2-21-3914/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3914

Kohtuasi

Tesman Ehitus OÜ, Osaühingu Tesman ja Aktsiaseltsi

Level hagi Saaremaa valla vastu töövõtulepingust

tuleneva võla ja viiviste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08.11.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tesman Ehitus OÜ, Osaühingu Tesman ja Aktsiaseltsi

Level apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

29 134 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: Tesman Ehitus OÜ (registrikood 14187812)

Hageja II: Osaühing Tesman (registrikood 10275264)

Hageja III: Aktsiaselts Level (registrikood 10216072)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas

Kostja: Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu)

(registrikood

77000306),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 08.11.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta solidaarselt Tesman Ehitus OÜ,

Osaühingu Tesman ja Aktsiaseltsi Level kanda.

3. Välja mõista Tesman Ehitus OÜ-lt, Osaühingult Tesman ja Aktsiaseltsilt Level

solidaarselt Saaremaa valla kasuks 2145 eurot ringkonnakohtu menetluskulude

hüvitamiseks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejatel tasuda kostjale viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

2-21-3914

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tesman Ehitus OÜ, aktsiaselts Tesman ja Aktsiaselts Level (hagejad, töövõtja) esitasid

12.03.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Saaremaa valla (kostja, tellija) vastu, milles

paluvad mõista kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja võlgnevuse 24 000 eurot, hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 754 eurot ning

lepingujärgse viivise põhivõlalt määras 0,05 % päevas alates hagi esitamisest kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ehituse töövõtulepingu, millega kostja tellis

hagejatelt Kuressaare Tuulte Roosi lasteaia rekonstrueerimistööd. Vastavalt lepingule

pidi lasteaia põhiline kasutusvalmidus olema saavutatud 25.08.2020 ning selleks ajaks

olid kõik lepingus kokkulepitud tööd tehtud. Pärast nimetatud tähtaega teostasid hagejad

vaid tellija poolt täiendavalt tellitud töid ja vaegtöid. Lasteaed avati uuesti 08.09.2020,

kui hoonele anti kasutusluba.

3. Hageja I esitas tellijale 12.11.2020 arve summas 73 581,88 eurot, millest tellija jättis

tasumata 24 000 eurot. Arve aluseks olevad tööd on tehtud ja tellija poolt allkirjastatud

akti alusel vastu võetud. 12.11.2020 arve tasumise tähtaeg oli 14.12.2020. Tellija poolt

on samuti tasumata viivis summas 754. Kostja keeldub oma kohustusi täitmast, sest

leiab, et tal on hagejate vastu leppetrahvinõue. Hagejad sellega ei nõustu ja leiavad, et

kostjal on vastavalt lepingule kohustus tehtud töö eest tasuda.

4. Hagejad tuginevad võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 635, § 637 lg-le 3 ja § 159 lg-le 2 ning

leiavad, et kostja minetas leppetrahvinõude selle tõttu, et ei teatanud soovist leppetrahvi

nõuda mõistliku aja jooksul. Mõistlikuks ajaks saaks lugeda 30 päeva. Kostja väidab, et

hageja lepingurikkumine, mis on leppetrahvinõude aluseks, toimus augustis 2020.

Tellija teatas leppetrahvi nõudmise kavatsusest hageja esindajale alles 06.11.2020.

Seega on möödunud mõistlik aeg. Tellija väitel teatas ta leppetrahvinõudest ka varem

ja esitas teated e-posti aadressile XXX. Vastavalt lepingu p-le 2 on hageja e-posti

aadress, millele tuleb pöörduda lepingu täitmise küsimustes,YYY.

5. 25.08.2020 oli põhiline kasutusvalmidus olemas. Teha oli jäänud objekti koristamine,

kasutusluba saada, vaegtööd lõpetada. Sisuliselt nädal pärast seda oli töö õiguslikus

mõttes täiesti valmis, kasutusluba saadi 08.09.2020 ja lasteaed alustas tööga. Juhul, kui

kohus leiab, et hageja on lepingut rikkunud ning 7-päevane viivitus esineks, siis ei saa

kostja leppetrahvi nõuda põhjusel, et rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 lg 2 alusel.

COVID-19 viirusepuhang, Saaremaa „lukustamine“ ja eelnevaga seotud piirangud ja

tarneprobleemid põhjustasid lepingu täitmisel takistusi. Kohale tulla ei saanud ehitajad,

nad ei saanud objektil olla või olid haiged, olid reaalsed tarneprobleemid.

2-21-3914

6. Lisaks eelnevale on leppetrahvi nõue ka sisuliselt alusetu. Tööde viibimine oli

põhjustatud tellijast tingitud asjaoludest. Viivituse põhjuseks oli tellija tehtud

muudatused, mille elluviimine lepingu tähtaja jooksul ei olnud võimalik. Tellija soovis,

et töövõtja paigaldab just konkreetse tootja valmistatud konkreetsed valgustid. Nende

tarne hilines oluliselt ja selle tõttu ei olnud võimalik paigaldada haljasalale valgusteid, see

viivitas loogiliselt ka haljasalade rajamist ja lampidega seotud kaabelduse rajamist.

7. Hagejad leiavad ka, et lepingus sätestatud lõpliku kasutusvalmiduse kohta lepiti uued

tähtajad kokku 03.09.2020 ehitus-projekteerimise koosolekul. Poolte tavad ja praktika oli

muuta lepingut projektikoosolekul. Lepiti kokku, et lasteaed kolib sisse ja avamine on

08.09.2020 ning lapsed saavad lasteaeda 09.09.2020. Hageja järgis seda kokkulepet.

Hoone sai 08.09.2020 kasutusloa ja lapsed said 09.09.2020 lasteaeda. Sellega seoses on

leppetrahvi nõue summas 24 000 eurot ebamõistlikult suur. Juhul, kui kohus leiab, et

leppetrahvinõue on mingis osas põhjendatud, taotlevad hagejad VÕS § 162 lg 1 alusel

leppetrahvi vähendamist.

8. Lisaks on valla esindaja (MU) 03.09.2020 ehitus-projekteerimiskoosolekul kinnitanud,

et vald leppetrahvi ei nõua, sest oli COVID ja lasteaia sai 09.09.2020 kasutusele võtta.

Seega oli hagejatel hea usu põhimõttest lähtudes õigustatud ootus, et leppetrahvi ei

nõuta. Protokollist nähtuvalt esindab MU tellijat.

9. Lisaks eelnevale ei ole tellija teinud nõuetekohast tasaarvestuse avaldust. Kostja on

06.11.2020 kirjas teatanud, et nõuab leppetrahvi ja kiri lõpeb lausega „Tellija

tasaarveldab leppetrahvi summa järgmise arvega“. See on tingimuslik avaldus, kuna see

eeldab, et tasaarvestus toimub siis, kui esitatakse järgmine arve. Vastavalt VÕS § 198

teisele lausele on tingimuslik tasaarvestus tühine.

Kostja vastuväited

10. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejatel puudub töövõtulepingust tulenev

tasunõue tellija vastu, kuna tellija rakendas hagejate suhtes leppetrahvi nõudeõigust

ehitustööde üleandmisega hilinemise tõttu. Tellija tasaarvestas leppetrahvinõude

töövõtja tasunõudega, mis oli töövõtjale veel maksmata. Tasaarvestuse tulemusena on

tellija kohustused töövõtja ees lõppenud VÕS § 186 p 2 kohaselt.

11. Pooled olid töövõtulepingus kokku leppinud erinevates töö etappides ning leppinud

kokku ka iga valmidusastme ning lõpliku kasutusvalmiduse tingimused. Valmidust

fikseerivaks dokumendiks olid vaheetapi valmimise aktid ja täitmisaktid. Põhiline

kasutusvalmidus pidi olema saavutatud juba 29.06.2020 ning lõplik kasutusvalmidus

31.07.2020. Kokkuleppeliselt pikendasid pooled põhilise kasutusvalmiduse tähtaega

kuni 25.08.2020 ning lõplikku kasutusvalmiduse tähtaega kuni 01.09.2020.

Tegelikkuses ei saavutanud hagejad nii põhilist valmidusastet kokkulepitud tähtajaks

25.08.2020 ega ka lõplikku valmidust kokkulepitud tähtajaks 01.09.2020. Hagejate

väide, et 25.08.2020 olid kõik kokkulepitud tööd tehtud, on vale.

12. Tellija fikseeris 25.08.2020 tegeliku seisu täitmisaktis nr 1 ja tuvastas järgmised

puudused: tööd ei ole valmis vastuvõtmiseks ja kasutusloa taotlemiseks; objekt ei ole

koristatud; mõõdistused ja häälestused ei ole tehtud; kasutusloa väljastamiseks vajalik

dokumentatsioon ei ole koostatud ja esitatud tellijale; vastavad ametkonnad ei ole töid

üle vaadanud, heaks kiitnud ega allkirjastanud valminud ehitise ülevaatuse akti; ei ole

esitatud taotlust kasutusloa saamiseks; täitedokumentatsioon, sh hooldusjuhendid,

kasutusjuhendid, tööjoonised, mõõdistused jm dokumendid ei ole lõplikult valmis ning

on esitatud tellijale ülevaatamiseks osaliselt; tellijal ei ole võimalik alustada tööde

vastuvõtmist. Täitmisakt nr 1 edastati hagejatele 25.08.2020 kirjaga, milles kostja

ühtlasi informeeris leppetrahvi nõudmise soovist.

2-21-3914

13. Hagejad ei saavutanud lõplikku kasutusvalmidust kokkulepitud tähtajaks 01.09.2020.

Tellija fikseeris 01.09.2020 seisu täitmisaktis nr 2 ja tuvastas järgmised puudused: kõik

lepingujärgsed kohustused ei ole täidetud, puudused ei ole kõrvaldatud, tööd ei ole

lõplikult valmis; kõik ehitusdokumendid ja täitedokumentatsioon ei ole tellijale üle

antud, puudused ei ole kõrvaldatud, tellija poolt üle vaadatud ega vastu võetud – ei ole

esitatud elektriosa mõõdistusakti, tuleohutuse järelevalve raportis esitatud puudused on

likvideerimata s.t ehitis ei vasta tuleohutusnõuetele, välisosa geodeetiline mõõdistus on

esitamata jm; kasutusluba ei ole väljastatud, sest nõutavad dokumendid on esitamata;

lõplik koristus ei ole tehtud; kasutaja koolitused on tehtud osaliselt; töövõtja ei ole

esitanud tellijale garantiiaegset tagatist; garantiiperiood ei saa alata enne lepinguliste

tööde üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamist lepingu osapoolte poolt. Täitmisakt nr

2 edastati hagejale 03.09.2020 kirjaga, milles kostja ühtlasi informeeris leppetrahvi

nõudmise soovist.

14. Kasutusluba pidi olema väljastatud 01.09.2020, kuid väljastati alles 08.09.2020.

Tegemist oli lasteaiaga, mis pidi alustama tööd hiljemalt 25.08.2020. Erinevad

välisterritooriumil teostatavad tööd ei olnud ka veel novembris lõpetatud ja viimased

tööd anti töövõtja poolt üle alles detsembris 2020. See tõi kaasa leppetrahvinõude.

Kostja ei ole arvestanud leppetrahvi kogu viivitatud perioodi eest, kuigi tal selline õigus

töövõtulepingu järgi oleks olnud.

15. Pärast kasutusloa väljastamist 08.09.2020 fikseeris tellija uuesti 08.09.2020 tegeliku

seisu täitmisaktis nr 3, mille tulemus oli järgnev: kasutusloa väljastamiseks vajalik

dokumentatsioon on koostatud ja esitatud tellijale, kuid mitte täielikus mahus; vastavad

ametkonnad on tööd üle vaadanud, heaks kiitnud ja allkirjastanud „Valminud ehitise

ülevaatuse akti“; märkustena on üleval veel teemasid, mis vajavad lahendamist; tellijale

on esitatud taotlus kasutusloa saamiseks; täitedokumentatsioon, sh hooldusjuhendid,

kasutusjuhendid tööjoonised, mõõdistused jm dokumendid on valmis ning esitatud

tellijale ülevaatamiseks osaliselt; töövõtja ei ole kõrvaldanud puuduseid; kõik

lepingujärgsed kohustused ei ole täidetud, puudused kõrvaldatud ja suletud, tööd ei ole

lõplikult valmis; kõik ehitusdokumendid ja täitedokumentatsioon ei ole tellijale üle

antud, puudused kõrvaldatud, tellija poolt üle vaadatud ning vastu võetud; kasutusluba

on väljastatud märkustega; kasutaja koolitused tehtud, kuid vormistamata lõplik

koolitusakt; töövõtja ei ole esitanud tellijale garantiiaegset tagatist; garantiiperiood ei

saa alata enne kui töövõtja on esitanud tellijale garantiiaegse tagatise. Seega ei olnud

08.09.2020 seisuga veel kõiki töid lõpetatud. Täitmisakt nr 3 edastati kostjalt hagejale

09.09.2020 e-kirjaga, selle kättesaamist hagejad eitanud ei ole ja nad tagastasid selle

omapoolse allkirjaga alles 18.01.2021.

16. Erinevate töödega lõpetamine viibis ja erinevaid vaegtöid ja mõõdistusi teostati terve

2020 oktoober-detsember. Töövõtja edastas alles 22.12.2020 omapoolse täitmisakti nr

4, kus olid fikseeritud lepingu täitmise valmidusastmete lühikirjeldused seisuga

22.12.2020, kus töövõtja ise kinnitab dokumentatsiooni valmimist 21.12.2020.

17. Leppetrahvi nõudmise eeldused on täidetud, kuna hagejad ei andnud tehtud töid üle

lepingus sätestatud tähtajaks. Erinevaid vaeg- ja mõõdistustöid teostati veel ka

detsembris 2021 ning osad vaegtööd teostatakse alles mais 2021. Seega on hagejad

oluliselt viivitanud omapoolsete kohustuste täitmisega. Rikkumistest ja viivitustest

tulenevalt on kostjal leppetrahvinõue hagejate vastu nii lepinguliste kohustuste

rikkumise kui ka tööde lõpptähtaja järgimata jätmise tõttu.

18. Lepingu üldtingimuste p 12.2.2. kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi

rikkumiste eest poolte poolt lepingus kokku lepitud ulatuses. Eritingimuste p 14

kohaselt on tellija kohustatud leppetrahvi nõude esitama või nõude esitamisest teatama

mõistliku aja jooksul (vt ka VÕS § 159 lg 2). Eritingimuste lisa nr 4 kohaselt olid pooled

2-21-3914

kokku leppinud konkreetsed leppetrahvid tähtaegade ületamise korral (vt eritingimuste

punkt 3 tabel). Kostja on hagejaid teavitanud leppetrahvi nõudmise soovist mõistliku

aja jooksul - 25.08.2020, 03.09.2020 ja 06.11.2020. Isegi kui lugeda esmakordseks

teavituseks 06.11.2020, siis mahuks vähem kui kahekuuline periood teavitamise aja

kontekstis mõistliku aja sisse. Poolte vahel on pidev ning alaline suhtlus käinud just e-

posti aadressi XXX kaudu. Kostja esitas ka leppetrahvi arvestuskäigu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

19. Pärnu Maakohtu 08.11.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt hagejate kanda. Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja

menetluskulud summas 8662,50 eurot ja viivise menetluskuludelt.

20. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:

- poolte vahel oli 01.07.2019 sõlmitud ehitustööde töövõtuleping Kuressaare Tuulte

Roosi Lasteaia rekonstrueerimiseks (tl 5-10);

- töövõtuleping sisaldab üldtingimusi ja eritingimusi. Lepingust ja selle lisadest nähtub,

et eritingimused sisaldavad üldtingimuste täpsustusi, täiendusi ja muudatusi.

Üldtingimustena on käsitatavad „Ehituse töövõtulepingu üldtingimused (ETÜ 2013)”,

mida kohaldatakse lepingule ka juhul, kui pooled ei ole üldtingimusi eraldi

dokumendina allkirjastanud (tl 11-33). Seega tuleb töövõtja kohustuste ulatuse

kindlakstegemiseks aluseks võtta eelnimetatud dokumendid;

- leping sisaldab mh leppetrahvikokkulepet;

- töövõtulepingus leppisid pooled kokku ka ehitustööde teostamises kindlateks

tähtaegadeks, erinevates töö etappides ning iga valmidusastme tingimused. Tegemist oli

lasteaiaga, mis pidi tööd alustama hiljemalt 25.08.2020;

-vastavalt töövõtulepingule pidi põhiline kasutusvalmidus olema saavutatud 25.08.2020

ja tellijal on üldine lepingujärgne kohustus hagejatele ehitustöö eest tasu maksta;

- hageja I esitas tellijale 12.11.2020 arve nr 1114 summas 73 581,88 eurot (tl 34), millest

tellija jättis tasumata 24 000 eurot.

21. Pooltel on vaidlus selles, kas:

1) leppetrahvi nõudmise eeldused on täidetud, s.t kas eksisteerib kohustuse rikkumine,

mis toob endaga kaasa lepingus sätestatud leppetrahvi nõude;

2) kostja on hagejaid leppetrahvi nõudmise soovist mõistliku aja jooksul teavitanud;

3) kostjal on õigus leppetrahvinõue tasaarvestada hagejatele maksmisele kuuluva

töövõtja tasunõudega.

22. Töövõtulepingu lisast 3 (tl 8 pöördel) nähtub, et lasteaia põhiline kasutusvalmidus pidi

olema saavutatud 29.06.2020 ja lõplik kasutusvalmidus 31.07.2020. Pooled pikendasid

kokkuleppel 11.06.2020 põhilise kasutusvalmiduse tähtaega kuni 25.08.2020 ning

lõplikku kasutusvalmiduse tähtaega kuni 01.09.2020. Valmidust fikseerivaks

dokumendiks oli vaheetapi valmimise akt.

23. 25.08.2020 täitmisaktist (tl 151) ja tellija poolt ehitusobjektil 25.08.2020 tehtud fotodest

(tl 107-110) nähtub, et töövõtja ei olnud saavutanud lepinguga kokku lepitud põhilist

kasutusvalmidust kokkulepitud tähtajaks, s.o 25.08.2020. 25.08.2020 täitmisakt on

hagejale I edastatud 25.08.2020 kirjaga (tl 150), milles mh kostja informeerib

leppetrahvi kohaldamise soovist.

24. 01.09.2020 täitmisaktist nr 2 nähtub, et töövõtja ei olnud saavutanud lepinguga kokku

lepitud lõplikku kasutusvalmidust kokku lepitud tähtajaks, s.o 01.09.2020 ning tellija

tuvastas mitmed puudused (tl 154 pöördel). Täitmisakt on hagejale I edastatud

03.09.2020 kirjaga (tl 153), milles mh kostja informeerib leppetrahvi kohaldamise

soovist.

2-21-3914

25. Üheks lõpliku kasutusvalmiduse tingimuseks oli asjaolu, et ehitisele on väljastatud

kasutusluba hiljemalt 01.09.2020. Hageja poolt esitati kasutusloa taotlus 08.09.2020

ning samal kuupäeval kasutusluba ka väljastati (tl 111-149). Kasutusluba on

märkustega, kuna kõiki töid ei olnud selleks ajaks lõpetatud ja nähtub, et valdavas osas

esitati vajalik ehitusdokumentatsioon alles samal kuupäeval, ehk siis 08.09.2020. Ka

09.09.2020 täitmisaktist nr 3 (tl 85) nähtub, et 08.09.2020 seisuga ei olnud kõiki töid

veel lõpetatud. Täitmisakt on edastatud hagejatele 09.09.2020 e-kirjaga ja on hagejate

poolt allkirjastatud 18.01.2021.

26. Töövõtja poolt tellijale 22.12.2020 edastatud täitmisaktis nr 4 (tl 35-36, 90-92) on

fikseeritud lepingu täitmise valmidusastmete kirjeldused seisuga 22.12.2020, kus

kinnitatakse, et dokumentatsioon on valminud 21.12.2020. Aktist nähtub mh, et

vaegtööd jäävad kevadesse teostamise lõpptähtajaga 31.05.2021.

27. Eeltoodust

tulenevalt

ei

saavutanud

hagejad

ehitise

põhilist

ja

lõplikku

kasutusvalmidust kokkulepitud tähtaegadeks (25.08.2020 ja 01.09.2020) ning on

viivitanud omapoolsete lepingujärgsete kohustuste täitmisega, mistõttu on täidetud

leppetrahvi maksmise nõudeõiguse eeldused (RKTKo nr 3-2-1-36-17 p 11, VÕS § 158

lg 1). Leping sätestab võimaluse nõuda leppetrahvi juhul, kui saavutatud ei ole

kokkulepitud:

1)

põhilist

kasutusvalmidust

(25.08.2020)

ja

2)

lõplikku

kasutusvalmidust (01.09.2020). Neid kokkulepitud lõpptähtaegu ei ole hilisemalt

muudetud. Kohus ei nõustu, et pooled on 03.09.2020 ehitus-projekteerimiskoosolekul

kokku leppinud lõpptähtaja pikendamises kuni 08.09.2020 (tl 172 protokoll nr 51).

Nimetatud hagejate seisukohaga on vastuolus kostja 03.09.2020 teavitus (tl 153)

hagejatele, milles kinnitatakse et lepingu p 3 kohaselt peab lõplik kasutusvalmidus

olema saavutatud ja kasutusluba väljastatud 01.09.2020. Samuti nähtub protokollist, et

töövõtja ja tellija sõlmisid lepingu muudatuse, milles uue lepingu lõpptähtaeg on

01.09.2020. Kui pooled oleksid kokku leppinud uueks lõpptähtajaks 08.09.2020, siis

tulnuks see sõnaselgelt fikseerida lepingu muudatusena.

28. Leppetrahvinõue ei ole hea usu põhimõtte vastane põhjusel, et hagejate väitel olevat

Saaremaa vallavolikogu liige augustis 2020 lubanud/arvanud, et hagejad ei pea

leppetrahvinõuet kartma (tl 165). Volikogu liikmel puudub lepinguga õiguslik

puutumus ning tellija esindamise õigus ja ta ei saa seetõttu anda mh leppetrahvi

puudutavaid lubadusi. Volikogu ega selle liikmed ei saa sekkuda tsiviilõigusliku lepingu

täitmisse, mille poolteks on Saaremaa vald ja töövõtjad. Hagejatel ei saanud seetõttu

tekkida ka õigustatud ootust, et leppetrahvi ei nõuta.

29. Hagejad ei ole tõendanud, et lepingujärgsete kohustuste rikkumine on vabandatav

vääramatu jõu tõttu, s.o COVID-19 pandeemia tõttu. Suvel 2020 ei olnud olukord

selline, mis takistanuks ehitustööde teostamist. Ranged piirangud kehtisid vaid aprillis

2020 ning leevenesid alates maist. Piirangud kaotati 18.05.2020. Hagejad ei ole esile

toonud, peale välisvalgustite, mis ehitusmaterjal ja/või elektriseadmed ja/või mööbel

ja/või kõik muu seoses pandeemiapuhanguga hilines. 25.08.2020 täitmisaktist nähtub,

et hagejal olid nimetatud kuupäeva seisuga teostamata palju olulisemad ehitustööd kui

välisvalgustite paigaldus. Teostatud tööde aktist nr 8 (rida 153 nimetusega

välisvalgustus) nähtub ka, et kostja on kinnitanud valgustite tarne ja maksumuse juba

14.04.2020 (tl 185), kuid hagejad tellisid valgustid LS 28.09.2020 e-kirjas toodud

selgituste kohaselt alles juulis 2020 (tl 187-190). Seega põhjustas valgustite tellimuse

hilinemise mitte COVID-19 pandeemia, vaid hagejate enda tegevus.

30. Hagejate väited, et viivituse põhjuseks olid tellija tellitud lisatööd (vt protokoll nr 48,

49, tl 200 pöördel ja 203), on paljasõnaline ja vastuolus tõenditega, mh täitmisaktide,

fotode ning ehitus-ja projekteerimiskoosoleku protokollidega. Väiksemahulised

lisatööd ei saa põhjustada suuremahulise ehitusobjekti valmimise tähtaja viibimist.

2-21-3914

31. Kostja esitatud ehitus- ja projekteerimiskoosoleku protokollidest (tl 190 pöördel-205)

nähtub, et 20.07.2020 on töövõtja kinnitusel tööd graafikus; 27.07.2020 on tekkinud

tööde tegemisel 2 nädalane viivitus, mis on tekkinud tööjõu vähesusest objektil;

03.08.2020 on tööde tegemisel 2 nädalane mahajäämus, tööjõudu on juurde toodud ja

töövõtja kinnitab tööde lõpetamist tähtajaks; 10.08.2020 on tööde tegemise mahajäämus

2 nädalat, tööjõudu on juurde toodud ja töövõtja kinnitab tööde lõpetamist tähtajaks;

17.08.2020 on tööde tegemisel tekkinud mahajäämus, tööjõudu on juurde toodud ja

töövõtja kinnitab tööde lõpetamist tähtajaks; 24.08.2020 tööde tegemisel on tekkinud

mahajäämus, tööjõudu on juurde toodud ja töövõtja kinnitab tööde lõpetamist tähtajaks.

Seega on töövõtja ehitustegevuse ajal töödega viivitamist põhjendanud tööjõu

vähesusega objektil, mitte pandeemiaga. 31.03.2020 on hagejad I ja II kostjale saadetud

e-kirjas kinnitanud, et kui 01.05.2020 lõpevad liikumispiirangud Saaremaaga, jätkub

objekti ehitus täisvõimsusel ning ei ole näha et tekiks takistusi lasteaed avada

01.09.2020 (tlk 189 pöördel).

32. Töövõtulepingu üldtingimuste kohaselt (p 12.2.2.) on tellijal õigus nõuda töövõtjalt

leppetrahvi rikkumiste eest poolte poolt lepingus kokku lepitud ulatuses. Kostja on

leppetrahvi arvutanud oluliselt väiksemas mahus ja perioodis, kui leping oleks seda

võimaldanud. Leppetrahvi arvestusliku suuruse osas pooltel vaidlust ei ole.

33. Hagejaid on leppetrahvi nõudmisest teavitatud mõistliku aja jooksul. Arvestades antud

vaidluse asjaolusid (sh et kasutusluba väljastati alles 08.09.2020 ning tööde tegemine

ehitusobjektil jätkus ka veel detsembris 2020) ning võttes aluseks hagejate väite, et nad

said leppetrahvi nõudest teada 06.11.2020, siis on ajaliselt tegemist vähem kui

kahekuulise perioodiga, mis kohtu hinnangul on mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 mõttes

(RKTKo nr 3-2-1-28-08 p-s 13; 3-2-1-142-11, p 16).

34. Pidev ja alaline suhtus lepingu kehtivuse ajal toimus just e-posti aadressi XXX kaudu

(tl 76-104). Ka 06.11.2020 saadetud leppetrahvi nõude aadressile XXX on hagejad enda

kinnitusel kätte saanud. Sellest tulenevalt ei vabane hagejad leppetrahvinõudest ka

põhjusel, et seda ei ole neile 25.08 ja 23.09 saadetud e-posti aadressile YYY. Lisaks on

tegemist hagejate I ja II poolt äriregistris, majandustegevuse registris ja veebilehel

avaldatud ametliku kontaktaadressiga ning hagejad ei ole kohtule usutavaks teinud, et

sellele aadressile saadetud kirjad ei jõua adressaadini (tl 104 pöördel-106).

35. Kohus ei nõustu, et hagejatele ei ole tasaarvestusavaldust esitatud. Poolte vahel oli

kokku lepitud (üldtingimused p 12.2.4), et tellijal on õigus leppetrahv tasaarvestada

tellija poolt töövõtjale tasumisele kuuluvate summadega. Tellija tasaarvestas

leppetrahvi nõude summas 24 000 eurot töövõtja tasunõudega kattuvas ulatuses

06.11.2020 hagejatele saadetud leppetrahvi nõudes, milles teatas, et tasaarveldab

leppetrahvi summa järgmise arvega (tl 43-44, 157). Hagejad on selle nõude kätte

saanud, järelikult ka tasaarvestusavalduse (tl 158 pöördel).

36. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejatel puudub töövõtulepingust tulenev tasunõue

tellija vastu, kuna tellija rakendas hagejate suhtes samast töövõtulepingust tulenevat

leppetrahvi nõudeõigust ehitustööde üleandmisega hilinemise tõttu. Tasaarvestuse

tulemusena on tellija kohustused töövõtja ees lõppenud VÕS § 186 p 2 kohaselt.

Menetluskulud jäävad hagejate kanda (TsMS § 162 lg 1).

Apellatsioonkaebus

37. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha

asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda.

38. Kostja poolt lisatööde tellimise väide ei ole paljasõnaline, vaid lisatööde tellimine

nähtus kohtule tõenditena esitatud protokollidest. Selliselt eksis kohus tõendite

2-21-3914

hindamisel. Kuna lisatööd telliti sisuliselt paar päeva enne lepingu tähtaega, siis ei saa

eeldada, et pooled lähtusid sellest, et tööde lõpetamise tähtaeg oli 01.09. Lisatöid ei

oleks nende iseloomu ja mahu tõttu saanud teostada 1. septembriks. Lisatööde tellimine

kinnitab, et pooled olid kokku leppinud, et eelnevalt kokku lepitud lepingu tähtaegasid

ei rakendata. Pooled pikendasid lõpliku kasutusvalmiduse tähtaega kuni 08.09.2020.

Kui koosolekul lepiti kokku uus tähtaeg, 08.09.2020, siis ei saa kostja 03.09.2020

ühepoolne teade protokollis sõlmitud kokkulepet muuta.

39. Hagejad ei nõustu, et neid on leppetrahvi nõudmisest teavitatud mõistliku aja jooksul.

Kohus on mõistliku aja sisustamisel eksinud VÕS § 159 ja VÕS § 644 vastu. Pooled ei

ole tarbijad ja kohaldamisele ei kuulu VÕS § 644 lg 1 teises lauses nimetatud pikendatud

tähtaeg. Pooltele kohaldub tähtaeg, mis on lühem, kui kaks kuud. Pooltevahelises suhtes

on mõistlik leppetrahvi nõudest teatamise tähtaeg kuni 30 päeva (VÕS § 159 lg 2).

Kohane oleks olnud leppetrahvi nõue esitada kohe, kui kostja arvates lepingu tähtaega

rikuti. Kui 03.09.2020 määrati uued tähtajad ja kinnitati, et nende tähtaegade järgimisel

mingit leppetrahvi ei tule, siis arvestades, et isegi kui need ei olnud (kostja hinnangul)

uued lepingu tähtajad, ei saanud nende järgimise korral leppetrahvi nõuet esitada. Kui

seda pärast tähtaegade järgimist siiski tehti, oleks seda pidanud tegema viivitamatult.

40. Lasteaed võeti kasutusse 08.09.2020. Edasised tegevused olid seotud tellijapoolse

välivalgustite tarne hilinemisega (seetõttu ei saanud lõpetada välitöid ja teostada objekti

lõplikku mõõdistust). Põhimahus likvideeriti puudusi, mis olid tingitud tellija poolt

koostatud projekti vigade tõttu, millised avastati Päästeameti poolt objekti üleandmisel.

Dokumentatsiooni täpsustamine ja vormistamine viibis tellijapoolsete toimingute tõttu.

41. Lepingu kohaselt oli leppetrahv seotud hilinemise ajaga. Kohtu hinnangul oli hilinemine

7 päeva, seega ei olnud leppetrahvi summa ka selle hilinemise õigsust eeldades õige

(TsMS § 233). Isegi kui väita, et 08.09.2020 ei olnud uus tähtaeg, siis oli hilinemine

maksimaalselt 7 päeva ja leppetrahv peaks lepingu kohaselt olema 8897 eurot.

42. Hagejad taotlesid leppetrahvi vähendamist, kohus ei ole leppetrahvi vähendanud ega

seda põhjendanud.

43. Kohus jättis tähelepanuta, et lepingu kohaselt tuli õiguslikku tähendust omavad teated

esitada aadressile YYY. Kohus jättis arvestamata poolte kokkuleppe ning leidis

ebaõigesti, et vaatamata sellele võib õiguslikku tähendust omavad teated esitada

aadressile XXX. VÕS § 29 lg 1 alusel ei saa lepingut teadete esitamise korra osas

tõlgendada muul viisil, kui lepingus fikseeritud.

44. Toimikus puuduvad tõendid 25.08.2020, 03.09.2020 ja 09.09.2020 kirjade edastamise

kohta hagejale ja nende kättesaamise kohta (täitmisaktide edastamise kohta).

45. Arvestades, et volikogu liige osales 5-l projekteerimis- ja ehitustöö koosolekutel valla

poolel, oli ta valla esindaja. Hageja ei saanud ega pidanud antud olukorras eeldama, et

koosolekust osavõtja on täiesti kõrvaline isik ja tal puudub õigus koosoolekust osa võtta

ja tema väljaöeldul ei ole mingit tähendust. Tegemist on näivusvolitusega ja kuna isik

kinnitas, et leppetrahvi ei kohaldata, oli see valla ehk kostja jaoks siduv.

Vastustaja seisukoht

46. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

47. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

2-21-3914

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on

maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2

hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust

erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei

tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis

võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

48. Maakohus on otsuses veenvalt põhjendanud, et leppetrahvinõude eeldused on kõik

täidetud. Hagejad viivitasid tööde teostamisega, mis tõi endaga kaasa leppetrahvinõude

kostja poolt. Ükski hagejate apellatsioonkaebuse argument ei muuda neid järeldusi

ebaõigeks.

49. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetel märgib ringkonnakohus järgmist.

50. Hagejate esitatud põhjendused töödega hilinemise põhjuste kohta on konkretiseerimata.

Hagejad on üldsõnaliselt süüdistanud viivituses pandeemiat, kostjat, materjalide tarne

hilinemist ja lisatööde tellimist.

51. Hagejad ei ole konkreetselt selgitanud, mis ehitusmaterjal või elektriseadmed ja/või

mööbel seoses pandeemiapuhanguga hilines ega ka seda, milline lisatöö tingis tähtaja

ületamise.

52. Ainus konkreetne viide puudutab välisvalgusteid, mille tarne hilines hagejate väitel

oluliselt ja selle tõttu ei olnud võimalik valgusteid paigaldada. Kolleegium nõustub

kostja seisukohaga, et hagejatel olid 25.08.2020 seisuga teostamata palju olulisemad

ehitustööd kui välisvalgustite paigaldus, mistõttu ei ole välisvalgustite hilisem tarnimine

käesolevas vaidluses olulise tähtsusega. Samas ei olnud välisvalgustite hilisem

tarnimine seotud tellijaga. Konkreetsed valgustid olid ehitusprojektis algusest saadik

samal kujul ja tellija ei ole selles osas midagi muutnud. Kostja kinnitas valgustite tarne

ja maksumuse juba 14.04.2020, kuid hagejad tellisid valgustid alles juulis 2020. Seega

hilinesid hagejad ise valgustite tellimisega tootjalt kolme kuu võrra ja see põhjustas ka

valgustite tarne hilinemise.

53. Hagejad ei ole ehituse ajal viidanud probleemidele, mis takistavad kokkulepitud

tähtaegadest kinnipidamist. Vastupidi, hagejad väitsid ehituse ajal korduvalt, et tööd

saavad lõplikult valmis hiljemalt 01.09.2020. Seejuures kinnitasid hagejad

töövõtulepingu täitmise käigus kostjale, et tööde teostamisega ollakse graafikus,

tarneprobleeme ei ole ja neil on võimekus tööd tähtaegselt teostada. Ainsana kinnitas

töövõtja tööjõu vähesust objektil, mis oli ilmselt ka tegelik viibimise põhjus

54. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel lisatööde osas. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldusega, et antud juhul on tegemist väiksemahuliste lisatöödega, mis ei

saa põhjustada suuremahulise ehitusobjekti valmimise tähtaja viibimist. Hagejate väide,

et protokollides nr 48 ja 49 on viide lisatöödele, mis olid töödega viivitamise põhjuseks,

ei kükka ümber seda järeldust. Ükski neist töödest ei ole selline, mis õigustaks lepingu

lõpptähtaja pikenemist. Pisemad lisatööd suuremahulise ehitusobjekti puhul on

tavapärased ega anna alust kokkulepitud tähtaja eiramiseks. Lisatööde tellimine

iseenesest ei kinnita, et pooled olid kokku leppinud, et eelnevalt kokku lepitud lepingu

tähtaegasid ei rakendata. Kui lisatööd on nii suuremahulised, et tingivad tähtaja

pikenemise, tuleb selles eraldi kokku leppida. Käesolevas asjas hagejad sellise

kokkuleppe sõlmimist tõendanud ei ole.

55. Hagejad ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et pooled oleksid kokkuleppeliselt

pikendanud lõpliku kasutusvalmiduse tähtaega kuni 08.09.2020. Hagejad tuginevad

03.09.2020 ehitus- projekteerimiskoosoleku protokollile nr 51. Selles ei ole lepingu

tähtaja muudatust kokku lepitud. Protokollist nähtub, et töövõtja ja tellija sõlmimisid

lepingu muudatuse, milles uue lepingu lõpptähtaeg on 01.09.2020. Ringkonnakohus

2-21-3914

nõustub kostja arvamusega, et kui pooled oleksid kokku leppinud uueks lepingu

lõpptähtajaks 08.09.2020, siis oleks see ka sõnaselgelt fikseeritud. Ehitus-

projekteerimiskoosoleku protokolliga ei ole aga kuupäeva muudetud. Töövõtja jätkas

pooleliolevate tööde teostamist, olles juba rikkumises Protokollis viidatud kuupäev

08.09.2020 oli hagejate ühepoolne lubadus, mis ajaks saab lasteaia avada, mida ei saa

käsitleda kahepoolne lepingu tähtaja muutmise kokkuleppena.

56. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejaid on leppetrahvi nõudmisest teavitatud

mõistliku aja jooksul. Riigikohus on selgitanud, et terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse

määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas

pidades (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma

rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab

lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas

võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt

leppetrahvi enam ei nõuta , (vt RKTKo tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 ja selles viidatud

lahendid). Käesolevas vaidluses pidi põhiline kasutusvalmidus olema saavutatud

25.08.2020, kasutusluba väljastatud 01.09.2020 ja lõplik kasutusvalmidus saavutatud

samuti 01.09.2020. Vaidlust ei ole selles, et kasutusluba taotleti ja see väljastati alles

08.09.2020, kuid töid teostati veel ka detsembris 2020. Töövõtja edastas alles

22.12.2020 omapoolse täitmisakti nr 4, kus olid fikseeritud lepingu täitmise

valmidusastmete lühikirjeldused seisuga 22.12.2020, kus töövõtja ise kinnitab

dokumentatsiooni valmimist alles 21.12.2020. Seega lõplik kasutusvalmidus lepingu

kontekstis ei olnud kasutusloa väljastamise ajal veel saavutatud. Kolleegium nõustub

täielikult maakohtu seisukohaga, et kui võtta aluseks kasutusloa väljastamise kuupäev

08.09.2020 ja hagejate oma kinnitus nõudest teadasaamise kohta 06.11.2020, siis on

ajaliselt tegemist vähem kui kahe kuulise perioodiga, mis lepingu jätkumist ja tööde

pidevat teostamist arvestades mahub igal juhul mõistliku aja kriteeriumi raamesse VÕS

§ 159 lg 2 mõttes.

57. Maakohus on ka põhjendatult leidnud, et tegelikult teavitati hagejaid leppetrahvi

kohaldamisest juba varem. Maakohus ei ole seejuurtes jätnud tähelepanuta, et lepingu

kohaselt tuli õiguslikku tähendust omavad teated esitada aadressile YYY. Maakohus on

seda põhjalikult käsitlenud. Hagejad ei ole vastu vaielnud kostja väidetele ja esitatud

tõenditele selle kohta, et aadressi XXX näol on tegemist töövõtulepingus fikseeritud ja

toimiva meiliaadressiga ning pooled kasutasid oma tegelikus praktikas suhtluseks just

seda meiliaadressi. Hagejad ei ole usutavaks teinud, et sellele aadressile saadetud kirjad,

seahulgas 25.08.2020 ja 03.09.2020 kostja poolt saadetud täitmisaktid, milles kostja

teatas ka leppetrahvi kohaldamisest, ei jõudnud adressaadini. Ebaõige on hagejate

väide, et toimikus puuduvad tõendid nende kirjade saatmise kohta töövõtjale. Kostja

esitas 16.04.2021 kohtule hagi vastuse lisadena nii 25.08.2020 kirja kui ka 03.09.2020

kirja. Ühtlasi esitas kostja selgitused ja tõendid, et kirjad saadeti aadressile XXX

Saaremaa valla dokumendihaldussüsteemi DELTA kaudu. Saatmist kinnitab väljavõte

dokumendihaldussüsteemist ja väljavõte Saaremaa valla dokumendiregistrist.

58. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate seisukohaga, nagu oleks leppetrahvinõue hea usu

põhimõtte vastane, kuna Saaremaa vallavolikogu liige olevat augustis 2020 lubanud, et

hagejad ei pea leppetrahvinõuet kartma. Leppetrahv oli kokku lepitud töövõtulepingus.

Saaremaa vallavolikogu liige ei oma selle lepinguga õiguslikku puutumust.

Vallavolikogu liikmel ei olnud valla esindamise õigust, mistõttu ei saanud ta anda kostja

nimel mingeid kinnitusi. Volikogu on kohalik omavalitsusorgan KOKS § 4 p 1

tähenduses, mis sätestab, et volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis

valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu

2-21-3914

valimise seaduse alusel. Volikogu ega selle liikmed ei saa sekkuda tsiviilõigusliku

lepingu täitmisse, mille poolteks on Saaremaa vald ja töövõtja.

59. Ebaõige ja eksitav on hagejate väide, et maakohtu hinnangul oli hilinemine 7 päeva,

mistõttu leppetrahv peaks lepingu kohaselt olema 8897 eurot. Töövõtulepingu

eritingimuste lisa nr 4 kohaselt olid pooled kokku leppinud konkreetsed leppetrahvi

suurused tähtaegade ületamise korral järgmiselt: 1) kasutusloa väljastamisega seotud

viivitus 0.05 % päevas lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest; 2) põhilise

kasutusvalmidusega viivitamise eest 350 eurot päevas; 3) lõpliku kasutusvalmidusega

viivitamise eest 350 eurot päevas; 4) muude rikkumiste eest 350, 500 või 1000 eurot.

Nende faktiliste asjaolude üle vaidlus puudub. Poolte vahel eksisteeris kehtiv leping ja

selles sisaldus kehtiv leppetrahvi kokkulepe. Kostja arvestas leppetrahvi kolme esimese

punkti järgi kokku 24 000 eurot ja teostas selles osas tasaarvestuse hagejale maksmisele

kuulunud lõppsummast. Leppetrahvi arvutuskäigu on kostja esitanud 16.04.2021

vastuses hagiavaldusele ja täiendavalt 07.06.2021 menetlusdokumendis p-s 28. Hageja

ei ole leppetrahvi arvestust vaidlustanud. Sellise järelduse tegi ka maakohus ja seda ei

ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.

60. Maakohus jättis hagejate leppetrahvi vähendamis taotluse õigesti rahuldamata, sest

hageja ei ole esile toonud leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja

on leppetrahvi arvutanud niigi oluliselt väiksemas mahus ja perioodis, kui leping oleks

seda võimaldanud. Hagejad ei ole ka apellatsioonkaebuses esile toonud, mille tõttu

maakohus oleks pidanud veel leppetrahvi suurust vähendama.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

61. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti

solidaarselt hagejate kanda.

62. Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 8662,50

eurot ja apellatsioonkaebuses ei ole kindlaksmääratud menetluskulude suurust

vaidlustatud.

63. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

64. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulu-

nimekirja põhjal. Kostja taotleb 2145 euro hüvitamist 13 t õigusabi eest tasumääraga

165 eurot/t (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja tutvus kaebusega, pidas nõu kliendiga

ja koostas vastuse, kokku 13 tundi. Hagejad ei vaidlusta kostja esindaja tunnitasumäära,

kuid paluvad kontrollida õigusabikulu põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul on

kostja esindaja toimingud arvestades õigusvaidluse mahtu, keerukust ning menetluse

kulgu vajalikud ja põhjendatud, samuti on tasumäär vastavuses turuhinnaga. Kostja ei

taotle käibemaksu hüvitamist. Seega mõistab ringkonnakohus hagejatelt kostja kasuks

välja 2145 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks. Vastavalt kostja

taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejatel hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda

kostjale viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)