2-22-4175/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedM L (hageja) esitas 22. märtsil 2022 Pärnu Maakohtule hagi T L (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et pooled abiellusid xx. xxxxxxxxx xxxx. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja vastuseisu tõttu pole võimalik abielu lahutamist kohtuväliselt lahendada.
Legislator headnote
AI generated2-22-4175/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Tulenevalt PKS § 67 lg-st 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(2)
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4175 Tsiviilasi M L (L) hagi T L (L) vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M L (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen
Kostja T L (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
24. mai 2022 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada M L (L) ja T L (L) abielu, mis on registreeritud xx. xxxxxxxxx xxxx xxxxx Maavalitsuses.
3. M L nimeks jääb pärast otsuse jõustumist M L.
4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
5. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
2(2)
1. M L (hageja) esitas 22. märtsil 2022 Pärnu Maakohtule hagi T L (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et pooled abiellusid xx. xxxxxxxxx xxxx. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja vastuseisu tõttu pole võimalik abielu lahutamist kohtuväliselt lahendada.
2. Kostja nõustus abielu lahutama, kuid palus menetlus peatada kuni vara jagamises kokku lepitakse. Kostja palub menetluskulud jaotada vastavalt sissetulekutele.
3. Asjas 24. mail 2022 toimunud kohtuistungil pooled nõustusid abielu lahutama. Kostja taotlus menetluse peatamiseks jäi rahuldamata. Hageja soovib jätta oma perekonnanimeks M L.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Tulenevalt PKS § 67 lg-st 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
6. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti xx. xxxxxxxxx xxxx. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted lõppesid 2021. a suvest. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada.
Kohus selgitab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).
7. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.
Hageja soovib jätta pärast abielu lahutamist praeguse nime. Seega jääb hageja nimeks abielu ajal kantud perekonnanimi.
8. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et puudub alus (mõjuv põhjus) kalduda menetluskulude jaotamisel kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud kulujaotise üldreeglist.
(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik