3-22-350/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-350

Haldusasi

Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus nõudega tühistada

Keskkonnaameti

registreeritud

metsateatised

nr

50000522737,

50000487625,

50000536797,

50000536793

ja

50000536795

ning

tuvastada

Keskkonnaameti

registreeritud

metsateatise

nr

50000522735 õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslik

esindaja FE

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja v.adv Sandor

Elias

Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Keskkonnaameti

määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.

aprilli 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-350 resolutsiooni p 8 peale osas, milles

vaidlustatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamist.

2. Jätta Keskkonnaameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.

aprilli 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-350 resolutsiooni p 2 muutmata.

3. Jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 14. aprilli 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-350 resolutsiooni p 8

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4,

§ 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg 1).

3-22-350

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel

metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregister) 06.12.2021 metsateatised nr

50000522737 ja 50000522735, 07.07.2021 metsateatise nr 50000487625 ning 03.02.2022

metsateatised nr 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 Tartu maakonnas Elva vallas

asuvas riigimetsas sanitaarraie teostamiseks.

2. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega

tühistada 47 Keskkonnaameti registreeritud metsateatist, sh metsateatised nr 50000522737,

50000522735, ja 50000487625 (registreeriti haldusasjana nr 3-22-160). Ühtlasi taotles kaebaja

esialgse õiguskaitse vaidlustatud metsateatiste kehtivuse peatamist.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.01.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-160 kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, kuid jättis esialgse õiguskaitse taotluse mh metsateatiste

nr 50000522737, 50000522735, ja 50000487625 osas rahuldamata. Ühtlasi jättis kohus kaebuse

käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse korrastamiseks, grupeerides nõuded

eraldiseisvateks liitkaebusteks ning liitkaebustelt riigilõivude tasumiseks.

4. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 13.02.2022 määruskaebuse

Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 määrusele ning taotles kehtivate metsateatiste osas esialgse

õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja tõi välja, et metsateatiste nr 50000522737 ja 50000487625

alusel on RMK sõnul raie lõpetatud enne kui metsateatised on registreeritud. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 21.02.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse ning peatas kõigi

vaidlustatud metsateatiste kehtivuse, mille alusel veel raieid teostatud ei ole.

5. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 11.02.2022 esialgses kaebuses esitatud nõuded

liitkaebusteks grupeeritutena. Ühe liitkaebusena taotles kaebaja tühistada metsateatised nr

50000522737, 50000522735, 50000487625, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795

(kaebaja on esialgset nõuet täiendanud metsateatiste nr 50000536797, 50000536793 ja

50000536795 tühistamisnõudega). Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras

metsateatiste nr 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 kehtivuse peatamist. Kuna

metsateatisi ei tehtud kaebajale teatavaks ning nende registreerimise kohta metsaregistris ei ole

võimalik järjepidevalt saada ajakohast ja ülevaatlikku teavet, ei pidanud kaebaja vaidlustatud

metsateatistest teada saama koheselt pärast nende registreerimist metsaregistris. Kaebaja sai

metsateatiste esitamisest ja registreerimisest teada seeläbi, et leidis 20.01.2022 Elva valla

elanike kasutatava sotsiaalmeedia grupi, kus avaldati muret RMK raieplaanide üle väärtuslikus

ja ohustatud liikide elupaigaks olevas Käo metsas. Kaebus on esitatud esimesel võimalusel

pärast seda, kui kaebaja sai teada metsateatiste registreerimisest ja vähem kui 30 päeva jooksul

alates õiguste rikkumisest teadasaamisest. Kui vastutaja soovib vältida metsateatiste

vaidlustamist hiljem kui 30 päeva pärast nende registreerimist, peaks vastustaja tagama, et

metsateatised või info nende registreerimise kohta oleks vahetult pärast metsateatiste

registreerimist huvitatud isikutele lihtsasti leitav ja kättesaadav. Riigikohus on selgitanud, et

keskkonnaalastest haldusaktidest avalikus registris teavitamist ei saa pidada piisavaks, kui

nende leidmine registrist on keeruline (Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p-d 23-24).

