1-08-12544/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-08-12544

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2010. a Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-08-12544 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Jüri Vissak Taotlus Mario Puuri tingimisi enne tähtaega vangistuse järel kriminaalhooldusel tekkinud küsimuse lahendamine Süüdimõistetu MARIO PUUR

elukoht: xxx; isikukood 38411142721

Süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 06.10.2008.a otsusega ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 1 a, 10 k ja 26 p vangistust, mille kandmiselt vabastati tingimisi ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 23.09.2009. a määrusega Katseaja algus 06.10.2009. a ja lõüü 05.10.2010. a. Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Anton Aunma

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 lg 5; KrMS § 427 lg 2, § 432 lg 3

Jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata ja Mario Puurile Tartu Maakohtu 06.10.2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalhooldusametnik taotleb kandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Mario Puur ei heasta tekitatud kahju.

Mario Puur on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.10.2008.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 6, 7 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust, millest ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on KarS § 68 alusel 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.06.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 26 päeva vangistust.

Tartu Maakohtu 23.09.2009. a määrusega vabastati Mario Puur talle Tartu Maakohtu 06.10.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12544 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Mario Puurile katseaeg kuni 05.10.2010.a. KarS § 751 lg 3 alusel määrati Mario Puurile elektroonilise valve kestuseks 2 kuud.

Mario Puuri kohustati täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel Anne 33A Tartu linn, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 alusel määrati Mario Puurile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest; 2) hüvitada igakuiselt kuriteoga tekitatud kahju vähemalt 1000 krooni kuus alates tööle asumisele järgnevast kuust; 3) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 4) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalprogrammides või pöörduda individuaalnõustaja poole; 5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.

KarS § 78 p 2 kohaselt hakati Mario Puuri katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

Erakorralise ettekande järgi võttis Mario Puur ennast töötuna arvele 21.10.2009. a ning lubas hakata hüvitama kuriteoga tekitatud kahjusid pärast töökoha leidmist. Ta leidis endale töökoha 03.05.2010. a 23.09.2009. a määrusest lähtudes tekkis kahjude hüvitamise kohustus juunist 2010.a. Katseaja lõpuks hüvitas Mario Puur kahjusid 1000 krooni ulatuses, mille kohta esitas vastava dokumendi ka ametnikule.

Mario Puur täitis katseajal kontrollnõudeid ja teisi määratud kontrollkohustusi. Nõuetekohaselt jäi täitmata kahjude hüvitamise kohustus. Kriminaalhooldaja pakutud sotsiaalprogrammis Mario Puur ei osalenud. Samal ajal oli Johannes Mihkelsoni keskuse programm tööotsijatele, milles Mario Puur osales ja selle tulemusena sai töö.

Karistusregistri andmetel ei ole Mario Puuri katseajal karistatud.

Mario Puur on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 01.06.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, 3, 4 ja § 274 lg 1 järgi 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga.

3 Mario Puur seletas, et tal ei olnud pikka aega tööd. Kui ta töö leidis, tuli tasuda üürivõlad ja saada elamine korda. Vanglast vabanemise järel läks üüritud majja, kuid kõrge üüri tõttu olid kohustatud sealt ära kolima. Praegu elab üürikorteris koos elukaaslasega. Viimane on töötu. Mais sai töö ja hakkas oktoobris maksma kahju. Esialgu oli töötasu alla 7 tuhande krooni. Alates septembrist on see 8 tuhat krooni. Katseaja viimasel päeval karistati teda väärteomenetluses 900 kroonise rahatrahviga kiiruse ületamise eest.

Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralise ettekande juurde, sest seadus ei võimalda tal teisiti tegutseda.

Prokurör leiab, et taotlus on põhjendatud, kuid karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Mario Puuril on tekkinud võimalus kahju hüvitamiseks ja ta on asunud seda kohustust täitma. Rikkumine on toimunud kohustuse täitmisega venitamisega, kuid see ei ole oluline rikkumine.

Täitmiskohtunik leiab, et taotlus on põhjendatud, kuid Mario Puurile Tartu Maakohtu 06.10.2008. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Mario Puur ei ole täitnud KarS § 75 lg 2 p 1 järgi temale katsejaks määratud kontrollkohustust nõuetekohaselt ja seetõttu on KarS § 76 lg 5 alusel lahendamisel karistuse kandmata osa täitmisele pööramise küsimus. Karistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamisel on seadusandja seadnud ranged tingimused ja ei ole jätnud kaalutlusõigust. Mario Puuri kontrollkohustuse täitmata jätmiseks on olnud mõjuvaid põhjusi. Põhihariduse ja kutseoskuste puudumise tõttu on ta olnud tööturul vähese konkursivõimega. Seetõttu kulus tal palju aega töö leidmiseks. Ta sai töö sotsiaalprogrammi läbimise järel. Sissetulekute puudumine on teinud kontrollkohustuse täitmise raskeks ning töö saamise järel polnud kohe võimalik kohustuse täitmisega alustada, sest elukorralduslikud küsimused vajasid kiiremat lahendamist. Mario Puur on alustanud kahju hüvitamist ja sellega näidanud enda valmisolekut kontrollkohustuse täitmiseks. Teisi rikkumisi tal katseajal ei olnud. Karistusregistri andmetel ei olnud ka süütegusid. Ühte süütegu ta tunnistab ise katseaja viimasel päeval toimepanduna. Katseaeg on möödunud. Täitemenetluses on võimalik kahjude sissenõudmist jätkata, sest Tartu Maakohtu 06.10.2008. a otsusega on kannatanu tsiviilhagi rahuldatud. Neil põhjustel jätab kohus karistuse kandmata osa täitmisele pööramata ja kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata.

Ene Muts täitmiskohtunik