2-20-15677/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15677

Kohtuasi

X avaldus lastega suhtlemise korra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. oktoobri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Jelena Beljakova

Puudutatud

isik

Y

(isikukood

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen-Lumelille

Tomberg

Puudutatud isik L (isikukood XXXXXXXX)

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXX)

Alaealistele lastele L-le ja Q-le määratud esindaja

vandeadvokaadi abi Deivi Vaht

Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu)

Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. oktoobri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15677

ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada X ja Y määruskaebused osaliselt.

3. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel otsustada X 8. novembri 2021. a

määruskaebusele lisatud tõendi (meremehe teenistusraamatu väljavõte) ja 25.

novembri 2021. a määruskaebuse vastusele lisatud tõendite (e-kooli väljavõte ja

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-1341) vastuvõtmine.

2-20-15677

2 (13)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (isa) 26. oktoobri 2020. a avaldus lastega suhtluskorra

määramiseks. Avalduse kohaselt on isa ja Y (ema) XX.XX.XXXX sündinud L (vanem laps) ja

XX.XX.XXXX sündinud Q (noorem laps) (koos lapsed) vanemad. Isa palus määrata

suhtluskord selliselt, et kui isa on kodus, siis viibivad lapsed temaga kolm kuud järjest või

alternatiivselt kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga. Täiendavalt palus isa järgmist:

• isal on õigus kaks korda aastas reisida koos lastega vähemalt kaheks nädalaks

puhkusele. Isa teavitab ema puhkusest varakult ette;

• sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed viibivad, on lastel õigus teise vanemaga

suhelda telefoni või arvuti teel;

• laste sünnipäevadel on isal õigus lastega kohtuda. Perekondlikud tähtpäevad (nt

sünnipäev, isadepäev, emadepäev, vanavanemate sünnipäevad) veedavad lapsed selle

vanema juures, kellega tähtpäev on seotud;

• vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või teineteise

lähikondseid;

• muudes lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse

põhimõttest, arvestades laste parimaid huve.

1.1. Isa väitel ei saanud ta vanemate konflikti tagajärjel lastega suhelda ning pöördus

avaldusega kohtusse tema ja laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Harju Maakohus kinnitas

15. veebruari 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-14860 vanemate kompromissi järgmistel

tingimustel:

• isa võtab vanema lapse teisipäeval kell 17.00 lasteaiast ja toob lapse lasteaeda

kolmapäeval kell 8.15. Isa võtab vanema lapse lasteaiast neljapäeval kell 16.10 ja viib

eesti keele tundi kell 17.10 ja reede hommikul viib lasteaeda kell 8.15. Laupäeval võtab

isa vanema lapse ema kodust kell 10.00 ja viib lapse basseini ja toob lapse tagasi

laupäeval kell 20.00 laste ema maja juurde, koos kõikide ujumisriietega. Haiguse korral

jääb suhtluskorra järgne kohtumine ära. Kui laps haigestub isa juures, jääb laps isa

juurde ravile. Isa võib veeta lapsega puhkust vähemalt ühe nädala jooksul järjest,

teavitades sellest ema vähemalt kaks kuud enne planeeritud puhkust. Kui isa soovib

veeta puhkust lapsega välisriigis, märgib ta nimetatud teates ära ka välisriigi nime;

• isa võtab noorema lapse teisipäeval kell 17.00 lasteaiast ja viib lapse ema koju kell

20.00. Laupäeval võtab isa noorema lapse ema kodust kell 10.00 ja toob lapse tagasi

2-20-15677

3 (13)

õhtul kell 20.00 laste ema maja juurde. Haiguse korral jääb suhtluskorra järgne

kohtumine ära. Alates kolmandast eluaastast suhtleb noorem laps isaga teisipäeviti ja

neljapäeviti samadel kellaaegadel kui isa suhtleb vanema lapsega. Alates neljandast

eluaastast võib isa veeta noorema lapsega puhkust vähemalt ühe nädala jooksul järjest,

teavitades sellest ema vähemalt kaks kuud enne planeeritud puhkust. Kui isa soovib

veeta puhkust lapsega välisriigis, märgib ta nimetatud teates ära ka välisriigi nime;

• lastel on õigus osaleda vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel ja muudel

perekondlikel tähtpäevadel, milleks kumbki vanem takistusi ei tee;

• kumbki vanem ei tee takistusi lastel teise vanemaga suhtlemiseks telefoni, arvuti või

muu sidepidamisviisi vahendusel;

• kui vanematel on tarvis täpsustada lapsega suhtlemisega seonduvaid küsimusi, siis nad

suhtlevad selleks SMS-de või e-kirjade teel vene keeles;

• isa kohustub jälgima laste väljakujunenud päevarežiimi, mis teatatakse talle ette ema

poolt;

• kui laps viibib kummagi vanema juures, siis vanemad küsivad lapse arvamust selle osas,

kas laps tahab osaleda mõnel üritusel, ja arvestavad lapse arvamusega.

1.2. Isa töötab meremehena. Ta viibib kolm kuud välismaal tööl ja kolm kuud Eestis. Isa soovib

kodus viibides suhelda lastega rohkem, kui varasem suhtluskord ette näeb, kuid ema ei

võimalda isal lastega rohkem suhelda. Samuti on oluliselt muutunud asjaolud. Vanem laps

hakkas käima koolis ning noorem laps on juba 3-aastane, mistõttu saaks ka noorem laps isaga

rohkem aega veeta. Lisaks on muutunud laste huviringid ja nende toimumise ajad. Samuti

soovivad lapsed isaga rohkem aega veeta, kui seda näeb ette varasem suhtluskord. Isa on

näidanud, et ta saab laste elu korraldamisega hakkama. Kodus viibides on isal terved päevad

vabad, mistõttu ta saab pidevalt lastega koos olla.

2. Lastele määratud esindaja ei toetanud seda, et lapsed viibiksid isa juures kolm kuud, kuid

leidis, et tulenevalt isa töögraafikust ja laste vanemaks saamisest tuleks varasemat suhtluskorda

muuta. Kuna isa viibib pikka aega järjest kodust eemal, oleks vaja laste ja isa suhtlemise aega

pikendada ajal, mil isa on kodus. Isa ja laste suhtlemine võiks toimuda üle ühe nädala. Isal tuleb

tagada vanema lapse koolikohustuse täitmise toimimine.

3. Ema vaidles avaldusele vastu. Avalduses esile toodud isa ja laste suhtluskord ei ole laste

huvides. Isa on korduvalt rikkunud varasemat suhtluskorda. Isa jättis pidevalt vanema 6-aastase

lapse koos noorema 3-aastase lapsega üksi koju. Kui isa võtab lapsed enda juurde, tegelevad

lapsed üksteisega, mitte ei tegele isa nendega. Isa lubab neil arvutis ja telefonis mängida ilma

kontrollita. Samuti ei järgi isa mingit päevarežiimi, kui lapsed on tema juures, mistõttu hakkab

ema lapsi pärast ema juurde naasmist uuesti ümber kasvatama. Ema ei soovi, et isa saaks lastega

varasema suhtluskorraga võrreldes rohkem aega. Isa ei suuda enda emotsioone vaos hoida ning

on noorema lapse peale karjunud. Vanem laps muutub pärast isaga koos veedetud aega ärevaks

ja vägivaldseks noorema suhtes.

4. Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) toetas isa avaldust osas, milles isa palus, et kui isa

on kodus, viibiksid lapsed kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga. Kesklinna Valitsus on

alates 2019. a suvest olnud kaasatud vanemate vaidlusesse laste suhtluskorra üle. Ema soovib

järgida isa ja laste suhtlemise korraldamisel varasemat suhtluskorda. Isa soovib veeta lastega

koos rohkem aega, kui varasem suhtluskord seda võimaldab. Siiski on vanemad aeg-ajalt

suutnud teha varasema suhtlemiskorra väliseid kokkuleppeid, st ema on võimaldanud lastel

viibida isa juures pikemat aega. Varasem suhtluskord vajab muutmist, kuna lapsed on kasvanud

ja vanem poeg käib koolis. Laste vanust arvestades võiks isa ja laste koos veedetav aeg olla

2-20-15677

4 (13)

pikem, kuid mitte kolm kuud järjest. Oluline on, et kui lapsed on isa juures, jätkuks nende

tavapärane elukorraldus, st lasteaias, koolis ja huviringides käimine.

5. Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et avalduses esile toodud

suhtluskord ei lähtu laste vajadustest ja huvidest. Laste elukoht on ema elukoht. Laste

argipäevane elu on korraldatud ema juures. Isale võiks määrata lastega suhtlemise

nädalavahetustel, mis võimaldaks tal lastega suhelda ka puhkepäevadel (riiklikud pühad ja

tähtpäevad).

6. Maakohus kuulas isa ära telefoni teel 22. veebruaril 2021. Isa viibis kõne ajal tööl laevas. Isa

seletas, et soovib lastega suhelda rohkem, kui ema lubab. Ema teeb lastega suhtlemiseks

takistusi. Lapsed soovivad väga isaga koos olla. Lastel ja isal on lähedane suhe.

7. Maakohus rakendas kohtu enda algatusel 5. märtsi 2021. a määrusega esialgset õiguskaitset

ning reguleeris menetluse ajaks mõlema vanema ja laste suhtlemist järgmiselt: kui isa on merelt

kodus, viibivad lapsed koos emaga igal paarisnädalal ning koos isaga igal paaritul nädalal. Laste

üleandmine toimub pühapäeva õhtutel kell 18.00. Isa tagab, et lapsed lähevad tema juures

elades kooli ja lasteaeda. Isa tagab, et vanema lapse kodused kooliülesanded on tehtud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus määras 20. oktoobri 2021. a määrusega laste ja isa suhtlemise korra järgmiselt:

1. „Suhtlemise kord kehtib perioodil, kui isa oma töökohustuste tõttu merel Eestis ei viibi.

2. Isa teatab emale oma Eestisse tulekust esimesel võimalusel, aga hiljemalt kaks nädalat

enne tulekut.

3. Lapsed on koos isaga üle nädala nädalavahetustel.

4. Nendel nädalatel, kui nädalavahetuse kohtumisi ei toimu, on üks laps isaga teisipäevast

kolmapäevani ja teine laps kolmapäevast neljapäevani.

5. Kui isa tuleb Eestisse lühikeseks perioodiks s.o kuni üheks kuuks (kuni kolm kuud

aastas), siis on isa lastega igal nädalavahetusel ja igal nädalal nädala sees.

6. Kui isa viibib Eestis rohkem, kui kolm korda üks kuu, siis kuulub kohaldamisele

punktides 3 ja 4 nimetatud suhtlemise kord.

7. Suvisel koolivaheajal alates juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni, on isa koos lastega

üle nädala. Isa teeb emale teatavaks oma suvel Eestis viibimise aja hiljemalt iga aasta

30. maiks.

8. Isa kooskõlastab lastega suhtlemise aegu ainult laste emaga ja ei kooskõlasta ühtegi

lastega suhtlemise aega otse lastega.“

Maakohus määras, et sama määruse jõustumisel tuleb tühistada 5. märtsi 2021. a esialgse

õiguskaitse määrus. Maakohus jättis laste esindamise menetluskulud riigi kanda ja muud

menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda.

8.1. Maakohus tõi esile, et vanem laps on sündinud XX.XX.XXXX. Noorem laps on sündinud

XX.XX.XXXX. Laste vanemad on ema ja isa. Varasemalt on laste ja isa suhtlemiskord

reguleeritud 15. veebruari 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-14860. Maakohus lähtus asja

lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-st 1 ja § 143 lg-st 1.

8.2. Isa isiklikult istungil ei osalenud. Kohus kuulas isa ära telefoni teel. Isa soovis istungil

isiklikult osaleda ja kohus pidas isa isiklikku osalemist istungil väga vajalikuks. Kohus määras

2-20-15677

5 (13)

mitmel korral istungiaegu vastavalt isa soovitule, kuid isa ei saanud töökohustuste tõttu istungil

osaleda. Kohtu hinnangul iseloomustab nimetatu isa võimekust lastega suhelda. Isa soovib

lastega suhelda, kuid on oma töökohustustest sõltuv. Seega ei ole võimalik määrata tavapärast

konkreetset suhtlemise korda, sest tavapärane suhtlemise kord ei oleks täidetav. Samuti ilmnes

menetluse käigus, et isa lubas lastele, et tuleb Eestisse suvel kolmeks kuuks, kuid tegelikult

viibis Eestis vaid kuu.

8.3. Isa esitas avalduse selleks, et suhelda lastega rohkem, kui varasemas suhtluskorras on

reguleeritud. Maakohus nõustus, et varasemast mahukam suhtluskord võiks olla laste huvides,

kuna lapsed soovivad väga isaga koos olla. Menetluse käigus aga ilmnes, et olemasoleva korra

täitmine ei ole isale jõukohane ning puuduvad alused mahukama suhtlemise korra

määramiseks. Samas on olukord võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt muutunud –

isa viibib Eestis üksikud kuud aastas ja ei saa laste eest regulaarselt hoolitseda. Seega on olemas

alus uue, sobivama suhtlemise korra määramiseks.

8.4. Maakohus määras, et ajal, kui isa viibib Eestis, on lapsed koos temaga üle nädala

nädalavahetustel. Mõlemal lapsel on vaja isaga individuaalset aega. Seega on lapsed ajal, kui

isa on Eestis, isa juures üle nädala tööpäevadel nendel nädalatel, kui nädalavahetuse kohtumisi

ei toimu – üks laps on isaga teisipäevast kolmapäevani ja teine kolmapäevast neljapäevani. Kui

isa tuleb Eestisse lühikeseks perioodiks s.o kuni üheks kuuks (kuni kolm kuud aastas), siis on

isa lastega igal nädalavahetusel ja igal nädalal nädala sees. Isa peab emale ette teatama Eestisse

tulekust esimesel võimalusel, aga hiljemalt kaks nädalat enne tulekut. Mingil juhul ei tohi isa

ise sõlmida lastega kokkuleppeid selles, et millal ta tuleb ja millal lapsed isaga kohtuvad. Põhjus

on selles, et lapsed soovivad isaga väga koos olla, kuid isa ei suuda täita tema poolt antud

lubadusi. Laste traumeerimise vältimiseks tuleb kõik kokkulepped lastega kohtumiseks sõlmida

vanematel. Suvisel koolivaheajal alates juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni on isa koos

lastega üle nädala. Selleks, et ema saaks planeerida laste suve, peab isa oma suvel Eestis

viibimise aja tegema emale (maakohtu määruses ekslikult märgitud „isale“ – ringkonnakohtu

märkus) teatavaks hiljemalt iga aasta 15. maiks.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

9. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 1–7

osas ja teha uus määrus, millega määrata isa ja laste suhtluskord järgmiselt:

• õppeperioodil (1. septembrist kuni suvise koolivaheaja alguseni, v.a. koolivaheajad)

veedavad lapsed ajal, mil isa töötab kaugsõidulaeval ja viibib Eestis lühiajalisel

puhkusel (kuni üks kuu järjest, aastas kokku kuni kolm korda), isaga iga nädalavahetuse,

kui isa teatab saabumise aja ja Eestis veedetava perioodi emale ette vähemalt kaks

nädalat. Isa võtab lapsed reede õhtul pärast kooli ja lasteaeda ja toob nad tagasi koju

pühapäeva õhtul hiljemalt kell 18. Lisaks sellele veedab sel perioodil vanem laps isaga

iga nädala teisipäeva õhtust kuni kolmapäeva hommikuni (isa võtab lapse koolist

teisipäeval pärast tunde ja viib ta kooli kolmapäeva hommikul esimeseks tunniks) ning

noorem laps iga nädala kolmapäeva õhtust neljapäeva hommikuni (isa võtab lapse

kolmapäeva õhtul lasteaiast ja viib ta lasteaeda neljapäeva hommikul hiljemalt

hommikusöögiks 8.30-ks. Alates noorema lapse kooliminekust võtab isa lapse koolist

kolmapäeval pärast tunde ja viib ta kooli neljapäeva hommikul esimeseks tunniks);

• kui isa töötab kaugsõidulaeval ja saabub Eestisse pikemale puhkusele (üle ühe kuu) või

kui isa viibib Eestis puhkusel aasta jooksul rohkem kui kolm korda üks kuu, siis

veedavad lapsed õppeperioodil isaga iga paarisnädala vahetuse, kui isa teatab

saabumisest emale ette vähemalt kaks nädalat. Isa võtab lapsed reede õhtul pärast kooli

ja lasteaeda ja toob nad tagasi koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 18. Lisaks sellele

2-20-15677

6 (13)

veedab sel perioodil vanem laps isaga iga paaritu nädala teisipäeva õhtust kuni

kolmapäeva hommikuni (isa võtab lapse koolist teisipäeval pärast tunde ja viib ta kooli

kolmapäeva hommikul esimeseks tunniks kl 8.15-ks) ning noorem laps iga paaritu

nädala kolmapäeva õhtust neljapäeva hommikuni (isa võtab lapse kolmapäeva õhtul

lasteaiast ja viib ta lasteaeda neljapäeva hommikul hiljemalt hommikusöögiks 8.30-ks.

Alates noorema lapse kooliminekust võtab isa lapse koolist kolmapäeval pärast tunde ja

viib ta kooli neljapäeva hommikul esimeseks tunniks);

• sõltumata muust graafikust veedavad lapsed kevadise koolivaheaja ja sügisese

koolivaheaja paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Suusavaheaja veedavad

lapsed paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Jõuluvaheajast veedavad lapsed

paarisaastatel esimese poole (jõuluvaheaja algusest kuni 30. detsembrini) isaga ja teise

poole (30. detsembrist kuni koolivaheaja lõpuni) emaga, paaritutel aastatel vastupidi;

• suvevaheajal (alates suvise koolivaheaja esimesest täisnädalast) veedavad lapsed

sõltumata sellest, kas isa töötab väljaspool Eestit või Eestis, paaritud nädalad isaga ja

paarisnädalad emaga. Laste üleandmine toimub pühapäeva õhtul kell 18. Kui isa peab

suvel ajaks, mil ta peab veetma (aega) lastega, Eestist lahkuma või ta muul põhjusel ei

saa lastega (aega) veeta, tuleb tal sellest laste ema informeerida vähemalt üks kuu ette

ja juhul, kui emal tekib isa lahkumise tõttu kahju või kulu (jääb ära väljaostetud reis või

tuleb leida lastele tasu eest lapsehoidja vms), hüvitab isa lapse emale tekkiva kahju või

kulu neid tõendavate dokumentide alusel;

• kummalgi vanemal on õigus veeta lastega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel

(vanemate ja vanavanemate sünnipäevad, tädi- ja onulaste sünnipäevad, pulmad ja üks

kord aastas suguvõsa kokkutulek) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga

veedetavale ajale. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva aja muu ajaga

(eelduslikult sellele järgneva nädalavahetusega vms), leppides selles eelnevalt e-posti

teel omavahel kokku. Vahetatav ja asendatav aeg ei mõjuta ülejäänud tavapärast

suhtlemisgraafikut (st suhtlemisgraafik jookseb edasi samamoodi kui siis, kui

nädalavahetusi ei oleks vahetatud);

• kumbki vanem ei tee lastele mingeid takistusi teise vanemaga suhtlemiseks telefoni,

arvuti või muu sidepidamisviisi vahendusel ajal, mil lapsed viibivad temaga, kuid

kumbki vanem peab järgima laste väljakujunenud päevarežiimi;

• kumbki vanem tagab ajal, mil lapsed on temaga, kooliülesannete täitmise ja osalemise

treeningutes ning huvialaringides.

9.1. Ema väitel on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, mis viis väära

kohtulahendi tegemiseni. Määruse resolutsioon on ebaselge ja vastuoluline. Osaliselt on määrus

tehtud ka kaalutlusõiguse piire ületades.

9.2. Määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kehtib suhtluskord perioodil, kui isa oma töökohustuste

tõttu merel Eestis ei viibi. Tõenäoliselt on maakohus pidanud silmas, et suhtluskord kehtib

perioodil, kui isa Eestis ei ela, kuid sõnastuse järgi see nii ei ole.

9.3. Lisaks ei ole arusaadav, kuidas kohalduvad määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning millise

hetke teadmise järgi tuleb teha valik, kas kohaldub määruse resolutsiooni p 3 või p 4. Emale ei

ole ettenähtav, millal ja kui pikaks ajaks isa tuleb. Vaatamata isa lubadustele muutub tema

saabumise aeg ja Eestis viibimise pikkus kogu aeg. See ei võimalda ei lastel ega emal ette näha,

millal ja kus lapsed on, ega emal oma elu planeerida. Kohtumenetluse käigus ei olnud isal

kordagi võimalust Eestisse istungile ilmuda. Isa lubas lastele septembri alguses, et tuleb

Eestisse septembri keskel, kuid ei tulnud. Seejärel teatas isa lastele, et tuleb 18. oktoobril 2021,

kuid samuti ei tulnud. Lapsed olid pettunud. Isa kirjutas 22. oktoobril 2021 vanemale lapsele,

2-20-15677

7 (13)

et „ütle emale edasi, et ma tulen Eestisse 26. oktoobril ja soovin nädalaks lapsi võtta. Las ema

paneb asjad kokku“. Lapsed olid üliõnnelikud, seda enam, et algamas oli koolivaheaeg. Samas

ei näe vaidlustatav määrus üldse ette võimalust, et lapsed oleksid muul ajal kui sügisene

koolivaheaeg isaga pikemalt. Kui ema oleks lähtunud isa infost, et ta tuleb septembri keskel, ja

ostnud sügiseseks koolivaheajaks soojamaareisid, oleks kas tema reisikulud raisku läinud või

oleks isal jäänud lastega kohtumine ära, mis poleks kumbki olnud hea variant. Lapsed veetsidki

isaga koolivaheajanädala teisipäevast pühapäevani. Esimesel koolinädalal veetis suurem poeg

isaga teisipäeva vastu kolmapäeva ning väiksem poeg kolmapäeva vastu neljapäeva. Mõlemad

veedavad isaga nädalavahetuse reedest pühapäevani. Isa teatas 4. novembril 2021, et planeerib

ärasõitu 28. novembril 2021. Praegu arvestab ema sellega, et isa on ühe kuu, seega on lapsed

kõik nädalavahetused isaga. Samas soovis ema isalt nõusolekut minna lastega hilissügisel

nädalaks mere äärde puhkama. Isa keeldus sellist nõusolekut andmast.

9.4. Ema peab olema isa töö tõttu tavapärasest oluliselt paindlikum, et säilitada lähedased

suhted laste ja isa vahel. Isa on mõistnud seda selliselt, et kogu suhtluskord peabki sõltuma

tema ettenähtamatust töögraafikust. Ema sellega ei nõustu. Ema soovib lastega ka oma aega ja

puhkusi planeerida, mida määrus ei võimalda. Määruse järgi on isal õigus saada kohtumine,

teatades oma tulekust ette kaks nädalat. Tähtaegne etteteatamine muudab emale võimatuks

lastega puhkusele sõita. Seega on maakohus ületanud kaalutlusõigust, sest tähelepanuta on

jäetud laste õigus veeta puhkust ka koos emaga, mitte üksnes isaga. Teisest küljest puudub

mõistlik põhjendus, miks ei peaks isa saama õppeaasta sisestel koolivaheaegadel veeta lastega

rohkem aega kui vaid nädalavahetused.

9.5. Maakohtu määratud suhtluskord ei vasta laste ega vanemate huvidele. Arvestades

vanemate konfliktsust, peab suhtluskord olema konkreetsem ja täpsem. Ema palub maakohtu

määruse tühistada ning uue määrusega määrata suhtluskord täpsemalt.

10. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning määrata lastega

suhtlemise kord selliselt, et:

• lapsed viibivad isaga koos kaks nädalat kuus kas järjest või nädala üle nädala, kui isa

on kodus Eestis;

• isal on õigus kaks korda aastas reisida koos lastega vähemalt kaheks nädalaks

puhkusele. Puhkusest teavitab isa ema varakult ette;

• sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed parasjagu viibivad, on lastel õigus

suhelda vanemaga telefoni või arvuti teel;

• laste sünnipäevadel on laste isal õigus lastega kohtuda;

• perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate

sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev on seotud;

• vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või teineteise

lähikondseid;

• käesolevas korras nimetamata lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad

pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve.

10.1. Isa väitel määras maakohus suhtlemiskorra kohtu äranägemisel, jättes arvestama isa esile

toodud asjaolud. Lisaks on maakohus kohaldanud ebaõigesti PKS § 123 lg-t 1 ning jätnud

arvestamata laste huvid.

10.2. Isa on meremees. Tal puudub võimalus suhelda lastega ajal, kui ta on merel. Isal on

võimalik osaleda laste kasvatamises ainult siis, kui ta on maal. Isa palub määrata suhtlemiskord

2-20-15677

8 (13)

selliselt, et isa Eestis viibimise ajal toimub isa ja laste suhtlemine üle nädala, s.o nädal isaga ja

nädal emaga. Lisaks jäid maakohtus läbi vaatamata muud suhtlemiskorra tingimused, mille isa

oma avalduses esitas.

10.3. Isal puudus võimalus osaleda maakohtu istungil ja esitada emapoolsetele isa

halvustavatele väidetele vastuväiteid. Ema väited ei vasta tõele. Samuti keeldus maakohus edasi

lükkamast 14. septembriks määratud istungit, kus isal oleks olnud võimalik esitada tõeseid fakte

lastega suhtlemise osas. Ka sel põhjusel on maakohus teinud vale järelduse.

10.4. Maakohus järeldas, et isa viibib Eestis harva ja ei saa enda töökohustuste tõttu täita

pikaajalisi kokkuleppeid. Isa pole sellega nõus. Maakohus tegi oma järeldused, lähtudes

viimase kahe aasta jooksul tekkinud olukorrast, kus isa viibis merel rohkem kui tavapäraselt.

Seda põhjusel, et COVID-19 tõttu olid meremehed sunnitud sõlmima pikaajalisi töölepinguid,

sest kehtisid liikumispiirangud, mistõttu oli oht jääda tööst ilma (meremees ei saanud sõita

töökohale, sest lennureisid olid piiratud). Samuti oli probleeme asendusega. Isa ei saanud

lahkuda enda töökohast, sest tema asemele ei saanud tulla teine töötaja. Kuna isa amet on kõrge

kvalifikatsiooni tõttu väga nõutud, polnud piirangute tõttu lihtne isale asendajat leida.

10.5. Maakohus ei uurinud, milline on isa edaspidine töögraafik. Samuti seda, milline oli isa

töögraafik enne COVID-19 aega. Isa saab olla vähemalt viis kuud aastas Eestis ja osaleda laste

kasvatamisel. Selle tõendamiseks esitas isa oma meremehe teenistusraamatu väljavõtte, millest

on näha, et isa viibis merel alates 2016. a-st kuni 2018. a-ni keskmiselt 6–7 kuud aastas. Sama

töögraafik jääb kestma ka tulevikus, alates 2022. a-st, kuna COVID-19 tõttu tekkinud

probleemid on juba lahendatud, sõiduvõimalused on reguleeritud ja praegu pole probleeme

töökohale jõudmisega. Seega on oletuslik ja ebaõige maakohtu järeldus, et isa ei saa harva

Eestis viibimise tõttu vanema kohustusi täita. Isa on tavapäraselt maal vähemalt viis kuud

aastas. Kuna see on ka ainus aeg, kui isa saab lastega koos olla, siis soovib isa seda aega

kasutada laste kasvatamiseks ja nendega koos olemiseks vähemalt kaks nädalat kuus.

10.6. Maakohtu määratud suhtlemiskord ei arvesta laste ega isa huve. Isal puudub võimalus

produktiivselt lastega suhelda, kui suhtlus toimub ainult nädalavahetustel. See pole piisav

lastega kestva sideme säilitamiseks. Päevadel, kui lapsed on isaga koos, saavad nad isaga

suhelda ainult kolm tundi, sest pärast kooli ja lasteaeda viib isa lapsed trenni ja pärast trenni on

lapsed väsinud ja suhtlus pole täielik. Isal on soov osaleda laste elus mitte ainult puhkepäevadel,

vaid ka koolipäevadel. Ainult siis oleks isa osalus laste elus täielik ja võimaldaks

kompenseerida seda aega, kui isa on merel ja ei saa seetõttu lastega suhelda. Puuduvad mõjuvad

põhjused isa avalduse rahuldamata jätmiseks. Seda enam, et laste huvides on pikendada isaga

suhtlemist kahe täisnädalani kuus.

10.7. Maakohus jättis avalduse lahendamata ka muus osas, s.o koos lastega puhkusel viibimise

aeg, laste osalemine sünnipäevadel ja pidudel. Kuna vanemate vahel on erimeelsused, tuleb

need tingimused kohtumäärusega kindlaks määrata.

10.8. Isa on valmis ema ette teavitama enda Eestisse tulekust vähemalt ühe nädala ette. Suve

planeerimise kohta saaks isa ema teavitada hiljemalt 20. maiks.

10.9. Isa soovib osaleda ringkonnakohtu istungil, kuid palub istungi aja temaga eelnevalt

kooskõlastada, sest ta töötab töögraafiku alusel ning ei saa töökohast lahkuda.

11. Isa vaidleb ema määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ema vaidleb isa

määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

2-20-15677

9 (13)

12. Lastele määratud esindaja on seisukohal, et maakohtu määrus ei arvesta laste huvidega.

Laste huvides on, et maakohtu määrus tühistataks ja kohus määraks kindlaks laste huve ja

individuaalseid vajadusi arvestava suhtlemiskorra lahuselava vanemaga.

12.1. Määrusest ei selgu, kas ja milliseid asjaolusid ning asjaomaste isikute huve on kohus

arvestanud. Arusaamatuks jääb, millistel kaalutlustel on kohus leidnud, et laste huvides on just

selline suhtluskord, nagu kohus määras. Kohus ei ole välja selgitanud, millised on laste huvid,

mh isaga suhtlemise aegade, sageduse ja tingimuste osas. Määrus on olulises osas

põhjendamata. Maakohus ei ole ka märkinud, millistest tõenditest, kui üldse, kohus asja

lahendamisel lähtus või millised asjaolud tuvastatuks luges.

12.2. Kohus ei ole arvesse võtnud, et lapsed väga igatsevad isa ajal, mil isa viibib töökohustuste

tõttu korraga pika aja jooksul Eestist eemal, ja tahavad isaga kohtuda. Kui lapsed isaga niigi

harva kohtuvad, siis ei peaks seda vähest võimalikku aega piirama, vaid tuleks anda

lahuselavale vanemale piisav aeg lastega suhtlemiseks. Maakohus on määranud laste ja isa

kohtumised nädala keskel selliselt, et üks laps on isaga teisipäevast kolmapäevani ja teine laps

kolmapäevast neljapäevani, mistõttu järgmist kohtumist tuleb lapsel oodata ligi kümme päeva.

Laste esindaja arvates ei taga nimetatud kord lastele piisavat suhtlust isaga, arvestades, et isa

on pikalt kodust ära ja sel ajal füüsiline suhtlus puudub. Mõlemad lapsed on harjunud isaga

koos olema nädala kaupa, mistõttu ei ole põhjendatud vanema ja laste omavahelist suhtlust

vähendada. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et nädalane suhtlemine isaga oleks lastele kurnav või

nende huve kahjustav. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et isa ei saaks vanema lapse õppetöö

korraldamisega hakkama.

13. Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) toetab ema määruskaebuse rahuldamist.

Ema määruskaebuses esile toodud suhtluskord ühtib üldjoontes vaidlustatud määruses esile

toodud suhtluskorraga, täpsustades lisaks kellaaegasid ja nädalapäevi ning reguleerides

täpsemalt ka koolivaheaegade suhtluskorda, mis aitab vältida vanemate erimeelsusi

suhtluskorra täitmisel. Isa määruskaebust Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakond ei toeta, kuna ei saa olla veendunud, et isa pakutud suhtluskorra ajal on laste koolitööde

tegemine tagatud.

14. Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) isa määruskaebust ei toeta, sest see ei

vasta laste huvidele. Isa viibib harva Eestis. Ta ei ole laste igapäevarutiiniga kursis. Isa pakutud

suhtluskord kahe nädala kaupa ei ole kooskõlas laste elukorraldusega. Lapsed on harjunud

teistsuguse rutiiniga. Ema kinnitas, et vanem laps ei soovi viibida isa juures nii tihti ja pikema

perioodi vältel järjest. Ema pakutud suhtluskord on asjakohasem.

15. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause ning § 656

lg 1 p 5 ja lg 2 koostoimes §-ga 659 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi

tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebused tuleb osaliselt

rahuldada.

17. Kolleegium leiab, et maakohus on jätnud vaidlustatud määruse olulises osas põhjendamata,

rikkudes TsMS § 465 lg 2 p-i 8 ning 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2. Kuna

maakohtu seisukohtade kujunemine ei ole jälgitav, ei ole ringkonnakohtul võimalik vastavalt

TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

2-20-15677

10 (13)

kontrollida. TsMS § 656 lg 1 p-st 5 ja lg-st 2 tulenevalt koosmõjus §-ga 659 tühistab

ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud

asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule mh siis, kui

esimese astme kohus ei ole lahendit seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja

ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on

maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumine sedavõrd ulatuslik, et ringkonnakohtul ei ole

võimalik puudust kõrvaldada, kuna see eeldaks põhjenduste lisamist kogu vaidlustatud määruse

ulatuses. Lisaks ei ole ringkonnakohtul põhjenduste puudumise tõttu võimalik kontrollida

maakohtu diskretsioonil põhinevate otsustuste põhjendatust, vaid ringkonnakohus peaks

menetlusosaliste vaidluse ise sisuliselt algusest peale lahendama, mis ei ole kooskõlas

määruskaebemenetluse olemusega. Seetõttu on praegusel juhul põhjendatud maakohtu määrus

tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks samale maakohtule.

17.1. Maakohus on vaidlustatud määruse p-des 1–1.2.5 refereerinud menetlusosaliste

seisukohti ning esitanud kohtu põhjendused ja järeldused p-des 2–2.4. Määruse põhjendustes

on maakohus leidnud, et võrreldes 15. veebruaril 2019 tsiviilasjas nr 2-18-14860 kinnitatud

laste ja isa suhtlemise korda reguleeriva kompromissi sõlmimise ajaga on olukord oluliselt

muutunud, kuna isa viibib Eestis üksikud kuud aastas ja ei saa laste eest regulaarselt hoolitseda,

mistõttu esineb alus uue ja sobivama suhtlemise korra määramiseks. Seejärel on maakohus aga

üksnes sõnastanud kohtu määratava uue suhtluskorra, seda sisuliselt üldse põhjendamata.

Ainsana põhjendas maakohus seda, miks osa ajast suhtlevad lapsed isaga eri aegadel (leides, et

mõlemal lapsel on vaja isaga individuaalset aega), ning miks isa peab kooskõlastama lastega

suhtlemise ajad laste emaga, mitte laste endiga (leides, et kui isa ei suuda täita antud lubadusi,

võib see lapsi tarumeerida). Ühtegi muud põhjendust selle kohta, miks maakohus otsustas just

sellise suhtluskorra kasuks, ei ole vaidlustatud määruses esitatud.

17.2. PKS § 123 lg 1 järgi peab kohus lapse ja vanema suhtlemise korra määramisel lähtuma

eelkõige lapse huvidest. Riigikohus on selgitanud, et igas vanema ja lapse suhtluskorra

kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja

suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt (vt nt 7. detsembri 2018. a määrus

tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 23). Laste esindaja toob oma seisukohas määruskaebuste kohta

põhjendatult välja, et praeguses asjas ei ole maakohus välja selgitanud, millised on laste huvid,

mh isaga suhtlemise aegade, sageduse ja tingimuste osas. Maakohus ei ole viidanud

vaidlustatud määruses mitte ühelegi tõendile ega tuvastanud muid asjaolusid peale selle, et

vanem laps ja noorem laps on isa ja ema lapsed, laste ja isa suhtluskord oli seni reguleeritud

tsiviilasjas nr 2-18-14860 15. veebruaril 2019 kinnitatud kompromissiga ja isa viibib töö tõttu

Eestis vaid mõned kuud aastas. Seega on vaidlustatud määruse põhjal arusaamatu, milliseid

asjaolusid maakohus suhtluskorra kehtestamisel arvesse võttis ja mille põhjal need tuvastas,

rääkimata sellest, et maakohus oleks otsuses käsitlenud menetlusosaliste väiteid ja

põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu.

17.3. Ehkki maakohus käsitles põgusalt ka seda, kas on põhjendatud kehtestada tsiviilasjas nr

2-18-14860 kinnitatud kompromissiga võrreldes mahukam suhtluskord, ei ole kohtu järeldus

selles osas jälgitav – ühelt poolt leidis maakohus, et varasemast mahukam suhtluskord võiks

olla laste huvides, kuna lapsed soovivad väga isaga koos olla, kuid teiselt poolt leidis kohus, et

mahukama suhtlemise korra määramiseks ei ole alust, sest olemasoleva korra täitmine ei ole

isale jõukohane. Seejuures ei ole selge, kas maakohus pidas vaidlustatud määrusega kehtestatud

uut suhtluskorda varasemast mahukamaks või mitte. Samuti on ebaselge, miks maakohus

järeldas asjaolust, et olemasoleva korra täitmine ei ole isale jõukohane, seda, et põhjendatud ei

ole mahukam suhtluskord. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole tsiviilasjas nr 2-18-14860

kinnitatud kompromissiga kehtestatud suhtluskorra täitmine isale jõukohane eelkõige põhjusel,

et ta on meremees ja suure osa aastast merel, mistõttu tal ei ole võimalik suhelda lastega iga

2-20-15677

11 (13)

nädal, kuid see ei tähenda, et uus suhtluskord ei võiks talle näha ette varasemast suuremas

mahus suhtlust lastega ajal, mil ta on Eestis.

17.4. Seejuures ei ole maakohus määruses analüüsinud isa avalduses esitatud alternatiivseid

taotlusi suhtluskorra kohta, s.o laste elamine isa juures kolm kuud järjest või vanemate juures

vaheldumisi kahe nädala kaupa ajal, mil isa on Eestis. Menetluse käigus arutas kohus

menetlusosalistega ka lahendust, kus lapsed elaksid isa Eestis viibimise ajal nädala kaupa

kummagi vanema juures. Ehkki maakohus oli kehtestanud sellise suhtluskorra menetluse ajaks

esialgse õiguskaitse korras, ei ole maakohus vaidlustatud lahendis seda varianti käsitlenud.

Maakohus on isa ja laste suhtlemise üle nädala näinud vaidlustatud määrusega ette suvise

koolivaheaja ajaks, põhjendamata, miks selline lahendus ei sobi ülejäänud aasta vältel ajal, mil

isa on Eestis.

17.5. Lisaks ei ole maakohus arvestanud isa taotlusega reguleerida lastega suhtlemist ka laste

sünnipäevadel, perekondlikel tähtpäevadel (nt sünnipäevad, isadepäev, emadepäev,

vanavanemate sünnipäevad) ning lastega puhkusele reisimiseks. Maakohtu kehtestatud

suhtluskord neid olukordi ei reguleeri, kuid maakohus ei ole põhjendanud, miks ta seda

vajalikuks ega mõistlikuks ei pidanud.

18. Põhjendatud on ema määruskaebuse väited, et ka vaidlustatud määruse resolutsioon on

segane ja selle täitmisega tekib tõenäoliselt probleeme. Ema juhib põhjendatult tähelepanu, et

ebaselge on resolutsiooni p-s 1 tehtud viide perioodile, „kui isa oma töökohustuste tõttu merel

Eestis ei viibi“. Lisaks ei nähtu resolutsioonist, mille põhjal, millise ajahetke seisuga ja kuidas

selgub see, kas isa ja laste suhtlemine konkreetsel Eestis viibimise ajavahemikul toimub

resolutsiooni p 5 või p 6 (koos p-dega 3 ja 4) järgi. Resolutsiooni p 7 on kohtumääruse

põhjendustega vastuolus osas, milles resolutsiooni kohaselt tuleb isal teatada emale oma suvel

Eestis viibimise aeg hiljemalt iga aasta 30. maiks, samas kui põhjendustes on märgitud, et seda

tuleb teha 15. maiks.

19. Kolleegium nõustub isaga, et praeguses asjas oleks olnud põhjendatud lükata 14. septembri

2021. a kohtuistung edasi selliselt, et isal oleks olnud võimalik istungist isiklikult osa võtta.

19.1. Asja materjalidest nähtuvalt toimus maakohtus kaks kohtuistungit – 23. veebruaril 2021

ja 14. septembril 2021 –, millest kummalgi isa isiklikult ei osalenud, kuna ta viibis samal ajal

töökohustusi täites merel. Kahel korral on maakohus lükanud kohtuistungi edasi põhjusel, et

isal ei oleks olnud merel viibimise tõttu võimalik istungil osaleda: isa 24. märtsi 2021. a taotluse

alusel lükkas maakohus 20. maile 2021 kavandatud istungi edasi 1. juulile 2021 ning isa 31.

mai 2021. a taotluse alusel lükkas maakohus sama istungi edasi 14. septembrile 2021. 7.

septembril 2021 teatas isa, et ta ei saa merel viibimise tõttu ka 14. septembril 2021 istungil

osaleda, ja palus istungi edasi lükata. Vaatamata sellele, et ka ema leidis 13. septembril 2021

kohtule esitatud seisukohas (tl 121), et istung tuleks isa Eestisse saabumiseni ümber planeerida,

et isa saaks isiklikult osaleda, ei lükanud kohus istungit edasi ja see toimus 14. septembril 2021.

19.2. TsMS § 352 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei ole see, kui menetlusosaline ei saa isiklikult

kohtuistungil osaleda, istungi edasilükkamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks, kui

kohtuistungil osaleb tema esindaja ja kohus ei ole kohustanud menetlusosalist isiklikult

istungile ilmuma. Nii 23. veebruari 2021. a kui ka 14. septembri 2021. a kohtuistungil osales

isa lepinguline esindaja. Maakohus ei olnud kohustanud isa isiklikult kohtuistungile ilmuma

(TsMS § 346 lg 1). Riigikohus on hagimenetluse kontekstis leidnud, et poole soov asja

arutamisel kohtuistungil isiklikult osaleda võib siiski õigustada istungi edasilükkamist TsMS §

352 lg-te 1 ja 2 alusel, kui on piisavalt põhistatud, et vastasel juhul võivad poole huvid jääda

piisava kaitseta (eelkõige olulised asjaolud välja selgitamata), ja pool ei saa istungil osaleda

mõjuval põhjusel. Samas tuleb tõkestada, et menetlust sellega asjatult ei venitataks, ja tagada

2-20-15677

12 (13)

poolte võrdõiguslikkus (TsMS §-d 2 ja 7) (6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

149-11, p 32).

19.3. TsMS § 477 lg-st 2 tulenevalt ei ole kohtul lapsega suhtlemise korra asjades kohustust

kohtuistungit pidada ning lõike 3 kohaselt ei takista istungile kutsutud isikute puudumine

üldjuhul hagita asja läbivaatamist ja lahendamist. Asja materjalidest nähtuvalt kuulas maakohus

22. veebruaril 2021 isa kooskõlas TsMS § 558 lg 1 teise lausega ära, tehes seda telefonitsi, mis

on TsMS § 477 lg 4 kolmanda lause järgi lubatud (vt maakohtu 23. veebruari 2021. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:09:39; maakohtu määruse p 1.2.5). Sellele vaatamata on

kolleegium seisukohal, et olukorras, kus maakohus vaatas praeguse asja läbi kohtuistungil,

oleks olnud põhjendatud vähemalt üks toimunud kohtuistungitest – eelkõige 14. septembri

2021. a istung – edasi lükata ajale, mil ka isal oleks olnud võimalik istungil osaleda. See ei

oleks menetlust asjatult venitanud ega riivanud teiste menetlusosaliste menetlusõigusi.

19.3.1. Isa oli mõlema istungi eel kohtule teatanud, et tal ei ole merel viibimise tõttu võimalik

istungil osaleda, ja palunud see edasi lükata, kusjuures 23. veebruari 2021. a istungi puhul teatas

ta sellest ette koguni kaks kuud, andes ühtlasi teada ka aja, mil ta Eestisse naaseb (tl 28).

Kohtule pidi olema isa esitatust selge, et isa soovib istungist isiklikult osa võtta (seda kinnitab

ka maakohtu määruse p 2.2), ning tema isiklikku osavõttu pidas oluliseks ka ema (tl 121). Ka

kohus ise avaldas, et konkreetses tsiviilasjas on oluline, et menetlusosalised osaleksid istungil

isiklikult (maakohtu 21. juuni 2021. a kiri (tl 114); maakohtu määruse p 2.2), kuid sellele

vaatamata ei nõustunud maakohus 14. septembrile 2021 planeeritud istungit edasi lükkama.

Praegusel juhul ei olnud istungi korraldamisega kiirustamine vajalik ka laste huvide

kaitsmiseks, kuna maakohus oli 5. märtsi 2021. a määrusega määranud esialgse õiguskaitse

korras menetluse ajaks kindlaks laste ja isa suhtlemise korra. Pigem oleks asjas lõpplahendi

tegemisega ootamine võimaldanud maakohtul saada teavet selle kohta, kuidas esialgse

õiguskaitse korras määratud suhtlemise kord praktikas toimib ja mil määral see vastab

menetlusosaliste, eelkõige laste huvidele ja vajadustele.

19.3.2. Olukorras, kus isal oli 14. septembri 2021. a istungil mitteosalemiseks mõjuv põhjus

(töökohustuste tõttu merel viibimine), ema toetas istungi edasilükkamist, isa ei olnud saanud

osaleda ka 23. veebruaril 2021 toimunud istungil ning laste huvide kaitsmiseks ei olnud vaja

istungit võimalikult kiiresti korraldada, oleks kolleegiumi hinnangul olnud asja õige ja lõpliku

lahendamise huvides põhjendatud istung edasi lükata. Isa määruskaebusest nähtuvalt on

maakohtus jäänud välja selgitamata nt see, milline saab olema isa töögraafik ja merel viibimise

aeg pärast COVID-19 aega, mil meremehed olid sunnitud viibima merel ebatavaliselt pikkade

ajavahemike jooksul (vt p 8). Seda küsimust oleks saanud kohtuistungil arutada ja see oleks

võinud mõjutada kehtestatavat suhtluskorda (vt ka TsMS § 351 lg 1). Istungi edasi lükkamata

jätmine ja suhtluskorda puudutavate küsimuste vanematega isiklikult läbi arutamata jätmine

võis oluliselt mõjutada seda, et vaidlustatud määrusega kehtestatud suhtluskorraga ei ole rahul

kumbki vanem ning selles on mitmed vanematele olulised küsimused reguleerimata. Laste

esindaja on 25. novembril 2021 esitatud vastuses määruskaebustele seisukohal, et maakohtu

määrus ei arvesta ka laste huvidega. Seega on maakohtu kiirustamine viinud lahendini, mis ei

saavuta eesmärke ega taga toimivat ja laste huvidele vastavat korraldust laste ja lahuselava

vanema suhtlemiseks. Samuti on asja materjalide põhjal võimalik, et istungil isiklikult osaledes

oleksid vanemad võinud jõuda suhtluskorra osas kompromissile, mille igakülgne soodustamine

on TsMS § 561 lg-st 1 ja § 4 lg-st 3 tulenevalt kohtu ülesanne. Praeguses asjas ei viita miski ka

sellele, et isa eesmärk oleks olnud menetlust venitada või takistada. See, et meremeeste merel

viibimise perioodid võisid COVID-19 ajal olla pikad ja nende kestust võis olla raske hinnata,

on mõistetav ning ka selliseid tööülesandeid täitvatele inimestele tuleb tagada tõhusad

võimalused menetluses osaleda ja oma menetlusõigusi kasutada.

2-20-15677

13 (13)

20. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule. Maakohtu minetused vaidlustatud määruse tegemisel on sellised, mis ei

võimalda ringkonnakohtul endal asja sisuliselt lahendada. Asja lahendamisel oluliste asjaolude

esmakordne tuvastamine maakohtu poolt on ka menetlusosaliste huvides, kuna sel juhul säilib

neil võimalus tõendite hindamist ja asjaolude tuvastamist ringkonnakohtus vaidlustada.

Praegusel juhul ei kaalu eelnevat üles ka menetlusökonoomia kaalutlused ja eesmärk jõuda

võimalikult kiiresti lõpplahendini, kuna maakohtu 5. märtsi 2021. a esialgse õiguskaitse

määrusega on tagatud see, et lapsed ja isa saavad regulaarselt suhelda ka kohtumenetluse ajal.

21. Isa

on

esitanud

koos

määruskaebusega

tõendina

väljavõtte

oma

meremehe

teenistusraamatust ning koos vastusega ema määruskaebusele e-kooli väljavõtte ja kohtuotsuse

tsiviilasjas nr 2-21-1341. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule uueks lahendamiseks, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel otsustada ka isa

esitatud uute tõendite vastuvõtmine.

22. Maakohtu määruse tühistamise tõttu osas, mis puudutab asja sisulist lahendamist, tuleb

määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb

menetluskulude jaotus asja uuel lahendamisel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa