3-22-33/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

24.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-33

Haldusasi

X

kaebus

Sotsiaalkindlustusameti

22.10.2021

ettekirjutuse

nr

4.1-16/47344-2

ja

20.12.2021

vaideotsuse nr 5.2-3/47747-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.06.2022.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.01.2022 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2021

ettekirjutuse nr 4.1-16/47344-2, millega Xle tehti ettekirjutus maksta hiljemalt 1 kuu jooksul

tagasi alusetult makstud pension summas 28862,60 eurot ja 20.12.2021 vaideotsuse nr 5.2-

3/47747-2 tühistamiseks.

Ühtlasi palus kaebaja peatada esialgse õiguskaitse korras Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2021

ettekirjutuse nr 4.1-16/47344-2 kehtivus või alternatiivselt ettekirjutuse täitmine kuni asjas

tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

2. 05.01.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Ühtlasi kohaldas kohus HKMS §

252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset ja peatas Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2021 ettekirjutuse

nr 4.1-16/47344-2 kehtivuse kolmekümneks (30) päevaks ehk kuni 04.02.2022 (k.a.)

3. 20.04.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. X on seisukohal, et väljateenitud aastate pensioni tagasimaksmise nõue ei ole õiguspärane

ning Sotsiaalkindlustusamet on rikkunud menetlusosalise tõhusa ärakuulamise põhimõtet,

jättes vaidlustatavas ettekirjutuses X vastuväited arvestamata ja nendele vastamata.

Riigikohus on korduvalt (19.12.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-06, p 20; 14.01.2004 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-82-03, p 17) asunud seisukohale, et menetlusosalise õigusele olla ära

kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema esitatud

teave haldusakti andmisel arvesse.

Sotsiaalkindlustusamet on vaidlustatavas ettekirjutuses viidanud, et on 19.07.2021

vastuskirjaga nr 5.2-3/17314-2 saatnud põhjalikud selgitused ning et X ei ole

Sotsiaalkindlustusameti

kirjale

vastanud

ega

alusetult

makstud

pensioni

Sotsiaalkindlustusametile tagastanud.

Kaebaja on seisukohal, et Sotsiaalkindlustusameti 19.07.2021 vastuskiri on formaalne ning ei

sisalda suures osas põhjendatud vastuseid X 17.06.2021 vastuväidetes tõstatatud õiguslikele

küsimustele. Samuti ei sisalda 19.07.2021 vastuskiri mingisugust teavet selle kohta, et

Sotsiaalkindlustusamet oleks oma kirjale Xlt vastust oodanud. Seega oli kaebajal alus eeldada,

et Sotsiaalkindlustusamet käsitleb esitatud vastuväiteid põhjalikumalt ettekirjutuse tegemisel,

selle asemel aga heitis Sotsiaalkindlustusamet kaebajale ettekirjutuses ette 19.07.2021

vastuskirjale vastamata jätmist. Samuti ei ole Sotsiaalkindlustusamet ka 20.12.2021

vaideotsuses vastanud olulises osas kaebaja põhiväidetele.

4.2. Väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 10 kohaselt väljateenitud aastate

pensioni määratakse ja makstakse pärast töötamise lõpetamist käesoleva seaduse alusel

pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal. Sellele kutsealale või ametikohale

tagasipöördumisel väljateenitud aastate pensioni maksmine peatatakse.

Seega saab pensioni saamise õigust andnud kutsealale või ametikohale tagasipöördumine tuua

kaasa üksnes väljateenitud aastate pensioni maksmise peatamise, mitte aga juba väljamakstud

pensioni tagasinõudmise. Samuti toob kutsealale või ametikohale tagasipöördumine kaasa

üksnes pensioni maksmise ajutise peatamise, mitte aga pensioni saamise õiguse lõppemise.

Lisaks on kaebaja seisukohal, et tsiviil- ja haldusõiguse üldtunnustatud põhimõtete kohaselt

kehtib VAPS ainult Eesti Vabariigi territooriumil ega evi õigusjõudu Eestist väljapoole. Asjas

aga ei ole vaidlust, et X on töötanud alates 2011. aastast õhulaeva komandörina (piloodina)

Venemaa Föderatsiooni territooriumil, so väljaspool VAPS mõjuala, mistõttu töötamine

välisriigis ei tohiks vastuväite esitaja arvates kaasa tuua isegi pensioni maksmise peatamist,

rääkimata väljamakstud pensioni tagasinõudmisest.

Sotsiaalkindlustusamet on oma 19.07.2021 vastuskirjas viidanud Eesti Vabariigi ja Venemaa

Föderatsiooni

pensionikindlustust

käsitlevale

koostöölepingule

(14.07.2011).

Samas

kohaldatakse kõnealust koostöölepingut selle artikli 2 kohaselt õigussuhetele, mida

reguleeritakse õigusaktidega, mis käsitlevad: 1) Eesti Vabariigi riiklikku pensionikindlustust,

sealhulgas rahvapensioni; 2) Venemaa Föderatsioonis: tööpensione vanaduse, invaliidsuse ja

toitja kaotuse korral; sotsiaalpensione.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 5 kohaselt sätestatakse RPKS-ga

vanaduspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Kuigi VAPS § 11 järgi kohaldatakse

väljateenitud aastate pensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades VAPS

erisusi, ei ole väljateenitud aastate pension selliseks pensioniks, millele laieneks 14.07.2011

koostööleping. Järeldust, et koostööleping väljateenitud aastate pensionile ei laiene, toetab ka

koostöölepingu artikli 1 lõike 1 punkt 5, mille kohaselt loetakse pensioniks koostöölepingu

tähenduses Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud perioodilised rahalised väljamaksed

vanaduse, püsiva töövõimetuse või toitja kaotuse korral, välja arvatud kogumispensionid ja

represseeritud isikute pensionisoodustused.

Seega ei reguleeri 14.07.2011 koostööleping väljateenitud aastate pensioni, mistõttu

Sotsiaalkindlustusameti viidet sellele lepingule ei saa pidada asjakohaseks ning õige on kaebaja

seisukoht, et VAPS kehtib ainult Eesti Vabariigi territooriumil ega evi õigusjõudu Eestist

väljapoole. Seega ei saa kaebaja tööle asumine Venemaa Föderatsiooni territooriumil mõjutada

väljateenitud aastate pensioni maksmist Eestis.

20.12.2021 vaideotsuses on Sotsiaalkindlustusamet sisuliselt omaks võtnud, et Eesti Vabariigi

ja Vene Föderatsiooni vaheline koostööleping ei kohaldu väljateenitud aastate pensionile.

Sellest hoolimata aga jättis Sotsiaalkindlustusamet vaide rahuldamata ega ei esitanud ka

vaideotsuses mingeid põhjendusi, kuidas saab Eestis väljateenitud pensioni maksmist mõjutada

hilisem kaebaja tööle asumine välisriigis, arvestades, et VAPS kehtib üksnes Eesti

territooriumil.

4.3. Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2021 kirjas ning vaidlustatavas ettekirjutuses heidetakse Xle

ette, et ta ei teavitanud pensioni määramisel Sotsiaalkindlustusametit töötamisest

õhulaevanduses piloodina ning et seetõttu väidetavalt puudus Xl õigus väljateenitud aastate

pensionile. Xle jääb taoline etteheide arusaamatuks, kuna talle on määratud väljateenitud

aastate pension Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsusega, seega ei saanud X pensioni

määramisel (2005. a-l) mitte kuidagi teavitada Sotsiaalkindlustusametit oma tööle asumisest

tulevikus. Samuti ei ole Sotsiaalkindlustusamet oma kirjas ega ka hilisemas ettekirjutuses

viidanud mitte ühelegi õigusnormile, mis talle oleks pannud kohustuse teavitada

Sotsiaalkindlustusametit oma hilisemast tööle asumisest välisriigis.

Sotsiaalkindlustusameti 19.07.2021 vastuskirjas on märgitud, et vaide esitaja pidi olema teadlik

kohustusest teavitada Sotsiaalkindlustusametit tööle asumisest piloodina, kuna vaide esitaja on

seda oma allkirjaga kinnitanud pensioniavaldusel.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohustused, mille järgimata jätmisega võiks kaasneda

pensioni väljamaksmise peatamine või selle tagasinõudmine, saavad tuleneda üksnes seadusest.

Seega ei anna pensioniavaldusel antud kinnitus alust väljamakstud pensioni tagasinõudmiseks.

Alles 20.12.2021 vaideotsuses on Sotsiaalkindlustusamet viidanud Xle väljateenitud aastate

pensioni määramise ajal kehtinud RPKS redaktsiooni § 25 lg-le 2, mille kohaselt oli pensionär

kohustatud pensioniametit teavitama pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisest.

Samuti, nagu 20.12.2021 vaideotsusest selgub, siis ka 11.07.2005 esitatud pensioniavalduses

on viidatud üksnes kaebaja kohustusele teavitada pensioniametit asjaoludest, mis toovad kaasa

pensioni vähendamise. Samas ei ole kaebaja hinnangul tema tööle asumine, pealegi tööle

asumine välisriigis, selliseks asjaoluks, mis tooks kaasa pensioni vähendamise, vaid VAPS §-

st 10 tulenevalt üksnes pensioni maksmise ajutise peatamise.

RPKS § 391, millele Sotsiaalkindlustusamet viitas samuti esmakordselt alles vaideotsuses,

kehtestati alles 01.01.2018, mistõttu nendest sätetest saanuks kaebajale isegi sellisel juhul, kui

tööle asumine välisriigis mõjutaks väljateenitud aastate pensioni maksmist, tuleneda

teavitamiskohustus üksnes juhul, kui kaebaja oleks tööle asunud peale 01.0.2018, mitte aga ei

saa tuletada sellest kaebajal teavitamiskohustuse olemasolu tagasiulatuvalt.

4.4. Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuses ning vaideotsuses on viidatud pensioni

tagasimaksmise nõude õigusliku alusena sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 31 lg 1 p-

le 2, mille kohaselt nõutakse hüvitis tagasi kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli

peatunud või lõppenud. Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2021 kirjas esitatud arvamuse kohaselt

nõutakse pension tagasi, kuna õigus hüvitisele on lõppenud. Samas nagu vaide esitaja eelnevalt

viitas, ei too pensioni saamise õigust andnud kutsealale või ametikohale tagasipöördumine

VAPS § 10 kohaselt kaasa mitte pensioniõiguse lõppemist vaid üksnes pensioni maksmise

peatamise.

Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et VAPS § 10 kohaselt pensioniõigus mitte ei peatu, vaid

pensioni maksmine peatatakse, mis eeldab Sotsiaalkindlustusameti vastavat otsust.

Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2021 otsusega nr 2 on peatatud Xle väljateenitud aastate pensioni

maksmine alates 01.02.2021. Seega esineks alus väljamakstud pensioni tagasinõudmiseks

üksnes juhul, kui Xle oleks tehtud pensioni väljamakseid peale 01.02.2021, kuid nagu ka

Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2021 kirjas ja vaidlustatavas ettekirjutuses viidatud, maksti Xle

väljateenitud aastate pensioni kuni 31.01.2021. Seega puudub Xlt talle väljamakstud pensioni

tagasinõudmiseks õiguslik alus.

Nagu kaebaja eelnevalt märkis, ei tulene mitte ühestki õigusnormist, et tööle asumine sellel

ametikohal, pealegi välisriigis võiks kaasa tuua väljateenitud aastate pensioni maksmise

peatumise või lõppemise, vaid ainsaks õiguslikuks tagajärjeks on pensioni maksmise peatamine

VAPS § 10 teise lause alusel, kusjuures kaebajale pensioni maksmine peatati 02.02.2021

otsusega alates 01.02.2021.

4.5. Xle on tehtud kuni 31.01.2021 pensioni väljamakseid kehtiva haldusakti s.o Tallinna

Pensioniameti 19.07.2005 otsuse nr 719732/1 alusel, mida ei ole kehtetuks tunnistatud ega

muudetud. Õiguslik alus pensioni maksmise peatamiseks (isegi kui eeldada, et pensioni

maksmise peatamine oli õigustatud) tekkis alles Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2021 otsusega,

millega on peatatud Xle pensioni maksmine alates 01.02.2021.

SÜS eelnõu seletuskirja kohaselt sätestatakse SÜS § 31 lõikes 1 teise alternatiivina hüvitise

andmiseks tehtud kulutuste tagasinõue juhul, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli

peatunud või lõppenud. Tagasinõude alus käsitleb olukorda, kus isiku õigus hüvitisele peatus

või lõppes (eelnõu §-d 18 ja 19) seaduses sätestatud aluse esinemisel või hüvitise andja otsustas

õiguse peatumise või lõppemise isiku poolt toime pandud rikkumise tõttu, kuid isikule on

vastaval perioodil hüvitisi antud ja tehtud vastavaid kulutusi.

Seega tuleb SÜS § 31 lg 1 p 2 alusel pensioni tagasinõudmine sisustada läbi SÜS §-des 18 ja

19 sätestatud aluste. Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2021 kirjast ega ka vaidlustatavast

ettekirjutusest aga ei selgu, millisel õiguslikul alusel loeb Sotsiaalkindlustusamet X õiguse

väljateenitud aastate pensionile lõppenuks. Lisaks konkreetsele õiguslikule alusele peab olema

tuvastatud ka vastavale õiguslikule alusele vastav faktiline alus. Sotsiaalkindlustustusameti

ebamäärane etteheide Sotsiaalkindlustusameti teavitamata jätmisest pensioni määramisel (vt

eelpool), selliseks aluseks kindlasti olla ei saa, kuna kohustus, mille rikkumine võib kaasa tuua

pensioniõiguse lõppemise, saab tuleneda üksnes seadusest.

19.07.2021 vastuskirjas on Sotsiaalkindlustusamet jätnud vaide esitaja vastuväite sisuliselt

käsitlemata, märkides vaid, et Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsus ei ole enam kehtiv.

Vaide esitajale jääb taoline Sotsiaalkindlustusameti järeldus arusaamatuks. Vastavalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni,

kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseemiseni või kohustuse

täitmiseni kui seadus ei sätesta teisiti.

Vaide esitajale ei ole teada, et Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsus oleks kehtetuks

tunnistatud, vaid vaide esitajale pensioni maksmine on üksnes peatatud Sotsiaalkindlustusameti

02.02.2021 otsusega alates 01.02.2021. Kutsealale või ametikohale tagasipöördumine toob

kaasa ainult pensioni maksmise ajutise peatamise, mitte aga pensioni saamise õiguse lõppemise.

Ka Sotsiaalkindlustusameti 19.07.2021 vastuskirja esimeses lõigus on viidatud, et juhul kui

vaide esitaja lõpetab töötamise kutsealal, on pensioni maksmist võimalik jätkata. Seega on

Sotsiaalkindlustusamet oma vastuskirjas ise jaatanud, et pensioni saamise õigus ei ole

lõppenud, vaid üksnes peatatud ning seega on ka Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsus

jätkuvalt kehtiv.

20.12.2021 vaideotsuses ei ole Sotsiaalkindlustusamet samuti sellele väitele vastanud, viidates

vaid, et kaebajal ei olnud perioodil 01.01.2011 kuni 31.01.2021 õigust saada väljateenitud

aastate pensioni. Millistel õigusnormidel aga Sotsiaalkindlustusameti taoline järeldus põhineb,

vaideotsusest ei selgu.

4.6. SÜS § 31 lg 1 p 2 lubab hüvitise andjal isikult talle alusetult makstud rahasumma tagasi

nõuda, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Nagu eelnevalt

märgitud, ei ole Sotsiaalkindlustusamet ei vaidlustatavas ettekirjutuses ega vaideotsuses

viidanud õiguslikule alusele, mille alusel oleks kaebaja õigus saada väljateenitud aastate

pensioni peatunud või lõppenud. Kaebajale maksti pensioni kehtiva haldusakti, s.o Tallinna

Pensioniameti 19.07.2005 otsuse alusel.

Riigikohtu erikogu on asjas nr 3-2-1-178-15 tehtud 28.03.2016 kohtuotsuse p-s 13 märkinud,

et kui avalik võim otsustas haldusakti alusel isikule maksta lisatasu, oli see haldusakt

väljamakse õiguslikuks aluseks (HMS § 60 lg 1). Selleks, et lisatasu oleks makstud õigusliku

aluseta, peab haldusorgan lisatasu maksmise aluseks oleva haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks

tunnistama (HMS § 60 lg 1, § 61 lg 2) (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. oktoobri 2009. a otsus

asjas nr 3-3-1- 50-09, p 13), halduskohus lisatasu maksmise aluseks oleva haldusakti tühistama

(HKMS § 5 lg 1 p 1) või selle tühisuse tuvastama (HKMS § 5 lg 1 p 6, HMS § 63). Lisatasu

aluseks olnud haldusakt tunnistatakse kehtetuks samuti haldusaktiga (HMS § 70 lg 1).

Vaidlust ei ole aga asjaolus, et Tallinna Pensioniameti 19.07.2005 otsust ei ole

Sotsiaalkindlustusamet kehtetuks tunnistanud ega halduskohus tühistanud, samuti ei ole

tuvastatud ka selle otsuse tühisust. Seetõttu kuni Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2021 otsuse

tegemiseni, millega peatati kaebajale pensioni maksmine alates 01.02.2021, on kaebajale

makstud pensioni õiguslikul alusel.

4.7. Arvestades eeltoodut ei vasta tegelikkusele ega kehtivale õigusele Sotsiaalkindlustusameti

ettekirjutuses ja vaideotsuses esitatud seisukoht, nagu X oleks saanud Eesti Vabariigis alusetult

väljateenitud aastate pensioni perioodil 01.01.2011 kuni 31.01.2021. Puudub õiguslik alus Xlt

talle väljamakstud pensioni tagasinõudmiseks ning Sotsiaalkindlustusamet ei ole tuvastanud

asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et X õigus väljateenitud aastate pensionile

oleks peatunud või lõppenud ning Sotsiaalkindlusameti ettekirjutus ja ka vaideotsus on selles

osas täielikult õiguslikult põhjendamata. Seejuures kuna Sotsiaalkindlustusamet on

ettekirjutuse tegemisel kaebaja vastuväidetele vastamata jättes rikkunud tõhusa ärakuulamise

põhimõtet, mida ei kõrvalda ka 20.12.2021 vaideotsus, tuleb nii Sotsiaalkindlustusameti

22.10.2021 ettekirjutus nr 4.1-16/47344-2 kui ka 20.12.2021 vaideotsus nr 5.2-3/47747-2

tühistada.

Kaebaja ei nõustu 20.12.2021 vaideotsuses märgituga, nagu oleks sellega, et kaebajale

võimaldati esitada Sotsiaalkindlustusametile omapoolsed vastuväited ning et ta need

17.06.2021 esitas, ärakuulamisõigus tagatud. Nagu kaebaja juba eelpool tuginevalt Riigikohtu

praktikale viitas, siis menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus

menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Seega

hõlmab ärakuulamispõhimõte mitte üksnes kohustust võimaldada menetlusosalisel esitada

kavandatava haldusakti kohta omapoolsed vastuväited, vaid võtta menetlusosalise vastuväited

ka haldusakti andmisel arvesse. Olukorda, kus kaebaja põhiväited jäetakse üldse tähelepanuta

või siis vastatakse neile üksnes formaalselt, ei saa lugeda kooskõlas olevaks menetlusosalise

tõhusa ärakuulamise põhimõttega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Kaebaja leiab kaebuses, et tulenevalt VAPS §-st 10 saab pensioni saamise õigust andnud

kutsealale või ametikohale tagasipöördumine tuua kaasa üksnes väljateenitud aastate pensioni

maksmise peatamise, aga mitte juba väljamakstud pensioni tagasinõudmise.

Vastustaja sellega ei nõustu. VAPS tõepoolest ei reguleeri alusetult makstud pensioni

tagasinõudmist. Vastav regulatsioon tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS) ja

sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS). VAPS § 11 kohaselt kohaldatakse väljateenitud

aastate pensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades VAPSi erisusi.

RPKS § 48 lg 1 sätestab - Kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku

pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel tasaarvestatud

summa on täielikult kustutatud, nõuab Sotsiaalkindlustusamet isikule alusetult makstud riikliku

pensioni tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Seejuures ei ole

tagasinõude eelduseks asjaolu, kas isik teavitas või ei teavitanud Sotsiaalkindlustusametit

sellest, et tal puudub õigus pensioni saada.

SÜS § 31 lg 1 p 2 kohaselt nõuab hüvitise andja isikult talle rahalise hüvitisena alusetult

makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus

oli peatunud või lõppenud. VAPS § 10 kohaselt peatatakse väljateenitud aastate pensioni

maksmine tagasipöördumisel VAPS alusel pensioni saamise õigust andvale kutsealale või

ametikohale. Kaebajale oleks tulnud pensioni maksmine peatada juba varasemalt, kuid kuna

kaebaja sellest ei teavitanud ja muul viisil info samuti vastustajani ei jõudnud, siis ei olnud seda

võimalik teha. Hüvitise saamise õigus peatub, kui isik rikub seaduses sätestatud hüvitise

andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab

õiguse peatumise (SÜS § 18 lg 1 p 2).

02.02.2021 otsusega peatati kaebajale pensioni maksmine ning maksmise peatamist ei ole

võimalik teha tagantjärele juba välja makstud pensioni osas. Seega sai peatada maksmist vaid

edasiulatuvalt ja tagasinõue otsustatakse ettekirjutusega.

5.2. Kaebaja on seisukohal, et tsiviil- ja haldusõiguse üldtunnustatud põhimõtete kohaselt

kehtib VAPS ainult Eesti Vabariigi territooriumil ega evi õigusjõudu Eestist väljapoole.

VAPS kohaselt peatatakse pensioni maksmine vastavale kutsealale või ametikohale tagasi

pöördumisel ning seejuures ei ole oluline, millises riigis seda tehakse.

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev koostööleping kehtib ka

väljateenitud

aastate

pensioni

kohta,

sest

tegemist

on

Eesti

Vabariigi

riikliku

pensionikindlustuse hulka kuuluva vanaduspensioni ühe liigiga. Vaideotsuses on selgitatud, et

kaebajale määrati pension aastal 2005 VAPS alusel ning pensioni määramisel ei olnud alust

kohaldada riikide vahelist lepingut.

5.3. Kaebajale on antud võimalus olla ära kuulatud ning ta on seda õigust ka kasutanud

(vastuväide teavituskirjale, vaidemenetlus). Kaebaja vastuväidete ja arvamusega on arvestatud,

kuid asjaolusid, mis annaks aluse tagasinõudest loobumiseks või osaliseks tagasi nõudmiseks,

ei ole tuvastatud.

Ettekirjutuses olev viide sellele, et kaebaja ei ole 19.07.2021 vastuskirjale vastanud, ei ole

mõeldud etteheitena (kaebaja ei pidanud sellele vastama), vaid tõdemusena, et kaebaja poolt

pärast vastuskirja enam pöördumisi ei olnud, millest võis järeldada, et vastuskirjas oli piisavalt

olukorda selgitatud ning et kaebaja ei soovi enam midagi lisada/täpsustada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud ettekirjutuses ja vaideotsuses märgitut,

asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid

kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul

suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud ettekirjutus ja vaideotsus rikuks kaebaja

õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele.

Vaidlustatud ettekirjutuse ja vaideotsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) §

54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks

pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele.

Samuti

on

järgitud

väljateenitud

aastate

pensionide

seaduses

(VAPS),

riikliku

pensionikindlustuse seaduses (RPKS) ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud

nõudeid ning haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud tingimusi.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub

nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud ettekirjutuses ja vaideotsuses,

kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt

kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika

põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid järgmiste selgituste

ja põhjendustega.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajale oli määratud väljateenitud aastate pension

19.07.2005 otsusega nr 719732/1 (dtl 59) alates 11.07.2005.

Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 02.02.2021 otsusega nr 2 peatas vastustaja kaebajale pensioni

maksmise (dtl 178). Kaebaja otsust ei ole vaidlustanud.

Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kaebaja töötab õhulaeva komandörina alates 2011. aastast

Venemaa Föderatsioonis (tööraamat dtl 62-166 ja kaebaja vastuväide teavituskirjale dtl 183-

185, samuti ei ole vastavale asjaolule vastu vaielnud kaebaja esitatud kaebuses) so väljateenitud

aastate pensioni saamise õigust andval ametikohal.

8. Kohus selgitab kaebajale, et ta on ekslikul arusaamal nagu saaks VAPS § 10 tuua kaasa

üksnes väljateenitud aastate pensioni peatamise juhul, kui isik pöördub tagasi sellele kutsealale

või ametikohale, mille eest talle väljateenitud aastate pension on määratud ning juba välja

makstud pensioni tagasinõudmiseks puudub õiguslik alus.

VAPS § 10 sätestab, et väljateenitud aastate pensioni määratakse ja makstakse pärast

töötamise lõpetamist käesoleva seaduse alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või

ametikohal. Sellele kutsealale või ametikohale tagasipöördumisel väljateenitud aastate

pensioni maksmine peatatakse.

Seejuures on kaebaja oma 11.07.2005 aastal esitatud avalduses väljateenitud aastate pensioni

määramiseks kinnitanud, et on teadlik, et ta on kohustatud 10 päeva jooksul oma

elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa

riikliku pensioni vähendamise.

Samasugune kohustust tulenes kaebajale ka RPKS (2011 aastal kehtinud redaktsiooni) § 25 lg

1 p 2 ja lg 2 ning tuleneb jätkuvalt SÜS § 21 lg 1 p 2, mis sätestab, et hüvitise taotlemisel ja

saamisel on isik kohustatud teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja

hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest.

Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja vastavat kohustust täitnud ei ole – kaebaja ei ole

teavitanud vastustajat enda 2011 aastal tööle asumisest Vene Föderatsioonis samal kutsealal

või ametikohal, mille eest kaebajale määrati väljateenitud aastate pension. Sellest tulenevalt ei

saanud vastustaja ka koheselt so 2011 aastal väljateenitud aastate pensioni maksmist peatada

(millisel juhul ei oleks üldse tekkinud olukorda, kus kaebajale maksti väljateenitud aastate

pensioni alusetult ning mida käesoleval juhul vastustaja kaebajalt õiguspäraselt tagasi nõuab).

