimekirja

kohaselt avaldajalt menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga summas 1872 eurot

koos viivistega hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Kõik

2-21-11244

menetluskulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega ja seotud menetluskulude jaotamise üle

peetava vaidlusega. Nimekirjas sisaldub kulusid, mis kaasnesid asjaoluga, et avaldaja esitas

taotluse maakohtuniku taandamiseks pärast asja lahendamist. Puudutatud isik soovib avaldajalt

ka nende menetluskulude väljamõistmist. Puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane.

Esindaja tunnitasu on 150 eurot (ilma käibemaksuta).

48. Puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt osutatud toimingud on olnud järgnevad:

22.11.2021.a X 17.11.2021.a taotlusega tutvumine (avaldus kohtuniku taandamiseks), kliendi

kommentaaride ülevaatamine, vastuse koostamine kohtuniku taandamise küsimuses – 2 h 30

min; 22.11.2021.a menetlusdokumendi koostamine: kohtuniku taandamise taotlusele antava

vastuse projekti ülevaatus ja täiendamine–0 h 30 min; 25.11.2021.a menetlusdokumendi

koostamine: määruskaebuse vastuse koostamine, sh määruskaebuse enda analüüs (summaarne

22.-25.11.2021.a)–4 h 00 min; 25.11.2021.a dokumendi analüüsimine: HMK määrusega

tutvumine kohtuniku taandamisest keeldumise kohta–0 h 12 min; 26.11.2021.a

menetlusdokumendi koostamine: määruskaebuse vastuse lõplik vormistamine ja menetlusse

esitamine–0 h 12 min; 26.11.2021.a nõupidamine: kliendiga büroos: määruskaebuse vastuse

arutamine–1 h 18 min; 29.11.2021.a HMK kohtumäärusega tutvumine (kohtuniku taandamise

küsimuse lahendamine), X määruskaebuse ülevaatamine), määruskaebusele vastuse

koostamine–1 h 00 min; 29.11.2021.a X 28.11.2021.a taotlusega tutvumine (menetluse

kinniseks kuulutamine), HMK 26.11.2021.a kohtumääruse ülevaatamine–0 h 12 min;

29.11.2021.a dokumendi analüüsimine: avaldaja 28.11.2021.a täiendava seisukohaga

taandamisele ja Harju MK esimehe 26.11.2021.a määrusega tutvumine–0 h 12 min;

06.05.2021.a dokumendi koostamine: menetluskulude nimekirja koostamine – 0 h 18 min.

49. Avaldaja ei ole puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. nagu

ringkonnakohus eespool viitas, rakendab kohus hagita menetluses lahendatavas asjas

uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul,

kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

50. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

Vaidlus käesolevas asjas puudutab maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. TsMS § 178 lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega on

ringkonnakohtul võimalik kindlaks määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus

ainult seonduvalt vaidlusega menetluskulude jaotuse üle ning põhjendatud ei ole hüvitada

puudutatud isikule sellega mitteseonduvaid kulusid, so kulusid talle 22.11.2021.a,

25.11.2021.a, 29.11.2021.a osutatud õigusabitoimingute eest kokku 3 h 36 min ulatuses (2 h 30

min+0 h 30 min+0 h 12 min+0 h 12 min+0 h 12 min), mis kaasnesid kohtuniku taandamise

ning menetluse kinniseks kuulutamise taotluste esitamisega avaldaja ja nende lahendamisega

kohtu poolt.

51. Ringkonnakohtu hinnangul saab menetluskulude jaotuse üle vaidlusega seoses

määruskaebuse

analüüsiks,

sellele

vastuse

koostamiseks,

suhtluseks

kliendiga

ja

menetluskulude nimekirja koostamiseks, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse

keerukust ning puudutatud isiku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatuks

ja vajalikuks pidada 6 h ja 48 min asemel 3 h. Menetluskulude nimekirja koostamisega seoses

on menetluskulude hüvitamine lubatav uuema kohtupraktika kohaselt (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 27.05.2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15).

52. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) osas (150 eurot ilma

käibemaksuta) on ringkonnakohus seisukohal, et see on asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja

2-21-11244

keerukust, sh esitatud menetlusdokumente ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni

arvestades, põhjendatud.

53. Puudutatud isik on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb hüvitada

ka menetluskuludelt arvestatav käibemaks vastavalt TsMS § 174 lg-le 10.

54. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus puudutatud isiku menetluskulude rahalise

suurusena kindlaks ning mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 540 eurot

(käibemaksuga) (3h x 150 eurot x 1,2). Puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus jääb rahuldamata 1332 euro ulatuses.

55. Arvestades, et puudutatud isik on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb avaldajal

puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda ka viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

Edasikaebeõigus

56. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/