3-21-2774/50 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(14)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2774

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-

2/21/625, 26.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/516-6,

01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 ja 06.12.2021

vaideotsuse nr 5-15/21/528-3 tühistamiseks ning Tallinna

Vangla kohustamiseks teha uus otsus, millega paigutada X

tagasi Tallinna Vangla avavanglasse edasist karistust

kandma

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25. aprillil 2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga „X“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.06.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 08.07.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1033 anti avavangla kinnipeetavale Xle

(kaebaja) luba tähtajaliselt alates 10.07.2021 kuni 31.12.2021 töötamiseks väljaspool vanglat

ettevõttes OÜ Sirje Stiil, aadressil Vankri tee 2, Rannamõisa, Harjumaa.

2. Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1441 anti kaebajale luba järelevalveta

liikumiseks väljaspool vanglat tööle minemiseks, kaupluse külastamiseks ning juuksurisse

minemiseks 27.09.2021. Käskkirja punkti 3 kohaselt oli kinnipeetava tööpäev 27.09.2021 kella

09.00-st kuni kella 15.00-ni. Nimetatud ajavahemikul pidi kinnipeetav X viibima aadressil Vankri

tee 2, Rannamõisa, Harjumaa. Sama käskkirja LISA 1 punkti 2 kohaselt oli kinnipeetav kohustatud

liikuma vaid ettenähtud marsruudil sellest kõrvale kaldumata ning teavitama esimesel võimalusel

vanglat marsruudi muutusest või muudest soodustuse käskkirja lubatud tegevuste muudatustest.

2(14)

3. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik Eve Peterson koostas 27.09.2021 ettekande nr 1-21-

9406, mille kohaselt 27.09.2021 kell 14.53 helistas inspektor-kontaktisik Eve Peterson Sirje Stiil

OÜ kontaktnumbril 56458288 ning soovis rääkida Sirje Stiil OÜ-s töötava kaebajaga. Telefonist

kinnitati, et kaebajal oli täna lubatud töölt lahkuda varem ja ta on juba töölt lahkunud.

4. Ettekande alusel algatati 28.09.2021 kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus 24.09.2021 käskkirja

nr 5-1/21/1441 p 3 ja lisa 1 p 2 rikkumise kahtlustuses.

5. Tallinna Vangla avavangla juhi 28.09.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1452 peatati kaebajale antud

luba järelevalveta väljaspool vanglat töötamiseks kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni.

6. Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjaga 5-2/21/625 tunnistati kaebaja süüdi Tallinna Vangla

24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 „Kinnipeetavale X, loa andmine järelevalveta liikumiseks

väljaspool vanglat tööle minemiseks, kaupluse külastamiseks ning juuksurisse minemiseks“ punkti

3 ja lisa 1 punkti 2 rikkumises ja määrati distsiplinaarkaristuseks 3 ööpäeva kartserit. Karistuse

täitmisele pööramine lükati edasi tingimisi katseajaga 6 kuud. Käskkirja allkirjastas Eve Peterson.

7. Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1630 paigutati kaebaja ajutiselt Tallinna

Vangla kinnisesse osakonda kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise ajaks.

8. Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1631 tunnistati kehtetuks Eve Petersoni

08.07.2021 käskkiri nr 5-1/21/1033.

9. Kaebaja esitas 22.10.2021 käskkirjade nr 5-1/21/1631, 5-2/21/625 ja 5-1/21/1630 peale vaided

(registreeritud 27.10.2021).

10. Kaebaja esitas 27.10.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovis

peatada 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 täitmise kuni põhivaidluse lõpuni (haldusasi nr 3-21-

2449). Tallinna Halduskohus jättis taotluse 02.11.2021 määrusega rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohtu 22.11.2021 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

määrus muutmata.

11. Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1686 paigutati kaebaja ümber karistuse

kandmise jätkamiseks kinnisesse vanglasse.

12. Kaebaja esitas käskkirja nr 5-1/21/1686 peale vaide (registreeritud 08.11.2021).

13. Tallinna Vangla jättis 26.11.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/516-6 rahuldamata Tallinna

Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 peale esitatud vaide.

14. Kaebaja esitas 29.11.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla

22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 ja selle alusel antud muude käskkirjade kehtivuse peatamiseks

ning kaebaja paigutamiseks tagasi avavanglasse edasist karistust kandma ehk taastada tema endine

olukord avavanglas. Muu käskkirjana oli välja toodud ka 01.11.2021 käskkiri nr 5-1/21/1686.

15. Kohus tegi 06.12.2021 määruse, millega jättis esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla

22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 osas läbi vaatamata ja Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirja nr

5-1/21/1686 osas rahuldamata.

16. Tallinna Vangla tegi 06.12.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/528-3, millega jättis rahuldamata

käskkirja nr 5-1/21/1686 peale esitatud vaide.

17. Kaebaja esitas 20.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 22.10.2021

käskkirja nr 5-2/21/625, 26.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/516-6, 01.11.2021 käskkirja nr 5-

1/21/1686 ja 06.12.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/528-3 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks,

millega taastada tema olukord ja paigutada ta tagasi Tallinna Vangla avavanglasse edasist karistust

kandma.

18. Kohus võttis kaebuse 06.01.2022 määrusega menetlusse.

19. Kohus korraldas asja läbivaatamiseks 25.04.2022 kohtuistungi.

3(14)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

20. Vaidlusalune

haldusakt

on

oma

olemuselt

meelevaldne,

kaalutlusvigadega

ja

ebaproportsionaalne. Avavangla menetleja ei ole otsust tehes arvestanud kõiki olulisi asjaolusid

ning kaalumine ei ole toimunud ratsionaalselt, vaid menetleja on teinud valikulisi hindamisi.

21. Kuna 27.09.2021 oli kaubapäev ja aiasalongi pidi tulema suur reka, pidi kaebaja sel päeval

jätma ettevõtte sõiduauto mitte tavapärasele parkimiskohale, vaid suurde parklasse, mida kontori

aknast näha ei ole. Kaubaauto sai maha laadida alles õhtul kella 17-19 vahemikus. Kuna kaebajal

oli sellel päeval lubatud lahkuda kell 15.00, siis ütles kaebaja ettevõtte juhile J. N., et ta saadaks Eve

Petersonile e-kirja, et tal lubataks järgmisel päeval varem tööle tulla. J. N. saatis menetlejale e-kirja,

et lubada kaebaja järgmisel päeval varem tööle. Ei oleks eriti usutav, et kaebaja sooviks töölt enne

15.00 lahkuda, kui kaebaja on teadlik, et Eve Peterson helistab tööandjale, et täpsustada avavanglast

lahkumise kellaaeg üle.

22. Kaebaja lahkus 27.09.2021 töölt kell 15.00. Seda kohustas kaebajat tegema ettevõtte Sirje Stiil

OÜ seinakell, mis näitas täpselt aega 15.00. Töö juurest kell 15.00 lahkumist kinnitab Sirje Stiil OÜ

märge E. L. poolt väljasõidutunnistuse registreerimislehel. Samuti kinnitavad kell 15.00 töö juurest

lahkumist tunnistajate selgitused 08.10.2021 e-kirjas menetlejale. Lisaks koostas K. K. tunnistajana

09.12.2021 täiendava ütluste dokumendi.

23. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole süülist tegu toime pannud, kuna süü on omistatav ainult siis,

kui tegu on kas teadlik, tahtlik või hooletusest tehtud. Seda aga toimunud ei ole. Hooletus see olla

ei saanud, kuna kella etteliikumist ei ole isikul võimalik ette näha. Mitte keegi ei saanud sellel hetkel

teada, et ettevõtte seinakell võib natuke ekslikku aega näidata.

24. Kaebaja ei saa määratud distsiplinaarkaristusega nõustuda. Kaebaja on seisukohal, et käskkiri

nr 5-2/21/625 on õigusvastane, sest käskkiri on vormiveaga. Inspektor-kontaktisikul ei olnud vangla

sisekorraeeskirja § 1⁷ alusel otsustuspädevust teha vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 alusel

käskkirja. Vangla sisekorraeeskirja § 1⁷ lubab teha otsuse ainult VangS § 63 lg 4 alusel. Seega on

see haldusakt tühine ja ebaseaduslik. Menetleja on jätnud käskkirja märkimata VangS § 64 lg 4,

mille alusel oleks inspektor-kontaktisik võinud otsustada kaebajale käskkirja vormistada. Kõigil

käskkirjadel on alati olemas viide VangS § 64 lg-le 4. Samuti puudub käskkirjas paragrahv katseaja

määramise aluse kohta.

25. Mentleja on esitanud menetluses valeandmeid, sest ettekandes on Eve Peterson väitnud, et

helistas Sirje Stiil OÜ-sse kell 14.53. Menetlusdokumentide hulgas olevalt fotolt on aga näha, et

telefonil oli kellaaeg 14.54.

26. Kaebaja palub kohtul otsustada, millise kella järgi kaebaja töölt lahkuma peaks, et lõppeks ära

vaidlus, kas määratud karistus on põhjendatud, õiguspärane ja proportsionaalne. Kohus peab

hindama seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav. Kaebajale

teadaolevalt puudub tal süü, sest kaebaja ei saanud mitte kuidagi Sirje Stiil OÜ seinakella 15.00

ajanäidu tõttu aru oma lahkumise keelatusest teada ja selle kellaaja järgi liikumine oli kaebajale

vältimatu, sest sellel kellaajal kohustas käskkiri teda töö juurest lahkuma Rocca al Maresse. Kaebaja

ei saa kahjustada oma tööandja mainet, eriti veel olukorras, kus ta on oluline töötaja, sest ta on ainus

lubadega tõstukijuht ja oskab puudele ning taimedele kujundeid lõigata.

27. Kaebajal puudus loogiline ja mõistlik põhjus lahkuda töölt 3-5 minutit varem. Kaebaja on iga

päev korrektselt tööl käinud ja kogemus kinnitab, et kellaaeg on alati õige olnud. Kaebaja lahkus

käskkirjas ettenähtud ajal kell 15.00, mida kinnitas ettevõttes olev seinakell ja seega käitus kaebaja

vastavalt mõistliku inimese tavapärasele käitumisele. Menetleja Eve Peterson on alusetult

4(14)

nimetanud kaebajat valetajaks („Seega kinnipeetav tahtlikult valetab vanglale, üritades seeläbi

pääseda distsiplinaarvastutusest.“).

28. Lähtudes sellest, et hiljem sai väidetavalt kellaaegade mittevastavus kinnitust, ei ole

haldusmenetluse seadusest tulenevalt lubatav kaebaja karistamine, sest reeglina peab haldusorgan

sellisel juhul jätma koormava haldusakti andmata.

29. Väidetav töölt varem lahkumine on ka ajaliselt olematu. Kaebaja sõitis iga päev 3 või 4 minutit

Rannamõisast Rocca al Maresse.

30. 2020. aasta oktoobris või novembris oli analoogne juhtum teise kinnipeetavaga, kes lahkus töölt

vähemalt 5 minutit enne ettenähtud aega, kuid temale tehti noomitus ja teda ei paigutatud kinnisesse

vanglasse. Avavanglas peab olema sama praktika.

31. Kaebaja on käinud Rannamõisa aiasalongis 7 kuud tööl ja on täitnud kõiki kohustusi ning pole

rikkunud keelde. Kaebaja liikus Rannamõisa aiasalongist Rocca al Mare kaubanduskeskusesse, oli

kättesaadav töökohas ettevõtte kellaaja järgi kella 15.00-ni ja tuli ettenähtud ajaks (kell 17.50)

avavanglasse tagasi ja võttis nii tööandjalt kui ka juuksurisalongist registreerimislehele saabumise

ja lahkumise ajad. Kaebaja on seisukohal, et teda oleks saanud siis rikkumise eest karistada, kui

vastustaja oleks ära näidanud, et kaebaja oli või pidi olema kellaaja eksitavast näidust teadlik.

Käskkirjas väidetavat ekslikku ajanäitu ja lahkumise põhjust analüüsitud ei ole. Isegi kui kaebajat

on varasemalt karistatud kellaaja kohustuse täitmata jätmise eest, ei saa ainuüksi varasema

samalaadse rikkumise toimepanek olla aluseks isikule teo omistamisel.

32. Avavangla süüdistus seisneb selles, et kaebaja ei lähtunud töö juures kellaajast, mida näitas

avavangla kell ning lahkus kellajaal, mis oli seinal töö juures. Avavangla süüdistus ja väidetav

tõendus seisneb selles, et videolt on näha, et kaebaja jõudis Rocca al Maresse kell 14.50. Võimatu

on teada, mida võib näidata mingi kellaaeg Rocca al Mares, kui tööandja juures näitas kell 15.00.

Ei ole tõendatud, et Rocca al Mare kell oli õige ega võinud eksida. Kaebajale ei tõenda Rocca al

Mare väidetavad fotod mitte midagi, kuna fotodel puuduvad kellaajad ja kuupäevad. Seega ei ole

need faktipõhised, sest alati on kaameratel ajanäit ja kuupäev peal, mida praegusel juhul ei ole. Ei

ole välistatud, et fotosid on moonutatud, et kaebaja süüd tõendada. Kui kaebaja lahkus Rocca al

Marest väidetavalt kell 15.56, siis jääb arusaamatuks, kuidas jõudis kaebaja Odra tänavale

juuksurisse kell 16.05. 9 minutiga ei ole see reaalne.

33. Eve Peterson oli nii ettekande koostaja, menetleja kui käskkirja ja vaideotsuse koostaja, mis

seab kahtluse alla erapooletuse põhimõtte, kuna menetlejal tekib iga menetlusega psühholoogiline

side ja ta tahab teha endale sobiva otsuse. 26.11.2021 vaideotsuses on menetleja kõigile kaebaja

selgitustele vastamata jätnud ja märkinud lihtsalt, et süü on tõendatud Rocca al Mare kella järgi.

34. Kaebaja on seisukohal, et menetleja poolt määratud karistus ei ole proportsionaalne, sest

kaebajale määrati maksimaalse võimaliku katseajaga 3 ööpäeva kartserit. Distsiplinaarmenetluses

võib karistust kasutada äärmuslikel juhtudel. Kaebaja puhul ei ole tegemist äärmusliku juhtumiga,

sest on loogiline, et elektroonikal toimivad seinakellad näitavad erinevaid aegu ja nüüd on selgunud,

et tegemist orienteerivalt 4-minutilise eksitusega. Ei ole loogiline, et kui kaebaja eksis endast

mitteoleneva elektroonilise seadme ajanäidu tõttu umbes 4-5 minutit, siis see ei tohiks olla selline

arusaamatus, mis väärib karistamist. Kaebaja leiab, et piisanud oleks ka suulisest hoiatusest.

Kaebaja oleks saanud teha oma käitumises korrektuure ja järgida kehtivat korda ilma karistuse

kohaldamiseta ja kinnisesse vanglasse paigutamiseta.

35. Kaebaja on saanud Andmekaitse Inspektsiooni kaudu avavangla üksuse juhi 28.02.2020 e-kirja,

mida vangla ei tahtnud kaebajale vabatahtlikult väljastada. Tegemist oli teadaandega ametnikule,

kuidas reageerida kinnipeetavate rikkumistele. Avavangla üksuse juhi e-kiri kohustab ja kinnitab

selgelt seda, et esimese rikkumise puhul tuleb teha suuline hoiatus ning alles järgmine samalaadne

rikkumine tuleb fikseerida ettekandega. Kui avavangla tegutseb mingite kindlate haldusesiseste

reeglite järgi, ei tohi nendest reeglitest loobuda kellegi ebavõrdseks kohtlemiseks.

5(14)

36. Eve Peterson on kaebaja kontaktisik, kes on juba 2019. aastast kaebaja suhtes negatiivselt

häälestatud, sest temale ei ole meeldinud kaebaja hulgalised kaebused ja taotlused. Kaebaja ei

nõustu ka Eve Petersoni poolt vaideotsuses märgituga, kus ta toob välja, et käesolevaks hetkeks on

kaebaja 2019. aasta distsiplinaarkaristused kustunud, kuid antud infot kasutatakse iseloomustava

materjalina. Karistuse kustumine tähendab, et selle karistusega kinnipeetava negatiivset kohtlemist

põhjendada ei saa.

37. Vastustaja esindaja moonutab fakte, sest Eve Peterson helistas E. L., kes oli kontoris tööl ja läks

välja tavapärast parkimiskohta vaatama, mitte ei olnud see J.N. J. N. oli juba lõunaajast Viimsis

tööülesannetel.

38. Kaebaja võrdles 27.09.2021 hommikul tööle tulles kell 09.00 oma käekella Sirje Stiil OÜ

seinakellaga, mis näitas sama aega.

39. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et Google Maps andmetel kestab sõit Rannamõisast Rocca

al Maresse 12-18 minutit. Kaebaja on juba kinnitanud, et sõit Rocca al Maresse kestab 4 minutit.

Ükskõik millist vahemaad Google Maps’is vaadata, on erinevatel kellaaegadel vaadates ajakulu

alati erinev.

40. Kaebaja selgitab, et alguses oli kaebaja käekell spordikotis. Kaebaja pani kella käele alles pärast

kellapoes käimist.

41. Kui kaebaja oleks tahtnud töö juurest varem lahkuda, oleks ta seda avavanglalt küsinud, aga

kaebajal puudus igasugune motiiv varem lahkumiseks, mida kinnitab ka menetlus, et kaebaja lahkus

ettenähtud sihtkohast täpselt kell 15.00 ning liikus määratud sihtkohta. Ka vastustaja ei ole viidanud,

miks kaebaja oleks pidanud tahtma varem lahkuda.

42. Jõustunud on kohtuotsus, mille alusel tuleb kaebajal oma lapsele iga kuu 260 eurot arvele kanda,

aga kinnises vanglas ei ole see võimalik, sest toidujagajana saab kaebaja palka ainult 40-50 eurot

ning kaebajale tulevad iga kuu edaspidiselt juurde võlad. Avavangla soov on kaebaja perekondlikku

olukorda järjepidevalt halvendada, mis ei tohiks olla vangistuse eesmärk.

Vastustaja seisukohad

43. Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

44. Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/625 määrati kaebajale distsiplinaarkaristus,

sest kaebaja kuritarvitas 27.09.2021 talle väljaspool vanglat töötamiseks antud luba ja pani seeläbi

toime distsiplinaarsüüteo. Käskkirja nr 5-1/21/1441 lisa 1 p 2 kohaselt pidi kaebaja liikuma vaid

ettenähtud marsruudil sellest kõrvale kaldumata ning teavitama esimesel võimalusel vanglat

marsruudi muutusest või muudest käskkirjas lubatud tegevuste muudatustest. Kaebaja rikkus

käskkirja nr 5-1/21/1441 p 3 ja lisa 1 p 2, kuna lahkus töölt enne käskkirjas märgitud kellaaega ning

jättis vangla sellest teavitamata.

45. Kinnipeetava lubamine tööle väljapoole vanglat on võimalik vaid VangS §-s 22 sätestatud

soodustuste raames. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda suhtes soodustuste

kohaldamist. Kinnipeetava lubamine tööle väljapoole vanglat kujutab vanglateenistuse

diskretsiooniotsust haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 mõttes ning kinnipeetaval puudub

subjektiivne õigus nõuda enda lubamist sellisele tööle. Turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks

kinnipeetava üle järelevalve teostamine teenib avalikku huvi. Avalikkusel on huvi, et vanglas

kinnipeetavate isikute üle teostatakse järelevalvet ning avavanglasse paigutatakse ja soodustusi

kohaldatakse üksnes kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on

õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi. Olenemata sellest, kus avavanglasse paigutatud

isik parajasti viibib (väljaspool vanglat või vanglas), on vanglal kohustus tagada, et kinnipeetava

käitumise tõttu ei oleks ohus ühiskonna turvalisus. Seega kinnipeetava järelevalveta väljapoole

vanglat liikuma lubamisel võtab vangla suure riski ning sellise loa andmine eeldab kinnipeetava

6(14)

suhtes suurt usaldust. Tegemist on kõige ulatuslikuma täideviimise käigus rakendatava

soodustusega üldse.

46. Kuna vangla ülesanne on tagada õiguskorra kaitse ka kinnipeetava väljaspool vanglat liikumise

ajal, on käskkirjaga kehtestatud keelud ja kohustused seoses marsruudi ning konkreetsetes

asukohtades ajalise viibimisega, et vanglal oleks võimalik teha vajalikku järelevalvet väljaspool

vanglat liikuda lubatud kinnipeetava üle ja veenduda, et kaebaja on käskkirjas lubatud ajal ette

nähtud kohas.

47. Tallinna Vangla on 22.10.2021 käskkirjas nr 5-2/21/625 ja 26.11.2021 vaideotsus nr 5-

15/21/516-6 põhjalikult kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumist ning ka selle kohta esitatud

kaebaja arvukaid väiteid käsitlenud ja palub sealtooduga käesoleva kaebuse lahendamisel arvestada.

48. Seoses kaebaja esitatud väidetega soovib vastustaja märkida, et käesoleva vaidluse lahendamise

seisukohast ei oma mingit tähendust see, kuhu parkis kaebaja Sirje Stiil OÜ juures oma auto või,

kas ettevõtte juht saatis vanglale e-kirja, milles soovis kaebajat järgmiseks päevaks varem tööle.

Samuti ei tõenda kaebaja nimetatud tunnistajate ütlused seda, et kaebaja lahkus töölt kell 15.00.

Nimelt nähtub 08.10.2021 e-kirjast, et E. L. allkirjastas kaebaja väljasõidutunnistuse, kuid seejuures

kella ei vaadanud; J. N. käis kell 14.53 vanglaametniku kõne ajal kaebaja tavapärast parkimiskohta

kontrollimas, kuid kaebajat ega tema autot ei näinud. Seega kumbki eelnimetatud isikutest ei näinud

kaebajat kell 15.00. Ka asjaolust, et kusagil seina peal oli 28.09.2021 seisev kell, ei saa järeldada,

et kaebaja töölt kell 15.00 lahkus.

49. Distsiplinaarmenetluse läbi viimisel on menetleja Rocca al Mare kaubanduskeskus

turvakaamera salvestistelt tuvastanud kaebaja sisenemise keskusesse kell 14.50. Kaardirakendus

Google Maps andmetel kestab sõit aadressilt Vankri tee 2, Rannamõisa aadressile Paldiski mnt 102

(Rocca al Mare keskus) 12-18 minutit. Kui siinkohal võtta veel arvesse kaebaja väiteid, et ta ei

saanud sõita mööda käskkirjas ettenähtud marsruuti ja pidi liikuma mööda Paldiski mntd, kuivõrd

Bauhausi ja Rimi vahelisel teel ning Saku Suurhalli ees oli keelumärk ja ühesuunaline liiklus, siis

pikenes kaebaja sõiduaeg veelgi — keelumärkide tuvastamiseks pidi kaebaja mööda nimetatud teid

liikuma ning keelumärkide tuvastamise järgselt uuesti maanteele suunduma. Seega kell 14.50 Rocca

al Maresse jõudmiseks pidi kaebaja töökohast juba hiljemalt kell 14.35 lahkuma.

50. Eelnevast tulenevalt ei vasta kaebaja väited selle kohta, et tema lahkumisel töökohalt näitasid

nii Sirje Stiil OÜ kui ka tema enda käekell kellaaega 15.00, tõele. Isegi kui eeldada, et töökohal olev

seinakell oli juhuslikult kell 15.00 seisma jäänud, ei ole usutav, et kaebaja kell sellist aega näitas.

Kuivõrd kaebaja väitel toimetas ta veel auto juures ja lahkus töölt u 15.04 või 15.05, tähendaks see

ligi pooletunnist erinevust tegeliku aja vahel. Arvestades, et distsiplinaarmenetluses kogutud

tõendite kohaselt alustas kaebaja Rocca al Mare keskuses asuvas Prisma kassas sisseostude

sooritamist kell 15.44 (kassatšekil olev kellaaeg) ning liikus Rocca al Mare keskuse väljapääsu

poole kell 15.54 (videosalvestise kellaaeg), tähendaks see kaebaja väidete õigsust eeldades, et

kaebaja kell näitas Rocca Al Marest lahkudes kellaaega 16.24. Kuivõrd Tallinna Vangla 24.09.2021

käskkirja nr 5-1/21/1441 p-st 6 nähtuvalt oli kaebajal broneeritud juuksuri aeg kella 16.00-st ning

seda on ka kaebaja ise väitnud, ei oleks kaebaja juhul kui ta kell oleks pool tundi tegelikust ajast ees

olnud, ilmselgelt enam kaubanduskeskuses viibinud. Eelnev tõendab vastustaja hinnangul veenvalt,

et kaebaja kell näitas adekvaatset aega ning seega oli kaebaja töölt varem lahkumisest teadlik.

51. Olenemata sellest, millist aega võis näidata Sirje Stiil OÜ seinal olev kellaeg, oli kaebajal

kohustus enne töölt lahkumist tegelikus kellaajas veenduda. Kuivõrd kaebajal oli olemas isiklik

käekell oli kaebajal hõlpsasti võimalik kellaaega kontrollida. Olukorras, mil kaebaja lahkus töölt

enne selleks lubatud kellaaega ning jättis vangla sellest teavitamata, pani kaebaja toime

distsipliinirikkumise. Vangla on nõuetekohaselt viinud läbi distsiplinaarmenetluse, tutvustanud

kaebajale asjakohaseid materjale ja võimaldanud tal esitada oma seisukohti ja tõendeid, mida on

vaidlustatud käskkirjas ning vaideotsuses nõuetekohaselt analüüsitud. Asjaolu, et kaebaja ei ole

7(14)

nõus distsiplinaarmenetluses tuvastatud asjaolude ning määratud karistusega, ei tähenda, et

distsiplinaarmenetlus oli erapoolik ning suunatud kaebaja ebakohasele karistamisele.

52. Asjasse puutumatud on kaebaja väited teiste kinnipeetavate distsiplinaarmenetluste kohta,

kuivõrd need, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel pidi

vangla lähtuma kaebaja toimepandud teost, selle raskusest ja süü suurusest, mitte teiste

kinnipeetavatega varem toimunud sündmustest.

53. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et inspektor-kontaktisik ei võinud kaebajale

distsiplinaarkaristust määrata. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

(VSkE) § 17 alusel on distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise pädevus inspektori-

kontaktisikul. Nimetatud normides ei ole ka sätestatud keeldu, et distsiplinaarmenetluse läbiviija ja

distsiplinaarkaristuse määraja ei tohi olla sama isik. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et VangS ei

keela ühel ja samal isikul viia läbi distsiplinaarmenetlust ja määrata karistust. Käesoleval juhul

vaideotsuse on allkirjastanud avavangla juht.

54. Käesoleval juhul määrati kaebajale 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/625 distsiplinaarkaristus

selle eest, et kaebaja rikkus väljaspool vanglat soodustuse korras liikumise käskkirja. Sellise

tegevuse näol on tegemist raske distsipliinirikkumisega ning see on ühtlasi ohuks vangla

julgeolekule. Sealjuures kaebaja rikkumise toime panemist ka eitab, kuigi distsiplinaarmenetluse

käigus on veenvalt tõendatud, et kaebaja lahkus oma töökohast käskkirjas lubatust märkimisväärselt

varem. Eelnevast tulenevalt puudub vanglal veendumus, et kaebaja täidab edaspidi nõuetekohaselt

talle vangla käskkirjadega pandud kohustusi ning järgib avavanglas ja väljaspool avavanglat

liikumisel kehtivat korda. Siinkohal tuleb märkida, et tegemist on juba teise kaebajale määratud

distsiplinaarkaristusega — 07.07.2021 määrati kaebajale noomitust selle eest, et ta ei täitnud

16.06.2021 Tallinna Vangla avavangla kodukorra punkti 1.7.2. Kinnipeetaval tuleb arvestada, et

vabadusekaotusliku karistuse määramisel tuleb tal viibida vangistuses kinnises vanglas kogu temale

määratud karistuse aja. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus kanda karistust avavanglas. Kuna

turvalisuse julgeoleku tagamiseks kinnipeetava üle järelevalve teostamine teenib avalikku huvi ning

avavanglas karistuse kandmise võimaldamisega on antud kinnipeetavale eriline soodustus, mida

saab võimaldada vaid siis, kui kinnipeetav on näidanud end igakülgselt usaldusväärsena ei ole

Tallinna Vangla hinnangul antud juhul kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise käskkirja

tühistamine põhjendatud.

55. Kaebaja on korduvalt väitnud, et läbis teekonna aadressilt Vankri tee 2 (Sirje Stiil OÜ) –

Paldiski maantee 102 (Rocca al Mare) 4 minutiga. Teekonna pikkus läbi Paldiski mnt on 9,6

kilomeetrit, eeltoodud distantsi läbimine 4 minutiga eeldab sõidukiirust 144 km/h. Eeltoodule

tuginedes on kaebaja tunnistanud, et on tööle sõites ületanud kehtestatud piirkiirust.

56. Kaebaja väide, et Tallinna Vangla on fotod võltsinud ei vasta tõele. Forus Security AS vastusest

kohtunõudele nähtub failide infost, et turvakaamera pildi juures on pildi aja andmed. „Aatrium“

fotost selgub, et tegu on 27.09.2021 kell 14:52 ajahetke salvestisega, „Info liftid“ foto andmetest on

nähtav, et tegu on 27.09.2021 kell 15:54 ajahetke salvestisega.

57. Kaebaja perekondlikud asjaolud ei puutu käesolevasse kohtumenetlusse, mistõttu Tallinna

Vangla ei pea vajalikuks seisukoha võtmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

58. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

59. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja on õiguspäraselt süüdi tunnistatud distsiplinaarsüüteos,

mis seisnes 27.09.2021 enne ettenähtud kellaaega töölt lahkumises ja sellest Tallinna Vanglat

teavitamata jätmises.

8(14)

60. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide

nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. VangS § 67 p 1

kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju

ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

61. Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 „Kinnipeetavale X, loa andmine

järelevalveta liikumiseks väljaspool vanglat tööle minemiseks, kaupluse külastamiseks ning

juuksurisse minemiseks“ punkti 3 kohaselt kestis kaebaja tööpäev 27.09.2021 kella 09.00-st kuni

kella 15.00-ni. Nimetatud ajavahemikul pidi kaebaja viibima aadressil Vankri tee 2, Rannamõisa,

Harjumaa. Sama käskkirja Lisa 1 punkti 2 kohaselt oli kaebaja kohustatud liikuma vaid ettenähtud

marsruudil sellest kõrvale kaldumata ning teavitama esimesel võimalusel vanglat marsruudi

muutusest või muudest soodustuse käskkirja lubatud tegevuste muudatustest.

62. Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjaga 5-2/21/625 tunnistati kaebaja süüdi Tallinna Vangla

24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 punkti 3 ja lisa 1 punkti 2 rikkumises ja määrati

distsiplinaarkaristuseks 3 ööpäeva kartserit. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi tingimisi

katseajaga 6 kuud.

Distsiplinaarmenetluses tuvastati, et 27.09.2021 kell 14.53 ei olnud kaebaja aadressil Vankri tee 2,

Rannamõista, Harjumaa. Rocca Al Mare Keskuse videosalvestitelt selgus, et kaebaja sisenes

27.09.2021 Rocca Al Mare Keskuse keskmisest uksest keskusesse juba kell 14.50 ning liikus

Burgerkingi ja Goldtime ukse eest mööda aatriumi suunaga Prisma poole. Kell 15.54 liikus

kinnipeetav X keskuse aatriumis (infolaua juures) suunaga keskuse keskmise ukse poole, et väljuda

keskusest. Samuti selgus menetluse käigus, et kaebaja ei liikunud töölt kauplusesse Tallinna Vangla

24.09.2021 käskkirjas nr 5-1/21/1441 punktis 4 toodud marsruudil. Samas ei tunnistatud kaebajat

süüdi käskkirja punkti 4 rikkumises.

63. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et ta ei ole süülist tegu toime pannud, sest lahkus töölt vastavalt

töö juures olnud seinakellale, mis näitas kellaaega 15.00. Kaebajal oli spordikotis kaasas käekell,

kuid selle pani ta käe peale alles hiljem, Rocca al Mare kaubanduskeskuses pärast kellapoes käimist.

Lisaks kinnitab kell 15.00 lahkumist E. L. poolt väljasõidutunnistuse registreerimislehele antud

allkiri ja asjaolu, et kaebaja sõiduauto oli pargitud kohta, mida kontorist näha ei ole, mistõttu ei

saanud E. L. menetleja Eve Petersoniga enne kella 15.00 telefoni teel suheldes kindlalt teada, et

kaebaja on juba lahkunud. Samuti seab kaebaja kahtluse alla Rocca al Mare kaubanduskeskuse

turvakaamerate salvestitest saadud fotode usaldusväärsuse, sest kellaaega pole fotode peal näha ja

need andmed on kergesti võltsitavad. Kaebaja leiab, et distsiplinaarasja menetlenud inspektor-

kontaktisik Eve Peterson on tema suhtes negatiivselt meelestatud ja teda on koheldud halvemini kui

teisi sarnaseid rikkumisi toime pannud avavangla kinnipeetavaid.

64. Vaidlus puudub selles, et kaebaja oli avavangla kinnipeetav, kellel oli luba käia autoga tööl Sirje

Stiil OÜ-s ehk Rannamõisa aiasalongis aadressil Vankri tee 2, Rannamõisa, Harjumaa. Enne

27.09.2021 juhtumit ei olnud kaebaja tööl käies Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirjaga nr 5-

1/21/1441 kehtestatud reegleid rikkunud.

65. Haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

66. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkiri nr 5-2/21/625 on vormiveaga ja

seega tühine. Kaebaja väitel ei olnud inspektor-kontaktisikul justiitsministri 30.11.2000 määruse nr

72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 1⁷ alusel otsustuspädevust teha käskkirja VangS § 63 lg 1 p 4 alusel.

On õige, et Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjas ei ole käskkirja andmise õigusliku alusena

viidatud sättele, mille alusel vangla sisekorraeeskirja § 1⁷ lubab inspektor-kontaktisikul käskkirja

anda. Vangla sisekorraeeskirja § 1⁷ sätestab, et inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus

VangS § 24 lg 1, § 25 lg 1 ja 2, § 30 lg 2, § 31 lg 2, § 63 lg 4, § 64 lg 4, § 65 lg 2, § 65¹ lg 4 ning

9(14)

§ 93 lg 3 ja 7 alusel. Samas ei too see asjaolu kohtu hinnangul kaasa käskkirja tühisust ega alust

käskkirja tühistamiseks.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 4 esimese lause kohaselt võib halduskohus

haldusakti tühisuse kindlaks teha ka tühistamiskaebuse alusel. Seega ei ole kohtul haldusakti

tühisuse tuvastamiseks menetluslikku takistust üksnes seetõttu, et menetluses ei ole tühisuse

tuvastamise nõuet. Haldusakti tühisuse saab tuvastada kindlatel alustel, mis on loetletud HMS § 63

lg-s 2. Haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan (p 1), sellest ei selgu

haldusakti adressaat (p 2), seda ei ole andnud pädev haldusorgan (p 3), see kohustab toime panema

õigusrikkumise (p 4) või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda

ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita (p 5). Praegusel juhul saaks asjakohane olla

üksnes p 3 ehk haldusakti ei ole andnud pädev haldusorgan. Seda tühisuse alust praegusel juhul ei

esine, sest sõltumata sellest, millistele sätetele käskkirjas viidatakse, on vangla inspektor-

kontaktisikul olemas pädevus, et anda distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Pädevus tuleneb

vangla sisekorraeeskirja §-st 1⁷. Pädevuse kontrollimisel ei oma määravat tähtsust see, millisele

sättele haldusaktis tuginetakse, vaid see, mida haldusaktiga sisuliselt tehtud on. Kuna Tallinna

Vangla inspektor-kontaktisik andis käskkirja, millega määrati distsiplinaarkaristus, on sisuliselt

tegemist VangS § 64 lg-le 4 vastava käskkirja andmisega, mida inspektor-kontaktisik saab vangla

sisekorraeeskirja § 1⁷ alusel teha. Seega ei ole inspektor-kontaktisik oma pädevust ületanud ja

22.10.2021 käskkiri ei ole tühine.

Puudulikud või valed viited õigusnormidele on haldusakti põhjendamise küsimus. HMS § 56 lg 2

kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kui

kõik asjakohased õiguslikud alused ei ole välja toodud või on viidatud valele õigusnormile, on

tegemist põhjendamisveaga ehk vormiveaga. Vormivea tegemine ei ole piisav alus, et haldusakt

tühistada. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtu hinnagul ei saanud VangS § 63

lg-le 4 või § 64 lg-le 4 viitamata jätmine 22.10.2021 käskkirjas mõjutada asja otsustamist. Kui

käskkirjas oleksid viited asjakohastele VangS-i normidele olemas, oleks Tallinna Vangla otsus

distsiplinaarkaristuse määramise kohta samasugune. Seega puudub alus Tallinna Vangla 22.10.2021

käskkirja tühistamiseks vormivea alusel.

67. Kohus ei näe probleemi selles, et Eve Peterson on distsiplinaarmenetluse algusest kuni lõpuni

läbi

viinud.

Samal

ametnikul

ei

ole

keelatud

distsiplinaarmenetlust

läbi

viia

ja

distsiplinaarmenetluses lõplikku otsust teha. Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja peale esitatud

vaiet lahendav 26.11.2021 vaideotsus on allkirjastatud avavangla üksuse juhi Tõnis Sepa poolt.

Kohtu hinnangul ei oma määravat tähtsust see, et vaideotsuses on koostajaks märgitud Eve Peterson,

sest vaideotsust poleks tehtud ilma Tõnis Sepa heakskiiduta.

68. Kaebaja on lisanud kaebusele Tõnis Sepa 28.02.2020 e-kirja Tallinna Vangla avavangla listile

pealkirjaga „Rikkumistele tähelepanu juhtimine ja nende fikseerimine“. E-kirjas sisaldub

muuhulgas järgnev tekst: „Tuletan meelde rikkumiste avastamise puhul nendele kinnipeetavate

tähelepanu juhtimist (suulise märkuse tegemist ja selgitamist) ning kui see ei avalda mõju, siis

rikkumise fikseerimist ettekandega. Kõik head ettepanekud, mida oleks lihtne rakendada ja jälgida

on teretulnud, et vältida olukorda, kus kuni 10 erinevat ametnikku juhivad kp tähelepanu ja teevad

suulisi märkusi, aga ühtegi ettekannet ei vormistata.“ Järgnevalt on selgitatud, kuidas teavitada teisi

avavangla ametnikke kinnipeetavale rikkumise kohta märkuse või suulise hoiatuse tegemisest.

Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla on oma 22.10.2021 käskkirjaga läinud vastuollu 28.02.2020 e-

kirjas kehtestatud korraga ja on seisukohal, et esimesele tööl käimisega seotud rikkumisele ei oleks

tohtinud reageerida distsiplinaarkaristusega. Seega on praegusel juhul oluline, milline õiguslik

tähendus on Tõnis Sepa 28.02.2020 e-kirjal. Kohus leiab, et 28.02.2020 e-kiri ei ole siduva

tähendusega ametnikule, kes konkreetset distsiplinaarasja menetleb. Distsiplinaarmenetluse

läbiviimise kord on sätestatud õigusaktides, eelkõige VangS-s. Õigusaktidest ei tulene keeldu

10(14)

määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristus esimese avastatud rikkumise eest. Tõnis Sepa

28.02.2020 e-kiri ei ole ülimuslik ühegi õigusakti suhtes. Tegemist on asutusesisese juhisega töö

paremaks korraldamiseks. Lisaks leiab kohus, et kui e-kirja tervikuna lugeda, siis seisneb selle mõte

selles, et vältida tuleb olukordi, kus kinnipeetav saab rikkumise kohta mitu suulist märkust, kuid

ettekannet distsipliinirikuumise kohta ei vormistata. Kohtu hinnangul on kaheldav, et 28.02.2020

e-kiri laieneb ka väljaspool vanglat toime pandud rikkumistele. Kõigil avavangla kinnipeetavatel ei

ole luba väljaspool vanglat tööl käimiseks, mistõttu on väljaspool vanglat toime pandud rikkumised

erijuhtum, mis vajaks täiendavat täpsustust. Rikkumised on erineva raskusega ja igale rikkumisele

tuleb reageerida vastavalt selle raskusele. Väljaspool vanglat tööl käies toime pandud rikkumine

liigitub kahtlemata tõsisemate rikkumiste hulka, sest väljaspool vanglat tööl käimine eeldab vangla

suurt usaldust kinnipeetava vastu. Kuna Tõnis Sepp on allkirjastanud Tallinna Vangla 26.11.2021

vaideotsuse nr 5-15/21/516-6, millega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale esitatud vaie

rahuldamata jäeti, võib eeldada, et Tõnis Sepp ei pidanud 28.02.2020 e-kirjaga silmas seda, et

esimesele rikkumisele tuleb alati reageerida suulise märkuse tegemisega ja hoiduda

distsiplinaarmenetluse algatamisest.

69. Kaebaja on palunud kohtul otsustada, millise kella järgi kaebaja töölt lahkuma peaks, et lõppeks

ära vaidlus, kas määratud karistus on põhjendatud, õiguspärane ja proportsionaalne. Kohus selgitab,

et lähtuda tuleb käskkirjast, mis reguleeris väljaspool vanglat töötamist. Tallinna Vangla 24.09.2021

käskkirja nr 5-1/21/1441 punkti 3 kohaselt oli kinnipeetava tööpäev 27.09.2021 kella 09.00-st kuni

kella 15.00-ni. Käskkirjas ei ole reguleeritud, millisest kellast kaebaja tööaja järgimisel lähtuma

peab, sest lähtuda tuli kellaajast. Kellaaeg on objektiivne fakt ja samas ajatsoonis ei saa korraga olla

kahte õiget kellaaega. Kui üks konkreetne kell näitab kellaaega, mis ei vasta tegelikule kellaajale,

siis on isik lähtunud valest kellaajast.

70. Esmalt tuleb veenduda selles, kas on usaldusväärselt tõendatud, et kaebaja lahkus 27.09.2021

töölt enne kella 15.00. Teiseks tuleb tuvastada, kas kaebaja teadis või oleks pidanud teadma, et ta

lahkub töölt liiga vara, sest distsiplinaarkaristust saab kohaldada ainult süülise teo eest (VangS § 63

lg 1).

71. Kohtu hinnangul kinnitavad olemasolevad tõendid, et kaebaja lahkus töölt enne kella 15.00-i ja

tegemist ei olnud mõnede minutite küsimusega, nagu kaebaja on väitnud.

Distsiplinaarmenetlus sai alguse sellest, et inspektor-kontaktisik Eve Peterson helistas 27.09.2021

kell 14.53 Sirje Stiil OÜ kontaktnumbril ning soovis rääkida kaebajaga. Telefonivestluse toimumist

kinnitavad Eve Petersoni 27.09.2021 ettekanne nr 1-21-9406 ja foto telefonist, mille ekraanil on

näha, et kõne Sirje Stiil OÜ kontaktnumbrile toimus kell 14.54 (Tallinna Vangla 07.02.2022 vastuse

lisa 1, lk 12 ja 51). Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendatud, et telefonikõne toimus enne kui

kell oli saanud 15.00. Eve Peterson suhtles telefoni teel E. L. Telefonist kinnitati, et kaebaja on juba

töölt lahkunud. Kaebaja väitel oli ta 27.09.2021 parkinud sõiduauto sellisesse kohta, mida kontori

aknast näha ei ole. Tööandja lähtus aga eeldusest, et kaebaja parkis tavapärasel kohal, mida oleks

kontorist näha olnud, mistõttu tööandja vastas, et kaebajat ei ole enam tööl. Kohus leiab, et kui

kaebaja parkis sellises kohas, mida kontori juurest näha ei ole, siis polnudki tööandjal võimalik

kindel olla, kas kaebaja oli juba lahkunud või mitte. Õigel kellaajal töölt lahkumise kasuks räägivad

üksnes kaebaja enda väited ning kaebaja väljasõidutunnistuse registreerimisleht, kus on märgitud,

et kaebaja lahkus 27.09.2021 töölt kell 15.00 (Tallinna Vangla 07.02.2022 vastuse lisa 1, lk 42).

Lahkumise aja on kinnitanud Sirje Stiil OÜ juhataja E. L. oma allkirjaga. Samas ei saa seda pidada

usaldusväärseks tõendiks, sest tunnistaja E. L. kinnitas kohtuistungil, et ta pani allkirja

väljasõidutunnistuse registreerimislehele ilma kellaaega kontrollimata, sest tööl oli väga kiire

(25.04.2022 kohtuistungi helisalvestis, 28:53-29:17). Ka tunnistaja K.K. ei osanud kinnitada

kaebaja täpset lahkumise aega, vaid kinnitas üksnes seda, et kell ei olnud veel 15.00 saanud, kui

kaebaja hakkas töölt ära minema, sest K. K. nägi oma tööarvuti ekraanilt, et kellaajal ei olnud veel

nulle lõpus (25.04.2022 kohtuistungi helisalvestis, 36:48-37:07). Seega ei ole kummalgi Sirje Stiil

OÜ töötajana üle kuulatud tunnistajal kindlat teadmist, mis kellaajal kaebaja täpselt töölt lahkus.

11(14)

Distsiplinaarmenetluse käigus on välja selgitatud, et kaebaja oli Rocca al Mare kaubanduskeskuses

juba enne kella 15.00. Menetleja Eve Peterson käis 14.10.2021 ajavahemikul kell 16.05-17.00

Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses, aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn turvaruumis, et vaadata

kuupäeva 27.09.2021 ajavahemikul kell 14.20-16.00 tehtud kaamerasalvestisi ning tuvastada, kas

kinnipeetav X läks 27.09.2021 Rocca Al Mare Keskusesse sisseostude sooritamiseks varem kui talle

24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 järgi oli lubatud. Turvakaamera salvestitelt oli näha, et

27.09.2021 kell 14.50 sisenes kinnipeetav X Rocca Al Mare Keskuse keskmisest uksest keskusesse.

Kell 14.52 liikus kinnipeetav X keskuse aatriumis suunaga Prisma poole. Samuti tuvastati, et

kinnipeetav X liikus kell 15.54 ostukottidega mööda aatriumi suunaga keskmise välisukse poole.

Enne turvakaamera salvestise vaatlust kontrollis menetleja Eve Peterson ka turvakaamerate reaalset

kellaaega, mis ühtis tegeliku kellaajaga. Turvakaamera salvestuse vaatlus on fikseeritud 15.10.2021

menetlustoimingu protokollis (Tallinna Vangla 07.02.2022 vastuse lisa 1, lk 44). Kohus tegi

15.02.2022 turvafirmale Forus Security AS kohtunõude, et selgitada välja, kas Eve Petersonile

tutvustatud videosalvestised (27.09.2021 ajavahemik 14.20-16.00) on veel alles. Forus Security AS

vastas kohtule samal päeval, et sündmustest salvestust ei ole jäänud, aga on jäänud mõned pildid

kus on näha isikut kaubanduskeskuses ja tema auto sugust autot parklas. Forus Security AS esitas

kohtule 15.02.2022 kolm pildifaili: 1) „Aatrium (192.168.10.51) 2021-09-27 14-50-42.373.jpg; 2)

Aatrium 192.168.10.51) 2021-09-27 14-52-24.817.jpg; 3) Omniva pakiautomaadid (192.168.10.47)

2021-09-27 15-58-57.697.jpg. Esimesed kaks faili on olemas ka distsiplinaarmenetluse materjalide

hulgas (Tallinna Vangla 07.02.2022 vastuse lisa 1, lk 48-49). Failide pealkirjadest nähtub nendel

kujutatu kuupäev ja kellaaeg. Failide pealkirjades sisalduvad kellaajad on kooskõlas nende

kellaaegadega, mis on kajastatud Eve Petersoni menetlustoimingu protokollis. Kuna Forus Security

AS-l puudub kaebaja distsiplinaarasja lahenduse vastu huvi, puudub kohtul alus arvata, et failide

pealkirjadest nähtuvad piltide tegemise kellajaad oleksid muudetud või võltsitud. Lisaks ei pea

kohus usutavaks ka seda, et Eve Peterson fikseeris turvakaamera salvestiselt nähtu teadlikult valesti.

Distsiplinaarasja lõpplahendusest ei sõltu Eve Petersoni jaoks midagi olulist, mis võiks teda

kallutada sellise otsuse tegemise poole, millega kaebaja tunnistatakse süüdi distsiplinaarsüüteo

toimepanemises.

Kuna on tõendatud, et kaebaja sisenes Rocca al Mare kaubanduskeskusesse juba kell 14.50, pidi ta

olema enne kella 15.00-i töölt lahkunud. Töökoha aadress on Vankri tee 2, Rannamõisa, Harjumaa.

Rocca al Mare kaubanduskeskus asub aadressil Paldiski maantee 102, Tallinn. Tallinna Vangla on

07.02.2022 vastuse lisana 2 esindanud rakenduse Google Maps kuvatõmmise, mille kohaselt on

vahemaa kahe aadressi vahel 8,7 km ning ajakulu tavapäraselt 12-18 minutit. Kaebaja väitel sõitis

ta töökohast Rocca al Mare kaubanduskeskusesse mitte rohkem kui 4 minutit. Kohus leiab, et ilma

kiirusepiiranguid rikkumata ei ole see võimalik. 4 minutit on 0,066 tundi. 8,7 km läbimiseks 0,066

tunniga peaks sõitma kiirusega umbes 131 km/h. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja antud vahemaa

sellise kiirusega läbis. Liiklusseaduse § 15 lg 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel

teel 90 kilomeetrit tunnis (p 1) ja asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis (p 2). Google Maps

rakenduse andmetel on vaidlusalusel teel kiiruspiirang vaheldumisi 50 ja 70 km/h. Kui läbida kogu

distants kiirusega 70 km/h, peaks ajakulu olema umbes 7 minutit. Kui läbida kogu distants kiirusega

50 km/h, peaks ajakulu olema umbes 10 minutit. Kui võtta arvesse, et tegemist ei ole tühja teega

ning liikluskorraldust reguleerivaid märke, siis muud liiklust arvesse võttes on Google Maps

rakenduse prognoositav minimaalne ajakulu 12 minutit eluliselt usutav. Selleks, et siseneda Rocca

al Mare kaubanduskeskusesse kell 14.50, pidi kaebaja alustama sõitu umbes 12 minutit varem

aadressilt Vankri tee 2, Rannamõisa, Harjumaa. Seega pidi kaebaja olema töölt lahkunud juba kell

14.38, mis on rohkem kui 20 minutit enne lubatud aega.

72. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kaebaja teadis või oleks pidanud teadma, et ta lahkub töölt liiga

vara. Kaebaja on seisukohal, et töölt varem lahkumine ei ole temale etteheidetav, sest kaebaja lähtus

kellaajast, mida näitas töö juures olev seinakell ja kaebaja väitel näitas see kellaaega 15.00.

Sealjuures oli kaebaja samal hommikul kell 09.00 võrrelnud enda käekella seinakellaga ja siis näitas

12(14)

seinakell sama kellaaega. Seega pidi seinakellaga päeva jooksul midagi juhtuma, et see näitas

kellaaega 15.00, enne kui kell oli tegelikult saanud 15.00.

Menetleja Eve Peterson helistas 28.09.2021 uuesti Sirje Stiil OÜ-le. Telefonikõne on 28.09.2021

menetlustoiminguna protokollitud (Tallinna Vangla 07.02.2022 vastuse lisa 1, lk 38). Telefonikõne

käigus küsis Eve Peterson tööandjalt, kas töökohal on seinakell, mida kaebaja vaadata võis.

Tööandja kinnitas, et üks seinakell on ees ruumis kassade juures, kuid see seisis ning selle patarei

vahetati alles 28.09.2021 hommikul. Sirje Stiil OÜ aednik K. K. on kaebusele lisatud kirjalikes

selgitustes väitnud, et kaebaja lahkus töölt kell 15.00 (ekslikult on viidatud kuupäevale 24.09.2021).

Enne lahkumist palus K. K. kaebajal teha korda prügikasti ümbrus ja ära viia prügi. Samas on K. K.

kinnitanud, et toas olev seinakell vedas neid alt ja näitas aega valesti, millest tekkis arusaamatus.

Tunnistajana kohtuistungil antud ütlustes väitis K. K., et tema on seinakellal kaks korda patareisid

vahetanud, kuid ei olnud kindel, kas 27.09.2021 oli juba patareisid vahetatud (25.04.2022

kohtuistungi helisalvestis, 49:20-50:20). Kaebaja väidab, et 27.09.2021 hommikul nägi ta

seinakellal kellaaega 09.00 ja samal päeval hiljem kellaaega 15.00. Kohus on juba tõendatuks

lugenud, et kaebaja pidi olema töölt lahkunud enne kella 15.00. Seega ei saanud seinakell olla

seisma jäänud 15.00 peale, sest kell ei saa jääda seisma kellaaja peale, mis ei ole käimasoleval päeval

veel saabunud. Seega ei ole kohus veendunud, et töö juures olev seinakell oli täpselt 15.00 peale

seisma jäänud, et see oleks võinud kaebajat segadusse ajada.

Kohus leiab, et ka juhul, kui töö juures olev kell ei ole töökorras, ei tähenda see, et töölt lahkumiseks

kehtestatud kellaaega ei pea järgima, vaid õige kellaaeg tuleb välja selgitada muul viisil. Kohus

leiab, et kaebajal oli õige kellaaja tuvastamiseks olemas mõistlik võimalus. Distsiplinaarmenetluse

materjalidest ja kaebaja enda seisukohtadest nähtub, et kaebajal oli olemas käekell. Kaebaja on

selgitanud, et alguses oli tema käekell spordikotis ja ta pani selle käele alles Rocca al Mare keskuses

pärast kellapoes käimist. Seega ei kasutanud kaebaja tööl viibides täiendavat võimalust veenduda

õiges kellaajas. Tagantjärgi pole enam võimalik tõendada, mis kellaaega kaebaja käekell oleks

näidanud, kui ta oleks seda töö juures kasutanud. Ei ole välistatud, et ka kaebaja enda käekell näitas

tegelikust hilisemat kellaaega, sest kui see oleks näidanud õiget aega, oleks kaebjaa pärast Rocca al

Mare kaubanduskeskuse kellapoest lahkumist pidanud käekella järgi aru saama, et ta on liiga vara

kaubanduskeskusse jõudnud. Kohus nõustub Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjas nr 5-2/21/625

avaldatud seisukohaga, et kinnipeetav peab ise hoolitsema selle eest, tema käekell näitaks tegelikku

ja õiget kellaaega. Kuna töö juures olid arvutid, oli kaebajal võimalik ka kolleegi käest arvuti

näidatavat kellaaega üle küsida, enne kui ta töölt lahkus. Reeglina näitavad internetiga ühenduses

olevad seadmed kõige täpsemat kellaaega. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on

distsiplinaarsüütegu kaebajale etteheidetav, sest kaebajal oli mõistlik võimalus valel kellaajal töölt

lahkumist vältida.

73. Tallinna Vangla on 22.10.2021 käskkirjas põhjendanud karistuse valikut sellega, et tegemist on

raske distsiplinaarsüüteoga. Kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendava asjaoluna arvestas

Tallinna Vangla seda, et kaebaja ei tunnista rikkumise toimepanemist ja töölt varem lahkumist, vaid

sihikindlalt väidab, et tema lahkus töölt kell 15.04-15.05, mis tähendab, et kaebaja valetab vanglale

püüdes sellega päästa ennast distsiplinaarvastutusest. Samuti arvestatakse raskendava asjaoluna

seda, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust – noomitust, mis määratud

07.07.2021, selle eest, et kaebaja kasutaks inspektor-kontaktisikuga Eve Peterson suheldes

ebaviisakaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Tallinna Vangla leidis, et noomitusega karistamine on

rikkumise asjaolusid arvestades väheefektiivne ning liiga leebe karistus, kuna tegemist on teadlikult

ja tahtlikult toime panudud rikkumisega, mida kinnipeetav ise ei tunnista ja üritab iga hinna eest

Vanglale selgeks teha, et tema ei ole töölt varem lahkunud üritades seeläbi distsiplinaarvastutusest

pääseda. Kinnipeetavat ei ole ka otstarbekas karistada ka töölt eemaldamisega kuni üheks kuuks,

kuna kinnipeetaval on 18.04.2021 seisuga tasumata hagisid summas 52 842,59 eurot. Ühe

lühiajalise kokkusaamise keelamine ei ole samuti otstarbekas, kuna võib halvendada suhteid

lähedastega. Samuti ei ole otstarbekas karistada kinnipeetavat isikliku raadio, televiisori või muu

13(14)

vajaliku elektriseadme kasutamise keelamisega kuni 45 päevaks, kuna see ei ole eesmärgipärane

toime pandud rikkumise eest ning see ei heidutaks kinnipeetavat piisaval määral. Proportsionaalne,

eesmärgipärane ja suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekamale käitumisele ning vanglas

kehtestatud korra järgimisele, on antud isiku ning antud juhtumi puhul vajalik karistada

kinnipeetavat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks katseajaga 6 kuud. Kohus

leiab, et Tallinna Vangla põhjendused on asjakohased.

74. VangS § 65 lg 2 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib distsiplinaarkaristuse või selle osa

täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut

distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Kaebajale kohaldati katseaega 6

kuud. Kohus ei pea kõige pikema katseaja kohaldamist ebaproportsionaalseks, võttes arvesse, et

toime pandud distsiplinaarsüütegu on raske ja kaebajal on olemas varasem kehtiv

distsiplinaarkaristus.

75. Kohus leiab, et teistele avavangla kinnipeetavatele määratud distsiplinaarkaristused ei ole

praegusel juhul asjakohased, sest igale distsiplinaarsüüteole määratakse karistus vastavalt

konkreetse juhtumi asjaoludele. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav varasemate pealtnäha sarnaste

juhtumite kõrvutamine praeguse juhtumi asjaoludega, et välja selgitada, mis peaks olema õiglane

distsiplinaarkaristus praeguses asjas. Kaebaja on viidanud juhtumile, kus kinnipeetav lahkus töölt 5

minutit varem. Kuna praeguses asjas on tuvastamist leidnud, et kaebaja lahkus töölt rohkem kui 5

minutit varem, ei ole need võrreldavad juhtumid. Lisaks pole teada muud olulised asjaolud, näiteks

teise kinnipeetava varasemad kehtivad distsiplinaarkaristused ja see, kas ta võttis süü omaks.

76. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkiri nr 5-2/21/625 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna 22.10.2021 käskkiri on õiguspärane, tuleb

õiguspäraseks ja tühistamisele mittekuuluvaks lugeda ka Tallinna Vangla 26.11.2021 vaideotsus nr

5-15/21/516-6.

77. Tallinna Vangla 01.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1686 paigutati kaebaja ümber karistuse

kandmise jätkamiseks kinnisesse vanglasse. VangS § 21 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetav ei täida

VangS-i või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib

kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast

kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamiseks. VangS § 21 lg 2 kohaselt kinnitab kinnipeetava ümberpaigutamise korra avavanglast

kinnisesse vanglasse valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9

„Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt peab avavanglasse paigutatav kinnipeetav vastama järgmistele

tingimustele: kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse

täitmisest

keeldumise,

tubakatoodete

või

süütamisvahendite

korra

nõuete

rikkumise,

vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või

nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise

eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist

Käskkirjas on tuginetud sellele, et distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist asjaolu, et

kaebaja rikkus väljaspool vanglat soodustuse korras liikumise käskkirja. Käskkirjas on selgitatud,

et võttes arvesse kaebaja poolt toimepandud rikkumist, siis puudub avavanglal usaldus kinnipeetava

suhtes, ning on piisavalt alust arvata, et kinnipeetav võib jätkata ka edaspidi õigusrikkumiste

toimepanemist. Tulenevalt eeltoodust ei vasta kaebaja Tallinna Vangla hinnangul tingimustele, mis

on seatud avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale. Seega on põhjendatud kaebaja kinnisesse

vanglasse paigutamine. Kuna Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkiri nr 5-2/21/625 on kohtu

hinnangul õiguspärane, tuleb õiguspäraseks lugeda ka 01.11.2021 käskkiri nr 5-1/21/1686 ja selle

peale esitatud vaiet lahendav 06.12.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/528-3.

Kaebaja on 17.02.2022 täiendavas seisukohas märkinud, et on jõustunud kohtuotsus, mille alusel

tuleb kaebajal iga kuu lapsele 260 eurot arvele kanda, kuid kinnises vanglas töötades ei ole see

võimalik. Kuna kaebaja mainis kohtuotsuse jõustumist alles 17.02.2022, võib eeldada, et

14(14)

vaidlusaluste haldusaktide tegemise ajal nimetatud kohtuotsus veel jõustunud ei olnud. Seega ei

saanud Tallinna Vangla selle asjaoluga ka arvestada.

78. Kuna ükski vaidlustatud haldusakt tühistamisele ei kuulu, puudub alus ka Tallinna Vangla

kohustamiseks teha uus otsus, millega paigutada X tagasi Tallinna Vangla avavanglasse edasist

karistust kandma.

79. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole

enda kanda.

80. Kaebaja on koos kaebusega esitanud taotluse oma nime ja isikukoodi asendamiseks

tähemärgiga „X“ avaldatavas kohtuotsuses. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel

või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või

tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid,

mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab kaebaja taotlusel avaldatavas

kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga „X“. Kohtuotsus ei sisalda kaebaja isikukoodi, mistõttu

puudub vajadus selle varjamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm