2-22-7020/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7020

Tsiviilasi

R.

R. hagi

K.

K. vastu

faktiväidete

ümberlükkamiseks

ja

avaliku

vabanduse

avaldamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R. R. (ik XXX; e-post XXX)

Kostja K. K. (ik XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta R. R. hagi K. K. vastu menetlusse võtmata.

2. Menetluskulud jätta R. R. kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtusse saabus 19.05.2022 R. R. hagi K. K. vastu faktiväidete

ümberlükkamiseks ja avaliku vabanduse avaldamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuritarvitas kostja abiprokurörina töötades enda ametiseisundit ning

edastas teadlikult vale faktiväite sideettevõttele, et pääseda ligi hageja isiklikele meilidele ja

sõnumitele, mis olid seotud abikaasade omavahelise suhtlusega. Kostja andis teada 02.08.2019

sideettevõttele, et vanem meesterahvas teatas, et tema abikaasa, s.o hageja olevat maha müünud

abikaasale kuuluva metsakinnistu ja rahadega kadunud. Hageja ei ole kunagi osalenud oma

abikaasa kinnistuga seotud tehingutes. Kostja poolne ebaõige faktiväide oli teadlikult vale.

Tartu Maakohus tunnistas 26.03.2021 hageja süüdi oma abikaasa R. R. segadusse viimisega.

Süüdistuse aluseks oli kohtuotsuses, et hageja oli kasutanud SEB pangas olevat ühist

arveldusarvet, millelt võttis volituse alusel välja abikaasade ühise raha. Selle kohta, et hageja

oleks müünud metsakinnistut abikaasa teadmata, puudus süüdistus.

KOHTU SEISUKOHT

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta

hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

3. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine halduskohtu pädevuses.

4. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja õigusi väidetavalt rikutud prokurör K. K.

poolt teenistusülesannete täitmisel. Seega on tegemist avaliku võimu kandja poolt avaliku

võimu teostamisega ning juhul, kui selle käigus rikutakse isiku õigusi, kuulub vaidlus HKMS

§ 1 lg 1 alusel halduskohtu pädevusse.

Praegusel juhul tuleb seega nõue esitada maakohtu asemel halduskohtule, kes lahendab selle

riigivastutuse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Eeltoodust tulenevalt jätab maakohus TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel R. R. hagi menetlusse

võtmata maakohtu pädevuse puudumise tõttu.

6. TsMS § 372 lg 4 näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei

toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud

kohtu menetluses.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud R. R. kanda. Hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud asjas puuduvad.

8. Kohus selgitab, et R. R. on õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. HKMS § 7 lg 1

kohaselt kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on

vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle

tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku

teenistuskoha järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik