3-21-1349/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.02.2022 otsus esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
Legislator headnote
AI generated3-21-1349/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire
Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.05.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1349
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada
SIM-kaardid kaebaja isiklike asjade hulka
Menetlusosalised
Kaebaja X
Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja MR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.02.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.02.2022 otsus
muutmata.
2. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
Selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.06.2022 (HKMS § 212 lg 1).
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215
lg 3).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks
esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X-le saabus posti teel vanglasse kolm SIM-kaarti: 06.04.2021 DNA (Soome
mobiilioperaator) kõnekaart, 14.04.2021 Elisa kõnekaardi stardipakett ja 16.04.2021 ZEN
kõnekaardi stardipakett. ZEN kõnekaardi stardipaketi saatjat ei olnud ümbrikule märgitud, kuid
3-21-1349
2(6)
kinnipeetav avaldas käekirja järgi, keda ta saatjaks peab. Teiste SIM-kaartide saatjad olid teada.
Vangla võttis SIM-kaardid ära.
2. X esitas vanglale 06.04.2021 ja 02.05.2021 taotlused paigutada äravõetud SIM-kaart ning
ZEN ja Elisa kõnekaartide stardipaketid lattu kinnipeetava asjade juurde.
3. Tallinna Vangla vastas X taotlustele 06.05.2021 kirjaga nr 5-8/21/9330-2 ja 02.06.2021
kirjaga nr 5-18/21/11863-2. Vangla märkis, et Tallinna Vangla direktori 22.11.2018
käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.32 alusel on kinnipeetaval
keelatud omada vanglas andmekandjaid. SIM-kaart on infokandja ja neid kasutatakse
mobiiltelefonides. Mobiiltelefonide omamine on kinnipeetavatele keelatud (justiitsministri
30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 p 10). SIM-kaartide
lubamine vanglas soodustaks mobiiltelefonide levikut. Kui isikul on olemas SIM-kaart, tekib
tal ahvatlus omada ka mobiiltelefoni. Saadetud pakist ära võetud esemete suhtes kohaldatakse
VSKE § 50 lg-s 3 ning §-des 70, 71 ja 73 sätestatut.
4. X esitas SIM-kaartide lattu paigutamisest keeldumise peale 09.05.2021 ja 03.06.2021
vaided.
5. Tallinna Vangla jättis 09.05.2021 esitatud vaide 10.06.2021 vaideotsusega nr 5-15-21/243-
2 rahuldamata. Asjaolud, mille tõttu jäi rahuldamata X taotlus Soomest saabunud kirjast leitud
SIM-kaardi lattu paigutamiseks, ei ole muutunud. Elisa ja ZEN kõnekaartide stardipakettide
lattu paigutamise taotlust pole kaebaja vanglale varem esitanud. Vaidega ei saa nõuda uute
taotluste lahendamist.
6. X esitas 18.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks
paigutada kaebajale kirja teel saadetud SIM-kaart ning ZEN, Elisa ja Tele2 kõnekaartide
stardipaketid kaebaja isiklike asjade hulka.
Kaebaja vajab SIM-kaarti ja stardipakette selleks, et ta saaks pärast vanglast vabanemist
helistada oma sõbrale, et ta tuleks kaebajale vanglasse vastu ja viiks ta Tallinnasse. Raske
liikumispuude tõttu liigub kaebaja ainult ratastoolis ja tal on seetõttu keeruline minna ise
bussiga Tallinnasse. Soomest saadetud SIM-kaardile on laetud 50 eurot. Tele2 stardipaketi
kohta puuduvad tõendid, sest ametnikud keeldusid selle kohta äravõtmise akti koostamisest ja
inimene, kes selle saatis, on praeguseks surnud.
7. Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1) Kaebajale ei ole saadetud ning temalt ei ole ära võetud Tele2 kõnekaardi stardipaketti,
mistõttu ei saa vangla otsustada selle paigutamist kaebaja isiklike asjade juurde.
2) Kinnipeetaval ei ole pakkide saamise õigust, kuid kinnipeetaval on õigus saada kirju ja
maksikirju. Kinnipeetaval on vanglas lubatud omada asju, mis tal olid kaasas vanglasse
saabumisel või mille ta on soetanud vangla kaupluse vahendusel. Väheväärtuslikud esemed,
mis saabuvad kirjaga, võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kuna
kaebajalt äravõetud SIM-kaartide väärtus on hinnatud väiksemaks kui 20 eurot, kuuluvad need
hävitamisele. Kaebajal on vajalikud telefonikõned võimalik teha ka talle väljastatud
kõnekaardiga ja põhjendatud vajaduse korral on võimalik kõne tegemine enne vabanemist ka
vangla kulul. Kaebajal puudub laos mobiiltelefoni laadija, mistõttu on väited SIM-kaartide
vajamise kohta põhjendamatud.
8. Tallinna Halduskohus jättis 14.02.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud
poolte endi kanda.
3-21-1349
3(6)
1)
Tele2 kõnekaardi stardipaketi kaebajale saatmise ja äravõtmise kohta puudub teave ning
seda ei ole käsitletud ka vaideotsuses. Seega ei ole kohtul võimalik kohustada vanglat tagastama
kaebajale Tele2 kõnekaardi stardipaketti.
2)
Lattu paigutamist on kaebaja taotlenud üksnes 06.04.2021 saabunud SIM-kaardi puhul
ning 14.04.2021 ja 16.04.2021 saabunud stardipakettide lattu paigutamist on vangla käsitanud
10.06.2021 vaideotsuses uute sisuliste taotlustena. Puudub siiski vajadus lahendada küsimust
sellest, kas kaebaja oleks pidanud enne vaide esitamist taotlema ka nimetatud stardipakettide
lattu paigutamist, sest vastustaja on igal juhul jõudnud õige lõppotsuseni.
3)
Kinnipeetaval ei ole õigust pakke saada. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on
kinnipeetaval õigus kirjavahetusele. Kiri ei tohi oma olemuselt esemeid sisaldada. VSKE § 57
lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetav saab hoida vanglas (s.o enda juures või laos) üksnes algselt kaasas
olnud või vanglateenistuse vahendusel soetatud asju. SIM-kaart kui andmekandja on vanglas
keelatud ese (Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.32).
4)
VSKE § 70 lg 1 sätestab, et kui äravõetud esemete väärtus on üle 20 euro ja saatja on
teada, siis teavitatakse esemed saatnud isikut saadetud asjade kättesaamise võimalustest ning
kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese
võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Isegi kui kaebajale saadetud
kõnekaartidel on raha üle 20 euro, ei saa neid lattu paigutada, sest vastustajale ei ole selles
küsimuses kaalumisõigust. VSKE § 70 lg 2 esimese lause sätestab, et äravõetud esemed, mille
väärtus on 20 eurot või alla selle, võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve
tuludesse. Kahe SIM-kaardi puhul on nende saatja teada ning vanglal pole võimalik kaaluda
nende lattu paigutamist.
5)
VSKE § 70 lg 2 teine lause sätestab, et kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha,
edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või
tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt VSKE-le. VKSE § 70 süsteemsel tõlgendamisel
võiks järeldada, et nimetatud sätte lõike 2 teise lausega on soovitud reguleerida väärtuslike
esemete lattu paigutamist ühe valikuna olukorras, kus saatjat ei ole võimalik tuvastada. Otsus
paigutada kinnipeetavale saadetud ese lattu tehakse otstarbekuse alusel, kui võõrandamine,
hävitamine või riigituludesse kandmine on ebamõistlik. Sellisesse otsustamisse kohus ei sekku
(HKMS § 158 lg 3 teine lause). Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et kaalutaks
anonüümse saatja edastatud väheväärtusliku eseme lattu paigutamist, kui teadaoleva saatja
korral sellist tagajärge ei ole ette nähtud. Kaebaja on seejuures kinnitanud, et ZEN kõnekaardi
stardipaketi saatja on talle teada. Sellisel juhul kohaldub § 70 lg 1 või lg 2 teine lause.
6)
Seda, milleks kinnipeetav võib saadetud esemeid vabadusse saades vajada, ei arvestata
esemega toimimise üle otsustamisel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega
kaebus rahuldada.
1)
Kohus on alusetult leidnud, et SIM-kaartide saatjad olid teadmata, ning jätnud sellest
lähtudes kaebuse rahuldamata. Kirjavahetuse kaardilt nähtub, kes saatsid kaebajale 06.04.2021
ja 14.04.2021 saabunud SIM-kaardid. Kaebaja helistas ZEN kõnekaardi stardipaketi saatnud
sõbrale, kes kinnitas, et märkis ümbrikule oma aadressi. Seda ümbrikku kaebajale ei näidatud
ning ei vormistatud ka eseme äravõtmise akti. Õige ei ole vangla väide, et alates 26.03.2021 ei
ole vanglal kohustust vormistada kirjalikku esemete äravõtmise akti. Sellised aktid on kaebajale
koostatud näiteks 12.01.2022 ja 26.01.2022. Vangla pole välja pakkunud võimalust tagastada
kirjadest leitud esemed nende saatjatele.
3-21-1349
4(6)
2)
Kaebaja vabaneb vanglast 08.06.2022 ning siis vajab kaebaja temale saadetud
kõnekaarte, et ta ei peaks kulutama raha kõnekaartide ostmiseks. Kaebajal on vangla laos hoiul
kaks mobiiltelefoni ning kaebajale vanglasse vastu tulev sõber võtab kaebajale kasutamiseks
kaasa ka oma vana mobiiltelefoni.
3)
Halduskohtu otsusest ilmneb, et kohtunik ei ole erapooletu, vaid on teinud otsuse
vastustaja kasuks. Kohtuotsuse põhjendused on ebaselged ja arusaamatud.
10. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja
halduskohtu otsus muutmata.
1)
Kaebaja väide, et valvur ei näidanud talle 16.04.2021 saabunud kirja ümbrikku, on
vastuolus valvuri ettekandes märgituga, mille kohaselt väitis kaebaja end teadvat saatjat
käekirja järgi.
2)
VSKE § 70 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavale saadetud esemetest ja nendele järele
tulemise võimalustest teavitada vaid nende saatjat ning sedagi juhul, kui äravõetud esemete
väärtus on üle 20 euro. Kaebajale saadetud SIM-kaartide väärtuseks on igakordselt hinnatud
vähem kui 20 eurot.
3)
VSKE 26.03.2021 jõustunud muudatuste kohaselt ei ole vanglal enam kohustust
äravõetud eseme kohta akti koostada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses, tuginedes 05.05.2022
määruses HKMS § 131 lg 1 p-le 1. Nimetatud säte ei ole praegusel juhul siiski kohaldatav, kuna
kaebaja taotles pärast apellatsioonkaebuse esitamist 22.02.2022 avalduses asja läbivaatamist
kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik praegusel juhul kohaldada HKMS § 131
lg 1 p-i 2. Asjas ei ole kaalul olulisi õigushüvesid, vaid vaidlus puudutab kolme SIM-kaarti,
mille väärtus on väike. Sisuliselt on asi lahendatav lihtmenetluses, mille puhul võib kohus jätta
kohtuistungi korraldamata ka siis, kui kaebaja seda taotleb (HKMS § 133 lg 1, § 134 lg 2 p 6).
Apellatsioonimenetluses on kokkuvõtlikult vaidlus selle üle, kas kaebaja saab nõuda talle
vanglasse kirjaga saadetud esemete paigutamist tema asjade juurde lattu. Asja lahendamine
sõltub sisuliselt ühe normi (VSKE § 70) tõlgendamisest. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses
ega täiendavates avaldustes toonud välja erilisi asjaolusid, mida tuleks tingimata arutada
kohtuistungil. Vastustaja on avaldanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses.
12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on
seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
13. Kaebuses mainitud Tele2 kõnekaardi üle apellatsioonimenetluses enam vaidlust ei ole.
Tallinna Vangla on 10.06.2021 vaideotsuses (dtl 45–46) märkinud, et Elisa ja ZEN
kõnekaartide stardipakettide lattu paigutamist ei ole kaebaja enne vaide esitamist taotlenud.
Toimikust nähtub, et 06.04.2021 Soomest saabunud (DNA kõnekaardi) SIM-kaardi lattu
paigutamise taotluse esitas kaebaja 06.04.2021 (dtl 37). Vangla lahendas selle taotluse
06.05.2021 vastusega (dtl 39), mille peale esitas kaebaja 09.05.2021 vaide (dtl 41–44), nõudes
Soomest saadetud SIM-kaardi ning Elisa ja ZEN kõnekaartide stardipakettide lattu paigutamist.
Oma 02.05.2021 avalduses (dtl 31) taotles kaebaja nii 06.04.2021 saabunud SIM-kaardi kui ka
eelnevalt nimetatud stardipakettide lattu tema asjade juurde paigutamist. Sellele avaldusele
vastas vangla 02.06.2021 kirjaga (dtl 33), mille peale kaebaja esitas 03.06.2021 vaide (dtl 35).
10.06.2021 vaideotsusega lahendas vangla 09.05.2021 vaiet, kuid juba enne selle vaide
esitamist oli kaebaja taotlenud kolme SIM-kaardi lattu paigutamist ning vaideotsuse tegemise
3-21-1349
5(6)
ajaks oli vangla kõigi SIM-kaartide lattu paigutamise taotlused lahendanud. Kaebuse esitamise
ajaks (18.06.2021) ei olnud veel möödunud 03.06.2021 vaide lahendamise tähtaeg, kuid
kaebajale võis 10.06.2021 vaideotsusest jääda mulje, et see hõlmab nii Soomest saadetud SIM-
kaarti kui ka kõnekaartide stardipakette, nagu kaebaja 09.05.2021 vaie. Vangla ei ole kohtule
esitanud 03.06.2021 vaide kohta tehtud vaideotsust ega esitanud ka andmeid sellise otsuse
tegemise kohta. Kirjeldatud asjaoludel saab lugeda vaidemenetluse 06.04.2021, 14.04.2021 ja
16.04.2021 äravõetud SIM-kaartide osas läbituks.
14. VangS § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja see toimub vangla
sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale
saadetud kiri vanglateenistuja juuresolekul ning sellest võetakse ära esemed, mille omamine on
vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kinnipeetavale saadetud eseme äravõtmine on
omandiõiguse riive, mis on ette nähtud õiguspärasel alusel tulenevalt vangistusseadusest (§ 15
ja § 28 lg 4) ning selle alusel kehtestatud VSKE-st ning Tallinna Vangla kodukorrast (p 7.1).
VSKE § 641 p 10 järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud
elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.32 järgi
on kinnipeetavatele keelatud mh andmekandjad ja selle lugejad, v.a paber. Kodukorra
seletuskirja järgi kuuluvad andmekandjate hulka ka SIM-kaardid, mida saab sihipäraselt
kasutada ainult mobiiltelefonis.
15. VSKE § 50 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse kinnipeetavale saadetud kirjast ära võetud
esemetele VSKE §-des 70, 71 ja 73 sätestatut.
VSKE § 70 lg 1 sätestab, et kui äravõetud esemete väärtus on üle 20 euro, saadab
vanglateenistus vahistatule pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle
kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade
kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele
järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui sama
isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid
võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse olenemata äravõetud esemete
maksumusest.
VSKE § 70 lg-st 2 tuleneb, et kui äravõetud esemete väärtus on 20 eurot või alla selle, siis ese
võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui paki saatjat ei suudeta
kindlaks teha, edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve
tuludesse või tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale.
Ringkonnakohus on oma 06.04.2017 määruses asjas nr 3-16-2455 leidnud, et neid sätteid tuleb
mõista selliselt, et lõike 2 mõtteks on pigem erinormina lõike 1 suhtes välistada vanglateenistuse
kohustus otsida väheväärtusliku asja puhul võimalusi selle saatjale tagastamiseks. Lõige 1 jätab
määratlemata, kuidas toimida juhul, kui saatjat ei tuvastata. Sellisel juhul saab kohaldada VSKE
§ 70 lg 2 teist lauset. Oleks ebaloogiline, et äravõetud väheväärtusliku asja puhul saaks selle
saatja mittetuvastamise korral panna lattu kinnipeetava vabanemist ootama, suure väärtusega
eset aga mitte.
16. Soomest saadetud DNA kõnekaardi SIM-kaardi kohta on vangla 06.04.2021 ettekandes (dtl
15) märgitud, et selle väärtus on teadmata, 14.04.2021 ettekande (dtl 19) järgi on Elisa
kõnekaardi stardipaketi väärtuseks hinnatud 1 euro ning 16.04.2021 ettekande (dtl 21) järgi on
ZEN kõnekaardi stardipaketi väärtuseks hinnatud 3 eurot. Võib eeldada, et ka DNA kõnekaardi
väärtus (müügihind) on samas suurusjärgus, s.o ei ületa 20 eurot. Kaebaja väited kõnekaardile
50 euro laadimisest on paljasõnalised ja ka ebajärjekindlad. 18.04.2021 kaebuses vanglale (dtl
27), mis puudutab 16.04.2021 kaebajale saadetud ZEN kõnekaardi stardipaketti, on kaebaja
märkinud, et kõnekaardile on laetud 50 eurot. Samas 06.01.2022 halduskohtule esitatud
3-21-1349
6(6)
avalduses ning apellatsioonimenetluses väidab kaebaja, et tema kasupoja poolt Soomest
saadetud (DNA kõnekaardi) SIM-kaart oli aktiveeritud ja sellele oli laetud 50 eurot.
Ringkonnakohus ei pea kaebaja väiteid 50 euro suuruses summas kõneaja laadimise kohta
veenvaks. Samuti ei saa eeldada, et vangla uuriks järele, kas väide kõneaja laadimise kohta
vastab tõele. Vangla võib väärtuse hindamisel lähtuda kõnekaardi ligikaudsest müügihinnast.
Seega tuleb DNA kõnekaardi SIM-kaardi ning Elisa ja ZEN kõnekaartide stardipakettide
väärtuseks lugeda vähem kui 20 eurot.
17. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu
kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Praegusel juhul kohaldub
VSKE § 70 lg 2 esimene lause, mis ei näe ette äravõetud esemete lattu paigutamist. Sõltumata
SIM-kaartide väärtusest ei oleks kohaldatav ka viidatud sätte teine lause, kuivõrd kõigi
äravõetud esemete saatjad on tuvastatavad: Soomest saadetud SIM-kaardi ja Elisa kõnekaardi
stardipaketi saatjad olid kirja avamise ajal teada ning apellatsioonkaebuses on nimetatud ka
ZEN kõnekaardi stardipaketi saatnud isik, kes oli kaebaja väidetest lähtuvalt talle juba kirja
saamise ajal teada. Järelikult ei ole kaebajal alust nõuda SIM-kaartide lattu paigutamist.
18. Vastustaja on õigesti viidanud, et tulenevalt 26.03.2021 jõustunud VSKE muudatustest,
millega tunnistati kehtetuks VSKE § 72 („Pakist äravõetud eseme kohta akti koostamine“), ei
ole vanglal alates sellest kuupäevast enam kohustust vormistada pakist või kirjast leitud ja
äravõetud esemete kohta kirjalikku esemete äravõtmise akti. Äravõetud eseme kohta
vormistatakse ettekanne, mis sisaldab VSKE § 71 lg-s 1 loetletud andmeid. VSKE § 63 lg 2
kohaselt tehakse kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta kanne vangiregistrisse.
Sellest, et pärast nimetatud muudatuse jõustumist on vangla mõnedel juhtudel vormistanud
kirjalikud äravõtmise aktid, ei tulene vanglale kohustust vormistada akte kõikidel juhtudel.
06.04.2021, 14.04.2021 ja 16.04.2021 saabunud SIM-kaartide äravõtmist tõendavad kirjalikud
ettekanded ning nende esemete äravõtmise üle pole ka vaidlust.
19. See, milleks kaebaja äravõetud SIM-kaarte vajab ja kuidas ta neid vabanemisel kasutada
saab, ei ole siinse vaidluse lahendamisel oluline. Väidetav vajadus kasutada vanglas keelatud
esemeid vabanemisel ei anna alust nõuda esemete lattu paigutamist ega tekita vanglale sellise
võimaluse kaalumise kohustust.
20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja
ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Kaebaja oli
apellatsioonimenetluses vabastatud riigilõivu tasumisest. Seega jäävad menetluskulud HKMS
§ 118 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)