Kaebaja on vabatahtlikkuse alusel toimiv organisatsioon ja tal ei ole koosseisulisi töötajaid.

Metsaregistris registreeritakse päevas keskmiselt u 400 uut metsateatist, mille läbitöötamine

eeldaks igapäevaselt vähemalt kahte täistööajaga inimest. Metsaregistri ülesehitus raskendab

oluliselt sealt andmete kogumist. Haldusasjas nr 3-11-160 on Keskkonnaamet 25.01.2022

menetlusdokumendis leidnud, et WFS-teenuse kasutamise võimaluse tõttu peaks kaebaja

metsateatiste registreerimisest varem teada saama. Keskkonnaameti seisukohast ei selgu aga,

kas ja kuidas saab WFS-teenuse abil leida metsateatisi looduskaitseliste piirangute, sh

3-22-350

3(9)

kaitsealade, kaitsealuste liikide elupaikade või üldplaneeringujärgsete rehevõrgustiku alade

kaupa.

6. Tallinna Halduskohus eraldas 14.02.2022 määrusega kaebaja nõuded tühistada

metsateatised nr 50000522737, 50000522735, 50000487625, 50000536797, 50000536793 ja

50000536795 haldusasjaks nr 3-22-350.

7. Keskkonnaamet esitas 23.03.2022 vastuse, milles leidis, et esineb alus kaebuse osaliseks

läbi vaatamata jätmiseks, kuna tuvastamisnõue ei ole lubatav, ja menetluse lõpetamiseks

kaebetähtaja ületamise tõttu. Metsateatiste nr 50000522737, 50000522735, 50000487625 osas

ei ole kaebus tähtaegne. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kes on ilmselgelt kursis, et

metsateatiste registreeringud on avalikus metsaregistris ja ka Keskkonnaministeeriumi Info- ja

Tehnoloogiakeskuse avalikus kaardiserveris WFS-teenusena kõigile kättesaadavad. Kaebajale

kui keskkonnaorganisatsioonile ei saa omistada vähest vilumust või õigusteadmiste puudumist.

WFS-teenus töötab tõrgeteta MapInfo, QGIS, ArcGIS tarkvara kasutamisel ja see võimaldab

teha suuremahulisemaid päringuid kui metsaregister, sh päringuid konkreetse ajaperioodi kohta

(sh kuupäevade alusel) ja konkreetsete kaardikihtide osas.

8. RMK esitas 23.03.2022 vastuse, milles palus tühistada esialgse õiguskaitse abinõu

metsateatiste kehtivuse peatamise kohta. Ühtlasi taotles RMK 17.03.2022 vastuse lisadele

avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 8 kohaselt kaebajale juurdepääsu mitte võimaldada.

RMK selgitas 12.04.2022 vastuses kohtunõudele, et metsateatis nr 50000522737 on senini

realiseerimata. Metsateatise nr 50000522735 alusel lõpetati raie ja puidu väljavedu jaanuaris.

9. Tallinna Halduskohus asendas 14.04.2022 määruses metsateatise nr 50000522737

õigusvastasuse tuvastamise nõude metsateatise nr 50000522737 tühistamise nõudega

(resolutsiooni p 1); luges kaebuse metsateatise nr 50000522737 tühistamise nõude osas

tähtaegseks (resolutsiooni p 2); luges kaebuse metsateatise nr 50000487625 tühistamise

nõudes mittetähtaegseks (resolutsiooni p 3); lõpetas haldusasja menetluse metsateatise nr

50000487625 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 4); jättis kaebuse läbi vaatamata nõudes

tuvastada metsateatise nr 50000522735 õigusvastasus (resolutsiooni p 5); jättis RMK taotluse

esialgse õiguskaitse tühistamiseks läbi vaatamata metsateatise nr 50000522735 osas

(resolutsiooni p 6); jättis rahuldamata RMK taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks

metsateatiste nr 50000522737, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 osas

(resolutsiooni p 7); kuulutas menetluse kinniseks RMK 17.03.2022 vastuse osas ning piiras

kaebaja õigust sellega tutvuda ja saada sellest ärakirju (resolutsiooni p 8).

Tallinna Halduskohus on 22.10.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-1203 leidnud, et

optimaalseks ja seaduses sätestatud nõuetele vastavaks kaebetähtajaks metsateatiste

vaidlustamiseks võiks pidada vähemalt kolm kuud alates teatiste väljastamisest. Metsateatis nr

50000522737 on registreeritud 06.12.2021. Kaebaja on metsateatise vaidlustanud vähem kui 2

kuud pärast selle Keskkonnaameti poolt registreerimist ning tühistamiskaebus on tähtaegne.

Kuivõrd RMK 17.03.2022 vastuse lisad 1 ja 2 on väljavõtted kaardimaterjalist, millelt on näha

merikotka püsielupaikade ja elupaikade paiknemine, sisaldavad need AvTS § 35 lg 1 p 8 mõttes

teavet, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või

kasvukoha säilimist. Tegemist on teabega, mille teabevaldaja on kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Kohus peab põhjendatuks menetluse nende

lisade osas kinniseks kuulutada.

HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tegemist on teabega,

3-22-350

4(9)

mida AvTS § 35 lg 1 p-st 8 tulenevalt kaebajale avalikustada ei tohi. Tegemist ei ole teabega,

millega tutvumine on kaebajale kaebeõiguse realiseerimiseks vajalik. Seega on huvi saladuse

hoidmiseks kaalukam kaebaja õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde

kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Nendel põhjustel on õigustatud piirata kaebaja

õigust tutvuda RMK 17.03.2022 vastuse lisadega 1 ja 2 ning saada nendest ärakirju. Kuivõrd

lisad 1 ja 2 on RMK 17.03.2022 vastuse lahutamatud osad, tuleb kohtul RMK 17.03.2022

vastus kaebusele tervikuna kinniseks kuulutada ja kaebaja õigust sellega tutvuda ja sellest

ärakirju saada piirata. Kohus võtab seejuures arvesse, et RMK on esitanud vastuse kaebusele

ka kujul, millest on eemaldatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sisaldavad lisad

1 ja 2 ning seega on tagatud kaebaja õigus maksimaalses ulatuses toimikuga tutvuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Päästame Eesti Metsad MTÜ palub 26.04.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 14.04.2022 määruse resolutsiooni p 8.

Halduskohus piiras ebaõigesti kaebaja õigust tutvuda RMK 17.03.2022 vastuse lisadega 1 ja 2

ja saada neist ärakirju. AvTS § 35 lg 1 p-st 8 ei tulene, et teavet peaks varjama

keskkonnaorganisatsioonide eest, vaid tuleneb kohustus tunnistada asutusesiseseks

kasutamiseks teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema

elupaiga või kasvukoha säilimist. Keskkonnaorganisatsioonile teabe avaldamine ei ole teabe

avalikuks tulek AvTS § 35 lg 1 p 8 tähenduses. Halduskohus ei ole käsitlenud AvTS § 35 lg 1

p 8 teist eeldust –kuidas ohustaks kaalutav toiming kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema

elupaiga või kasvukoha säilimist. Mil viisil kaebajale merikotka elupaiga täpse asukoha

avaldamine merikotka ning tema elupaiga säilimist ohustada võiks, ei ole halduskohus välja

toonud.

Isegi kui teave ei ole kaebaja kaebeõiguse realiseerimiseks vajalik, ei ole selline põhjendus

piisav selleks, et keskkonnateavet keskkonnaorganisatsiooni eest varjata. Praegusel juhul

puudub õigustatud huvi merikotka elupaiga täpset asukohta kaebaja eest varjata ja halduskohus

ei ole sellist huvi välja toonud. Kaebajal on vaja teada merikotka elupaiga täpset asukohta ja

ulatust, et kohtumenetluses merikotkast ja avalikku keskkonnahuvi paremini kaitsta. Seni on

elupaiga asukohast olnud mingil määral võimalik aimu saada ainult metsateatise

registreeringust, aga elupaik võib ulatuda ka väljapoole metsateatisega hõlmatud ala. Senises

menetluses on kolmas isik esitanud väiteid metsateatistega hõlmatud metsaeraldiste kauguse

kohta merikotka elupaigast. Kolmanda isiku poolt lisatud kaardimaterjal peaks eelduslikult neid

väiteid tõendama. Praegusel juhul ei ole kaebajal võimalik nende tõenditega tutvuda, et

kontrollida kolmanda isiku väidete paikapidavust ja seeläbi halduskohtumenetluses avalikku

(looduskaitse) huvi kaitsta.

AvTS § 35 lg 1 p-s 8 on sõnaselgelt asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine ette nähtud

ainuüksi juhuks, kui teabe avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema

elupaiga või kasvukoha säilimist. E-toimikus avaldamine ei ole teabe avalikuks tulek AvTS §

35 lg 1 p 8 tähenduses ega massiteabevahendites avaldamine looduskaitseseaduse (LKS) § 53

lg 1 tähenduses. Menetluse osaline kinniseks kuulutamine ei ole võrdsustatav asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistamisega ja kõikide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumentide

osas ei või menetlust automaatselt kinniseks kuulutada. Haldusorganid tunnistavad

asutusesiseseks kasutamiseks enamasti enda poolt halduskohtumenetluses koostatud

menetlusdokumendid HKMS § 89 lg 1 alusel niigi, st vastustaja ja kolmanda isiku poolt esitatud

menetlusdokumendid ei ole haldusorganite dokumendiregistrites avalikus vaates ega mujal

nähtavad ka siis, kui menetlust kinniseks ei kuulutata. Selleks, et vältida I ja II kaitsekategooria

3-22-350

5(9)

liikide elupaikade täpsete asukohtade avaldamist massiteabevahendites vastavalt LKS § 53 lg-

le 1, on menetluse osaline kinniseks kuulutamine ebaproportsionaalne ja üleliigne meede.

11. Keskkonnaamet palub 10.05.2022 vastuses jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ

määruskaebus rahuldamata.

Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune teave on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud. Teabe

asutusesiseseks kasutamine kehtib kõigi isikute suhtes. LKS § 53 lg-s 1 sätestatud piirang on

kehtestatud eesmärgiga, et I ja II kaitsekategooria liigi isendi elupaiga asukohad ei oleks vabalt

kättesaadavad. Vastustajal ega kohtul ei ole võimalik kontrollida, mida kaebaja talle teatavaks

saanud infoga edasi teeb. Teabe kaebajale avaldamine on sisuliselt võrdsustatav selle

avalikustamisega või vähemalt täieliku kontrolli kadumisega teabe edasise levimise kohta.

Kaebajal ei ole kaalukamat huvi merikotka elupaikade ja püsielupaikade asukohtadega

tutvumiseks. Käesolevas kohtuvaidluses võib mingit tähtsust omada üksnes faktiline asjaolu,

kuidas paiknevad metsateatiste tööalad merikotka püsielupaikade ja elupaikade suhtes.

Kohtu(te)l on võimalik metsateatiste järgsete tööalade paiknemist iseseisvalt kontrollida.

Metsateatise nr 50000487625 järgne tööala jääb merikotka piiritletud elupaika (mitte aga LKS

§ 50 lg 2 p 2 järgsesse püsielupaika). Ülejäänud vaidlusaluste metsateatiste tööalad ei jää isegi

merikotka piiritletud elupaika ning kolmas isik on välja toonud ülejäänud vaidlusaluste

metsateatiste tööala kauguse pesapuust. Mis puutub kaebaja soovi kontrollida merikotka

elupaiga paiknemist väljaspool vaidlusaluste metsateatiste tööalasid ning üleüldist abstraktset

soovi merikotka elupaiku (väidetavalt) kaitsta, ei saa see olla põhjendatud huviks praeguses

halduskohtumenetluses teabega tutvumiseks.

12. Keskkonnaamet palub 29.04.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

14.04.2022 määruse resolutsiooni p 2 ja lõpetada haldusasja menetlus metsateatise nr

50000522737 tühistamise nõudes.

Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Vastustajal ei ole ühestki õigusaktist tulenevat

kohustust kaebajat metsateatiste registreerimisest teavitada. Vastustajal ei ole ka intensiivsema

teavitamise

kohustust.

Vaidlusalust

metsateatist

ei

saa

kuidagi

pidada

„olulise

keskkonnamõjuga otsuseks“ keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 28 lg 2 ning Århusi

konventsiooni art 6 tähenduses. Veelgi enam – antud juhul on raie pindala väike, raie ei toimu

Natura 2000 alal jne.

Keskkonnaministri 28.08.2017 määrusega nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri

põhimäärus“ ei ole metsaregistrile kunagi omistatud otsingusüsteemi ülesannet. Samas

võimaldab avalikus kaardiserveris paiknev ning riigivõimu loodud ja rahastatav WFS-teenus

teha suuremahulisi päringuid, sh päringuid konkreetse ajaperioodi kohta. WFS-teenus (sh

haldusasjas nr 3-21-1203 viidatud veebilink) toimib tõrgeteta, kui kasutada MapInfo, QGIS või

ArcGIS tarkvara. WFS-teenusest on võimalik luua ka n-ö teavituste tellimise süsteem. WFS

teenuse kasutusjuhend on toodud „Metsaportaali avalike teenuste kasutusjuhendi“ ptk-s 2.3.

Arvestades registreeritavate metsateatiste hulka, puudub WFS-teenusele mõistlike kuludega ja

toimiv alternatiivne teabe esitamise viis.

Kaebajat kui keskkonnaorganisatsiooni ei saa pidada „õigusteadmisteta isikuks“, kes ei ole ega

peagi olema kursis metsaregistri ning WFS-teenuse kasutusvõimalustega. Avalikke huve

kaitsval keskkonnaorganisatsioonil, kelle üks põhitegevusi on metsateatiste registreeringute

vaidlustamine terves Eestis ning kes on ise endale sellise ülesande võtnud, on ühtlasi

kõrgendatud hoolsuskohustus ka kogu Eesti metsateatiste registreeringutest koheselt

teadasaamisel. Kaebaja ei saa tugineda võimekuse puudumisele ega väitele, et ta ei taha ega

peagi oskama näiteks WFS-teenust kasutada.

3-22-350

6(9)

Kaebajal on keskkonnaorganisatsioonina olnud kõik võimalused vaidlusalusest metsateatisest

registreerimisega samal (või hiljemalt järgmisel) päeval teada saamiseks, metsateatise

metsaregistrist samal ajal väljavõtmiseks ning 30 päeva jooksul vaidlustamise otsustamiseks

(ja soovi korral kaebuse esitamiseks).

Isegi kui jaatada vastustaja intensiivsema teavitamiskohustuse olemasolu ja rikkumist (millega

vastustaja ei nõustu), võiks see olla aluseks kaebetähtaja ennistamiseks (mitte kaebuse

tähtaegseks lugemisel). Kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud.

13. Päästame Eesti Metsad MTÜ palub 10.05.2022 vastuses jätta Keskkonnaameti

määruskaebus rahuldamata.

Tegemist on keskkonnaotsustega, millest tuleb avalikkust seaduses sätestatust intensiivsemalt

teavitada. Oluliste keskkonnaalaste otsuste tegemisest avalikkuse teavitamise kohustus tuleneb

ka KeÜS §-st 28 ja Århusi konventsiooni art 6 lg-st 2. Keskkonnaalastest haldusaktidest

avalikus registris teavitamist ei saa pidada piisavaks, kui nende leidmine registrist on keeruline.

Vabatahtlikkusel põhinevalt keskkonnaorganisatsioonilt ei saa eeldada võimekust, mis lubaks

pidevalt jälgida kõiki metsaregistris avaldatavaid metsateatisi. Õiguskantsler on 03.04.2018

kirjas nr 6-1/180178/1801556 leidnud, et tuleks kaaluda metsaregistri täiendamist viisil, et

huvitatud isikul oleks võimalik teha selles juba eelnevalt teatavaks oma huvi teatud piirkonna

metsateatiste menetluste vastu ja olla seejärel vastavat piirkonda puudutava metsateatise

esitamise korral menetlusest teavitatud. Keskkonnaamet on õigusvastase halduspraktikaga

jätkanud, kuna keeldus ka hiljuti must-toonekure elupaika ja elupaiga lähedale registreeritavaid

metsateatisi kaebajale teatavaks tegemast (kaebaja 03.04.2022 avaldus, lisa 3 ja

Keskkonnaameti 02.05.2022 vastus nr 13-4/22/6364-2, lisa 4). Arvestades Keskkonnaameti

halduspraktikat, ei olegi keskkonnaorganisatsioonidel mõistlikult võimalik metsateatistest

teada saada muul viisil kui juhuse läbi.

14. RMK nõustub 02.05.2022 vastuses Keskkonnaameti määruskaebusega. Vastustajal ei

olnud ühestki õigusaktist tulenevat kohustust kaebajat metsateatiste registreerimisest teavitada,

vaidlusalust metsateatist ei saa pidada olulise keskkonnamõjuga otsuseks ja kaebajat ei oleks

ka saanud teavitada, kuna tegemist on keskkonnaorganisatsiooniga, millel puudub igasugune

vahetu seos konkreetse alaga.

RMK palub jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldamata. LKS § 53 lg 1

kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine

massiteabevahendites keelatud. AvTS § 35 lg 1 p 8 kohaselt on teabevaldaja kohustatud

tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikuks tulek

ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. RMK on I

ja II kaitsekategooria liigi isendi täpsed elupaigad keskkonnaregistrist saanud teada

metsaseadusega metsaomanikule pandud õiguste ja kohustuste täitmiseks ning need andmed ei

ole avalikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Keskkonnaameti määruskaebus

15. Keskkonnaameti määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.04.2022

määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus

järgmist.

16. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole olnud

3-22-350

7(9)

vaidlusaluse metsateatise registreerimise menetlusse kaasatud ja registreeritud metsateatist ei

olnud temale teatavaks tehtud. Vastustaja pole seadnud kahtluse alla, et kaebajal kui

keskkonnaorganisatsioonil on õigus metsateatist vaidlustada (KeÜS § 30 lg 2 ja § 31).

17. HKMS § 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on

haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse

esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud,

kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku

aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu

21.12.2000 määrus nr 3-3-1-52-00, p 2; 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-25-09, p 11, 16.06.2021

määrus nr 3-20-999, p 19). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega,

mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute

tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama

tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10;

28.01.2008 otsus nr 3-3-1-82-07, p 15; 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16). Kaebuse

esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja

jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7, vt ka

Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-25-09, p 13 ja 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16).

18. Vaidlusalune metsateatis nr 50000522737 registreeriti metsaregistris 06.12.2021. Kaebaja

on selgitanud, et sai metsateatisest teada 20.01.2022 Elva valla elanike sotsiaalmeediagrupis,

kus avaldati muret RMK raieplaanide üle Käo metsas. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule

21.01.2022 ehk 46 päeva pärast metsateatise registreerimist ning päev pärast haldusaktist

teadasaamist. Riigikohtu ülaltoodud praktikast nähtub, et eristada tuleb aega, mis kulus isikul

haldusaktist teadasaamiseks ning seejärel kaebuse esitamiseks. Kaebus halduskohtule tuleb

esitada seaduses sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul, ent see hakkab kulgema ajast, mil isik

haldusaktiga tegelikkuses tutvus. Arvestades, et kaebus halduskohtule esitati päev pärast

metsateatisest teadasaamist, ei viivitanud kaebaja haldusaktiga tutvumisega ebamõistlikult (vt

ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-1203, p 21), võttes arvesse Riigikohtu

viidatud praktikat.

19. Eelneva tõttu pole määruskaebuse lahendamisel ning kaebuse esitamise tähtaegsuse

hindamisel määrav, kas konkreetsel juhul on tegemist olulise keskkonnamõjuga otsusega ning

kas kaebajat tuli selle väljastamisest teavitada intensiivsemalt, vaid hinnata tuleb seda, millal

sai kaebaja vaidlusalusest registreeringust teadlikuks – olukorras, kus teda metsateatise

väljastamise menetlusse ei kaasata ning haldusakti talle teatavaks ei tehta –, kas ta viivitas

ebamõistlikult haldusaktist teadasaamisega ning kas ta esitas kaebuse halduskohtule 30 päeva

jooksul haldusaktist teadasaamisest arvates.

20. Ringkonnakohus selgitab siiski, et keskkonnaorganisatsiooni võimalus saada teavet talle

huvi pakkuvate haldusaktide kohta peab olema tõhus. WSF-teenuse kohta märgib

ringkonnakohus, et ei kahtle, et määruskaebuses nimetatud rakenduste abil on WSF-teenust

võimalik kasutada. Metsaportaali avalike teenuste kasutusjuhendi kohaselt on WSF-teenuse

kaudu võimalik otsida infot avalike metsade kohta (juhendi lk 10). Teenus väljastab

kaardiandmeid, sh erinevate parameetrite kaudu (juhendi lk 11). Samas ei nähtu viidatud

juhendist, et teenuse kaudu oleks keskkonnaorganisatsioonil või muul haldusvälisel isikul,

kellel puudub õigus metsaportaali sisse logimiseks, võimalik tellida endale teavitus avaliku

otsingusüsteemi kaudu. Kuigi Keskkonnaamet on määruskaebuses sellise teavitussüsteemi

olemasolule viidanud, ei ole vastustaja lähemalt selgitanud, kuidas – hoolimata vastava

märkuse puudumisest WSF-teenuse kasutusjuhendis – on teavituste tellimine konkreetsel

keskkonnaorganisatsioonil võimalik. Kui kaebaja peab talle huvi pakkuvates piirkondades

registreeritud metsateatiste kohta otsima informatsiooni metsaregistrist (sh vajadusel WSF-

3-22-350

8(9)

teenuse abil) aktiivselt omal algatusel ning puudub mõistlik võimalus konkreetsete, kaebajat

huvitavate piirkondade kohta teavituste tellimiseks, võiks see registreeritavate metsateatiste

suurt

arvu

ja

nende

kohese

realiseerimise

võimalust

arvestades

muuta

keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse (KeÜS § 30 lg 2) pelgalt näiliseks. Seetõttu pole

kaebajale põhjust ette heita ka seda, et ta sai vaidlusalusest metsateatisest teada sotsiaalmeedia

kaudu ning vaidlustas selle halduskohtus 46 päeva pärast registreerimist.

21. Eelnevast tulenevalt ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et kaebaja

viivitas ebamõistlikult vaidlusalusest metsateatisest teadasaamise ning sellega tutvumisega.

Seetõttu on kaebus tähtaegne.

Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus

22. Kuigi HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 on kohaldatavad üksnes kinniseks kuulutatud

menetluses, ei ole seaduse järgi võimalik määruskaebust esitada osas, milles halduskohus

kuulutas asja menetluse kinniseks. Selles osas tuleb määruskaebus HKMS § 203 lg 1 ja § 207

lg 1 alusel tagastada. Toimikule juurdepääsu piiramise osas on määruskaebuse esitamine

lubatud (HKMS § 88 lg 5, § 203 lg 1).

23. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel

(sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks – TsMS § 38 lg 1 p 1, HKMS § 79

lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest

tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb

menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate

menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid

minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata

võimalik. Tuleb arvestada, et HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise

põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu

10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille

piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid

põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib seetõttu piirata üksnes eeldusel, et

seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid

juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse

hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada

oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39; 22.11.2017

määrus nr 3-17-911, p-d 23-24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014 määrus nr 3-

3-1-36-14, p-d 6 ja 8).

24. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel

piiranud kaebaja õigust viidatud tõenditega. Kaebaja toimikule juurdepääsu on piiratud RMK

17.03.2022 vastuse lisade 1 ja 2 osas, mis on väljavõtted kaardimaterjalist, millel on tähistatud

merikotka püsielupaikade ja elupaikade asukohad ning vaidlusaluste metsateatiste tööala

kaugused merikotka pesapuust. Merikotkas on I kaitsekategooria kaitsealune liik. AvTS § 35

lg 1 p 8 järgi on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teabeks teabe, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga

või kasvukoha säilimist. Teabe asutusesiseseks tunnistamine kehtib kõigi isikute suhtes, kes ei

ole konkreetse teabe valdajad. Seejuures on kaebaja tutvumisõigust piiratud HKMS § 79 lg 1 p

1 ja § 88 lg 2 alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, mitte merikotka

täpse asukoha massiteabevahendites avaldamise vältimiseks (LKS § 53 lg 1). Halduskohus on

õigesti leidnud, et huvi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe saladuses hoidmiseks on

3-22-350

9(9)

praegusel juhul kaalukam kaebaja huvist saada teada merikotka täpne püsielupaik/elupaik.

Tegemist on avalikkuse eest varjatud teabega, millega tutvumine ei ole kaebaja õiguste kaitseks

vajalik. Asja lahendamisel saab omada tähendust vaidlusaluste metsateatiste tööalade

paiknemine merikotka püsielupaikade ja elupaikade suhtes, mis on kaebajale avaldatud.

Vastustaja ja kolmas isik on selgitanud, et metsateatise nr 50000487625 järgne tööala jääb

merikotka piiritletud elupaika, kuid mitte LKS § 50 lg 2 p 2 järgsesse püsielupaika ning

ülejäänud metsateatiste tööalad ei jää püsielupaika ega elupaika. Kolmas isik on 17.03.2022

seisukohas toonud välja metsateatiste tööala kaugused pesapuust. Kohus saab lisadega 1 ja 2

tutvuda, vastustaja ja kolmanda isiku väidete paikapidavust kontrollida ning lisade osas anda

oma seisukoha kohtuotsuses. Juhul, kui otsus tehakse kaebaja kahjuks ja selles viidatakse

tõenditele, mille uurimises ei saanud kaebaja osaleda, on kaebajal võimalik otsust vaidlustada

muu hulgas kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga mittenõustumise tõttu. Võimalikku

edasikaebust lahendav kõrgema astme kohus saab sellisel juhul uuesti otsustada, kas tagada

kaebajale juurdepääs nendele dokumentidele või mitte, hinnates samas halduskohtu järelduste

õigsust. Seega kaebaja õigused ei jää praegusel juhul tutvumise piiramise tõttu kaitseta.

25. Eelneva põhjal jääb Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 14.04.2022 määruse resolutsiooni p 8 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)