Kaebaja väide, et antud juhul ta ei pidanudki mingit teadet esitama, kuna töötamine välisriigis

samal kutsealal või ametikohal ei too kaasa pensioni vähenemist (antud juhul siis üldse

peatamist), ei ole asjakohane. VAPS § 10 ei sätesta, et vastav regulatsioon kohalduks üksnes

siis, kui isik asub samale ametikohale või kutsealale Eesti Vabariigis. Väljateenitud aastate

pensioni maksmise peatamine on ette nähtud igal juhul kui isik pöördub tagasi samale

ametikohale või kutsealale olenemata riigist. Seejuures on vastustaja asjakohaselt välja toonud,

et kuivõrd VAPS alusel makstava pensioni näol on tegemist vanaduspensioni ühe liigiga, siis

kohaldub sellele ka Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev

koostööleping. Seejuures on kaebuse esitaja mõistnud vastustaja poolt vaideotsuses esitatud

seisukohti seoses viidatud lepinguga ilmselgelt valesti. Vaideotsuses ei ole vastustaja möönnud,

et vastav leping ei kohaldu, vaid viitas, et 2005 aastal kaebajale väljateenitud aastate pensioni

määramisel ei olnud alust vastavat lepingut kohaldada.

9. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide sellest, et pensioni maksmise peatamist ei saa

käsitleda kui pensioni vähenemise aluseks olevat asjaolu. On ilmselge, et väljateenitud

aastate pensioni maksmise peatamise korral pensioni suurus väheneb (võib väheneda ka

nullini) ja see on vastava regulatsiooniga hõlmatud.

Kohus leiab, et õiguslik alus väljateenitud aastate pensioni tagasinõudmiseks on vaidlustatud

ettekirjutuses ja vaideotsuses õigesti märgitud ja selleks on RPKS § 48 lg 1, mis sätestab, et kui

isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse

enne, kui Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel tasaarvestatud summa on täielikult kustutatud,

nõuab

Sotsiaalkindlustusamet

isikule

alusetult

makstud

riikliku

pensioni

tagasi

sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

Käesoleval juhul ei olnud kaebuse esitajal alates 01.01.2011, mil ta asus tööle Vene

Föderatsioonis ja VAPS alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal, enam

õigust saada väljateenitud aastate pensioni. Järelikult tuli vastustajal lähtudes RPKS § 48 lg 1

kaebajale alusetult makstud väljateenitud aastate pension tagasi nõuda lähtudes seda tehes ka

SÜS sätestatust.

Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses tuginenud asjakohaselt SÜS § 31 lg 1 p 2, mis sätestab,

et hüvitise andja nõuab isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma ja

mitterahalise hüvitise andmiseks alusetult tehtud kulutused (edaspidi käesolevas jaos ka

alusetult tehtud kulutused) osaliselt või täielikult tagasi kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna

õigus oli peatunud või lõppenud.

Samuti viitas vastustaja põhjendatult SÜS § 32 lg 1 ja lg 2, millede kohaselt hüvitise andja

otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku

tagasimakse või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud

haldusmenetluses. Ettekirjutuse täitmiseks antakse mõistlik tähtaeg. Kokkuleppel isikuga või

isiku põhjendatud taotluse alusel võib tagasinõutava summa suurust ja isiku võimalusi

arvestades otsustada tagasimaksmise osade kaupa. Kui tagasinõue otsustatakse isiku

vabatahtliku tagasimakse alusel algatatud haldusmenetluses ja isik on tagasinõude täies ulatuses

täitnud, märgitakse ettekirjutuses tagasinõude täitmise ajana vabatahtliku tagasimakse tegemise

aeg.

10. Kohus ei nõustu kaebajaga, et viidatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb

sisustada üksnes läbi SÜS § 18 ja 19, mis reguleerivad hüvitise saamise peatumist ja lõppemist.

Kaebaja leiabki, et kuna temale pensioni maksmist ei ole peatatud alates 2011, vaid seda tehti

alles 02.02.2021 otsusega nr 2 ja edasiulatuvalt, siis temalt väljateenitud aastate pensioni tagasi

nõuda ei saa. Samuti leidis kaebaja, et hüvitise saamise õigus iseenesest ei saanud peatuda,

samuti ei olnud hüvitise saamise õigus lõppenud.

Kohus selgitab kaebajale, et käesoleval juhul nõutakse kaebajalt õiguspäraselt väljateenitud

aastate pensioni tagasi lähtudes VAPS § 10 ja RPKS § 48 lg 1 kui aluseta makstud pensioni.

Kaebajal ei olnud õigust vastavat pensioni saada lähtudes VAPS § 10 esimese ja teise lause

mõttest, millest tuleneb üheselt ja selgelt, et väljateenitud aastate pensioni makstakse üksnes

pärast töötamise lõpetamist vastava pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal

ja mitte seal töötamise ajal. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on alates 2011 aastast töötanud

vastava pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal, millest tulenevalt oli

vastustajal õigus ettekirjutuses sätestatud ulatuses pensioni tagasinõudmiseks.

Isegi juhul, kui lähtuda tuleks ainult kas SÜS § 18 või 19, siis sätestab ka SÜS § 18 lg 1 p 4, et

õigus hüvitisele peatub muul seaduses sätestatud juhul, samasugune põhimõte kehtib ka

lõppemise osas (SÜS § 19 lg 1 p 8). Käesoleval juhul on selleks seaduseks VAPS § 10.

Õige on kaebaja väide selles, et hüvitise saamise õigus tulenes kaebajale Tallinna Pensioniameti

19.07.2005 otsusest nr 719732/1 ja et otsus on kehtiv. Vastava otsuse alusel väljateenitud

aastate vanaduspensioni maksmine on peatatud alates 01.02.2021 Sotsiaalkindlustusameti

02.02.2021 otsusega nr 2, kuid see ei tähenda seda, et käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutus,

millega nõutakse kaebajalt tagasi väljateenitud aastate pensioni aja eest, mil kaebajal ei olnud

seda õigus saada, on õigusvastane. Vastava nõude õiguslik alus tuleneb VAPS § 10 ja RPKS §

48 lg 1.

Seejuures leiab kohus, et vastustaja oleks saanud oma 02.02.2021 otsusega nr 2 peatada ka

kaebajale väljateenitud aastate pensioni maksmine tuginedes lisaks VAPS § 10 ka SÜS § 22 lg

1, mis sätestab, et kui isik rikub kohustust, mille rikkumine on hüvitise saamise õiguse

peatumise aluseks, otsustab hüvitise andja hüvitise andmise peatada rikkumise aluseks

oleva asjaolu toimumisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Viidatud õiguslikule alusele

tuginedes oleks saanud vastustaja peatada kaebajale väljateenitud aastate eest pensioni

maksmise ka tagasiulatuvalt ning sellisel juhul oleks kaebajale olnud selgem ka väljateenitud

aastate pensioni tagasinõudmise alus. Samas ei ole käesolevas asjas vaidlustatud 02.02.2021

otsust nr 2 (selle vaidlustamiseks puudub ka põhjus, kuna vaidlust ei ole selles, et kaebaja töötab

alates 2011 õhulaeva komandörina – omistatud piloodi ametinimetus Venemaal), millest

tulenevalt ei pea kohus vajalikuks antud küsimusel pikemalt peatuda, kuna see väljuks ka

kaebuse esemest.

11. Veel heitis kaebaja kaebuses vastustajale ette ärakuulamispõhimõtte rikkumist.

Esmalt märgib kohus, et asjas esitatud tõenditest nähtub, et kaebajale anti võimalus esitada

menetluses (menetluse alustamisel dtl 179-182) omapoolsed seisukohad, mida kaebaja ka

kasutas – kaebaja on omapoolsed seisukohad 17.06.2021 esitanud ning need on kajastatud ka

vaidlustatud haldusaktis. Samuti on kaebaja seisukohti käsitletud vaideotsuses. Samas heidab

kaebaja vastustajale ette seda, et kaebaja vastuväited jäeti sisuliselt arvestamata.

Kohus kaebaja seisukohaga ärakuulamisõiguse rikkumisest ei nõustu. Kaebaja on saanud oma

seisukohad esitada ning vastustaja on oma otsuse tegemisel neid kaalunud. See, et vastustaja

kaebaja seisukohtadega ei nõustunud, ei tähenda seda, et ärakuulamisõigust oleks rikutud.

Ärakuulamisõiguse rikkumisega ei ole tegemist juhul, kui otsustaja jätab õiguspäraselt

arvestamata ärakuulamise ajal esitatud seisukohad või teisisõnu ei arvesta ekslikke seisukohti.

Käesoleval juhul just seda vastustaja kohtu hinnangul tegi. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu

hinnangul kaebajale tagatud tema ära kuulamine.

12. Arvestades

eeltoodut

ja

seda,

et

kohus

ei

ole

tuvastanud

vaidlustatud

Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2021 ettekirjutuse nr 4.1-16/47344-2 ja 20.12.2021 vaideotsuse

nr 5.2-3/47747-2 tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus ühtegi rikkumist, leiab kohus, et

kaebus on tervikuna põhjendamatu.

Menetluskulud

13. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik