2-21-6804/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-6908

Tsiviilasi

Bigbank AS-i hagi J M vastu võla, viivise, sissenõudmiskulude

nõudes

Tsiviilasja hind

9526,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS (10183757, Riia 2, Tartu), hageja

lepinguline

esindaja:

Aap

Kulik,

e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee

Kostja: J M (xxx, Registriaadress: xxx, e-post xxx

Menetluse liik

Kohtuistung 11.04.2022, Tallinn, osales hageja esindaja A. Kulik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista J Mlt AS-i Bigbank kasuks põhivõlga 6336,42 eurot (tagastamata

krediidisumma), sissenõudekulu 5 €, intressi 528,19 eurot, lepingu haldustasu 10,19 eurot,

viivist 1385,31 eurot ja alates 30.04.2021 võlgnetavalt põhivõlalt viivist 19,90% aastas kuni

selle tasumiseni.

3. Välja mõista J Mlt AS -i Bigbank menetluskulude katteks lõivu 550 € ja esindaja kulude

katteks 100 €.

4. Jätta J M menetluskulud tema enda kanda ja rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest,

kuid

mitte

hiljem

kui

kuud

avalikult teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn.

Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse

või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotluse

esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja ja kostja sõlmisid 18.02.19 tarbijakrediidilepingu nr xxx (edaspidi ka leping).

Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 7 000 eurot. Lepingu järgi oli

kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe

aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute

üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud

tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu

allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse

rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele,

vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest

ohtudest oma allkirjaga laenulepingul.

2. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid

makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja

võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muu hulgas kirjalikud teatised

maksekohustuste meeldetuletuseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi

korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud,

oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse

pöörduma.

3. Kostjal ei ole alust keelduda laenu tagastamisest ega ka laenuga seotud maksete

tasumisest. Alates 18.02.2019.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni

03.04.2020.a. on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid

kogusummas 1590,85 eurot. Kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt

täitnud. Laekumised ning arvestus mille katteks laekumised on läinud, on lisatud

hagiavaldusele.

4. Kostja ei ole kordagi teavitanud, miks ta ei täida kohustusi, kostja on käitunud hea ja

mõistlikkuse põhimõtte vastaselt, sest kostjaga ei ole võimalik hagejale teatatud

kontaktandmetel kontakti saada.

5. Hagejal oli õigus leping üles öelda VÕS § 416 lg 1 ja lepingu p 5.1.1. järgi. Nimelt võib

krediidiandja

osamaksetena

tagastatava

krediidi

puhul

krediidilepingu

tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist.

6. Hageja hoiatas 17.02.20 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja

ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 03.04.20

ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 6914,34 euro tasumist, millest

6914,13 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 528,19 eurot sissenõutavaks

muutunud intress, 10,19 eurot lepingu haldustasu, 35,43 eurot sissenõutavaks muutunud

viivis, 5 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu. Kooskõlas VÕS § 108 lg 1 ja lepingu p

5.3 võib hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja kostja on kohustatud krediidiandjale

koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks

muutunud intressi ja lepinguhaldustasu, viivise ja täitma muud kohustused.

7. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud mitte ühtegi makset. Seega on kostja

tagastamata krediit 6336,42 €, intress lepingu ülesütlemiseni 528,19 €. Hagejal on õigus

lisaks eeltoodule veel nõuda ka lepingu p 6.3 alusel ja VÕS § 113.2 lg 1 järgi

sissenõudmiskulusid. Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühemeeldetuletuskirja eest summas kuni 5

eurot. Lepingu üldtingimuste p. 6.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale

hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja

täitemenetlusega seotud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt

kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse

ja lepingu alusel. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 5

eurot

kostjale

saadetud

tasuliste

meeldetuletuskirjade

eest.

Kõik

tasulised

meeldetuletuskirjad on lisatud hagiavaldusele.

8. VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 III lause järgi võib hageja nõuda kostjalt viivist

intressimääras, mis on lepingus kokku lepitud ehk 19,90% aastas. Lepingu ülesütlemisel

27.03.2020 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 34,54 eurot. Kostja

on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 6336,42 eurot, seega nõuab hageja viivist krediidisumma tasumisega

viivitamise eest viivist 19,90% võlgnetavalt summalt aastas, mis oli seisuga 29.04.20

1385,31 €. Alates 30.04.21 nõuab hageja viivist TsMS § 367 järgi edaspidiselt võlgu

olevalt krediidisummalt 19,90% aastas kuni krediidisumma tasumiseni.

9. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt

lepingu haldustasu. Vastavalt lepingule on selleks 1,50 eurot kuus. Hageja on jätnud

tasumata perioodil 2019. september kuni 2020.a. märts (s.o 7 kuud) lepingu haldustasu,

kogusummas 10,50 eurot. Kuivõrd septembris 2019 oli lepinguhaldustasu osaliselt

tasutud, s.o 0.31 eurot (vt Lisa 2), siis tasumisele kuulub 10,19 eurot. Tulenevalt lepingu

üldtingimuste p. 5.3 ja seaduse alusel tuleb võlgnevus summas 10,19 eurot võlgnevus

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

10. 02.03.22 dokumendis selgitas (lk141), et kostja sai laenu 7000 € ja sellest 105 €

tasaarvestati lepingu sõlmimise tasuga ehk välja maksti 6895 €. Laenulepingu

ülesütlemise hetkeks pidi kostja tasuma lepingujärgselt 11 makset summas 1940.22 eurot.

Lisaks lisandus perioodil nõudeid summas 27.67 eurot, millest meeldetuletuskirjade tasu

moodustus 25 eurot ja viivis 2.67 eurot. 17.02.2020 seisuga oli võlgnevuse katteks tasutud

kokku üksnes 1590,85 eurot, ehk 377,04 eurot vähem. 17.02.2020 seisuga

(tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatuse väljastamisel) oli võlgnik võlgnevuses

järgnevalt:

▪ Krediidisumma - võlgnevuses oli krediidisumma makse 2020 jaanuari eest

summas 79.95 eurot

▪ Intress - võlgnevuses oli intressimakse 2020.a. jaanuar eest 105, 12 eurot, 2019.a.

detsembri eest summas 106,38 eurot ja osaliselt 2019.a. novembri eest summas

73,4 eurot.

▪ Lepingu haldustasu - võlgnevuses oli lepingu haldustasu 1.5 eurot 2020a. jaanuari,

2019.a. detsembri, novembri, oktoobri ja osaliselt septembri eest 1.19 eurot.

▪ Sissenõudekulu - võlgnevuses sissenõudekulu summas 5 eurot.

11. Seega olid lepingu ülesütlemise eeldused täidetud, kuivõrd kostja oli võlgnevuses

vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega (5 lepingu haldustasu graafikujärgset makset

perioodil september 2019 kuni jaanuar 2020, samuti 3 intressi graafikujärgset makset

perioodil november 2019 kuni jaanuar 2020).

12. Hageja hoiatas 17.02.2020.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui

kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus

hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata

eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus,

mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel.

Hageja ütles 03.04.2020.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt

võlgnevuse tasumist.

13. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja §

113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist ja viivist.

14. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja 8265,11 eurot, millest 5 eurot

sissenõudekulu, 528,19 eurot intress, 10,19 eurot lepingu haldustasu, 1385,31 eurot viivis,

6336,42 eurot tagastamata krediidisumma, alates 30.04.2021 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas

ja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 550 €,

esindaja kulud 100 € (lk 28).

15. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Leping on sõlmitud kostjaga ja kui kostja on

mingil põhjusel teiste huvides lepingu sõlminud ja saadud raha kolmandatele isikutele üle

andnud, siis ei ole hageja selle eest vastutav. Kostja on lepingu allkirjastanud

omanimeliselt digitaalse allkirjaga. Kliendi isikusamasus on tuvastatud kooskõlas Eestis

kehtivate õigusaktidega ja vastavalt Bigbank AS-i sisekorraeeskirjadele. Samuti on

lepingu sõlmimisele eelnevalt suheldud võlgnikuga telefoni teel, telefoninumbrilt xxx.

Samuti on teavitusi ja dokumente edastatud e-postile xxx, mis on isiku poolt edastatud

kontaktandmeteks ka käesolevas hagimenetluses. Käimas on kriminaalmenetlus, mille

sisuks võib olla pettus, ent kostja on sõlminud kolmandate isikutega kokkuleppeid

omavahel ning kostjale ebaõigete asjaolude ja lubaduste loomise pinnalt on kostja andnud

kolmandatele isikutele raha kasumi teenimise eesmärgil. Seega on kelmus toime pandud

kostja suhtes, mis ei puuduta hageja ja kostja vahelist vaidlust.

16. Esitatud kriminaalmenetluse otsusega ei ole tuvastatud, et lepingu oleks sõlminud

kolmandad isikud kostja nimel ehk et kostja nimelt oleks andnud tahteavalduse

laenulepingu sõlmimiseks, kostja on vabatahtlikult võtnud endale laenukohustuse ja

andnud selle kolmandatele isikutele investeerimise eesmärgil ja tõendeid, et kostja

pinkoodid oleks kolmandate isikute valdusesse läinud kostja tahte vastaselt, ei ole;

alternatiivselt on kostja andnud ise kolmandate isikute valdusesse oma pinkoodid. See

asjaolu ei välista kostja vastutust hageja ees, mis tuleneb lepingust.

Kostja vastuväited

17. Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (lk

23, 32, 35, 65, 87, lk 37, 88).

18. Kostja väitis, et vaidlusaluse krediidi osas käib kriminaalmenetlus nr 1-21-5142 nr

18230101046 krediidirahad on saanud teised isikud. Kostjat on selle laenuga petetud.

Politseis on kostja ja I. D vahel sõlmitud leping, et viimane maksab tagasi laenu

Bigbank´ile.

Kohtu põhjendused

19. TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

20. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

ja § 113 lg 1 järgi viivist.

21. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja

aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS

§ 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt VÕS

§ 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult

tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see

on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 p 1 järgi võib laenuandja lepingu üles öelda ja nõuda

laenu tagastamist.

22. Hageja tugineb enda nõudes poolte vahel 18.02.19 sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr

xxx. Hagi kohaselt rikkus kostja nimetatud lepingut, mille tagajärjel ütles hageja Lepingu

üles. Hageja nõuab kostjalt lepingu ülesütlemisest tulenevalt tagastamata krediidisumma

tasumist koos lepingust tulenevate kõrvalkohustustega, so intressi, lepingu haldustasu ja

viivist.

23. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sõlmis hagejaga 18.02.19 tarbijakrediidilepingu nr

xxx.

24. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi tekivad lepingust tulenevad õigused ja kohustused

lepingu pooltele. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel VÕS § 9

lg 1 järgi ning VÕS § 11 lg 1, 4 järgi võidakse leping sõlmida kirjalikult, mis tähendab, et

lepingu pooled on lepingule alla kirjutanud.

25. Hageja on kohtule esitanud tarbijakrediidilepingu nr xxx ((lk 3-7). Leping on poolte poolt

digitaalselt allkirjastatud 18.02.19 (lk 7). Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 22

selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode

kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid

väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades

tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik

tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema

süüta, tema tahte vastaselt. Kohus on kostjale selgitanud, et kui kostja väidab, et tema ise

allkirja ei andnud, tuleb kostjal tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid

kostja valdusest välja kostja süüta, tema tahte vastaselt. Kostja ei ole neid asjaolusid

tõendanud.

26. Kostja on esitanud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 16.02.21 teatise kriminaalmenetluse

alustamise kohta seoses sellega, et 2019.a veebruaris võeti pettuse teel erinevatest

krediidiasutustelt, sh hagejalt laenusid kostja nimel (lk 125). Lisaks esitas kostja Harju

Maakohtu 25.10.21 kriminaalasja otsuse nr 2-21-5142 (lk 88), mille p 2.7 nähtub, et

otsuses nimetatud isikud tegutsesid äriprojektisse raha investeerimise ettekäändel ja

veensid kostjat, et viimane võtaks enda nimel laenu ja selle eest lubasid nad kostjale teatud

tasu. Otsusest nähtuvalt pidid nimetad isikud tegema kostja nimel laenutaotluse ning et I.

D esitas hagejale 18.02.19 laenu taotluse ja et selle alusel kandis hageja raha 6895 € kostja

kontole. Viidatud tõendid ei kinnita aga kuidagi seda, et kostja poleks ise kirjutanud

vaidlusalusele lepingule alla digitaalselt või et kostja valdusest oleks tema tahte vastaselt

välja läinud digitaalallkirja andmiseks vastavad pid-koodid. Seega asub kohus järeldusele,

et viidatud kostja tõendid võivad kinnitada küll seda, et kolmandad isikud mõjutasid

kostjat vaidlusalust laenu võtma, kuid mitte seda, et kostja poleks lepingule digitaalselt

alla kirjutades avaldanud tahet pangale, et pangalt laenu saada või et seda laenulepingut

poleks tema oma pin - koode kasutades alla kirjutanud. Kostja poolt kohtule esitatud tema

enda pangakonto väljavõttest (lk 37, periood 17.02.19-22.02.19) nähtub, et tema kontole

laekus lepingu nr xxx järgi 19.02.19 6895 €. Hageja poolt kohtule esitatud

maksekorraldusest 19.02.19 194203 (lk 142) nähtuvalt on laenusumma, millest hageja

selgituste järgi võeti maha lepingu tasu, kostja kontole kantud 6895 €. Lisaks on hageja

esile toonud, et lepingujärgsetest maksetest ehk 1590,85 € on ka hagejale tagasi maksutud

vastavalt hageja arvestusele (lk 8) maksega perioodil 13.03.19-20.12.19. Hinnates panga

maksekorraldust ja kostja enda konto väljavõtet kogumis, leiab kohus, et kostjal pidi

olema ülevaade tema enda kontol oleva raha liikumisest 2019.aastal ja seega pidi kostjal

olema ka selge, et ta sai pangalt raha 19.02.19 vastavalt lepingule xxx. Eeltoodud tõendeid

kogumis hinnates, asub kohus järeldusele, et kostja kirjutas lepingule alla ja lepingule alla

kirjutades avaldas kostja tahet pangale pangalt saada laenu ja nii on leping xxx sõlmitud

poolte vahel kirjalikult kooskõlas VÕS § 9 lg 1, 11 lg 1, 4. Seega on vaidlusalune leping

pooltele VÕS § 8 lg 1, 2 järgi siduv ja kostjal on kohustus lepingut täita VÕS § 76 lg 1,

2, § 8 lg 1, 2 järgi.

27. Kui kostjat on petnud kolmandad isikud, siis märgitu ei mõjuta hageja ja kostja vahelist

lepingu kehtivust. Kostja pole ka väitnud, et ta oleks lepingu tühistanud näiteks pettuse

tõttu TsÜS § 94 lg 3, 4 järgi, mis võimaldab tehingu teinud isikul pettuse tehingu

tühistada, kuid kui pettuse pani toime mitte lepingu pool (antud juhul pank) vaid kolmas

isik, siis saab tehingu tühistada vaid siis, kui leping teine pool, antud juhul pank, pettusest

teadis või teadma pidi. Samas tuleb arvestada, et kui teine pool pettusest ei teadnud ega

pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse

toimepannud kolmas isik. Käesoleval juhul laekus raha just kostja kontole (mitte

kolmandate isikute) kontole, millel toimuvat sai kontrollida kostja. Kohus märgib, et kui

kostja leiab, et on sattunud kolmandate isikute poolt toime pandud pettuse ohvriks, saab

kostja esitada kahjunõuded kolmandate isikute vastu.

28. Kuna lepingus nähtuvalt pidi kostja maksma saadud laenult intressi 19,9% aastas, kostja

on tarbija, siis on poolte vahel 19.02.19 sõlmitud leping xxx VÕS § 401 lg 1, § 402 lg 1

järgi

tarbijakrediidileping.

Lepingust

nähtuvalt

kohaldusid

sellele

lepingule

tarbijakrediidilepingu üldtingimused (edaspidi üldtingimused, lk 3p-4).

29. Vaidlus puudus selles, et kostja pidi lepingu kohaselt tasuma hagejale laenu, intressi ja

lepingu haldustasu hagejale igakuise osamaksega, kokku 61 osamakset ja lepingu tähtaeg

oli 15.03.2024 (graafik, lk 4p-5). Graafikust nähtuval oli igakuine makse 186,57 €, välja

arvatud esimene, mis oli 74,52 € ja viimane, mis oli 188,96 €.

30. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 järgi peab

krediidiandja tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 lg 1 nimetatud tähtaja andmisega

pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Üldtingimuste punkti 5.1.1

alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist.

31. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et 17.02.20 seisuga oli kostja poolt maksmata laenumakse

2020.a. jaanuari eest 79, 95 eurot, intress vastavalt 2020.a. jaanuari eest 105,12 eurot,

2019.a. detsembri eest 106,38 eurot ja osaliselt 2019.a. novembri eest 73,4 eurot. Lisaks

oli tasumata lepinguhaldustasu 1,5 eurot 2020a. jaanuari, 2019.a. detsembri, novembri,

oktoobri ja osaliselt septembri eest 1.19 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud

17.02.20 (lk 9) kirjaga, et hoiatas kostjat, et ta ütleb lepingu üles kui kostja ei tasu hiljemalt

05.02.20 hoiatuses märgitud võlga. Kirjast nähtuvalt palus pank kostjal võtta ühendust

pangaga, mida on võimalik pidada läbirääkimiste võimaldamiseks. Eeltoodu alusel leiab

kohus, et vaidlusaluse lepingu ülesütlemise eeldused olid VÕS § 416 lg 1 ja lepingu p

5.1.1 järgi täidetud, kuivõrd kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega – maksmata oli 5 lepingu haldustasu graafikujärgset makset perioodil september

2019 kuni jaanuar 2020, samuti oli tasumata 3 graafikujärgset intressimakset perioodil

november 2019 kuni jaanuar 2020. Hageja on tõendanud kohtule esitatud teatisega, et

pank ütles 03.04.2020.a. ülesütlemisavaldusega lepingu kostjale üles ning nõudis kostjalt

võlgnevuse 6914,13 € tasumist (lk 10), millest 6914,13 eurot moodustas tagastamata

krediidisumma, 528,19 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 10,19 eurot lepingu

haldustasu, 35,43 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 5 eurot võla sissenõudmisega

seotud kulu.

32. Lepingu p 5.3 võib hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja kostja on kohustatud

krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks

sissenõutavaks muutunud intressi ja lepinguhaldustasu, viivise ja täitma muud kohustused.

33. VÕS § 28.1 lg 1 kohaselt ettevõtja võib lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse

täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu

maksmist kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui

tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Tarbija tahet

ei loeta sõnaselgelt väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks

selliseid eeltäidetud valikuid, mille tarbija peab lisatasu maksmise vältimiseks tagasi

lükkama. VÕS § 28.1 lg 4 järgi käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus leiab, et puudub alus pidada lepingus märgitud

haldustasu kokkulepet 1,50 eurot kuus VÕS § 28.1 lg 4 järgi tühiseks. VÕS § 28.1 lg 1

näeb sellise lisatasu maksmise kohustuse tingimuseks ette, et tarbija on sellise täiendava

tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Vaidlusaluses lepingus on haldustasu

kokku lepitud lepingu põhitingimustes, so lepinguga seotud kulude lahtris (lk 3), mistõttu

saab eeldada, et kostja oli sellest teadlik ning lepingu allkirjastamisega sellele nõusoleku

andnud. Kohtu hinnangul ei oleks mõistlik VÕS § 28.1 lg 1 tõlgendada selliselt, et pooled

pidid haldustasu maksmise kohta eraldi allkirjastatud kokkuleppe sõlmima. Antud juhul

ei ole haldustasu märgitud laenuandja poolt kasutatavates üldtingimustes, millest võiks

järeldada sellega peidetud kujul nõustumist, vaid lepingu esimesel lehel põhitingimustes,

mis pidi kostjale olema lepingu allkirjastamisel selgelt nähtav ning teada. Seega on hagejal

õigus nõuda kostjalt lepingu haldustasu.

34. Kuna vaidlusalune leping on kostjale üles öeldud, on hagejal õigus nõuda kooskõlas VÕS

§ 76 lg 1, 2, VÕS 399 lg 1, § 401 lg 1, 3, lepingu p 5.3 laenu tagastamist, lepingu

ülesütlemise ajaks sisse nõuvaks muutnud intressi ning võlgu olevat lepingu haldustasu.

Kostja pole väitnud, et ta oleks märgitud võlgnetava laenu, intressi ja lepingu haldustasu

hagejale ära maksnud. Seega rikub ta VÕS § 76 lg 1, 2, § VÕS 396 lg 1, § 397 lg 1, § 399

lg 1, § 401 lg 1, 3 ja lepingu p 5.3 tulenevat laenu ja intresside ning haldustasu maksmise

kohustust, olles samal ajal kohustuse täitmisega viivituses (VÕS § 100).

35. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab

et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 III lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

36. Lepingust nähtuvalt oli aastane intressimäär 19,9%. Seega võib hageja VÕS § 415 lg 1 ja

§ 113 lg 1 III lause järgi nõuda kostjalt viivist võlalt 19,90% aastas. Kostja ei ole

vaidlustanud seda, et hagi esitamise aja seisuga 29.04.21 oli viivis võlalt kokku 1385,31

€, millest lepingu ülesütlemise ajaks oli viivis 34,54 €.

37. Kostja pole vaidlustanud võlgnetava laenusumma, intressi, lepingu haldustasu suurust.

Kostja pole väitnud, et ta oleks laenu, intressi, lepingu haldustasu ja viivise ära maksnud

hagejale. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja viivist VÕS § 8 lg 1,

2 , § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1, § 401 lg

1, 3, § 415 lg 1, § 113 lg 1 III lause ja TsMS § 367 järgi.

38. Nii on põhjendatud hageja nõue laenu 6336,42 €, intressi 528,19 €, lepingu haldustasu

10,19 €, viivise 1385,31 € saamiseks ja alates 30.04.2021.a. viivise saamiseks võlgnetalt

krediidisummalt kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 19,90% aastas.

39. VÕS § 113.2 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Lepingu üldtingimuste p. 6.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub

krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-,

inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud.

40. Hageja on saatnud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 17.02.20, samuti

meeldetuletuskirja 03. 02.20 võla tasumiseks enne lepingu ülesütlemist (lk 9, 11). Seega

on põhjendatud ja tõendatud hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulude saamiseks VÕS §

113.2 lg 1 järgi 5 €.

41. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhivõlga 6336,42 eurot, intressi 528,19 eurot, lepingu haldustasu 10,19 eurot,

sissenõudmiskulusid 5 €, 29.04.21 seisuga viivist 1385,31 eurot ja alates 30.04.21 viivist

võlgnetavalt põhivõlalt 19,9% aastas alates kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja suurus

42. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulus rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.

43. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud,

sealhulgas riigilõiv, ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud

on menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus

kontrollib järgnevalt kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust maakohtu ja

ringkonnakohtu menetluses.

44. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks

on hagilt tasutud riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 100 eurot (arve 8008 29.04.21; lk

14), mis seisneb hagiavalduse koostamises ja materjalide analüüsis.

45. Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud lõivu 550 €. Arvestades asja mahtu,

keerukust, leiab kohus, et lepingulise esindaja kulud 100 € on mõistlikud ja seega TsMS

§ 175 lg 1 järgi põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja

menetluskulude käteks 550 eurot ja esindaja õigusabikulu 100 eurot.

46. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja rahaline suurus seetõttu määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik