2-19-16737/377 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16737

Kohtuasi

OÜ Katusepartner hagi X vastu võlgnevuse 383,58

euro, viivise 4,60 euro ja täiendava viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.11.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

419,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): OÜ Katusepartner (registrikood

12817634), lepinguline esindaja Jaanus Silm

Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26.11.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.

3. Mõista X-lt riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud

riigilõiv 100 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ja

viitenumber on kättesaadavad otsusele lisatud makseinfos.

4. Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab

lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS

§ 179 lg-d 5 ja 9).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-19-16737

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Katusepartner (hageja) esitas 28.10.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse X (kostja)

vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 383,58 eurot, viivise 4,60 eurot ja

täiendava viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses põhivõlalt

alates hagi esitamisest 28.10.2019 kuni põhivõla tasumiseni. 17.12.2019 määrusega

andis Tartu Maakohus asja kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule.

2. Pooled sõlmisid 04.06.2019 töövõtulepingu, mille esemeks oli kivikatuse ehitus

aadressil XXX. Kokkulepitud tööde maksumus oli koos käibemaksuga 16 074,77 eurot.

Tööde üleandmine pidi toimuma vaheaktide alusel, millest viimane vaheakt on ka

lõppaktiks.

3. 08.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 1 ning vastavalt vaheaktile ka arve nr

190106, summas 4765,54 eurot. Nimetatud arve on kostja poolt tasutud kahe maksega

08.08.2019 ja 09.08.2019.

4. 22.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 2 ning vastavalt vaheaktile arve nr

190108, summas 9445,31 eurot. Kostja on nimetatud arve tasunud osaliselt summas

9061,73 eurot. 383,58 eurot on kostja jätnud tasumata põhjendades seda erinevate

väidetega, kuid peaasjalikult tuginedes sellele, et töövõtja ei ole kasutanud objektil

materjali koguses, mis vastaks hinnapakkumisele.

5. 26.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 3 ning kokkuvõtliku lõppakti. Vastavalt

nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr 190111, summas 2023,52 eurot,

mille kostja on 05.09.2019 tasunud.

6. Kostja keeldub arve nr 190108 tasumisest summas 383,58 eurot ning on hakanud

hagejat koormama erinevate alusetute ja asjakohatute nõudmistega ja ähvardustega, sh

on kostja esitanud hageja vastu teadvalt vale kuriteoteate. Kostja on viivitanud arve nr

190108 tasumisega alates 29.08.2019 kuni hagi esitamiseni, s.o. kuni 28.10.2019, ehk

60 kalendripäeva. Viivise suurus kokku on seega hagi esitamise seisuga 5,04 eurot.

7. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja ei sõlminud kostjaga

mitte materjali müügilepingut, vaid leppis kostjaga sõlmitud töövõtulepingus kokku

konkreetse eesmärgi saavutamises, milleks oli kivikatuse ehitus töövõtja riisikol ja

töövõtja materjalist. Hageja töövõtjana on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud

ja kokkulepitud töö valmis teinud ning kostjale kui tellijale üle andnud. Kostja on

rikkunud tasu maksmise kohustust, jättes hagejale tasu osaliselt tasumata ja tuues

põhjenduseks vaid selle, et tööde teostamisel kasutatud materjali kogus ei vasta

hinnapakkumises märgitule, mistõttu pidi osa tööd teostama jääma. Selgusetu on see,

milline on see töö, mis teostamata on jäänud.

2-19-16737

8. Poolte eesmärgiks oli kivikatuse ehitus kokkulepitud hinnaga (milleks koos

käibemaksuga oli 16 074,78 eurot) ning hinnapakkumises välja toodud eraldi read on

informatiivsed. Pooltevaheline leping oli suunatud kivikatuse valmisehitamisele, mitte

konkreetselt hinnapakkumises kajastatud kogustes materjali ärakasutamisele.

9. Isegi, kui hagejal oleks läinud vähem materjali (mida töövõtja ei mööna), kui algselt

hinnapakkumises planeeriti, siis siduva eelarve puhul ei ole tellijal õigust selles osas

hakata nõudma hinna alandamist nagu ka ei ole õigust nõuda töövõtjal hinna

suurendamist, v.a. kui pooled selles kokku lepivad. Kõik materjalid ja tööd, mis on

kajastatud aktides, on tehtud ja materjalid ära kasutatud ning kokkulepitud eesmärk

(valmis kivikatus) on saavutatud.

10. Hageja selgitas, et pärast töödega alustamist ilmnes, et tellitud katusepind on suurem,

kui algselt planeeritud, mistõttu soovis hageja muuta ka töövõtulepingus kokkulepitud

tööde maksumust. Pooled pidasid selles osas suulisi läbirääkimisi, mille tulemusena

kostja nõustus nelja tuuletõkkeplaadi (lisandunud summas 58 eurot, lisaks käibemaks

11,60 eurot ehk kokku 69,6 eurot) ja korstnamütsi lisandumisega (lisandunud summas

75 eurot, lisaks käibemaks 15 eurot ehk kokku 90 eurot) (IV kd, tl 14p, p 2; tl 73 p 1).

Selliselt on pooled vaheaktis nr 1 kirjalikult kokku leppinud tööde maksumuse

suurenemise 159,60 eurot võrra.

11. Kostja keeldub põhjendamatult tööde vastuvõtmise vormistamisest. Töö tuleb lugeda

vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Vaheaktide 1 ja 3 alusel koostatud ja esitatud arvete

tasumisega ja pretensioone esitamata on kostja vaheaktides kirjeldatud tööd vastu

võtnud. Tööde valmimist kinnitab ka asjaolu, et kostja on 23.09.2019 vastu võtnud

garantiitööd. Kuigi vaheakti 2 alusel väljastatud arve nr 190108 tasus kostja üksnes

osaliselt, ei ole ta hagejale esitanud selgeid ja motiveeritud pretensioone teostatud töö

kohta, millest nähtuks, milliste hageja teostatud töödega kostja nõus ei ole või mis osas

ta leiab, et tööd on puudustega teostatud. Kostja vaidleb üksnes üksikute ebaoluliste

materjalide koguste osas, mis aga ei mõjuta töövõtulepingu lõpptulemuse saavutamist.

12. Vaheakt nr 2 edastati esimest korda kostjale 15.08.2019 elektronkirjaga, millele kostja

vastas samuti 15.08.2019. Seega sai kostja vaheakti 2 kätte. Kuna kostja nõudis vaheakti

vastavusse viimist hinnapakkumisega, siis korrigeeritud vaheakt nr 2, mis edastati

kostjale 22.08.2019, mille kättesaamist kinnitab jällegi kostja 28.08.2019 vastus hageja

vastavale elektronkirjale. Vaheaktis 2 on hageja teinud korrektuurid, et vaheakt oleks

jälgitav vastavalt hinnapakkumisele ning lisatellimused oleksid kõik eraldi

lisatellimuste real kajastatud. Selleks fikseeriti vaheaktis 2 tuuletõkkeplaadi

lisandumine eraldi real. Tuuletõkkeplaadi maksumus 203 eurot, mis oli eelnevalt kostja

poolt aktsepteeritud on jagatud vaheaktis 2 kahe rea vahel – “Ehitusmaterjal” real ”6”

on 203 euro asemel selle maksumus 145 nagu ka hinnapakkumises ning lisatud on

lisarida “lisatellimus” rida 2 – maksumusega 58 eurot. Tegemist oli vormistusliku ja

informatiivse muudatusega. Vaheaktiga 2 ei lisandunud midagi võrreldes varasemalt

aktsepteeritud vaheaktiga nr 1.

13. Kostja ei ole esitanud hagejale nõuetele vastavat hinna alandamise avaldust. Seega

puuduvad VÕS § 112 lg-s 1 sätestatud hinna alandamiseks vajalikud eeldused ja kostja

ei olnud õigustatud hinda alandama.

Kostja vastuväited

14. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

15. Vastavalt lepingu p-le 1.5.1 kohustus kostja tasuma kokkulepitud tööde eest 13 395,64

eurot, millele lisandub käibemaks.

Seega oleks kostja pidanud maksma

töövõtulepinguga ettenähtud tööde eest kokku 16 074,77 eurot. Nimetatud rahasumma

on märgitud töövõtulepingu lisana olevas hinnapakkumises nr 190066. Hageja poolt

2-19-16737

esitatud arvete kogusumma moodustab aga 16 234,37 eurot (4765,54 + 9445,31 +

2023,52). Seega hageja nõue summas 159,60 eurot (16 234,37 – 16 074,77) on

põhjendamatu, sest ei vasta töövõtulepingus kokkulepitud tasule. Hageja ei ole esitanud

kohtule kirjalikult vormistatud kokkulepet lepingu tasu muutmise kohta ega eelnevaid

ettepanekuid lepingu hinna muutmiseks koos tasu muutmise põhjuste selgitustega.

16. Esitades töövõtulepingust tuleneva tasunõude oleks hageja pidanud selgelt välja tooma,

millised töövõtulepinguga kokkulepitud tööd on hageja teinud ja kostjale üle andnud,

seejärel tööde tegemist ja üleandmist tõendama. Asjakohatud on hagiavalduses viited

tööde üleandmise aktidele (22.08.2019 vaheakt nr 2 ja 26.08.2019 vaheakt nr 3).

Vaheaktidel 2 ja 3 puudub kostja allkiri. Seega ei saa vaheaktides loetletud tööde

teostamist ja üle andmist kostjale pelgalt vaheaktide esitamisega tõendada.

17. Kostja keeldus põhjendatult töövõtulepingu tingimustele mittevastavate tööde

vastuvõtmisest, mistõttu ei saa hageja väita, et kostja oleks pidanud töid vastu võtma.

Tööde vastuvõtmisest keeldumise põhjustest on kostja teatanud koheselt hagejale (vt nt

15. 08.2019, 22.08.2019, 28.08.2019, 30.08.2019, 31.08.2019, 01.09.2019, 02.09.2019,

18.09.2019, 19.10.2019 e-kirjad). Kirjavahetusest nähtub ka, et kostja nõuab hagejalt

tööde teostamisel kasutatud materjali kogust kinnitava dokumentatsiooni esitamist.

18. Hoolimata kostja korduvatest nõudmistest, ei ole hageja esitanud kostjale

dokumentatsiooni (saatelehti), mis võimaldaks tööde valmiduse ja kvaliteedi

kontrollimisel tuvastada tööde teostamisel kasutatud materjali kogust. Hagejal lasub

kohustus tõendada, et hageja on kasutanud objektil materjali koguses, mis vastaks

hinnapakkumisele. Nimetatud hagejapoolse rikkumise tõttu ei saanud kostja töid vastu

võtta kooskõlas lepingu p-dega 2.4 ja 3.4. Kuna hageja ei ole tõendanud tööde

üleandmist kostjale, siis ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 järgi.

19. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda tasumist materjalide eest, mida objektil ei ole

kasutatud (I kd, tl 48; II kd, tl 140, p 2.6 ja 2.7). Kuna objektil kasutatud materjalide

kogus ei vastanud lepingu tingimustele, siis vähendas kostja tasumisele kuuluvat tasu

319,65 euro võrra. Hinna vähendamisest ja vähendamise alustest on kostja teatanud

hagejale 28.08.2019 ja 30.08.2019 kirjades (I kd, tl 57, 63). Hinna vähendamine ja

vähendamise alused on toodud ka hageja enda poolt kohtule esitatud 29.08.2019

maksekorraldusest, kus on selgituses märgitud, et arve summast on maha võetud

saamata materjal summas 319,65 eurot.

20. Katus ei ole tänaseni valminud, mis nähtub ka OÜ Ehitusseire hinnangust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

21. Harju Maakohtu 26.11.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevus 383,58 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 68,52

eurot ja edasiulatuv viivis alates 27.11.2021 seadusjärgses määras. Kohus jättis

menetluskulud kostja kanda. Kohus jättis rahuldamata kostja 21.07.2021 taotluse

vaadata asi läbi istungil (TsMS § 405 lg 1 p 7) ning taotluse OÜ Ehitusseire kaasamiseks

menetlusse.

22. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle:

-

04.06.2019 sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille esemeks oli kivikatuse ehitus

töövõtja riisikol aadressil XXX vastavalt pakkumises nr 190066 (I kd, tl 17-19)

nimetatud töödele ja materjalidele (lepingu p 1.1.1);

-

08.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 1 (I kd, tl 20-21), milles märkis

teostatud tööde maksumuse summas 4765,54 eurot (sh käibemaks 794,26 eurot).

Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja arve nr 190106 summas 4765,54 eurot

(I kd, tl 22), mille kostja tasus kahe maksega 08.08.2019 ja 09.08.2019 (I kd, tl 32);

2-19-16737

-

22.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 2 (I kd, tl 23-24), milles märkis

teostatud tööde maksumuseks 9445,31 eurot (sh käibemaks 1574,22 eurot).

Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja arve nr 190108, summas 9445,31 eurot.

Kostja on nimetatud arve 29.08.2019 tasunud osaliselt summas 9061,73 eurot (I kd,

tl 32). 383,58 eurot on kostja jätnud töövõtjale tasumata. Kostja kirjutas vastavas

maksekorralduses selgituseks: „Arve nr 190108 Peetri 11A Tartu. Maha võetud

saamata materjal summas 319,65 eurot“;

-

26.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 3 (I kd, tl 26-27), milles märkis

teostatud tööde maksumuseks 2023,52 eurot (sh käibemaks 337,25 eurot). Lisaks

edastas hageja kostjale ka kokkuvõtliku lõppakti, üleandmise-vastuvõtmise akti (I

kd, tl 29). Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr 190111,

summas 2023,52 eurot (I kd, tl 31), mille kostja on 05.09.2019 tasunud (I kd, tl 32);

-

kostja on 06.11.2019 vastuses kinnitanud ja omaks võtnud, et vaheakt nr 1 on poolte

poolt allkirjastatud (I kd, tl 48). Allkirjastatud vaheakti nr 1 kohtule esitatud ei ole;

-

vaheaktid 2 ja 3 ning lõppakt on kostja poolt allkirjastamata.

23. Pooled vaidlevad käesolevas menetluses selle üle:

-

kas töövõtulepingu hind oli tööde tegemise eest lõplik või kuulus see vähendamisele

vastavalt tegelikult kasutatud materjali kogustele (lepingu lisaks olevas

hinnapakkumises näidatud ühikhindadele vastavalt);

-

kas pooled on lepingu hinda suurendanud 159,60 euro võrra;

-

kas kostja on tööd vastu võtnud või tuleb need lugeda vastuvõetuks ehk kas töövõtja

töövõtulepingujärgne tasu nõue on muutnud sissenõutavaks;

-

kas hagejal on õigus nõuda kostjalt vastavalt 22.08.2019 vaheaktile nr 2 ning selle

alusel koostatud ja kostjale esitatud arvele nr 190108 tasumata summat 383,58 eurot.

24. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses. Lepingu eesmärgiks oli

vana katuse eemaldus ja uue kivikatuse ehitus ja paigaldus vastavalt hinnapakkumises

loetletud töödele. Lepingu p-s 1.1.1 oli sätestatud ka kostja üldine kohustus tööd

hagejalt vastu võtta ja nende eest tasuda, vastavalt hageja esitatud aktidele ja

saatelehtedele. Tööde üleandmises ja vastuvõtmises oli kokku lepitud lepingu punktides

7.1 ja 7.2. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö

loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks

töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

25. Leping ei näe ette võimalust tööde maksumuse vähendamiseks sõltuvalt tegelikult

kulunud materjali kogusest. Lepinguga oli kokku lepitud fikseeritud hind, mille eest

hageja kohustus teostama kokkulepitud tööd (lepingu p 1.5.1). Kõik kokkulepped

lepingu hinna osas peavad olema tehtud poolte vahel eelnevalt ning kirjalikult või e-

kirjaga kooskõlastatud (lepingu p-d 1.5.1, 4.2.2). VÕS § 639 lg 1 näeb ette võimaluse

leppida kokku siduvas või mittesiduvas eelarves ning eeldatakse, et eelarve on siduv.

Hagejal lasus kogu riisiko kokkulepitud tulemuse saavutamisel (lepingu p 1.1.1 ja 10.4).

Hageja ei müünud kostjale mingis koguses ehitusmaterjale, vaid kohustus omal riisikol

(s.t. omal kulul, enda hangitud materjali ja tööjõuga) tegema kivikatuse paigaldusega

seotud ehitustööd kindlaksmääratud tasu eest. Hageja ei ole nõudnud kostjalt suuremat

tasu, kui lepingu punktis 1.5.1 ja poolte täiendavas kokkuleppes kokku lepitud. Kostja

ei ole välja toonud, millest tuleneb tema väidetav õigus kokkulepitud tasu vähendada.

Eeltoodust tingituna ei ole asjakohane kostja poolt esitatud OÜ Ehitusseire 23.12.2019

arvamus, millega kostja soovib tõendada tööde tegemisel vähem kasutatud materjale

võrreldes hinnapakkumisega. Samuti on kostja lähtunud materjali koguse arvutamisel

mehhaaniliselt katuse erinevate osade pindalast, kuigi on üldteada, et materjali

lõikamiste jms tõttu esinevad seal alati kaod, mida töövõtja enam kasutada ei saa.

2-19-16737

26. Pooled suurendasid lisa- ja muudatustöödes kokkuleppimisega lepingu hinda 159,60

euro võrra. Vastavalt lepingu punktile 1.5.1 ja 4.2.1 oli lepingu hinda võimalik

suurendada poolte kirjalikul kokkuleppel või kooskõlastades e-kirjaga. Vaheaktis nr 1

on kajastatud hinna suurendamine summas 159,60 eurot. Kostja võttis 06.11.2020

vastuses hagile omaks vaheakti nr 1 allkirjastamise, millega on täidetud lepingu

kirjalikus vormis muutmise nõue. Kostja on vastavat muudatust vaheakti nr 1 alusel

väljastatud arve nr 190106 tasumisega aktsepteerinud ja täiendavalt 28.08.2019 e-kirjas

seda kinnitanud.

27. Hageja on selgitanud (IV kd, tl 14 pöördel, tl 15), et vaheaktis nr 2 on hageja vastavalt

kostja palvele (II kd, tl 144 pöördel) teinud korrektuurid, et vaheakt oleks jälgitav

vastavalt hinnapakkumisele ning lisatellimused oleksid kõik eraldi lisatellimuste real

kajastatud. Selleks on vaheaktis nr 2 fikseeriti tuuletõkkeplaadi lisandumine eraldi real.

Tuuletõkkeplaadi maksumus 203 eurot, mis oli eelnevalt kostja poolt aktsepteeritud, on

jagatud vaheaktis 2 kahe rea vahel – osa „Ehitusmaterjal” 6. real on 203 euro asemel

selle maksumus 145 eurot, nagu ka hinnapakkumises, ning lisatud on osasse

„lisatellimus” 2. rida maksumusega 58 eurot. Kohtu hinnangul seega ei lisandunud

võrreldes varasemalt aktsepteeritud vaheaktiga nr 1 midagi, vaid tegemist oli

vormistusliku ja informatiivse muudatusega.

28. Kokku suurenes tööde maksumus koos käibemaksuga 159,60 euro võrra ja peale seda

oli tööde maksumus kokku koos käibemaksuga 16 234,37 eurot (lepingust tulenev

maksumus 16 074,76 eurot + lisandunud 159,60 eurot). Kostja on sellest tasunud kokku

15 850,79 eurot (I kd lk 32), seega on tasumata 383,58 eurot.

29. Lepingu punkti 3.4 kui ka VÕS § 638 teise lause järgi on töövõtjal kohustus tõendada,

et ta on tööd üleandmiseks ehk vaheakti tellijale esitanud. Kostja leiab, et kuna ta ei ole

vaheakte nr 2 ja 3 (ja lõppakt) allkirjastanud, siis puudub hagejal alus tasu nõudmiseks.

30. Vaheakt nr 2 saadeti (kostja soovil muudetud kujul) kostja lepingus sätestatud e-posti

aadressile XXX hageja 22.08.2019 e-kirjaga (II kd, tl 144 pöördel; IV kd, tl 78 pöördel).

Vastavalt lepingu p-le 10.7 tuleb lugeda, et kostja sai vaheakti nr 2 kätte 23.08.2019

(reede) ning akti kooskõlastamise või motiveeritud vastuväidete esitamise tähtpäev oli

27.08.2019 (teisipäev), milleks kostja vastuväiteid ei esitanud (lepingu p 3.4).

Vaheaktiga nr 2 üle antud töö tuli lugeda kostja poolt vastu võetuks alates 28.08.2019

(k.a.) ning hageja tasunõue vastavalt 22.08.2019 arvele muutus sissenõutavaks

04.09.2019 (lepingu p-d 3.4, 5.1). Kostja poolt arve nr 190108 tasumisel kinnipeetud

319,65 eurot arvestuse tegi kostja vaheaktis näidatud ilma käibemaksuta summadega.

Koos käibemaksuga on nimetatud summa 383,58 eurot.

31. Kostja esitas vastuse hageja 22.08.2019 e-kirjale 28.08.2019 (II kd, tl 144 pöördel; IV

kd, tl 78). Kostja vastuväited ei sisalda puuduseid hageja töödes, vaid puudutasid

sisuliselt lepinguga kokku lepitud hinna vähendamist teatud tööde osas. Kostja ei

esitanud vastuväidet (28.08.2019 e-kirja p 1), et tuulekasti lauad oleks paigaldamata või

et tööl oleks mingi muu puudus, vaid tema hinnangul ei olnud hinnapakkumises ja

vaheaktis näidatud 554 jm laudade kasutamine mahult reaalne. Kostja ei esitanud

vastuväidet (28.08.2019 e-kirja p 2), et kostja poolt nimetatud puitmaterjal oleks

paigaldamata või et tööl oleks mingi muu puudus, vaid tema hinnangul ei olnud

hinnapakkumises ja vaheaktis näidatud 0,35 tm puitmaterjali kasutamine mahult

reaalne. Nimetatud tööde maht ja maksumus oli aga kostja poolt aktsepteeritud lepingu

sõlmimisega 10.06.2019 ja see oli kajastatud 16.05.2019 hinnapakkumises (I kd, tl 18).

Vaheaktis nr 2 hageja tuuletõkkeplaatide eest tegelikult raha ei küsinud ning kostja pidas

makse 58 eurot kinni ilmaasjata (28.08.2019 e-kirja p-d 2 ja 5). Kostja ei ole väitnud, et

tuuletõkkeplaadid oleks paigaldamata või et sellel tööl oleks mingi muu puudus.

2-19-16737

32. Kolmanda vaheakti ja nn lõppakti edastas hageja kostjale e-posti aadressile XXX

26.08.2019 e-kirjaga (II kd, tl 194). Vastavalt lepingu p-le 10.7 tuleb lugeda, et kostja

sai vaheakti nr 3 ja lõppakti kätte 27.08.2019 (teisipäev) ning akti kooskõlastamise või

motiveeritud vastuväidete esitamise tähtpäev oli 29.08.2019 (neljapäev), milleks kostja

vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb vaheakt nr 3 lugeda kostja poolt aktsepteerituks.

Hageja esitas vastavalt vaheaktile nr 3 29.08.2019 e-kirjaga kolmanda arve nr 190111

(II kd, tl 148). Kostja on kolmandale arvele esitanud samasisulised vastuväited lepingu

tasu osas, nagu vaheakti nr 2 osas. Kostja vastusest (II kd, tl 139-141) ega sellele lisatud

e-kirjadest ei nähtu, et kostja oleks esitanud vastuväiteid tööde tegematajätmise või

puuduliku teostamise osas. Kostja on arve nr 190111 täielikult tasunud 05.09.2019.

Samuti on hageja teinud objektil töid garantii korras (IV kd, tl 18), mis tõendab samuti,

et kostja on tööd hagejalt vastu võtnud, kuid jätkuvalt ei nõustu tööde hinnaga.

33. Kostjal ei ole oma vastuses esitatud asjaoludel õigus hinda alandada. Kostja

vastuväidete kohaselt ei ole ta töid vastu võtnud, seega ei saa ta ka hinda alandada. Igal

juhul ei ole kostja selgelt välja toonud, milles seisneb hageja poolt mittekohane täitmine

ning kuidas on kostja arvestanud tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse

mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kostja ei ole

tõendanud hinna alandamiseks vajalikke asjaolusid VÕS § 112 lg 1 järgi.

34. Seega on kohtu hinnangul tööd kostja poolt vastu võetud ning kostja tasunõue arve nr

190108 alusel alates 04.09.2019 (k.a.) VÕS § 637 lg 4 sissenõutav.

35. Kostja on 383,58 euro tasumisega olnud viivituses alates 04.09.2019. Kohtuotsuse

tegemise seisuga kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele viivis 68,52 eurot

(383,58 eurot x 8% / 365 x 815).

36. Kohtumenetluse käigus on kostja peamiseks vastuväiteks hageja tasunõudele kujunenud

asjaolu, et tehtud töö on puudustega, mistõttu on tal õigus keelduda hagejale töö eest

tasumast. Samuti on hageja töödega hilinenud, mistõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt

leppetrahvi. Kostja vastunõuded hageja vastu on läbivaatamisel eraldi tsiviilasjas nr 2-

20-16175 ning kohus neid käesolevas tsiviilasjas läbi ei vaata. Kostja on esitanud

asjatundja arvamusena OÜ Ehitusseire arvamuse, millega soovib tõendada puuduseid

hageja poolt tehtud töödes. Vastavad nõuded kuuluvad läbivaatamisele ja vastav tõend

hindamisele tsiviilasjas nr 2-20-16175. Asjatundja arvamuse koostanud isiku (OÜ

Ehitusseire) menetlusse kaasamiseks TsMS-s alused puuduvad.

37. Hagiavaldusega seotud menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda (TsMS § 162 lg 1,

§ 163 lg 1). Kuigi kohtuotsusega lühenes arve tasumisega viivitatud periood võrreldes

hagiavalduses esitatuga, moodustab rahuldamata jäetud viivisenõude osa võrreldes

rahuldatud summaga niivõrd väikse osakaalu, et kohtu arvates on põhjendatud jätta kõik

hagiga seotud kulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

38. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta

menetluskulud hageja kanda.

39. Kostja palub hagejalt valmimata teenustöö eest välja mõista leppetrahvi 1600 eurot.

Kostja palub hagejat kohustada teostama garantiiajast lähtuvalt OÜ Ehitusseire poolt

31.12.2019 märgitud tööd selleks, et katust saaks lugeda valminuks ja tagastada

ehitamata tuulekoja eest omastatud rahalised vahendid. Kostja palub teha pakkumisest

mahaarvestused tuulekojaga lähtuvalt töötasu ja materjali eest, mida kohale ei toodud

ega kasutatud.

40. Katus ei ole valminud ning tuulekojaga seotud tööd on täielikult teostamata. Eeltoodut

tõendab OÜ Ehitusseire eksperthinnang. Kostja tegi kahel korral hagejale ettepaneku

eksperthinnangus välja toodud puuduste kõrvaldamiseks, millega hageja ei nõustunud.

2-19-16737

41. Maakohtul puudus alus hagi menetlusse võtmiseks, kuna tellimustöö ei ole valminud

ning hagejal puudub tasunõue. Kuna kostja ei ole vaheakte nr 2 ja 3 allkirjastanud, siis

ei oleks tohtinud kohus hageja nõuet menetlusse võtta. Alles pärast üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamist võiks hagejal tekkida kostja vastu nõue. Lisaks ei ole

hageja selgitanud, millest tema nõue koosneb.

42. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta vandeadvokaat Aleksei Vassiljevi

vastuse hagile ning OÜ Ehitusseire 23.12.2019 arvamuse ja 31.12.2021 vastuse kostjale.

43. OÜ Katusepartneri lepinguline esindaja ei ole esitanud Harju Maakohtule

menetluskulude nimekirja.

44. Maakohus on jätnud rahuldamata kostja taotluse kaasata tsiviilasja lahendamisse OÜ

Ehitusseire ehitusekspert KK.

Vastustaja seisukoht

45. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda. Kostja on asunud esmakordselt 02.12.2021 elektronkirjas

ja hiljem apellatsioonkaebuses väitma, et töövõtja on jätnud ehitamata tuulekoja katuse.

TsMS § 652 lg 4 järgi tuleb vastavad väited tuulekoja katuse ehitamata jätmise kohta

jätta tähelepanuta ning keelduda 02.12.2021 elektronkirja lisade vastuvõtmisest.

46. Lisaks on kostja esitanud apellatsiooniastmes mitmed nõuded, mis on läbivaatamisel

eraldi tsiviilasjas nr 2-20-16175 ja/või mida ei ole esitatud maakohtus ning mis tuleb

seetõttu jätta läbi vaatamata (leppetrahvinõue, kohustada hagejat garantiitöid tegema ja

tagastama ehitamata tuulekoja eest omastatud rahalised vahendid).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

47. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

48. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

49. Väär on kostja arusaam, et maakohtul puudus alus hagi menetlusse võtmiseks. Kostja

leiab, et kuna ta ei ole vaheakte nr 2 ja 3 allkirjastanud, siis ei oleks tohtinud kohus

töövõtja nõuet menetlusse võtta. Selle üle, kas töövõtja tasunõue on muutunud

sissenõutavaks või mitte, otsustab kohus otsuse tegemisel, mitte asja menetlusse

võtmisel. Menetlusse võtmise üle otsustamisel kontrollib kohus kohtualluvust ja hagi

vastavust seaduse nõuetele ning kohus ei lahenda üldjuhul hageja nõudega seotud

keskseid küsimusi, ega hinda tõendeid või lahenda asja sisuliselt (vt RKTKm 3-2-1-

151-14, p 14 ja RKTKm 3-2-1-73-15, p 18).

50. Maakohus tuvastas põhjendatult, et töövõtja poolt teostatud töö tuleb lugeda

vastuvõetuks VÕS § 638 alusel ja töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

Kostja on keskendunud sellele, et kuna ta ei ole vaheakte 2 ja 3 allkirjastanud, siis tuleks

asuda seisukohale, et aktides märgitud töö on igal juhul tegemata ja tasu ei saa nõuda.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et vaheaktidele 2 ja 3 on kostja esitatud samad

vastuväited, et töövõtja on kasutanud töö tegemiseks vähem materjali, kui

hinnapakkumises ning sellest tulenevalt on tellija teinud mahaarvestuse summas 319,65

eurot. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks kostja seisukohaga ei saa nõustuda ja

miks OÜ Ehitusseire arvamus ei ole käesolevas menetluses asjakohane.

2-19-16737

51. Kostja väide, et tuulekojaga seotud tööd on täielikult teostamata, on uus väide, mida

kostja esimese astme kohtus ei esitanud. TsMS § 652 lg 4 järgi jätab ringkonnakohus

tähelepanuta kostja väited tuulekoja katuse ehitamata jätmise kohta.

52. Maakohtu menetluses piirdusid kostja vastuväited hageja nõudele sellega, et töövõtja

on kasutanud töö tegemiseks vähem materjali. Maakohus on õigesti tuvastanud, et tellija

vastuväited ei sisalda puudusi hageja töös ega seda, et mingi töö oleks tegemata, vaid

tegemist on tellija arvates vähem tarnitud materjali ümberarvestusega. Maakohus on

õigesti viidanud töövõtulepingu punktile 1.5.1, milles on kokku lepitud konkreetses

tööde maksumuses. Pooled leppisid kokku kindla töö tegemise kindla tasu eest, mitte

tasu ümberarvestamises töö tegemiseks kulunud materjali arvelt. Lepingus ega ka

seaduses ei ole ette nähtud regulatsiooni, mille kohaselt siduva eelarvega

töövõtulepingu korral oleks tellijal õigus asuda tema hinnangul vähem kasutatud

materjalikoguseid ümber arvutama.

53. Maakohus ei ole ühtegi kostja väidet jätnud tähelepanuta. Kohus on põhjalikult

selgitanud, miks ta ühe või teise kostja vastuväitega nõustuda ei saa. Samuti on kohus

märkinud, mis põhjusel ta OÜ Ehitusseire 23.12.2019 arvamust tõendina ei hinda ja OÜ

Ehitusseire eksperti menetlusse ei kaasa. Kostja esitas asjatundja arvamusena OÜ

Ehitusseire arvamuse, millega soovis tõendada puuduseid hageja poolt tehtud töödes.

Vastavad nõuded kuuluvad läbivaatamisele ja vastav tõend hindamisele tsiviilasjas nr

2-20-16175, kuna kostja soovis menetleda oma vastunõudeid eraldi tsiviilasjas. Sel

põhjusel polnud alust ka asjatundja arvamuse koostanud isiku menetlusse kaasamiseks.

54. Kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud nõuded välja mõista hagejalt leppetrahv,

1600 eurot, kohustada hagejat teostama garantiiajast lähtuvad tööd ja tagastama

ehitamata tuulekoja eest omastatud rahalised vahendid, ei ole käesoleva vaidluse

esemeks. Selliseid nõudeid ei ole antud menetluses esitatud ega menetletud.

55. Ebaõige on kostja väide, et hageja lepinguline esindaja ei ole esitanud Harju Maakohtule

menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri sisaldub hageja kohtukõne

kirjalikes teesides.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude

jaotuse.

Maakohus

jättis

menetluskulud

kostja

kanda

ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja

kanda.

57. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

58. Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2022 määrusega rahuldati kostja taotlus menetlusabi

saamiseks, anti kostjale menetlusabi ning vabastati ta apellatsioonkaebuse esitamisel

tasumisele kuuluva riigilõivu 100 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses

ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud

menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 5, kui kostja või

tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses

välja. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 100 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)