4-22-1395/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-1395

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-1395 (2317,22,002435) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Katrin Jana Vaab Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik

D.G ; ik: XXX, xxxx kodanik, elukoht: xxxx, xxxx. Tel.: xxxx, e-post: xxxx Kohtuvälise menetleja esindaja

Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. D.G

süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks ) päeva. arest 12 (kaksteist

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 12 (kaksteist) tundi

üldkasulikku tööd.

3.

2 (kaks) kuuline KarS § 69 lg 3 alusel määrata tunni üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. D.G 12 tunni

üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase elukohajärgse Tallinna -Harju Kriminaalhooldusosakond ( tel.: vangla Lääne Pärnu mnt 142, Tallinn,

663 7076, e-post: harjukrho.info@just.ee).

5.

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt 25.05.2022. kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

07.04.2022 koostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati väärteoprotokoll AB1570255

selles, et 07.04.2022 kell 11.15 peeti Luha tn, Tallinn-Paldiski mnt ja Tallinna mnt vahel, suunaga Tallinna mnt poole Keila linnas, Harjumaal kinni sõiduk, mida juhtis D.G

, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli alates 01.02.2022 kuni 31.07.2022 ära võetud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS

§ 201 lg 2 ettenähtud väärteo

Menetlusalune isik s on temale selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistu arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Tahtis sõpra aidata materjali veol. Kahetseb, et rooli läks. Sõber ei oska juhtida. Veoteenuse tellimise peale ei mõelnud. Üldkasulikku töö teha ei taha, maksan parem trahvi poole aasta jooksul. Ootab pakkumisi, saab tööd, maksab ära.

Natukene sääste on, et trahvi maksta. Juhtimisõiguse äravõtmisest sai teada kui käis seal Rahumäel. Et peab juhiloa ära viima, ei teadnud, otsust luges. On maksmata trahve. Maksab see nädal ära. Ei taha aresti, hoolitseb tütarlapse eest, kelle laps on invaliid. Juhul, kui m s . õistetakse arest, on nõu tunnid ära tegema

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et D.G käitumine, tegu LS § 90 lg 1 p 1 õigusrikkumine on aset leidnud, tõendatud, menetlusalune isik on tunnistanud.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, selleks ei ole ka sõbrale materjali transport.

Varasem rahatrahv on 300 eurot, otsus jõustus 26.08.2021. Trahv senini tasumata. Uue rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas, teda on karistatud ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Uue rahatrahvi määramine ei ole põhjendatud, tuleb kohaldada aresti. Menetlusalune isik aresti kanda ei soovi, on vaja aidata naisterahvast, kes hoolitseb puudega lapse eest. See pidi olema talle teada ka varem. Juhtimisõigus on isikul olemas, peaks teadma rikkumisi ja karistusi nende eest. Rahatrahvi määramine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et isikul puudub sissetulek ning perspektiiv sissetuleku saamiseks on tõendamata. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist LS §

201 lg 2 järgi arestiga alla keskmise määra, 13 päeva

, arvestades kahetsust. Kui kohus asendab aresti üldkasuliku tööga, siis vastuväiteid ei ole.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest .

ja kohtuvälise menetleja 05.01.2022 otsusest väärteoasjas nr 2302,21,017617, samuti karistusregistri andmetest D.G B, AM ja B1 kategooria nähtuvalt on

juhtimisõigus ära võetud 01.02.2022 . Kuivõrd otsust ei karistusena kuni 31.07.2022

vaidlustatud ja , on otsus senini kehtiv ja menetlusalusel isikul lasub see on jõustunud

mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 keeldu, mootorsõidukit vastava juhtides 07.02.2022 kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata.

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima, pidades olulisemaks sõbra aitamist ehitusmaterjali veol, tehes seega oma valiku. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud kahel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, mõlemal korral väärtegude toimepanemise

eest ning alles 01.02.2022 jõustunud otsusega võeti karistusena temalt ära juhtimisõigus. Seejuures on tal 1 kehtiv väärteokaristus temale määratud rahatrahv augustist 2021, mille eest on tasumata. Seega varasemad karistused rahatrahvi ja juhtimisõiguse ära võtmise näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist.

Arvestades määratud rahatrahvi tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks kui ka seda, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistusi, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab liikluses juhina osalemist. Seega on rahatrahv kui tagajärjetuks jäänud ja tasumata jäetav karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Samuti ei ole menetlusalusel isikul ning kohtuistungil antud ankeetandmete kohaselt püsivat sissetulekut selgituste kohaselt menetlusalune isik otsib tööd ja ootab pakkumisi. Seega on sissetuleku saamine võimalik teadmata ajal tulevikus, kuid käesoleval ajal tal sissetulek puudub.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine.

Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, mida kohus peab võimalikuks karistuse mõistmisel arvestada.

Kuivõrd isikut on vaid kaks kuud enne käesoleva teo toimepanemist karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks juhtimisõiguse saanud ja seega liiklusseadusest , on

vajalike teadmistega menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest.

Seetõttu kohus, juhindudes S § VTM -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingi süü ku ksid nii keskmine i ka eelmiste

karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud.

Puutuvalt menetlusaluse isiku

nõusolekusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik , menetlusalusele isikule püsivalt ei tööta siis võib mõistetava aresti esimesel korral asendada üldkasuliku tööga, mis võimaldab menetlusalusel isikul . jätkata ka töö otsimist

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/