1-10-5439/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3)

Kriminaalasi nr 1-10-5439

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29 oktoober 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 26

oktoober 2010.a Tartu kohtumajas)

Kriminaalasja number

1-10-5439

Täitmiskohtunik

Liivi Loide

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Prokurör

Katrin Lindpere

Taotlus

P.B tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamiseks

Süüdimõistetu

P.B

Asukoht:

Tartu

Vangla,

elukoht

vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

isikukood

xxx

RESOLUTSIOON

Jätta P.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

P.B on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 27.04.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 10-5439 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 alusel asendati Pärnu Maakohtu 10.03.2010.a otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa, s.o 222 tundi 3 kuu 21 päeva vangistusega ning KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud 21 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.04.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.10.2010.a. Tartu Vangla edastas 07.10.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule

2 (3) kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 19.10.2010.a toimus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas kohtuistung, kus P.B tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusega 27.04.2010.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistus ja üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti P.B-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 kuud 21 päeva vangistust. Liitkaristusest arvestati maha 27.04.2010.a otsusega mõistetud karistuse osa ja 19.10.2010.a seisuga loeti P.B kandmata karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust.

P.B on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 27.06.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 1 kuu vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; 2) 27.10.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 30 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 2 kuud vangistust; 3) 03.09.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 1 kuu vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel 27 päeva vangistust; 4) 09.06.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 68 alusel 2 kuud 28 päeva vangistust; 5) 10.03.2010.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel 3 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 234 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab P.B tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et P.B ei ole võimalik enne tähtaega vabastada, kuna talle oli antud korduvalt võimalusi vabastades teda tingimuslikult vangistusest ja asendades vangistust üldkasuliku tööga, kuid ta jätkas endiselt kuritegude toimepanemist. Lisaks on teda karistatud vangistuse ajal ka distsiplinaarkorras. P.B ise soovib enne tähtaega vabaneda. Ta selgitab, et talle ei meeldi vanglas olla, see olevat ebamugav. Vabanedes loodab ta leida tasuva töö, siis pole tarvidust ka varastada.

Elama asuks ta onu juurde, kes on lubanud ka toetada. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. P.B on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

P.B on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on korduvalt kandnud ka vangistust, kuid vaatamata sellel on kohus pidanud võimalikuks karistust mõistes jätta ta vabadusse ja asendanud vangistuse üldkasuliku tööga. P.B ei kasutanud antud võimalust ja jätkas kuritegude toimepanemist ning käesolevaks ajaks on teda kahe kohtuotsusega karistatud uute kuritegude eest, mis on toime pandud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal. P.B selgitustest kohtuistungil ei nähtu, et ta oleks järeldusi teinud oma varasemast käitumisest. Lisaks on küllaltki lühikese vangistuse kandmise ajal teda karistatud ka distsiplinaarkorras.

Eelnevast järeldub, et kinnipeetav ei ole enesele teadvustanud, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Süüdimõistetu käitumine vangistuses peaks olema laitmatu, et

3 (3) kohus saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kõiki eelnevaid asjaolusid hinnates leiab kohus, et P.B ennetähtaegseks vabastamiseks alus puudub ja tal tuleb karistus lõpuni kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik