Legislator Case Law & Legislation
3-21-1349/32 AI generated

3-21-1349/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-1349/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.02.2022 otsus esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

Legislator headnote

AI generated

3-21-1349/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

Keywords

AI generated
change in country conditions deportation despite health issues prolonged absence abroad asylum application of Ethiopian changed financial circumstances unreasonableness of return to Afghanistan
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1349

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada

SIM-kaardid kaebaja isiklike asjade hulka

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja MR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.02.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.02.2022 otsus

muutmata.

2. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.06.2022 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X-le saabus posti teel vanglasse kolm SIM-kaarti: 06.04.2021 DNA (Soome

mobiilioperaator) kõnekaart, 14.04.2021 Elisa kõnekaardi stardipakett ja 16.04.2021 ZEN

kõnekaardi stardipakett. ZEN kõnekaardi stardipaketi saatjat ei olnud ümbrikule märgitud, kuid

3-21-1349

2(6)

kinnipeetav avaldas käekirja järgi, keda ta saatjaks peab. Teiste SIM-kaartide saatjad olid teada.

Vangla võttis SIM-kaardid ära.

2. X esitas vanglale 06.04.2021 ja 02.05.2021 taotlused paigutada äravõetud SIM-kaart ning

ZEN ja Elisa kõnekaartide stardipaketid lattu kinnipeetava asjade juurde.

3. Tallinna Vangla vastas X taotlustele 06.05.2021 kirjaga nr 5-8/21/9330-2 ja 02.06.2021

kirjaga nr 5-18/21/11863-2. Vangla märkis, et Tallinna Vangla direktori 22.11.2018

käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.32 alusel on kinnipeetaval

keelatud omada vanglas andmekandjaid. SIM-kaart on infokandja ja neid kasutatakse

mobiiltelefonides. Mobiiltelefonide omamine on kinnipeetavatele keelatud (justiitsministri

30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 p 10). SIM-kaartide

lubamine vanglas soodustaks mobiiltelefonide levikut. Kui isikul on olemas SIM-kaart, tekib

tal ahvatlus omada ka mobiiltelefoni. Saadetud pakist ära võetud esemete suhtes kohaldatakse

VSKE § 50 lg-s 3 ning §-des 70, 71 ja 73 sätestatut.

4. X esitas SIM-kaartide lattu paigutamisest keeldumise peale 09.05.2021 ja 03.06.2021

vaided.

5. Tallinna Vangla jättis 09.05.2021 esitatud vaide 10.06.2021 vaideotsusega nr 5-15-21/243-

2 rahuldamata. Asjaolud, mille tõttu jäi rahuldamata X taotlus Soomest saabunud kirjast leitud

SIM-kaardi lattu paigutamiseks, ei ole muutunud. Elisa ja ZEN kõnekaartide stardipakettide

lattu paigutamise taotlust pole kaebaja vanglale varem esitanud. Vaidega ei saa nõuda uute

taotluste lahendamist.

6. X esitas 18.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks

paigutada kaebajale kirja teel saadetud SIM-kaart ning ZEN, Elisa ja Tele2 kõnekaartide

stardipaketid kaebaja isiklike asjade hulka.

Kaebaja vajab SIM-kaarti ja stardipakette selleks, et ta saaks pärast vanglast vabanemist

helistada oma sõbrale, et ta tuleks kaebajale vanglasse vastu ja viiks ta Tallinnasse. Raske

liikumispuude tõttu liigub kaebaja ainult ratastoolis ja tal on seetõttu keeruline minna ise

bussiga Tallinnasse. Soomest saadetud SIM-kaardile on laetud 50 eurot. Tele2 stardipaketi

kohta puuduvad tõendid, sest ametnikud keeldusid selle kohta äravõtmise akti koostamisest ja

inimene, kes selle saatis, on praeguseks surnud.

7. Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebajale ei ole saadetud ning temalt ei ole ära võetud Tele2 kõnekaardi stardipaketti,

mistõttu ei saa vangla otsustada selle paigutamist kaebaja isiklike asjade juurde.

2) Kinnipeetaval ei ole pakkide saamise õigust, kuid kinnipeetaval on õigus saada kirju ja

maksikirju. Kinnipeetaval on vanglas lubatud omada asju, mis tal olid kaasas vanglasse

saabumisel või mille ta on soetanud vangla kaupluse vahendusel. Väheväärtuslikud esemed,

mis saabuvad kirjaga, võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kuna

kaebajalt äravõetud SIM-kaartide väärtus on hinnatud väiksemaks kui 20 eurot, kuuluvad need

hävitamisele. Kaebajal on vajalikud telefonikõned võimalik teha ka talle väljastatud

kõnekaardiga ja põhjendatud vajaduse korral on võimalik kõne tegemine enne vabanemist ka

vangla kulul. Kaebajal puudub laos mobiiltelefoni laadija, mistõttu on väited SIM-kaartide

vajamise kohta põhjendamatud.

8. Tallinna Halduskohus jättis 14.02.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

3-21-1349

3(6)

1)

Tele2 kõnekaardi stardipaketi kaebajale saatmise ja äravõtmise kohta puudub teave ning

seda ei ole käsitletud ka vaideotsuses. Seega ei ole kohtul võimalik kohustada vanglat tagastama

kaebajale Tele2 kõnekaardi stardipaketti.

2)

Lattu paigutamist on kaebaja taotlenud üksnes 06.04.2021 saabunud SIM-kaardi puhul

ning 14.04.2021 ja 16.04.2021 saabunud stardipakettide lattu paigutamist on vangla käsitanud

10.06.2021 vaideotsuses uute sisuliste taotlustena. Puudub siiski vajadus lahendada küsimust

sellest, kas kaebaja oleks pidanud enne vaide esitamist taotlema ka nimetatud stardipakettide

lattu paigutamist, sest vastustaja on igal juhul jõudnud õige lõppotsuseni.

3)

Kinnipeetaval ei ole õigust pakke saada. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on

kinnipeetaval õigus kirjavahetusele. Kiri ei tohi oma olemuselt esemeid sisaldada. VSKE § 57

lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetav saab hoida vanglas (s.o enda juures või laos) üksnes algselt kaasas

olnud või vanglateenistuse vahendusel soetatud asju. SIM-kaart kui andmekandja on vanglas

keelatud ese (Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.32).

4)

VSKE § 70 lg 1 sätestab, et kui äravõetud esemete väärtus on üle 20 euro ja saatja on

teada, siis teavitatakse esemed saatnud isikut saadetud asjade kättesaamise võimalustest ning

kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese

võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Isegi kui kaebajale saadetud

kõnekaartidel on raha üle 20 euro, ei saa neid lattu paigutada, sest vastustajale ei ole selles

küsimuses kaalumisõigust. VSKE § 70 lg 2 esimese lause sätestab, et äravõetud esemed, mille

väärtus on 20 eurot või alla selle, võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve

tuludesse. Kahe SIM-kaardi puhul on nende saatja teada ning vanglal pole võimalik kaaluda

nende lattu paigutamist.

5)

VSKE § 70 lg 2 teine lause sätestab, et kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha,

edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või

tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt VSKE-le. VKSE § 70 süsteemsel tõlgendamisel

võiks järeldada, et nimetatud sätte lõike 2 teise lausega on soovitud reguleerida väärtuslike

esemete lattu paigutamist ühe valikuna olukorras, kus saatjat ei ole võimalik tuvastada. Otsus

paigutada kinnipeetavale saadetud ese lattu tehakse otstarbekuse alusel, kui võõrandamine,

hävitamine või riigituludesse kandmine on ebamõistlik. Sellisesse otsustamisse kohus ei sekku

(HKMS § 158 lg 3 teine lause). Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et kaalutaks

anonüümse saatja edastatud väheväärtusliku eseme lattu paigutamist, kui teadaoleva saatja

korral sellist tagajärge ei ole ette nähtud. Kaebaja on seejuures kinnitanud, et ZEN kõnekaardi

stardipaketi saatja on talle teada. Sellisel juhul kohaldub § 70 lg 1 või lg 2 teine lause.

6)

Seda, milleks kinnipeetav võib saadetud esemeid vabadusse saades vajada, ei arvestata

esemega toimimise üle otsustamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

1)

Kohus on alusetult leidnud, et SIM-kaartide saatjad olid teadmata, ning jätnud sellest

lähtudes kaebuse rahuldamata. Kirjavahetuse kaardilt nähtub, kes saatsid kaebajale 06.04.2021

ja 14.04.2021 saabunud SIM-kaardid. Kaebaja helistas ZEN kõnekaardi stardipaketi saatnud

sõbrale, kes kinnitas, et märkis ümbrikule oma aadressi. Seda ümbrikku kaebajale ei näidatud

ning ei vormistatud ka eseme äravõtmise akti. Õige ei ole vangla väide, et alates 26.03.2021 ei

ole vanglal kohustust vormistada kirjalikku esemete äravõtmise akti. Sellised aktid on kaebajale

koostatud näiteks 12.01.2022 ja 26.01.2022. Vangla pole välja pakkunud võimalust tagastada

kirjadest leitud esemed nende saatjatele.

3-21-1349

4(6)

2)

Kaebaja vabaneb vanglast 08.06.2022 ning siis vajab kaebaja temale saadetud

kõnekaarte, et ta ei peaks kulutama raha kõnekaartide ostmiseks. Kaebajal on vangla laos hoiul

kaks mobiiltelefoni ning kaebajale vanglasse vastu tulev sõber võtab kaebajale kasutamiseks

kaasa ka oma vana mobiiltelefoni.

3)

Halduskohtu otsusest ilmneb, et kohtunik ei ole erapooletu, vaid on teinud otsuse

vastustaja kasuks. Kohtuotsuse põhjendused on ebaselged ja arusaamatud.

10. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kaebaja väide, et valvur ei näidanud talle 16.04.2021 saabunud kirja ümbrikku, on

vastuolus valvuri ettekandes märgituga, mille kohaselt väitis kaebaja end teadvat saatjat

käekirja järgi.

2)

VSKE § 70 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavale saadetud esemetest ja nendele järele

tulemise võimalustest teavitada vaid nende saatjat ning sedagi juhul, kui äravõetud esemete

väärtus on üle 20 euro. Kaebajale saadetud SIM-kaartide väärtuseks on igakordselt hinnatud

vähem kui 20 eurot.

3)

VSKE 26.03.2021 jõustunud muudatuste kohaselt ei ole vanglal enam kohustust

äravõetud eseme kohta akti koostada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses, tuginedes 05.05.2022

määruses HKMS § 131 lg 1 p-le 1. Nimetatud säte ei ole praegusel juhul siiski kohaldatav, kuna

kaebaja taotles pärast apellatsioonkaebuse esitamist 22.02.2022 avalduses asja läbivaatamist

kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik praegusel juhul kohaldada HKMS § 131

lg 1 p-i 2. Asjas ei ole kaalul olulisi õigushüvesid, vaid vaidlus puudutab kolme SIM-kaarti,

mille väärtus on väike. Sisuliselt on asi lahendatav lihtmenetluses, mille puhul võib kohus jätta

kohtuistungi korraldamata ka siis, kui kaebaja seda taotleb (HKMS § 133 lg 1, § 134 lg 2 p 6).

Apellatsioonimenetluses on kokkuvõtlikult vaidlus selle üle, kas kaebaja saab nõuda talle

vanglasse kirjaga saadetud esemete paigutamist tema asjade juurde lattu. Asja lahendamine

sõltub sisuliselt ühe normi (VSKE § 70) tõlgendamisest. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses

ega täiendavates avaldustes toonud välja erilisi asjaolusid, mida tuleks tingimata arutada

kohtuistungil. Vastustaja on avaldanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses.

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

13. Kaebuses mainitud Tele2 kõnekaardi üle apellatsioonimenetluses enam vaidlust ei ole.

Tallinna Vangla on 10.06.2021 vaideotsuses (dtl 45–46) märkinud, et Elisa ja ZEN

kõnekaartide stardipakettide lattu paigutamist ei ole kaebaja enne vaide esitamist taotlenud.

Toimikust nähtub, et 06.04.2021 Soomest saabunud (DNA kõnekaardi) SIM-kaardi lattu

paigutamise taotluse esitas kaebaja 06.04.2021 (dtl 37). Vangla lahendas selle taotluse

06.05.2021 vastusega (dtl 39), mille peale esitas kaebaja 09.05.2021 vaide (dtl 41–44), nõudes

Soomest saadetud SIM-kaardi ning Elisa ja ZEN kõnekaartide stardipakettide lattu paigutamist.

Oma 02.05.2021 avalduses (dtl 31) taotles kaebaja nii 06.04.2021 saabunud SIM-kaardi kui ka

eelnevalt nimetatud stardipakettide lattu tema asjade juurde paigutamist. Sellele avaldusele

vastas vangla 02.06.2021 kirjaga (dtl 33), mille peale kaebaja esitas 03.06.2021 vaide (dtl 35).

10.06.2021 vaideotsusega lahendas vangla 09.05.2021 vaiet, kuid juba enne selle vaide

esitamist oli kaebaja taotlenud kolme SIM-kaardi lattu paigutamist ning vaideotsuse tegemise

3-21-1349

5(6)

ajaks oli vangla kõigi SIM-kaartide lattu paigutamise taotlused lahendanud. Kaebuse esitamise

ajaks (18.06.2021) ei olnud veel möödunud 03.06.2021 vaide lahendamise tähtaeg, kuid

kaebajale võis 10.06.2021 vaideotsusest jääda mulje, et see hõlmab nii Soomest saadetud SIM-

kaarti kui ka kõnekaartide stardipakette, nagu kaebaja 09.05.2021 vaie. Vangla ei ole kohtule

esitanud 03.06.2021 vaide kohta tehtud vaideotsust ega esitanud ka andmeid sellise otsuse

tegemise kohta. Kirjeldatud asjaoludel saab lugeda vaidemenetluse 06.04.2021, 14.04.2021 ja

16.04.2021 äravõetud SIM-kaartide osas läbituks.

14. VangS § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja see toimub vangla

sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale

saadetud kiri vanglateenistuja juuresolekul ning sellest võetakse ära esemed, mille omamine on

vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kinnipeetavale saadetud eseme äravõtmine on

omandiõiguse riive, mis on ette nähtud õiguspärasel alusel tulenevalt vangistusseadusest (§ 15

ja § 28 lg 4) ning selle alusel kehtestatud VSKE-st ning Tallinna Vangla kodukorrast (p 7.1).

VSKE § 641 p 10 järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud

elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.32 järgi

on kinnipeetavatele keelatud mh andmekandjad ja selle lugejad, v.a paber. Kodukorra

seletuskirja järgi kuuluvad andmekandjate hulka ka SIM-kaardid, mida saab sihipäraselt

kasutada ainult mobiiltelefonis.

15. VSKE § 50 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse kinnipeetavale saadetud kirjast ära võetud

esemetele VSKE §-des 70, 71 ja 73 sätestatut.

VSKE § 70 lg 1 sätestab, et kui äravõetud esemete väärtus on üle 20 euro, saadab

vanglateenistus vahistatule pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle

kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade

kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele

järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui sama

isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid

võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse olenemata äravõetud esemete

maksumusest.

VSKE § 70 lg-st 2 tuleneb, et kui äravõetud esemete väärtus on 20 eurot või alla selle, siis ese

võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui paki saatjat ei suudeta

kindlaks teha, edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve

tuludesse või tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale.

Ringkonnakohus on oma 06.04.2017 määruses asjas nr 3-16-2455 leidnud, et neid sätteid tuleb

mõista selliselt, et lõike 2 mõtteks on pigem erinormina lõike 1 suhtes välistada vanglateenistuse

kohustus otsida väheväärtusliku asja puhul võimalusi selle saatjale tagastamiseks. Lõige 1 jätab

määratlemata, kuidas toimida juhul, kui saatjat ei tuvastata. Sellisel juhul saab kohaldada VSKE

§ 70 lg 2 teist lauset. Oleks ebaloogiline, et äravõetud väheväärtusliku asja puhul saaks selle

saatja mittetuvastamise korral panna lattu kinnipeetava vabanemist ootama, suure väärtusega

eset aga mitte.

16. Soomest saadetud DNA kõnekaardi SIM-kaardi kohta on vangla 06.04.2021 ettekandes (dtl

15) märgitud, et selle väärtus on teadmata, 14.04.2021 ettekande (dtl 19) järgi on Elisa

kõnekaardi stardipaketi väärtuseks hinnatud 1 euro ning 16.04.2021 ettekande (dtl 21) järgi on

ZEN kõnekaardi stardipaketi väärtuseks hinnatud 3 eurot. Võib eeldada, et ka DNA kõnekaardi

väärtus (müügihind) on samas suurusjärgus, s.o ei ületa 20 eurot. Kaebaja väited kõnekaardile

50 euro laadimisest on paljasõnalised ja ka ebajärjekindlad. 18.04.2021 kaebuses vanglale (dtl

27), mis puudutab 16.04.2021 kaebajale saadetud ZEN kõnekaardi stardipaketti, on kaebaja

märkinud, et kõnekaardile on laetud 50 eurot. Samas 06.01.2022 halduskohtule esitatud

3-21-1349

6(6)

avalduses ning apellatsioonimenetluses väidab kaebaja, et tema kasupoja poolt Soomest

saadetud (DNA kõnekaardi) SIM-kaart oli aktiveeritud ja sellele oli laetud 50 eurot.

Ringkonnakohus ei pea kaebaja väiteid 50 euro suuruses summas kõneaja laadimise kohta

veenvaks. Samuti ei saa eeldada, et vangla uuriks järele, kas väide kõneaja laadimise kohta

vastab tõele. Vangla võib väärtuse hindamisel lähtuda kõnekaardi ligikaudsest müügihinnast.

Seega tuleb DNA kõnekaardi SIM-kaardi ning Elisa ja ZEN kõnekaartide stardipakettide

väärtuseks lugeda vähem kui 20 eurot.

17. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu

kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Praegusel juhul kohaldub

VSKE § 70 lg 2 esimene lause, mis ei näe ette äravõetud esemete lattu paigutamist. Sõltumata

SIM-kaartide väärtusest ei oleks kohaldatav ka viidatud sätte teine lause, kuivõrd kõigi

äravõetud esemete saatjad on tuvastatavad: Soomest saadetud SIM-kaardi ja Elisa kõnekaardi

stardipaketi saatjad olid kirja avamise ajal teada ning apellatsioonkaebuses on nimetatud ka

ZEN kõnekaardi stardipaketi saatnud isik, kes oli kaebaja väidetest lähtuvalt talle juba kirja

saamise ajal teada. Järelikult ei ole kaebajal alust nõuda SIM-kaartide lattu paigutamist.

18. Vastustaja on õigesti viidanud, et tulenevalt 26.03.2021 jõustunud VSKE muudatustest,

millega tunnistati kehtetuks VSKE § 72 („Pakist äravõetud eseme kohta akti koostamine“), ei

ole vanglal alates sellest kuupäevast enam kohustust vormistada pakist või kirjast leitud ja

äravõetud esemete kohta kirjalikku esemete äravõtmise akti. Äravõetud eseme kohta

vormistatakse ettekanne, mis sisaldab VSKE § 71 lg-s 1 loetletud andmeid. VSKE § 63 lg 2

kohaselt tehakse kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta kanne vangiregistrisse.

Sellest, et pärast nimetatud muudatuse jõustumist on vangla mõnedel juhtudel vormistanud

kirjalikud äravõtmise aktid, ei tulene vanglale kohustust vormistada akte kõikidel juhtudel.

06.04.2021, 14.04.2021 ja 16.04.2021 saabunud SIM-kaartide äravõtmist tõendavad kirjalikud

ettekanded ning nende esemete äravõtmise üle pole ka vaidlust.

19. See, milleks kaebaja äravõetud SIM-kaarte vajab ja kuidas ta neid vabanemisel kasutada

saab, ei ole siinse vaidluse lahendamisel oluline. Väidetav vajadus kasutada vanglas keelatud

esemeid vabanemisel ei anna alust nõuda esemete lattu paigutamist ega tekita vanglale sellise

võimaluse kaalumise kohustust.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Kaebaja oli

apellatsioonimenetluses vabastatud riigilõivu tasumisest. Seega jäävad menetluskulud HKMS

§ 118 lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)