1-09-9604/55 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.oktoobril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number Põhinumber 1-09-9604, ühendatud kriminaalasjadega

1-09-12994, 1-09-22103 ja 1-10-676 (09240100564, 08240104298, 09240105329, 10740000008)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Sekretär Merike Erisalu, tõlk Leonora Nõmmik

Kriminaalasi

K.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,2 järgi, S.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 215 lg 2 p 1,2 järgi, A.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,2, § 121 järgi,

Aksel Ohvrilli süüdistuses § 215 lg 2 p 1,2 järgi lühimenetluses

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Firsova

Süüdistatavad K.J, isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, emakeel – vene keel, xxx, elukoht: xxx, varem kohtu poolt karistamata. Viibis vahi all 24.03-25.03.2009, kokku 2 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud.

S.E, isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, emakeel – vene keel, xxx, viibimiskoht kuni juuni 2011 xxx, elukoht: xxx, varem kohtu poolt karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 09.12.2009.

A.P , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel- vene keel, töökoht

2 puudub, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud:

1. 02.03.2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja

poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi KrMS § 238 lg 2

kohaldamisega 2 aastase vangistusega katseajaga 2

aastat 6 kuud. Viru Maakohtu Kohtla-Järve

kohtumaja 26.02.2010 kohtumäärusega pöörati Viru

Maakohtu 02.03.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat vangistust täitmisele.

2. 15.03.2010 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja

poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,2, § 200

lg 2 p 4,7 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 liideti kandmata karistus Viru Maakohtu 02.03.2009

otsuse järgi 2 aastat vangistust ning liitkaristuseks

mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvestati karistusest kantuks kinnipidamine 10- 11.08.2009 see on 2 päeva ja 17-18.09.2008 see on 2 päeva, kokku 4 päeva. Kandmata karistus 3 aastat 11

kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 18.04.2010. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 22.04.2009

AKSEL OHVRILL, isikukood 39112042223, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus keskeri, emakeel – vene keel,

Töötukassa arvel, elukoht: xxx, varem kohtu poolt karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsjad K.J-i kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov S.E kaistja vandeadvokaat Arvo Suuban A.P kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina Aksel Ohvrilli kaistja vandeadvokaat Sergei Politšev

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 1,3, 310 lg 1,3, 311, 313, 314, 315 kohus

O t s u s t a s:

K.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi (kaks episoodi). Mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust

K.J süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi (kaks episoodi). Mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3

Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada K.J-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku, ehk 2 (kahe) kuu võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03-25.03.2009 kokku 2 päeva.

Kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Lähtudes KarS § 74 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi K.J-i suhtes kohaldamata

ning täitmisele pööramata, kui K.J katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 p 1-5, lg 2 p 2 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus – 21.10.2010. KarS § 75 lg 1 p 1-5 ja lg 2 p 2 tulenevalt kohustada K.J käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks,

6. mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Määrata K.J katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

S.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi (kolm episoodi). Mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

S.E süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi (üks episood). Mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 6 (kuus)) kuud vangistust.

Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada S.E-le mõistetud karistust ühe kolmandiku, ehk 2 (kahe) kuu, võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Lähtudes KarS § 73 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi S.E suhtes kohaldamata

ning täitmisele pööramata, kui S.E katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrata 3 (kolm) aastat. Katseaja algus – 21.10.2010.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada S.E suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

4

A.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi (kaks episoodi). Mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

A.P süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi (üks episood). Mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

A.P talle esitatud süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kannatanu V. Sergejevi episoodis õigeks mõista süüdistatava kuriteost osavõtu tõendamatuse tõttu.

A.P süüdi tunnistada KarS § 121 järgi (kaks episoodi). Mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada A.P-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku, ehk 4 (nelja) kuu, võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel, lugeda kergem käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 8

(kaheksa) kuud vangistust kaetuks raskeima Viru Maakohtu 15.03.2010 kohtuotsusega

mõistetud 3-aasta 11 kuu 26 päevase vangistusega ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Arvata Viru Maakohtu 15.03.2010 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus, 5 kuud 3 päeva vangistust, liitkaristusest maha.

Kandmisele kuulub alates 21.10.2010 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 18.04.2010 ehk alates kinnipidamise kuupäevast Viru Maakohtu 15.03.2010 kohtuotsuse alusel.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada, valida A.P-le uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla selle kriminaalasja raames vahetult kohtusaalis.

AKSEL OHVRILL süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi (kaks episoodi). Mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada Aksel Ohvrillile mõistetud karistust ühe

kolmandiku, ehk 1 (ühe) kuu, võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KrMS § 202 lg 6 alusel arvestada karistuse mõistmisel Aksel Ohvrilli täidetud kohustuse osa, mis on 80 tundi ÜKT ehk 40 päeva vangistust. Kandmisele kuulub lõplikult 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

Lähtudes KarS § 74 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi Aksel Ohvrilli suhtes kohaldamata ning

täitmisele pööramata, kui Aksel Ohvrill katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 p 1-5, lg 2 p 2 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud.

5 Katseaja algus – 21.10.2010. KarS § 75 lg 1 p 1-5 ja lg 2 p 2 tulenevalt kohustada Aleksei Ohvrilli käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks,

6. mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Määrata Aleksei Ohvrill katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kannatanu V R tsiviilhagi summas 50400 krooni jätta rahuldamata.

XXX AS tsiviilhagi summas 13490 krooni jätta läbi vaatamata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 1 p 9 alusel.

XXX OÜ tsiviilhagi summas 59.90 krooni jätta läbi vaatamata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 1 p 9 alusel.

Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt: M P tsiviilhagi summas 3000 krooni rahuldada täielikult, A N tsiviilhagi summas 6000 krooni rahuldada osaliselt summas 4500 krooni.

Välja mõista solidaarselt K.J-ilt, A.P-lt ja Aksel Ohvrillilt tsiviilhagi katteks:

- 4500 krooni A V (elukoht XXXi) kasuks.

Välja mõista solidaarselt K.J-ilt ja A.P-lt tsiviilhagi katteks:

- 3000 krooni M P (elukoht XXX) kasuks.

Välja mõista K.J-ilt riigituludesse menetluskulud: 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha, 2973 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend kolm) krooni 60 senti kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 3705 (kolm tuhat seitsesada viis) krooni 60 senti kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 7 (seitse) krooni toimiku paljundamise eest.

Välja mõista A.P-lt riigituludesse menetluskulud: 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha, 3705 (kolm tuhat seitsesada viis) krooni 60 senti kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest,

6 14 (neliteist) krooni toimiku paljundamise eest.

Välja mõista S.E-lt riigituludesse menetluskulud: 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha, 3705 (kolm tuhat seitsesada viis) krooni 60 senti kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 7 (seitse) krooni toimiku paljundamise eest.

Välja mõista Aksel Ohvrillilt riigituludesse menetluskulud: 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha,

1335(üks tuhat kolmsada kolmkümmend viis) krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 3705 (kolm tuhat seitsesada viis) krooni 60 senti kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 7 (seitse) krooni toimiku paljundamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK, viitenumber 2800049900.

Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Menetluskulud:

4233 (neli tuhat kakssada kolmkümmend kolm) krooni 60 senti kaitsjatasu A.P-le kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 2822 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaks) krooni 40 senti kaitsjatasu S.E-le kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest- jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 näidatud alusel.

Asitõendid: CD-plaat, mis asub kriminaaltoimiku juures- jätta kriminaalasja juurde;

automagnetool, mis asub hoiul Ida Prefektuuris, võõrandada kannatanu M P tsiviihagi katteks KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel; kaks kruvikeerajat ja taskulamp, mis asuvad hoiul Ida Prefektuuris, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.10.2010

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 15.11.2010

Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti

kättesaadavusest ehk juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni

01.12.2010 kohtuotsuse peale.

Süüdistuse sisu

7 K.J süüdistatakse selles, et tema varguse toimepanemise eesmärgil läks

03.02.2009 päeval ajal koos V R, S.E ja M J V. R garaaži (XXX, XXX) juurde, avasid eelnevalt V. R ja S.E poolt V. Ri korterist varastatud võtmetega garaažiuksed, K.J ja M. J lükkasid garaažist V. R kuuluva sõiduauto xxx xxx

reg.nr xxx xxx, maksumusega 50000.- krooni, istusid kõik autosse ning sõitsid Orule.

Mööda alevikku sõitsid nad umbes 2 tundi, pärast seda jätsid sõiduauto Kase-ja Kesk tänava rajoonis ühe maja juurde ning läksid laiali. Järgmisel päeval K.J, M. J, S.E ja V. R jälle kohtusid Orul ning sõitsid taas selle autoga ringi, autot juhtisid K.J ja M. J kordamööda. Mõne aja pärast nad kohtasid A V, kes ütles, et seda autot otsib politsei. Siis tegi K.J A. V ettepaneku osta neil auto ära, kuid pärast mõtles ümber ja tegi ettepaneku see ära peita. Nad sõitsid aiamaadeni, kuhu auto jätsid. Varastatud auto võtmed ja signalisatsioonipuldi jätsid A. V, kes teatas politseisse auto asukoha.

Peale selle, ööl vastu 20.03.2009 läks A.P-ga varguse K.J toimepanemise eesmärgil Jõhvis XXX maja juurde pargitud M P kuuluva sõiduauto XXX XXX registrimärgiga XXX XXX juurde. A.P jäi 15 – 20 meetrit eemale seisma, et hädaohu korral K.J hoiatada, K.J aga hakkas kaasas oleva kruvikeerajaga sõiduauto ukselukku lõhkuma, kuid ei suutnud. Seejärel püüdis K.J kruvikeeraja abil autol ukseklaasi välja pressida, kuid see läks katki. K.J tungis autosalongi,

kust varastas automaki „Denver“ maksumusega 1500.-krooni, läks A.P juurde

ning nad lahkusid koos sündmuskohalt. Auto ukseklaasi lõhkumisega on M P tekitatud kahju 1500.- krooni, kokku tekitatud kahju – 3000.-krooni.

Seega pani K.J toime võõra vallaasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele, , ajavahemikul 18.03.2009 kella 22:20 kuni K.J

19.03.2009 kella 01:40 läks auto ärandamise eesmärgil koos A.P ja Aksel

Ohvrilliga Jõhvis XXX maja juurde pargitud A V kuuluva sõiduauto XXX XXX registrimärgiga XXX XXX juurde. K.J jäi seisma autost 5 – 10 meetri kaugusele, A.P ja A. Ohvrill lõhkusid autol ukseklaasi ning kutsusid K.J-i, et aidata autot XXX majahoovi lükata. Peale seda K.J ja A. Ohvrill lõhkusid ära rooliluku, A. Ohvrill istus rooli taha, A.P väljatõmmatud süüteluku juhtmete ühendamise teel

käivitas auto ning nad sõitsid Tallinna – Narva mnt Narva poole. Autot juhtisid kordamööda A. Ohvrill ja K.J, A.P istus aga taga istmel. Narva mnt maja nr 186 lähedal süütis autos juhtmestik, see hakkas suitsema ja jäi seisma. K.J, A.P

ja A. Ohvrill lahkusid sündmuskohalt. Auto leidmisel selgus, et toimunu tagajärjel olid autol lõhutud vasakpoolse esiukse klaas, süütelukk, muljutud parempoolne tagauks ja parempoolsel uksel puudus vaatepeegel. Auto vigastamisega on A V tekitatud kahju 6000.- krooni.

Samuti tema, 19.03.2009 kella 00:30 paiku, peale seda, kui varem ärandatud sõiduauto XXX XXX jäi seisma, tegi A.P ja A. Ohvrillile ettepaneku ärandada teine auto. Kolmekesi läksid nad Narva mnt XXX eramaja juurde. A.P jäi seisma maja värava

juurde jälgima, et keegi ei tuleks, K.J ja A. Ohvrill läksid eramaja territooriumile, tungisid lukustamata ukse kaudu garaaži, kus asus V S kuuluv sõiduauto XXX XXX reg. Nr XXX XXX, ronisid autosalongi, mille uksed olid lahti, K.J

istus rooli, käivitas süütelukus olevate autovõtmega automootori, sõitis tagurdades garaažist välja ning sõitis vastu väravaid. Peale seda märkasid, et majas süttis tuli põlema,

ehmatasid ja

põgenesid sündmuskohalt.

Seega pani K.J toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja

asja omavolilise kasutamise, grupi poolt, s.o KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

8

S.E süüdistatakse selles, et tema öösel vastu 03.02.2009 sisenes koos Valeria Rga lukustamata ukse kaudu V R korterisse aadressil XXX, mille esikust varastas

V. R V. Ri jope maksumusega 300.- krooni ning võtmed, S.E varastas L M kuulunud poolkasuka maksumusega 2000.- krooni, mille taskus oli mobiiltelefon №kia maksumusega 500.- krooni ning riiulilt võtmed. Varastatud asjad viisid S.E ja V. R viimase korterisse (XXX).

Seega pani S.E toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele, peale seda kui V. R teavitas 03.02.2009 hommikul M Jit, et nendel on auto- ja garaaživõtmed, tuli M. J koos K.J-iga R juurde ning neljakesi, s.t V. R, S.E

, M. J ja K.J, läksid V. Ri garaaži (XXX) juurde, avasid võtmetega

garaažiuksed, M. J ja K.J lükkasid garaažist V. Ri kuuluva sõiduauto XXX

XXX reg.nr XXX XXX, maksumusega 50000.- krooni, istusid kõik autosse ning sõitsid Orule. Mööda alevikku sõitsid nad umbes 2 tundi, pärast seda läksid S.E ja V. R bussiga Jõhvi koju. Järgmisel päeval S.E ja V. R sõitsid taas Orule, kus kohtusid M. Ji ja K.J-iga ning läksid varastatud autoga mööda Oru aleviku sõitma.

Seega pani S.E toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteo

.

A.P süüdistatakse selles, et tema, olles 02.03.2009 Viru Maakohtu Kohtla-

Järve kohtumaja poolt karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 alusel, ööl vastu 20.03.2009 läks koos K.J-iga varguse toimepanemise eesmärgil XXX maja juurde pargitud M P kuuluva sõiduauto XXX XXX registrimärgiga XXX XXX juurde. A.P jäi 15

– 20 meetrit eemale seisma, et hädaohu korral K.J hoiatada, K.J aga

hakkas kaasas oleva kruvikeerajaga sõiduauto ukselukku lõhkuma, kuid ei suutnud. Seejärel püüdis K.J kruvikeeraja abil autol ukseklaasi välja pressida, kuid see läks

katki. K.J tungis autosalongi, kust varastas automaki „Denver“ maksumusega

1500.-krooni, läks A.P juurde ning nad koos lahkusid sündmuskohalt. Auto

ukseklaasi lõhkumisega on M P tekitatud kahju 1500.- krooni, kokku tekitatud kahju – 3000.-krooni. Seega pani A.P toime võõra vallaasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud

röövimise, grupi poolt, sissetungimisega s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele,

ajavahemikul 18.03.2009 kella 22:20 kuni 19.03.2009 A.P kella 01:40 läks auto ärandamise eesmärgil koos K.J-i ja Aksel Ohvrilliga XXX maja juurde pargitud A V kuuluva sõiduauto XXX XXX registrimärgiga XXX XXX juurde. K.J jäi seisma autost 5 – 10 meetri kaugusele, A.P ja A. Ohvrill lõhkusid autol ukseklaasi ning kutsusid K.J-i, et aidata autot XXXmajahoovi lükata. Peale seda K.J ja A. Ohvrill lõhkusid ära rooliluku, A. Ohvrill istus rooli

taha, A.P väljatõmmatud süüteluku juhtmete ühendamise teel käivitas auto ning nad sõitsid Tallinna – Narva mnt Narva poole. Autot juhtisid kordamööda A. Ohvrill ja K.J , A.P istus aga taga istmel. Narva mnt maja nr 186 lähedal süütis autos

juhtmestik, see hakkas suitsema ja jäi seisma. A.P , K.J ja A. Ohvrill

lahkusid sündmuskohalt. Auto leidmisel selgus, et toimunu tagajärjel olid autol lõhutud

vasakpoolse esiukse klaas, süütelukk, muljutud parempoolne tagauks ja parempoolsel uksel puudus vaatepeegel. Auto vigastamisega on A V tekitatud kahju 6000.- krooni.

Samuti tema, 19.03.2009 kella 00:30 paiku, peale seda, kui varem ärandatud sõiduauto XXX XXX jäi seisma, läks koos K.J-i ja A. Ohvrilliga XXX eramaja juurde. A.

9

A.P jäi seisma maja värava juurde jälgima, et keegi ei tuleks, K.J ja A. Ohvrill läksid eramaja territooriumile, tungisid lukustamata ukse kaudu garaaži, kus asus V S kuuluv sõiduauto XXX XXX reg. Nr XXX XXX, ronisid autosalongi, mille uksed olid lahti, K.J istus rooli, käivitas süütelukus olevate autovõtmega automootori, sõitis tagurdades garaažist välja ning sõitis vastu väravaid. Peale seda märkasid, et majas süttis tuli põlema, ehmatasid ja põgenesid sündmuskohalt. Seega pani A.P toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise,

mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt, s.o KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.E-le on esitatud süüdistus selles, et tema olles 11.05.2009 ja 16.08.2009

karistatud pisivarguste eest väärteoasjades Ida Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 järgi, viibides 27.09.2009 kell 17:57 XXX OÜ kaupluse "XXX" müügisaalis, XXX linn,

võttis riiulilt ühe kreemikarbi Garnier Pure Active hinnaga 64,90 krooni, võttis karbist kreemipurgi välja, karbi pani tagasi riiulile, aga kreemipurgi peitis riiete alla. Pärast seda

läks kassast mööda kauba eest maksmata, tekitades sellega XXX OÜ-le kahju 64,90 krooni.

Lisaks sellele, , viibides 08.11.2009 kella 14:10 paiku Jõhvi linnas S.E

XXX OÜ XXX laomüügil, varguse toimepanemise eesmärgil, pani kaasas olevasse

kilekotti 2 paari botaseid ning valge pluusi üldmaksumusega 299,70 krooni ja möödus

kassast kauba eest maksmata, kuid vargus jäi lõpule viimata, kuna S.E tabati turvatöötaja poolt enne kauplusest väljumist. Kaup on omanikule tagastatud.

Seega pani S.E toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaateliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema varguse toimepanemise eesmärgil

läks 30.01.2008 kell 01:28 koos alla neljateistaastaste M D ja E I Jõhvis XXX asuva

kaupluse XXX juurde, kus A.P ja E. I jäid ootama ukse juurde, mis viib maa- alusest autoparklast kaupluse müügisaali, aga M. D läks kaupluse ruumi ja varastas sealt

heategevuseks korjatava raha summas 7000,00 krooni koos selle korjamiseks mõeldud rahapalliga maksumusega 6490,00 krooni, mis seisis kaupluse infoleti juures. Varastatuga A.P, M. D ja E. I põgenesid sündmuskohalt, raha jagasid omavahel. Kuriteoga on XXX AS-le tekitatud kahju kokku 13490,00 krooni.

Seega pani A.P toime võõra vallaasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega s.o KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele, 26.03.2009 kella 12:15 paiku XXX XXXriietusruumis A.P

lõi A K rusikaga näkku ning maha kukkunud kannatanule korduvalt jalaga kehasse ja näkku, millega tekitas A. K füüsilist valu.

Peale selle,

21.04.2009 kella 16:30 paiku XXX XXX tualettruumis lõi A.P M K rusikaga, põlvega ja küünarnukiga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

Seega pani A.P toime teise inimese peksmise ja valu tekitanud kehalise

väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aksel Ohvrillile on esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 18.03.2009 kella 22:20

kuni 19.03.2009 kella 01:40 läks auto ärandamise eesmärgil koos A.P ja

K.J-iga XXX maja juurde pargitud A V kuuluva sõiduauto XXX XXX registrimärgiga XXX XXX juurde. K.J jäi seisma autost 5 – 10 meetri kaugusele, A. Ohvrill ja A.P lõhkusid autol ukseklaasi ning kutsusid K.J-i, et aidata autot XXX majahoovi lükata. Peale seda K.J ja A. Ohvrill lõhkusid ära rooliluku,

10 A. Ohvrill istus rooli taha, A.P väljatõmmatud süüteluku juhtmete ühendamise teel

käivitas auto ning nad sõitsid Tallinna – Narva mnt Narva poole. Autot juhtisid kordamööda A. Ohvrill ja K.J, A.P istus aga taga istmel. XXX maja nr XXX lähedal süütis autos juhtmestik, see hakkas suitsema ja auto jäi seisma. A. Ohvrill, K.J

ja A.P lahkusid sündmuskohalt. Auto leidmisel selgus, et toimunu tagajärjel olid autol lõhutud vasakpoolse esiukse klaas, süütelukk, muljutud parempoolne tagauks ja parempoolsel uksel puudus vaatepeegel. Auto vigastamisega on A V tekitatud kahju 6000.- krooni.

Samuti tema, 19.03.2009 kella 00:30 paiku, peale seda, kui varem ärandatud sõiduauto XXX XXX jäi seisma, läks koos K.J-i ja A.P-ga XXX eramaja juurde. A.P jäi seisma maja värava juurde jälgima, et keegi ei tuleks, A. Ohvrill ja K.J

läksid eramaja territooriumile, tungisid lukustamata ukse kaudu garaaži, kus asus V S kuuluv sõiduauto XXX XXX reg. Nr XXX, ronisid autosalongi, mille uksed olid lahti, K.J istus rooli, käivitas süütelukus olevate autovõtmega automootori, sõitis

tagurdades garaažist välja ning sõitis vastu väravat. Peale seda märkasid, et majas süttis tuli põlema, ehmatasid ja põgenesid sündmuskohalt.

Seega pani Aksel OHVRILL toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise,

mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, grupi poolt, s.o KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtunik Inna Kirsipuu