2-22-103756/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2022, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-103756

Tsiviilasi

Osaühing Linaarus hagi E. E. Fallemark Ehitus OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8328 eurot 39 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja osaühing Linaarus (registrikood 10912096)

lepinguline esindaja Reet Rattur, e-post reet.rattur@e-

jurist.ee

Kostja Fallemark Ehitus OÜ (registrikood 11289334)

seaduslik esindaja juhatuse liige E. E. , e-post

xxxxxxxxxxxxx

Kostja E. E. ) e-post xxxxxxxxxxxxxxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

osaühingu

Linaarus

hagi

Fallemark

Ehitus

OÜ

vastu

tagaseljaotsusega täielikult.

2. Mõista Fallemark Ehitus OÜ-lt osaühingu Linaarus kasuks välja võlgnevus 7943

eurot 15 senti (sh põhivõlg 4815 eurot 49 senti ja viivis 3127 eurot 66 senti).

3. Mõista Fallemark Ehitus OÜ-lt osaühingu Linaarus välja viivis tasumata

põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

2.02.2022 kuni põhinõude (4815 euro 49 senti) täieliku tasumiseni.

4. Rahuldada osaühingu Linaarus hagi E. E. tagaseljaotsusega osaliselt. Mõista E.

E. Linaarus kasuks välja 5000 eurot. Nimetatud summa osas on E. E. Linaarus

ees solidaarvõlgnik koos Fallemark Ehitus OÜ-ga resolutsiooni p-s 2 nimetatud

võla osas.

5. Jätta osaühingu Linaarus hagi E. E. rahuldamata 5000 eurot ületavas osas.

6. Jätta osaühingu Linaarus menetluskuludest 60% solidaarselt Fallemark Ehitus

OÜ ja E. E. . Ülejäänud 40% osaühingu Linaarus menetluskuludest jätta

Fallemark Ehitus OÜ kanda.

7. Määrata osaühing Linaarus menetluskulude suuruseks 1195 eurot. Mõista

Fallemark Ehitus OÜ-lt ja E. E. osaühingu Linaarus kasuks välja 717 euro

suurune menetluskulu.

7. Mõista Fallemark Ehitus OÜ-lt osaühingu Linaarus kasuks välja 478 euro suurune

menetluskulu.

8. Fallemark Ehitus OÜ ja E. E. kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

9. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda osaühingu Linaarus arvelduskontole

EE062200221020790632 AS-is Swedbank.

10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjad võivad tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD

1. Osaühing Linaarus (hageja) esitas 2.02.2022 Pärnu Maakohtule Fallemark Ehitus OÜ

(kostja I, põhivõlgnik) ja E. E. II, käendaja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles

palus mõista kostjatel solidaarselt välja 7943 euro 15 sendi suuruse võla. Kuna kostjad

esitasid vastuväite, anti nõude menetlemine üle Tartu Maakohtule.

2. Hageja esitas 18.03.2022 Tartu Maakohtule kostjate vastu hagi, milles palus mõista

kostjatelt solidaarselt välja 4815 euro 49 sendi suuruse põhivõla ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 3127 eurot 66 senti. Samuti palus hageja mõista kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja viivise tasumata põhivõlalt alates 2.02.2022 kuni põhinõude

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja hageja 17.09.2020 müügilepingu nr 175 (leping),

mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale ning

muid kaupu ja kostja kohustus selle eest hagejale maksma tasu. Kostja I võlgneb 11.11.2020

arve nr 201119220 alusel hagejale kaupade eest 4815 eurot 49 senti. Kostja I kohustus

maksma hagejale lepingu p 9.2 alusel arve tasumisega viivitamisel ka viivist 0,15% päevas.

Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist tasumata põhivõlalt alates arve

maksetähtajale järgnevast päevast ehk alates 26.11.2020 kuni hagi esitamiseni ehk kuni

1.02.2022 kokku 3127 eurot 66 senti. Hagi esitamisele järgneva aja eest nõuab hageja viivist

seadusjärgses määras.

Kostja II ja hageja sõlmisid 17.09.2020 käenduslepingu nr 175, mille p 1 kohaselt vastutab

kostja II hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust ja nende lepingute võimalikest lisadest

tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga.

3. Kohus kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul, hoiatades samas, et

kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostja I

seaduslikule esindajale ja kostjale II tähtsaadetisena isiklikult kätte toimetatud 22.04.2022.

Seega saab lugeda, et kostjad on teadlikud kirjaliku vastamise kohustusest. Kostjad, kellele

kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult

vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu määratud tähtajaks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust

lepingule.

6. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt ja selles osas teha otsuse TsMS § 444 lg 3

alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS

§ 407 lg 6 alusel rahuldamata ja kohus põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata

jätmist.

7. Kohus leiab, et hagi kostja I vastu on tervikuna õiguslikult põhjendatud.

8. Hageja nõue kostja I vastu põhineb kostja I ja hageja vahel sõlmitud müügilepingul. Hageja

nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust.

Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt rikkus kostja I müügilepingust tulenevat raha

maksmise kohustust. Hageja võib seega nõuda kostjalt ostuhinna 4815 euro 49 sendi

tasumist. Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist tasumata põhivõlalt lepingu p-s 9.2

kokkulepitud viivisemääras ja viivis on kokku 3127 eurot 66 senti. Samuti on hagejal õigus

nõuda kostjalt I tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist.

9. Kostja II vastu on hagi aga õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt, mistõttu saab hagi

rahuldada üksnes osaliselt.

10. Käenduslepingu p 1 kohaselt käendab kostja II kostja I kohustusi hageja ees. VÕS § 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna kostja II on

füüsiline isik, siis on tema ja võlausaldaja vahel sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 1

järgi tarbijakäendusleping.

11. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui selles ei ole kokku lepitud

käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 näeb lisaks ette, et

tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale

käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.

12. Praegusel juhul on käenduslepingu p 2 kokku lepitud, et käendaja vastutus tasumata

kaupade ja viivise, samuti võlgade sissenõudmisega seotud kulude eest on kuni 5000 eurot.

Seega on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 5000 eurot kokku lepitud ja

käendusleping on sõlmitud kirjalikult, seega on käendusleping kehtiv.

13. Hageja nõutav summa ületab aga käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse määra.

Hageja võib nõuda kostjalt II hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu ja

käenduslepingu p 2 alusel ostuhinna tasumist ja viivist kokku 5000 euro ulatuses. Kostja I

ja kostja II vastutavad VÕS § 65 lg 1 ja § 145 lg 1 järgi kohustuse täitmise eest solidaarselt

5000 euro ulatuses.

14. Hageja nõue kostja II vastu ei ole eeltoodust tulenevalt õiguslikult põhjendatud ulatuses,

mis ületab kostja vastutuse maksimumsummat. Hageja nõue kostja II vastu tuleb jätta seega

rahuldamata ulatuses, mis ületab käendaja vastutuse piirmäära ehk 5000 eurot.

15. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja

kokku võlgnevuse 7943 eurot 15 senti (sh 4815 euro 49 sendi suuruse põhivõla ja 3127 euro

66 sendi suuruse viivise). Kostjalt II mõistab kohus välja 5000 eurot. Selle summa osas

vastutab kostja II hageja ees kostja I kui põhivõlgniku võla eest solidaarselt kostjaga I.

Lisaks mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja ka viivise tasumata põhivõlalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 2.02.2022 kuni põhinõude 4815 euro 49 sendi

täitmiseni.

16. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

17. Kuna kohus rahuldab hagi kostja I vastu täielikult ja kostja II vastu osaliselt ehk 60%

ulatuses, jätab kohus TsMS § 165 lg 3 ja § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 60%

solidaarselt kostjate kanda. Ülejäänud 40% hageja menetluskuludest jääb hagi täieliku

rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I kanda.

18. Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 700 euro suuruse riigilõivu ja 935

eurot esindaja tasu.

19. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud

riigilõiv 700 eurot.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

21. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 8,5 tunni

ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 935 eurot 50 senti.

22. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja

põhjendatud.

23. Kuid kohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist.

Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine

ei ole olnud keeruline. Samuti ei ole kostjad esitanud hagile sisulisi vastuväiteid. Seega

arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei ole sisulist

õiguslikku vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 4,5 tunni kulu

ehk 495 eurot ilma käibemaksuta

24. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulu suurus 1195 eurot. Vastavalt

menetluskulude jaotusele tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja

mõista 717 eurot (0,60 x 1195). Kostjalt I tuleb hageja kasuks täiendavalt välja mõista

ülejäänud menetluskulu 478 eurot. Hageja taotlusel tuleb menetluskulude hüvitis kanda OÜ

Linaarus arvelduskontole nr OÜ Linaarus arvelduskontole EE062200221020790632 AS-is

Swedbank.

25. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjatel hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt

kohtunik