4-22-151/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-151

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2022, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-22-151 (930020000900)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kersti Heide

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Ines Üprus

Kohtuasi

N Vi väärteoasi maksukorralduse seaduse (MKS) § 1552

lg 1 ning vedelkütuse seaduse (VKS) § 321 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

N V (isikukood: xxx), xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel,

elukoht: xxx, töökoht: xxx, kriminaal- ja väärteokorras

karistamata.

Kohtuväline menetleja

Maksu- ja Tolliamet (registrikood: 70000349)

Aadress: Lõõtsa 8a Tallinn 15176

E-mail: kohtumenetlus@emta.ee

Ametnikud

Mari-Liis Tüür

Maksu-

ja

Tolliameti

juriidilise

osakonna

halduskohtuvaidluste I osakonna peajurist

ja

Rivo Koemets

Maksu-

ja

Tolliameti

juriidilise

osakonna

halduskohtuvaidluste II osakonna jurist väärteomenetluse

valdkonnajuhi ülesannetes

Kohtuistungite

toimumise

aeg

25.04.2022-26.04.2022 ja 02.05.2022

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 38 lg-st 1, § 107 lg 1 p-st 2, § 29 lg 1

p-st 1, § 30 lg 1 p-st 1, lg-test 13 ja 14, §-dest 108-111 ja §-st 2

ning KrMS § 126 lg 3 p-st 2, § 175 lg 1 p-st 3, § 180 lg-test 1

ja 3, § 181 lg-st 1, §-st 301 ja § 306 lg 1 p-st 61 kohus otsustas:

4-22-151

2 (17)

1. Lõpetada väärteoasjas nr 4-22-151 (930020000900) väärteomenetlus N Vi

(isikukood: xxx) suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 2 ja KrMS § 301 alusel temale MKS

§ 1552 lg 1 järgi etteheidetud väärteo toimepanemises osaliselt (s.o 5972,999 liitri

aktsiisivaba diislikütuse mootorsõidukite kütusepaakidest väljapumpamises ning

selle kütuse ladustamises) seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest

vastavas osas loobumisega.

2. Lõpetada väärteoasjas nr 4-22-151 (930020000900) väärteomenetlus N Vi

(isikukood: xxx) suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel temale MKS § 1552 lg 1 järgi

etteheidetud väärteo toimepanemises ülejäänud osas (s.o seoses 84,311 liitri

aktsiisivaba diislikütuse väljapumpamisega mootorsõiduki Xxx reg. nr-ga xxx

kütusepaagist ning selle kütuse ladustamisega), kuivõrd teos puuduvad väärteo

subjektiivse koosseisu tunnused.

3. Lõpetada väärteoasjas nr 4-22-151 (930020000900) väärteomenetlus N Vi

(isikukood: xxx) suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel temale VKS § 321 lg 1 järgi

etteheidetud väärteo (s.o 6057,31 liitri diislikütuse soetamises veoautojuhtidelt,

kellel puudus tegevusluba kütuse müügiks) toimepanemises täielikult, kuivõrd

tema süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

4. VTMS § 38 lg 1, § 30 lg-te 13 ja 14 ning KrMS § 175 lg 1 p 3, § 181 lg 1 ja § 180

lg-te 1 ja 3 alusel mõista N Vilt riigituludesse menetluskuluna välja vedeliku

ekspertiisi (akt nr 1-9/277-1) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 600 eurot.

Ülejäänud osa ekspertiisi teostamise kulust, s.o 4395 eurot, jätta riigi kanda.

5. Võttes aluseks VTMS § 30 lg 14, § 38 lg 1 ning KrMS § 180 lg 3 tuleb N Vil tasuda

menetluskulu summas 600 eurot võrdsetes osades 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 50 eurot.

6. Asitõendid:

 Kütuse pumpamise süsteem (pump, voolikute süsteem ja tankurpüstol

mõõdikuga), mis asub üleandmise-vastuvõtmise akti nr LTK-045 kohaselt

Maksu- ja Tolliameti hoiukohas aadressil Hüüru küla Saue vald Harjumaa –

tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel N Vile pärast kohtuotsuse jõustumist.

 Diislikütus koguses 6057,31 liitrit, mis asub üleandmise-vastuvõtmise akti

nr LTK-045 kohaselt Maksu- ja Tolliameti hoiukohas aadressil Hüüru küla

Saue vald Harjumaa – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel N Vile pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Tulenevalt VTMS § 107 lg-st 3 sisalduvad menetluskulu nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile

või kinnipidamisasutusse.

Kohus selgitab, et juhul, kui ei järgita osastatud menetluskulude tasumise tähtaegu, saadab

lahendit täitmisele pöörav asutus 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on

tehtud märge jõustumise kohta, ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega

seonduvad kulud.

Otsus edastada menetlusalusele isikule N Vile ning kohtuvälisele menetlejale Maksu- ja

Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

4-22-151

3 (17)

jooksul alates käesoleva otsuse kuulutamisest.

VÄÄRTEOETTEHEITED

N Vile heidetakse 20.12.2021. a väärteoprotokolli nr 930020000900/40 kohaselt (KVM tl 217)

ette seda, et ta soetas ajavahemikul jaanuar 2020 kuni 29.07.2020 väärteomenetluses

tuvastamata erinevate veoautojuhtide käest 100-250 liitri kaupa diislikütust üldkoguses

6057,31 liitrit, mida ladustas hooneühistu Xxx garaažiboksis nr xxx aadressil xxx. 29.07.2020

soetas N V diislikütust veoauto Xxx registrimärgiga xxx autojuhi E Bi käest, kellel puudus

tegevusluba kütuse müügiks.

Vedelkütuse seaduse (VKS) järgi võib kütust müüa äriühing, mis on täitnud VKS § 3 lg 3

tingimused ja omab tegevusluba VKS § 13 lg 3 järgi.

N V soetas kütuse koguses 6057,31 liitrit veoautojuhtidelt, kellel puudus tegevusluba kütuse

müügiks VKS § 13 lg 3 järgi ja rikkus sellega VKS § 191 lg-s 1 sätestatud keeldu, kuna kütuse

soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. VKS § 191 lg 2

kohaselt on kütuse soetaja kohustatud kütuse soetamisel majandustegevuse registrist

kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Kontroll ei ole nõutav kütuse

soetamisel tanklast.

N V rikkus VKS § 191 lg 1 keeldu kavatsetult karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 2 järgi, soetades

kütust veoautojuhtidelt, kellel puudus tegevusluba kütuse müügiks ja pani sellega toime VKS

§ 321 lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o kütuse soetamise registreeringuta isikult, mille eest on ette

nähtud rahatrahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut.

Samuti heidetakse N Vile nimetatud väärteoprotokolli kohaselt (KVM tl 217-218) ette seda, et

ta ajavahemikul jaanuar 2020 kuni 29.07.2020 Tallinnas aadressil xxx pumpas

mootorsõidukitest kütust välja koos väärteomenetluses tuvastamata veoautojuhtidega. Kütus

pumbati välja menetluses tuvastamata mootorsõidukite kütusepaakidest, milledes oli

Venemaalt, Leedust ja Poolast sisseveetud diislikütus, mis on aktsiisivaba kütus alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 27 lg 1 p-de 20 ja 21 ning § 68 lg 4 ja

§ 69 lg 1 järgi.

29.07.2020 hommikul saabus Venemaalt Eestisse veoauto Xxx registrimärgiga xxx ja

29.07.2020 öösel ajavahemikul 22.57 kuni 23.35 pumpas N V koos veoautojuhi E Biga veoauto

Xxx registrimärgiga xxx kütusepaagist välja 84,311 liitrit aktsiisivaba diislikütust 1000-

liitrilisesse plastikmahutisse, mis seisis hooneühistu Xxx garaažiboksis nr xxx aadressil xxx

ATKEAS § 68 lg 6 ja § 69 lg 3 järgi ei tohi liiduvälisest riigist või teisest liikmesriigist

mootorsõiduki kütusepaagis Eestisse aktsiisivabalt sisse veetud kütust sellest sõidukist välja

võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust

kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda.

N V pumpas välja Venemaalt, Leedust ja Poolast saabunud mootorsõidukite kütusepaakidest

aktsiisivaba diislikütust üldkoguses 6057,31 liitrit 100-250 liitri kaupa ja ladustas (ATKEAS §

5) nimetatud kütust enda valduses hooneühistu Xxx garaažiboksis nr xxx aadressil xxx,

eesmärgiga kasutada vedelkütust isiklikuks tarbeks.

Aktsiisivaba kütuse väljapumpamisega mootorsõidukite kütusepaakidest ja selle kütuse

ladustamisega rikkus N V ATKEAS § 68 lg 6 ja § 69 lg 3 nõudeid kavatsetult (KarS § 16 lg 2)

ja pani sellega toime MKS § 1552 lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o mootorsõiduki standardses

kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütuse tahtlikult välja pumpamise ja ladustamise, mille

eest on ette nähtud rahatrahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut.

POOLTE SEISUKOHAD KOHTUVAIDLUSTES

4-22-151

4 (17)

Kohtuväline menetleja loobus N Vile MKS § 1552 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheitest

osaliselt, s.t välja arvatud osas, mis seisnes E Bilt soetatud 84,311 liitri aktsiisivaba kütuse

väljapumpamises ja ladustamises. Kohtuväline menetleja märkis, et kuigi tõendid kogumis

viitavad, et ka ülejäänud menetluses äravõetud kütus on Eestisse toodud aktsiisivabalt ja välja

pumbatud, siis ei ole antud asjas tõendeid, et kõrvaldada põhjendatud kahtlus, mis selle väite

tegemisel võib tekkida. Ülejäänud osas leidis kohtuväline menetleja, et N V on temale MKS §

1552 lg 1 ja VKS § 321 lg 1 etteheidetud väärteod toime pannud tahtlikult omakasu eesmärgil.

Tegemist on ideaalkogumiga ning jätkuva teoga, mille viimane episood toimus 29.07.2020.

Kohtuväline menetleja leidis, et ekspertiis oli vajalik. Samas hinnates ekspertiisi maksumust ja

proportsionaalsust, ei ole mõistlik ega õiglane jätta kogu kulu menetlusaluse isiku kanda,

mistõttu taotles kohtuväline menetleja mõista pool ekspertiisi maksumusest välja

menetlusaluselt isikult ning teine pool jätta riigi kanda.

Tulenevalt hiljutisest Riigikohtu lahendist ei ole kütuse konfiskeerimine väärteomenetluse

raames võimalik, mistõttu tuleb see N Vile kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lg 3

p 2 alusel tagastada. Samas taotles kohtuväline menetleja konfiskeerida menetlusaluselt isikult

KarS § 83 lg 1 alusel teo toimepanemise vahendina pumbad ja voolikud.

Kuigi vahepeal 11 kuu jooksul ei teostatud menetluses ühtegi toimingut, ei ole mõistlik

menetlusaeg möödunud. Asjaolud ei ole sellised, mis peaksid tingima aegumistähtajast lühema

aja lugemist mõistlikuks ajaks. Selle 11 kuu jooksul prooviti kätte saada võtmetunnistajat E Bit,

üritati selgeks teha garaažide paigutus ja kütuse analüüsid vormistati vaatlusprotokollina

tõepoolest alles 11 kuud hiljem.

Arvestades teo toimepanemise perioodi (7 kuud), kütuse suurt kogust (üle 6000 liitri), asjaolu,

et N V tegutses omakasu eesmärgil saamaks varalist kasu, kuid samas ei ole teda varem sarnase

teo eest karistatud, on N Vi süü kokkuvõttes keskmise suurusega, millele vastavalt tuleks isikut

ka karistada.

Menetlusalune isik N V tunnistas ennast etteheidetud tegude toimepanemises süüdi. Kui on

võimalik, siis loobuks kütusest kui ei peaks vastutasuks kandma rahalisi kohustusi. Karistuse

jätab kohtu otsustada. Palub vabandust, et selline olukord juhtus.

KOHTU SEISUKOHT

I VKS § 321 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide

Objektiivne koosseis

Lühidalt kokku võttes heidetakse väärteoprotokolli kohaselt N Vile VKS § 321 lg 1 järgi ette

seda, et ta ostis jaanuarist 2020 kuni 29.07.2020 erinevate veoautojuhtide käest, kellel puudus

tegevusluba kütuse müügiks, kokku 6057,31 liitrit kütust.

VKS § 321 lg 1 kohaselt on karistatav kütuse soetamine registreeringuta isikult, välja arvatud

kütuse soetamine tanklast.

VKS § 191 lg 1 näeb ette, et kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse

müügiks, on keelatud. VKS § 191 lg 2 kohaselt on kütuse soetaja kohustatud kütuse soetamisel

majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu.

Kontroll ei ole nõutav kütuse soetamisel tanklast.

Seega juhul, kui kütus on soetatud tanklast, eeldatakse, et kütus on soetatud müüjalt, kellel on

kütuse müügiks vajalik tegevusluba. Muul juhul on kütuse soetaja ehk ostja kohustus

kontrollida, et talle kütust müünud isikul on luba kütust müüa. Vastasel korral rikub kütuse

ostja VKS §-s 191 sätestatut ning paneb toime VKS § 321 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Eeltoodu tõttu kontrollibki kohus järgnevalt tõenditest nähtuvalt seda, kas menetlusalune isik

on soetanud kütust. Kui jah, siis kelle käest ning kas nendel kütuse müüjatel oli kütuse

4-22-151

5 (17)

müümiseks olemas ka nõutav luba.

29.07.2020. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (kohtuvälise menetleja toimiku (edaspidi

KVM) tl 1-6) nähtuvalt tuvastati vaatlusega, et xxx aadressil asuva garaažibokside juures asus

veoauto Xxx reg. nr-ga xxx, mille ühest kütusepaagist oli tõmmatud voolik veoki kõrval

asuvasse garaažiboksi, milles oli seitse 1000-liitrist plastikust anumat, üks umbes 50-liitrine

anum ja üks umbes 20-liitrine anum, milles oli vedelik. Lisaks oli uksest vasakul riiuli peal üks

5-liitrine plastikust anum, milles oli garaaži haldaja sõnul kütus veoautost Xxx, et veenduda

kütuse kvaliteedis enne pumpamise alustamist. Viis 1000-liitrist anumat olid täis kütusesarnast

vedelikku. Lisaks oli veel kaks pooleldi täidetud anumat, millest ühte oli veetud kütuse

tankurpüstoli voolik koos kütusemeerikuga, millel oli kirjas näit 84,322 liitri (protokollile

lisatud foto nr 5 kohaselt 84,311 liitrit – KVM tl 6). Garaažiboksi uksest paremal seina peale

oli kinnitatud pump, millega kütust veoauto paagist tõmmati. Veoauto 700-liitrisest paagist,

millest oli garaaži veetud voolik, oli alles hinnanguliselt 400 liitrit vedelikku. Mahutitest võeti

1-liitrised proovid. Sealhulgas võeti proov veoauto reg. nr-ga xxx kütusepaagist (nr on

ET0067956). Garaažiboksi uksed suleti ja tõkestati trosstõkendiga nr 111377.

30.07.2020. a läbiotsimisprotokollist (KVM tl 21-40) nähtuvalt teostati läbiotsimine N Vi

valduses olevas garaažiboksis. Läbiotsimisprotokolli kohaselt kinnitas N V enne läbiotsimise

algust, et kütus on temal ainult selles garaažiboksis, mis kuulub abikaasa I I, teistes midagi

keelatut ei ole. Siinkohal täpsustab kohus, et kohtus ütlusi andes selgitas N V, et I I on tema

elukaaslane, mitte abikaasa (vt kohtu tl 58). Läbiotsimisprotokollis märgitu kohaselt on kõik

hooneühistu garaažiboksid nummerdamata ning N Vi sõnul teab kinnistusraamatu järgset

nummerdust Hooneühistu Xxx esimees J O. Seetõttu kutsutigi läbiotsimise juurde J O, kes

kinnitas, et garaažiboks, milles on kütus, on numbriga xxx. Siinkohal märgib kohus, et

Hooneühistu Xxx (asukohaga xxx) äriregistri väljavõtte kohaselt on hooneosa nr xxx omanik I

I (KVM tl 7, 8, 11). Garaažiboksi juurde kutsuti ka veoautod varustusega, et toimetada kütus

Maksu- ja Tolliameti hoiukohta. Läbiotsimisprotokolli kohaselt avas N V kõnealuse

garaažiboksi oma võtmega ning ametnikud eemaldasid garaažiboksilt trossplommi nr 111377.

Seejärel alustati garaažiboksis nr xxx oleva kütuse ümberpumpamist veoautodega toodud

tühjadesse 1000-liitristesse plastikanumatesse. Kasutades N Vi mõõdikuga kütusepumpa ning

visuaalset vaatlust, tuvastati, et kokku leiti ja võeti läbiotsimisel ära 6057,31 liitrit kütust. Ära

võeti ka pump, vooliku süsteem ja tankurpüstol koos mõõdikuga, mida on täpsemalt vaadeldud

03.12.2021. a vaatlusprotokollis (KVM tl 59-66). Kogu kütus ning kütuse pumpamise süsteem

viidi Maksu- ja Tolliameti hoiukohta, mida kinnitab ka kauba üleandmise-vastuvõtmise akt nr

LTK-045 koos lisaga (KVM tl 57-58).

Asjaolu, et läbiotsimist teostati just garaažiboksis nr xxx, kinnitavad ka 20.09.2021. a

vaatlusprotokoll (KVM tl 50-53 – võrdle KVM tl 51 asuvat vaatlusprotokolli skeemi ning KVM

tl 27 asuvat läbiotsimise protokolli lisaks olevat skeemi) ning tunnistaja J Oi kohtuistungil antud

ütlused selle kohta, kuidas hooneühistu garaažibokside numeratsioon, mis on toodud äriregistri

väljavõttes, xxx aadressil kulgeb (vt kohtu tl 50 pöördel-51).

Tunnistaja S B, selgitas kohtus (kohtu tl 31 pöördel-33), et olles suve keskel 2020. aastal, võis

olla 27. või 29. juuni või juuli, politsei patrullteenistuses, said nad juhtimiskeskuselt väljakutse,

et xxx garaažibokside juures toimub kahtlane tegevus. Reageeris kaks politseipatrulli. Tema

koos paarimees K E ning teine patrull, kus olid R V ja M G, võimalik, et ka abipolitseinik.

Kohale jõudes avastasid, et üks garaažiboks oli lahti ja selle juures seisis reka, mille

kütusepaagist läks voolik garaažiboksi. Kohal oli garaaži omanik N ja teine isik, kelle nime

tunnistaja ei mäleta. Garaažiboksi sisse vaadates oli näha ligikaudu seitse ühetonnist paaki,

millest vähemalt viis olid täis ja vähemalt kaks olid poolenisti täis. Lõhna ja visuaalse vaatluse

kohaselt eeldas tunnistaja, et neis on kütus. Isikute käest küsiti, mis toimub ning nad vastasid,

et nad pumpavad üleliigset kütust, mida rekajuht oli toonud Venemaalt. Seejärel võeti ühendust

Maksu- ja Tolliametiga, kes saatis enda ametnikud sündmuskohale.

4-22-151

6 (17)

Tunnistaja R V, kes oli nii sündmuskoha vaatlusprotokolli (KVM tl 1) kui ka tunnistaja S Be

sõnul 29.07.2020 sündmuskohal patrullpolitseinikuna, selgitas kohtus (vt kohtu tl 33-34

pöördel), et tuli väljakutse garaažibokside valvurilt selle kohta, et kuskil garaažibokside vahel

käib mingisugune tegevus, mis ei peaks seal sellisel öisel/hilisõhtusel kellaajal käima.

Tunnistaja reageeris sellele väljakutsele koos paarilise ning abipolitseinikuga. Enne neid oli

kohale jõudnud just ka teine patrull K E ja Siga. Kohale jõudes oli näha rekat, mille

kütusepaagist oli voolik viidud garaaži. Kohal oli kaks isikut, üks oli väidetavalt selle

garaažiboksi omanik, kes võib olla menetlusalune isik, ja teine transpordiettevõtte töötaja ehk

rekajuht (kes oli teistsuguse välimusega kui kohtus olev menetlusalune isik). Nende isikute

selgitusi tunnistaja ei mäletanud. Esimene saabunud politseipatrull oli nende kahe isikuga

rohkem suhelnud. Garaažis olid näha suured anumad, milles oli tundmatu vedelik, tunnistaja

eeldas, et kütus. Kõikides oli vedelik. Anumaid oli neli-viis tükki kindlasti. Hiljem tuli ka

Maksu- ja Tolliamet sündmuskohale ja võttis sündmuse politseilt üle.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja J M L, kes viibis 29.07.2020 sündmuskohal Maksu- ja

Tolliameti suvetöötajana (vt KVM tl 1), selgitas (vt kohtu tl 29 pöördel-31), et 2020. aasta suvel

sai ta Maksu- ja Tolliameti teabejuhtimiskeskuselt info selle kohta, et Politsei- ja

Piirivalveameti patrull oli avastanud või neid oli kutsutud xxx asuvate garaažide juurde, kus

toimub kahtlane kütuse tankimine. Tema ning vaneminspektor R K läksid sündmuskohale.

Kohale jõudes nägi avatud ustega garaažiboksi, mille ees seisis sadulveoauto ilma haagiseta

ning politseibuss. Veoauto paagist külje peal oli veetud voolik garaaži. Garaaži seina peal oli

pumbale sarnanev ese ning garaažis oli ka kuus-seitse vedelikumahutit, milles oli tunnistaja

arvates kütus. Osad anumad olid kindlasti täis, osad poolikud. Politseipatrull ütles, et oli

toimunud kütuse pumpamine. Mõni aeg hiljem saabus sündmuskohale ka Maksu- ja Tolliameti

vaneminspektor J E, kellel olid sõidukis kütuseproovide võtmise anumad. J E võttis ka proovid.

Pärast proovide võtmist ning menetlustoimingute lõpetamist suleti garaažiuks ning paigaldati

tollitõkend, et järgmisel päeval võtta kohtumäärus läbiotsimiseks ning teostada läbiotsimine.

Tunnistaja jäi J E ainsana ööseks kohapeale valvama, et keegi tõkendit ei eemaldaks. Järgmisel

päeval võeti läbiotsimise käigus anumates olnud vedelik, mille puhul tunnistaja eeldas, et

tegemist on kütusega, ära.

Selleks, et teha kindlaks, milline vedelkütus asus xxx asuvas garaažiboksis nr xxx, koostati

kohtuvälise menetleja poolt 19.08.2020 ekspertiisimäärus (KVM tl 67). 03.09.2020. a

ekspertiisiaktist nr 1-9/277-1 (KVM tl 68-72, lisad tl 73-85) nähtuvalt on analüüsitud

29.07.2020 sündmuskohalt võetud 10 proovi, s.t veoauto kütusepaagist, 7 suurest mahutist, 50-

liitrisest ning 20-liitrisest anumast võetud proove (võrdle KVM tl 68-69 ning tl 2 ja 31).

Ekspertiisiakti kohaselt on kõikide proovide näol tegemist gaasiõlidega. Nende KN-koodid

erinevad ainult väävlisisalduse poolest. Viie proovi (nr ET0067956, ET0067957, ET0067960,

ET0067967 ja ET006796) väävlisisaldus ei vasta standardis EVS-EN 590:2013+A1+NA:2017

ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.03.2010. a määruses nr 16 kehtestatud nõuetele.

Proov nr ET0067959 vastab nõuetele katsemeetodi veapiiri arvestades. Ülejäänud neli proovi

(nr ET0067958, ET0067966, ET0067969 ja ET0067970) vastavad määratud näitajate osas

standardis EVS-EN 590:2013+A1:2017 kehtestatud nõuetele. Ükski proov ei sisalda

erimärgistusaineid. Ühtlasi nähtub ekspertiisiaktist, et proov nr ET0067956 ehk veoauto Xxx

reg. nr-ga xxx kütusepaagist võetud proov (vt ka KVM tl 2) ei pärine teiste kütustega samast

kogumist. Lisaks on ekspertiisiaktis märgitud, et 10 proovist 9 on kas koheselt ehk n-ö puhtalt

või segatuna (vajadusel madala väävlisisaldusega) diislikütusega kasutatavad mootorikütusena.

Vaid üks analüüsitud proov (nr ET0067970 ehk suures mahutis nr 4 olnud kütus – vt KVM tl

2, 30 pöördel) sisaldas tahkeid osiseid, mis võivad segada selle kasutamist diiselmootoris.

Seega kinnitab ekspertiisiakt, et garaažiboksis nr xxx oli kõikides mahutites, millest võeti

proovid, ning ka veoauto kütusepaagis kütus, mis on kasutatav mootorikütusena.

17.09.2020. a vaatlusprotokollist (protokoll KVM tl 91-93 ning lisad tl 94-122) nähtuvalt

koostati 29.07.2020. a sündmuskoha vaatlusprotokollile ning ekspertiisiaktile tuginedes mh

4-22-151

7 (17)

tabel, milles kajastati kinnipeetud kütuste andmeid (KVM tl 92). Selle kohaselt oli kõikide

proovide ning seega äravõetud kogu kütuse puhul tegemist diislikütusega.

Tunnistaja E Bi selgitas kohtus (kohtu tl 52 pöördel-54 pöördel), et seisis lennujaama

parkimisplatsil, kus toimub lahtitollimine, kui tema juurde tuli punase mikrobussiga mees – N

– ja küsis, kas ta ei ole üleliigset kütust. Alguses vastas, et üleliigset kütust ei ole, siis palus

meesterahvas uuesti vaadata, et äkki ikka on. Tunnistaja tuli kabiinist välja, vaatas kütusepaagi

näite ja nägi, et tal on kokku hoitud umbes 100 liitrit kütust. Leppisid kokku selle kokkuhoitud

kütuse müügis ning selles, et tunnistaja sõidab N garaažiboksi juurde ja seal antakse kütus üle.

Pärast seda kui olid garaažibokside juurde jõudnud tuli mingi aja pärast sinna politsei. Autos

olev kütus on selle firma oma, kus ta töötab. Veokist saadi kütus kätte mingi pumba abil, voolik

pandi veoki kütusepaaki. Pump ja kanistrid olid N omad.

Menetlusalune isik N V selgitas kohtus ütlusi andes (kohtu tl 55-59 pöördel), et ühel õhtul pärast

tööd sõitis ta garaažide ees asuvale parkimisplatsile. Astus ühe veoki juurde, koputas uksele.

Ukse avas mees nimega E, kellelt küsis, kas tal on kütuse ülejääki, mida ta võiks müüa. Alguses

E ütles, et ei ole, aga siis ütles, et kohe mõõdab kütuse olemasolu paagis ja siis ütleb. Seejärel

E küsis, kuidas ta kütust võtta soovib, kas voolikuga. Vastas Ele, et tal on garaažis pump ja

garaaž on siin kõrval. Näitas Ele, kus garaaž asub ja kuhu on vaja sõita. E haakis veoki haagisest

lahti ja sõitis garaaži juurde. Küsis Elt kui palju ta kütust saab anda. E vastas, et ta võib anda

ligikaudu 100 liitrit. Panid vooliku paaki, menetlusalune isik võttis tankimispüstoli ja pani selle

enda mahutisse. Kui hakkasid kütust pumpama, siis tuli politsei. Politseile vastas, et nad ei

varasta kütust, vaid ta võtab/ostab kütust enda tarbeks. Politseinik ütles, et seda ei tohi teha.

Politseiniku tulekul seiskasid pumba. Jõudsid umbes 80 liitrit selleks hetkeks ära pumbata.

Kohtu täpsustavale küsimusele vastate selgitas menetlusalune isik, et kõigepealt pumbati 5

liitrit kontrolliks eraldi plastikanumasse, et kütuse kvaliteeti visuaalselt kontrollida ning seejärel

ülejäänud osa mõõdikul näidatud 84,311 liitrist juba ühte suurde varasemalt kütust sisaldanud

mahutisse (kohtu tl 70-70 pöördel; vt ka kohtu tl 58 pöördel). Kui tolliametnikud kohale

jõudsid, siis üks nendest astus garaaži sisse ja vaatas üle kõik mahutid ning küsis, kas see on

sinine kütus või õli. Menetlusalune isik ütles, et tegemist on autodest pärit diislikütusega.

Samuti selgitas, et veokitest võetud kütuse paigutas kohe garaaži, pole seda ise kohale vedanud.

Järgmisel või ülejärgmisel päeval tulid kohale kaks suurt autot tagumise tõstukiga ning

menetlusaluse isiku enda pumbaga pumbati kütus tema mahutitest ümber veokites olnud

mahutitesse ning see viidi ära. Proovid võeti ka. Kõik see diislikütus pärines erinevatelt Poola,

Leedu, Läti, Venemaa veoautodest ning müüdi talle veokijuhtide poolt. Hakkas jaanuari lõpus

2020 kütust ostma, sest poliitiline olukord maailmas oli selline, et kütuse hind langes järsult.

Kõige odavam hind Tallinnas oli tanklas 84 senti. Seepärast astus veokijuhtide juurde ja tegi

nendele ettepaneku, et nad oleksid huvitatud müügist, et hinnavahe oleks 15-20 senti odavam.

Ostis kütust kokku seni kuni kütuse hind oli madal, sest tahtis raha kokku hoida, sest mõistis,

et tulevikus saab kütus väga kallis olema nagu praegune olukord kinnitabki. Tegutses selliselt

umbes pool aastat. Plaanis seitse mahutit kütust täis saada ning siis oleks lõpetanud, sest

garaažiboksis polnud rohkemate mahutite jaoks ruumi ning tahtis seda kütust hoiustada vaid

ühes garaažiboksis. Keskmiselt soetas ühelt veokijuhilt 200-250 liitrit kütust. Plaanis seda ise

kasutada oma sõidukites ja ka vanematele anda, kuna neil on õlikatel, samas vanematele oma

plaanist ei rääkinud (seda kinnitavad ka tunnistaja Heino Raski ütlused – vt kohtu tl 39 pöördel-

40 pöördel). Tol ajal ei teadnud, et kütust ei tohi osta vastava registreeringuta isikult. Ostis

kütust inimeste käest, kes ei olnud seda varastanud, vaid ostis ainult n-ö kokkuhoitud kütust.

Samuti küsis alati enne tehingut, kas kütus on tangitud ametlikus tanklas, kuid ei huvitunud

sellest, millises riigis (kas Eestis või välismaal) see kütus täpselt tangitud oli.

Seega kinnitavad ülaltoodud tõendid, et N Vi kasutus olnud xxx aadressil asuvast garaažiboksist

nr xxx leiti ning võeti Maksu- ja Tolliameti poolt ära kokku 6057,31 liitrit diislikütust, mis on

kasutatav mootorikütusena. Kogu selle kütuse oli N V ostnud alates jaanuari lõpust 2020 kuni

29.07.2020 erinevatelt veoautojuhtidelt keskmiselt 200-250 liitri kaupa, sh E Bilt 84,311 liitrit.

4-22-151

8 (17)

Nimelt müüdi talle n-ö kokkuhoitud kütust, mida pumbati välja veokite kütusepaakidest.

VKS § 3 lg-test 3 ja 6 ning §-dest 13 ja 14 tulenevalt saab kütuse müügiks vajalikku tegevusluba

omada üldjuhul vaid äriühing ehk juriidiline isik, kuid mitte füüsiline isik.

Nimetatud sätetest on kõige olulisem esmalt VKS § 3 lg 3, mis näeb ette, et kütust võib müüa

äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile VKS §-s 41 nimetatud tagatise ja kelle osa-

või aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping

kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja

tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks.

Käesolevas lõikes sätestatud osa- või aktsiakapitali või vastutuskindlustuse lepingu nõue ei

laiene äriühingule, kes müüb ainult vedelgaasi. Samuti VKS § 14, mille kohaselt antakse

tegevusluba (mh kütuse müümiseks VKS § 13 lg 1 p 3 mõttes) ettevõtjale.

Käesoleval juhul nähtub ülal analüüsitud tõenditest, et N V ostis kütust veoautojuhtidelt, s.t

eraisikutelt, kes ei saanud omada aga kütuse müügiks nõutavat luba. Sealjuures möönis ka N

V, et sellist müügiluba autojuhtidel olla ei saa (kohtu tl 58 pöördel). Sealjuures pole kohtu

hinnangul praegusel juhul tegemist ka ühegi erandiga, mil kütuse müük oleks olnud lubatav

ilma tegevusloata VKS § 13 lg 2 järgi. Seega rikkus N V VKS § 191 lg-s 1 sätestatud keeldu,

kui soetas kütust isikutelt, kellel puudus tegevusluba kütuse müügiks. Seega täitis N V

erinevatelt veoautojuhtidelt, kellel puudus kütuse müügi luba, perioodil 2020 jaanuari lõpp kuni

29.07.2020 kokku 6057,31 liitrit diislikütust ostes VKS § 321 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

objektiivse koosseisu.

Subjektiivne koosseis

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seda siiski

vaid juhul, kui konkreetne väärteokoosseis ei nõua tahtluse või koguni konkreetse tahtluse liigi

tuvastamist. VKS § 321 lg-s 1 ei ole tahtluse nõuet kehtestatud. KarS § 16 lg 1 kohaselt on

tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on

ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise

vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

Erinevalt kohtuvälisest menetlejast (vt väärteoprotokolli lk 2 – KVM tl 217 ning seisukohta

kohtuvaidlustes – kohtu tl 70 pöördel) leiab kohus, et N V pani VKS § 321 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest. KarS § 18 lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Sealjuures sätestab

KarS § 17 lg 3, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust.

N V selgitas ülekuulamisel, et kütuse ostmise ajal ta ei teadnud, et on keelatud osta kütust

vastava registreeringuta isikult (kohtu tl 57, 58 pöördel). Tema lähtus eeldusest, et kui kütus ei

ole varastatud, vaid on ostetud tanklast, tegemist on n-ö kokkuhoitud kütusega ning teine isik

on nõus talle kütust müüma, siis võib seda osta. Näiteks kui kellelgi saab kütus tee peal otsa,

siis võib talle osta kanistritäie abistamiseks. Samuti selgitas ta, et teab omast kogemusest, et

inimeste suhtes, kes on kütust kokku hoidnud, siis nende suhtes tööandjatel pretensioone ei ole.

Nüüd teab, et kui kuskilt mujalt kui tanklast ostab, siis peab kontrollima, et müüjal oleks kütuse

müümiseks ka luba. Ühtlasi selgitas menetlusalune isik, et ta ostis kütust sellisel viisil

veoautojuhtidelt, et hoida kokku raha ning varuda odavat kütust hilisemaks, mil kütuse hinnad

kallinevad (kohtu tl 55 pöördel, 56 pöördel-57 pöördel).

Kohtul ei ole alust arvata, et N V teadis, et tema teguviis on keelatud ning sellest hoolimata

jätkas ta oma tegevust. Eeltoodud menetlusaluse isiku ütlused kinnitavad, et ta ei teadnud, et

müügiloata isikult on keelatud kütust osta ehk ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist. Samas oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette

nägema, et selline tegevus on keelatud. Vastava keelu kohta oleks infot saanud seadusest, kuid

ka eelnevalt Maksu- ja Tolliametiga konsulteerides. Sealjuures möönis menetlusalune isik ka

4-22-151

9 (17)

ise, et veokijuhtidel mingit kütuse müügi luba vaevalt, et on. Asjaolu, mis motiivil isik antud

juhul tegutses, s.o selleks, et hoida kütuse soetamisel kokku raha, ei viita kavatsetusele. N Vi

eesmärgiks ei olnud soetada kütust justnimelt tegevusloata müüjalt. Ta arvas, et mingit luba

sellisel viisil kütuse talle müümisel polegi vaja.

Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et N V pani VKS § 321 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo toime hooletusest. Seega on N V täitnud VKS § 321 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasus ja süü

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid N Vi poolt toimepandud ning VKS § 321 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo puhul ei esine. N V oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt

14-aastane, sest väärteoasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning N V

on sündinud 1971. aastal (kohtu tl 3, 28, 68).

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et N V on pannud toime

koosseisupärase, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav VKS § 321 lg 1 järgi.

II MKS § 1552 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide

Kokkuvõttes heideti väärteoprotokolli kohaselt N Vile MKS § 1552 lg 1 järgi ette seda, et ta

jaanuarist 2020 kuni 29.07.2020 pumpas mootorsõidukite (veoautode) kütusepaakidest koos

väärteomenetluses tuvastamata veoautojuhtidega välja Venemaalt, Leedust ja Poolast

sisseveetud aktsiisivaba diislikütust kokku 6057,31 liitrit (mida oli veoautojuhtidelt soetanud),

sh 29.07.2020 koos E Biga viimaselt soetatud 84,311 liitrit aktsiisivaba diislikütust veoautost

Xxx reg. nr-ga xxx ning hoiustas/ladustas kogu seda kütust enda kasutuses olnud garaažiboksis.

Kohtuvaidlustes loobus kohtuväline menetleja eelkirjeldatud MKS § 1552 lg 1 järgi esitatud

väärteoetteheitest osaliselt. Nimelt 5972,999 liitri (s.o 6057,31-84,311) aktsiisivaba diislikütuse

väljapumpamise ning ladustamise osas. Ehk kohtuväline menetleja jäi eelkirjeldatud

väärteoetteheite juurde vaid osas, mis puudutas E Bilt soetatud 84,311 liitri aktsiisivaba kütuse

väljapumpamist ja ladustamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 02.02.2016. a otsuse nr 3-1-1-21-16 p-s 7 selgitanud

järgnevat: [O]lukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle

süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes VTMS §-st 2 ja KrMS

§-st 301, menetlust jätkamata lõpetada. Seega kuivõrd kohtuväline menetleja loobus osaliselt

N Vile MKS § 1552 lg 1 järgi esitatud etteheitest, tuleb menetlus MKS § 1552 lg 1 järgi selles

osas N Vi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 2 ja KrMS § 301 alusel lõpetada. Seetõttu ei hinda

kohus alljärgnevalt, kas etteheide MKS § 1552 lg 1 järgi 5972,999 liitri aktsiisivaba kütuse

väljapumpamise ning ladustamise osas on põhjendatud või mitte. Kohus analüüsib vaid seda,

kas N V on 29.07.2020 E Bilt soetatud 84,311 liitrit aktsiisivaba kütust välja pumbanud ning

ladustanud ning kas nimetatud tegu on kvalifitseeritav väärteona MKS § 1552 lg 1 järgi.

Objektiivne koosseis

MKS § 1552 lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt

sisseveetud kütusega tahtlikult ebaseaduslike toimingute ja tehingute tegemine.

Eelnevalt juba VKS § 321 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärteoetteheidet analüüsides on kohus

toonud esile tõendid, mis kinnitavad, et 29.07.2020 ostis N V veokijuhilt E Bilt n-ö kokkuhoitud

kütust. E B sõnul oli tehingu objektiks umbes 100 liitrit kütust. Menetlusaluse isiku sõnul jõuti

sellest politsei saabumise hetkeks ära pumbata umbes 80 liitrit. Sealjuures sündmuskoha

vaatlusprotokolli kohaselt oli pumbal oleva mõõdiku näiduks 84,311 liitrit. Siinkohal märgib

kohus, et kuigi protokolli kirjeldavas osas (vt KVM tl 1) on märgitud 84,322 liitrit, siis kuna

protokollile lisatud fotol nr 5 kujutatu kohaselt (vt KVM tl 6) on mõõdiku näiduks fikseeritud

84,311 liitrit, siis lähtub kohus viimasest. Tõenäoliselt on kohtuväline menetleja protokolli

kirjeldavas osas teinud trükivea, märkides ekslikult 84,322 liitrit.

4-22-151

10 (17)

N V selgitas kohtule (kohtu lk 58 pöördel ning tl 70-70 pöördel), et kõigepealt lasi/pumpas ta

n-ö prooviks kütust 5-liitrisse anumasse, et ka visuaalselt hinnata selle kvaliteeti. Alles seejärel

pumbati kütus edasi suurde mahutisse. Nii toimis ta ka E Bilt kütust ostes. See tähendab, et

kütusepumba voolikul olnud 84,311 liitrist kütusest 5 liitrit lasi ta äravõetud 5-liitrisesse

anumasse (vt ka KVM tl 2, 5 pöördel, 31 pöördel) ning ülejäänud 79,311 liitrit pumbati juba

suurde ühe tonnisesse mahutisse.

E B avaldas kohtus ütlusi andes (kohtu tl 53 pöördel-54), et kütus, mis oli tema juhitud veoki

kütusepaagis, sh see umbes 100 liitrit, mille pidi n-ö kokkuhoitud kütusena Nle müüma, oli

pärit Venemaal asuvast ametlikust tanklast, seal tangitud. Ta ei olnud teadlik, et kütust ei tohi

paagist välja pumbata. Siinkohal märgib kohus, et veoki reg. nr-ga xxx piiriületuse väljavõtte

kohaselt saabus see 29.07.2020 kell 7.54 hommikul Koidula piiripunkti kaudu Venemaa

Föderatsioonist Eestisse (KVM tl 187). Ka E B kinnitas ülekuulamisel, et tõenäoliselt saabus ta

Eestisse just Koidula piiripunkti kaudu (kohtu tl 54 pöördel).

29.07.2020 võeti sündmuskohal proov mh E Bi valduses olnud veoki Xxx reg. nr-ga xxx

kütusepaagist (nr ET0067956 – KVM tl 2). 03.09.2020. a ekspertiisiakti kohaselt ei vastanud

selles proovis väävlisisaldus standardis EVS-EN 590:2013+A1+NA:2017 ja majandus- ja

kommunikatsiooniministri 17.03.2010. a määruses nr 16 kehtestatud nõuetele (KVM tl 70).

Ekspertiisiakti lisaks olevast analüüsiaktist antud proovi osas nähtub, et selles oli väävlisisaldus

400 mg/kg (KVM tl 73-76).

17.09.2020. a vaatlusprotokolli üheks lisaks oleva Venemaa Föderatsiooni diislikütuse

standardi ГОСТ 305-2013 väljavõtte (KVM tl 94-97) kohaselt on Venemaa Föderatsioonis

diislikütuses lubatud väävlisisaldus kuni 500 mg/kg (KVM tl 97).

Ekspert A G selgitas kohtuistungil (kohtu tl 37 pöördel-39), et Euroopa Liidus on võrreldes

Venemaa Föderatsiooniga madalam väävlisisalduse standard (10 mg/kg), mille eesmärgiks on

kaitsta sõidukeid. Ekspert täpsustas, et seega 5 proovi (sh eelmärgitud proovi nr ET0067956)

puhul oli tegemist kütustega, mida Euroopa Liidu tanklates ei tohiks mootorikütustena müüa.

Seega kinnitab nii läbiviidud ekspertiis, eksperdi kohtus antud selgitused, piiriületuse info kui

ka eelmärgitud vaatlusprotokolli lisa E Bi ütlusi selle kohta, et kütus, mille ta müüs 29.07.2020

N Vile, oli pärit Venemaalt.

Seetõttu on käesoleval juhul asjakohane ATKEAS § 27 lg 1 p 20, mis näeb ette, et aktsiisist on

vabastatud kütus, mis toimetatakse liiduvälisest riigist (sinna alla kuulub ka Venemaa

Föderatsioon) Eestisse ATKEAS §-s 68 lubatud koguses ja ATKEAS-is sätestatud tingimustel.

ATKEAS § 68 lg 6 kohaselt tohib aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada ainult selles

sõidukis, millega kütus Eestisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada,

välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei

tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda.

Eeltoodud tõenditest nähtuvalt eksis N V ATKEAS § 68 lg-s 6 sätestatu vastu, kuivõrd ta

pumpas ehk võttis E Bi poolt juhitud veoki Xxx reg. nr-ga xxx kütusepaagis Venemaa

Föderatsioonist Eesti Vabariiki aktsiisivabalt toodud kütust nimetatud veoki kütusepaagist välja

(selleks, et seda endale omandada). ATKEAS § 5 kohaselt on aktsiisikauba ladustamine

ATKEAS mõistes aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses. Nimetatut arvestades oli

N V ühtlasi juba jõudnud nimetatud kütust ka enda valduses olnud garaažiboksis ladustama

hakata, kuivõrd 84,311 liitrit kütust oli juba pumbatud ümber garaažiboksis olnud 5-liitrisesse

anumasse, kuid peamiselt ühetonnisesse mahutisse.

Seega on N V 29.07.2020 E Bilt soetatud 84,311 liitrit aktsiisivaba kütust veoauto kütusepaagist

välja pumbanud ning enda valduses olevas garaažiboksis ladustanud, rikkudes sellega

ATKEAS § 68 lg-t 6 ning täites MKS § 1552 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Subjektiivne koosseis

4-22-151

11 (17)

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seda siiski

vaid juhul, kui konkreetne väärteokoosseis ei nõua tahtlust või koguni konkreetse tahtluse liigi

tuvastamist. Praegusel juhul näeb MKS § 1552 lg 1 ette, et tegu (s.o mootorsõiduki standardses

kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega ebaseaduslike toimingute tegemine) peab

olema toime pandud tahtlikult. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene

ja kaudne tahtlus.

Nii väärteoprotokollis kui kohtuvaidlustes on kohtuväline menetleja vaid avaldanud, et tema

hinnangul on N V MKS § 1552 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud tahtlikult,

täpsustamata konkreetset etteheidetavat tahtluse liiki (vt KVM tl 217-218 ning kohtu tl 70

pöördel).

Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et N V pani MKS § 1552 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toime mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest.

KarS § 18 lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema.

Menetlusalune isik on kohtus selgitanud, et ta ei teadnud, et rikub seadust (kohtu tl 57). Ostis

kütust välismaa veokijuhtidelt, kelle kasutuses oli nii Eesti kui Vene numbrimärgiga sõidukid

(kohtu tl 58). Müüjad olid eri rahvusest, rääkisid kõik vene keelt (kohtu tl 56 pöördel). Ostis ka

Eesti numbrimärgiga autojuhtidelt kütust, kuid ei küsinud kelleltki nende sissekirjutust, s.t kas

nad elavad Eestis (kohtu tl 56 pöördel). Ta ei teadnud, kas ostetud kütus oli tangitud välismaal,

sest see informatsioon ei pakkunud talle huvi (kohtu tl 58 pöördel). Seetõttu ei saa ta olla kindel,

kas need veokijuhid tankisid kütust Eestis või olid nad toonud seda välismaalt (kohtu tl 58

pöördel). Tema jaoks oli oluline, et kütus oleks veokijuhtide poolt tangitud ametlikus tanklas,

et selle kvaliteedis kindel olla (kohtu tl 58 pöördel). Kuid kus riigis veokijuhid olid seda kütust

tankinud, see ei tulnud jutuks (kohtu tl 58 pöördel). Kokkuvõtlikult vastuseks kohtule kinnitas

menetlusalune isik, et enne 29.07.2020 ei olnud ta teadlik, et kui Eestist väljaspool on kütust

tangitud, see tangitud kütus on veoki kütusepaagis toodud Eestisse, siis sellele laieneb

aktsiisivabastus ja just sellel põhjusel ei tohi seda kütust sealt paagist enam välja võtta, vaid

tuleb kasutada sõiduki enda hüvanguks ehk sellesama sõidukiga sõitmiseks (kohtu tl 58

pöördel). Sai sellest alles uurija käest teada (kohtu tl 58 pöördel). Ühtlasi selgitas menetlusalune

isik, et ta ostis kütust sellisel viisil veoautojuhtidelt, et hoida kokku raha ning varuda odavat

kütust hilisemaks, mil kütuse hinnad kallinevad (kohtu tl 55 pöördel, 56 pöördel-57 pöördel).

Menetlusaluse isiku ütlusi arvestades ei ole kohtul alust arvata, et N V teadis, et tema teguviis

on keelatud, kuid sellest hoolimata oleks ta aktsiisivaba kütust välja pumbanud ja ladustanud.

N Vi ütlused kinnitavad, et ta ei teadnud, et keelatud on aktsiisivabastusega kütust veokijuhilt

E Bilt osta ning seetõttu seda kütusepaagist välja pumbata ja ladustada ehk ta ei teadnud

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Ühtlasi ei teadnud ta isegi seda, et antud kütuse

puhul oli tegemist aktsiisivaba kütusega ning see pärines hoopis Venemaalt, mitte Eestist.

Siinkohal märgib kohus täiendavalt, et see, kas veokil on Eesti või välismaa numbrimärk, ei

näita ega tõenda asjaolu, millises riigis on selle veoki kütusepaagis olev kütus tangitud. Näiteks

praegusel juhul oli E Bi juhitud veok küll Eestis numbrimärgiga, kuid tõendamist leidis, et

kütusepaagis olnud kütus oli tangitud Venemaal. Veel vähem saab kütuse päritolu kohta teha

järeldusi veokijuhtide rahvuse põhjal. Seega muul viisil kui kütuse päritolu järgi veokijuhilt

pärides ei ole võimalik kindlaks teha seda, kas see on aktsiisivaba või mitte. Sellise

informatsiooni vastu menetlusalune isik aga huvi mitte kunagi üles ei näidanud. Kohtuväline

menetleja pole esile toonud ka ühtegi muud asjaolu, millest lähtuvalt pidi N V vähemasti

võimalikuks pidama ja möönma (ehk tõendamaks vähemasti kaudse tahtluse esinemist KarS §

16 lg 4 mõttes), et E Bi juhitud veokis on aktsiisivaba kütus. Sealjuures ka asjaolu, et veok

seisis tollilao vms territooriumil või selle lähedal, ei saa näidata seda, kas sõidukis olev kütus

on tangitud Eestis või mõnes välisriigis. Asjaolu, mis motiivil isik antud juhul tegutses, s.o

4-22-151

12 (17)

selleks, et hoida kütuse soetamisel kokku raha, ei viita samuti tahtluse olemasolule. N Vi

eesmärgiks ei olnud soetada justnimelt aktsiisivaba kütust. Seega kuigi tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik saanud pärida kütuse päritolu kohta

ning saades teada, et tegemist on välisriigist Eestisse sissetoodud kütusega, oleks ta ka

seadustega kursis oleku korral pidanud ette nägema, et E Bilt soetatud kütuse väljapumpamine

ning ladustamine on keelatud, ei ole ta temale etteheidetavat väärtegu siiski pannud toime mitte

tahtlikult, vaid hooletusest.

Kuivõrd MKS § 1552 lg 1 väärteokoosseis nõuab tahtluse ehk vähemalt kaudse tahtluse

tuvastamist, kuid kohtu hinnangul on N V käitunud hooletult, siis pole temale etteheidetava

väärteo puhul täidetud subjektiivne koosseis. Seetõttu tuleb tema suhtes väärteomenetlus antud

väärteoetteheites (s.o 29.07.2020 E Bilt soetatud 84,311 liitri aktsiisivaba kütuse mootorsõiduki

Xxx reg. nr-ga xxx kütusepaagist välja pumpamise ning enda valduses olnud garaažiboksis

ladustamise osas) VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumiste tõttu lõpetada.

III Väärteomenetluse lõpetamine

Kuigi kohus on otsuse I osas tuvastanud, et N V on pannud toime VKS § 321 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo, leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku

karistamine selle teo toimepanemise eest, vaid tema suhtes võib väärteomenetluse lõpetada

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Nimelt näeb VTMS § 30 lg 1 p 1 ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

Kohus on tuvastanud, et N V pani kütuse müügi luba mitteomavatelt veoautojuhtidelt perioodil

2020 jaanuari lõpp kuni 29.07.2020 kokku 6057,31 liitrit diislikütust ostes toime VKS § 321 lg

1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus nõustub, et nimetatud tegu oli üks jätkuv tegu, mis pandi toime ligi 7 kuu jooksul. Nimelt

on menetlusalune isik ka ise selgitanud, et ta soovis varuda enda tarbeks odavat kütust kuni

7 ühetonnise mahuti ulatuses (kohtu tl 58). Seega arvestades leitud kütuse kogust

(6057,31 liitrit), oli ta oma eesmärgile lähedal. Kuigi teo toimepanemise periood on küllaltki

pikk, leiab kohus, et teised tuvastatud asjaolud on sellised, mis kinnitavad isiku väikest süüd

ning õigustavad käesoleval juhul väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Nimelt on kohus tuvastanud, et N V pani antud väärteo toime hooletusest, mis on kõige kergem

väärteo toimepanemise vorm üldse. N Vit ei ole varem karistatud ei kriminaal- ega

väärteokorras, käesoleval juhul on tegemist isiku esimese rikkumisega kogu elu jooksul (kohtu

tl 3, 68-69). Menetlusalune isik on praegu aga 51-aastane. Sealjuures ka tema emaga juba enam

kui 20 aastat koos elav tunnistaja H R kinnitas kohtus, et tegemist on kristalselt ausa inimesega,

mistõttu tuli talle suure üllatusena, et tema suhtes viiakse mingit menetlust läbi (kohtu tl 39

pöördel). N V on temale etteheidetavat tunnistanud (vt eelnevalt ülal refereeritud ütlusi, kuid

ka kohtu tl 59 pöördel ning tl 71 pöördel; sealhulgas avaldanud sündmuskohal viibinud

tunnistajate osas, et nad rääkisid kõik õigust – vt kohtu tl 31, 33) ning seejuures kahetseb

juhtunut kohtu hinnangul tõepoolest siiralt, olles palunud selle eest vabandust (vt nt kohtu tl 59

pöördel ja tl 71 pöördel). Ta on avaldanud, et see rikkumine oli tal esimene kord elus, kuid ta

on oma õppetunni saanud ning nüüd teab seadust (kohtu tl 59 pöördel ja tl 72).

Täiendavalt arvestab kohus siinkohal asjaoluga, et käesolev väärteomenetlus on kestnud pikka

aega ning selle aja jooksul pole samuti ilmnenud, et N V oleks uusi rikkumisi toime pannud.

Siinkohal peab kohus märkima, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt pole kohtuvälises

menetluses väärteoasjas 11 kuu jooksul (s.o pärast 03.09.2020 saabunud ekspertiisiakti) mitte

ühtegi menetlustoimingut (kuni 02.08.2021) tehtud. Kuigi kohtuvälise menetleja esindaja

märkis kohtuvaidlustes, et sel perioodil püüti kontakti saada võtmetunnistaja E Biga, siis

kohtule esitatud väärteoasja materjalid seda ei kinnita. Arvestades, et kohtumenetluses oli

4-22-151

13 (17)

võimalik kohtuvälisel menetlejal mõne tunni jooksul selgitada välja, kas ja millal on E B läinud

Eestist välja teise riiki, ei ole ka eluliselt usutav, et kohtuvälises menetluses kulus isikuga

kontakti saamiseks sedavõrd kaua aega (isik kuulati üle alles 10.08.2021 ehk aasta pärast

sündmuse toimumist – KVM tl 183). Ka selleks, et aru saada, kuidas jooksevad garaažiühistus

bokside numbrid, ei ole 11 kuud mõistlik periood. Kuigi esimene versioon garaažibokside

numeratsiooni kohta valmis vaatlusprotokollina 02.08.2021 (KVM lisatoimik lk 4-5), siis kulus

veel enam kui kuu, kuni tehti kindlaks nende tegelik paigutus (numeratsioon). Sealjuures alles

pärast 11-kuulist pausi kuulati näiteks üle garaažiühistu teised juhatuse liikmed (02.08.2021 ja

13.09.2021 – KVM tl 45, 47) ning alles pärast seda on vormistatud vaatlusprotokoll (20.09.2021

– KVM tl 50-53), mis käsitleb garaažibokside õiget numeratsiooni. Samuti ei näe kohus mingit

põhjust, miks kütuse analüüside tulemusi, mis saabusid juba 03.09.2020 (KVM tl 68), ei olnud

võimalik vaatlusprotokollis kajastada kiiremini kui aasta jooksul (17.09.2021 alles koostati

kohtuvälise menetleja viidatud vaatlusprotokoll – KVM tl 91jj). Ka asjaolu, et algselt uuriti veel

versiooni, kas menetlusalune isik võib olla toime pannud ka KarS § 372 järgi kvalifitseeritava

väärteo ehk tegutsenud tegevusloata valdkonnas (vt KVM tl 196, 205), kus luba on nõutav, ei

õigusta käesoleval juhul menetluses sedavõrd pikka tegevusetuse perioodi. Kõik toimingud,

mis on läbi viidud olidki kantud sellest eesmärgist, et selgitada välja isikule etteheidetava teo

õige kvalifikatsioon. Kokkuvõttes leiab kohus ning see nähtub ka kogutud ja kohtule esitatud

väärteoaja materjalidest, et antud väärteomenetlust oleks saanud läbi viia oluliselt kiiremini kui

see praegu toimus. Väärteoprotokoll koostati alles 20.12.2021 (KVM tl 216jj) ning väärteoasi

saadeti Harju Maakohtule arutamiseks 13.01.2022 (kohtu tl 1-2). Seega teo toimepanemisest

kuni asja kohtusse saatmiseni möödus ligi 1,5 aastat. Sisuliselt suurema osa sellest ajas ei

toimunud kohtuvälises menetluses mitte midagi. Aktiivset menetlust toimetati vaid ca 7 kuu

jooksul, kuid 11 kuud lisaks väärteoasi lihtsalt seisis. Kuigi tegemist on keskmisest mahukama

väärteoasjaga (võrreldes mõne liiklusalase väärteoasjaga), siis majandusalaseid väärteoasju

silmas pidades on antud asi pigem lihtsakoeline ega ole ka mahukas. Samas menetlusalune isik

pole mitte vähimalgi määra väärteoasja menetlemist takistanud või venitanud. Praeguseks on

väärteomenetlus kestnud ligikaudu 1 aasta ja 10 kuud. VKS § 321 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo aegumistähtaeg on 2 aastat (vt KarS § 81 lg 3). Sealjuures on kohtuvälisel menetlejal

ning menetlusalusel isikul võimalik käesoleva väärteoasjas tehtud otsus vaidlustada veel kahes

kohtuastmes.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.06.2019. a otsuses asjas nr 4-17-5471/47 p-s 20 asuti

seisukohale, et ligi kaks aastat ühe väärteoasja menetlemiseks ei ole iseenesest ebamõistlikult

pikk aeg. See tähendab, et väärteoasjade puhul, mille aegumistähtaeg on kaks aastat, ei pruugi

mõistlik menetlusaeg enne aegumistähtaega möödudagi.

Sarnaselt viidatud Riigikohtu lahendile leiab kohus aga konkreetse väärteoasja eelpool esile

toodud asjaolusid arvestades, et mõistlik menetlusaeg on siiski praeguseks möödunud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.12.2019. a otsuse nr 1-17-10050/74 p-s 23 selgitanud, et

KrMS § 2742 lg 1 järgi lõpetatakse menetlus mõistliku menetlusaja nõude rikkumise korral, kui

seda ei ole võimalik muul viisil heastada. Eeskätt saab võimaliku heastamisvahendina rääkida

süüdistatava karistuse kergendamisest (KrMS § 306 lg 1 p 61). Menetlus tuleb mõistliku

menetlusaja möödumise tõttu lõpetada vaid siis, kui selle jätkamine riivaks süüdistatava õigust

menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga.

Teisisõnu tuleb see abinõu mõistliku menetlusaja riive heastamisel kõne alla üksnes juhul, kui

süüdistatava karistuse kergendamine on heastava abinõuna ilmselgelt ebapiisav.

Kuivõrd väärteomenetluse seadustikus ei ole eraldiseisvalt sätestatud abinõusid mõistliku

menetlusaja rikkumise puhuks, siis kehtivad eeltoodud vahendid reageerimaks mõistliku

menetlusaja rikkumisele tulenevalt VTMS §-st 2 analoogia korras ka väärteomenetluses. Kuigi

kohus praegusel juhul leiab, et mõistlik menetlusaeg on möödunud, siis pole antud juhul

tegemist sedavõrd olulise ületusega, mis peaks päädima menetluse lõpetamisega. Kohtu

4-22-151

14 (17)

hinnangul on praegu võimalik mõistliku menetlusaja riivet heastada isiku karistuse

vähendamise läbi. Seega kokkuvõttes on kohtu hinnangul tegemist ühe täiendava argumendiga

teiste seas, mis lõppkokkuvõttes õigustab käesoleval juhul väärteomenetluse lõpetamist VTMS

§ 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, kuivõrd isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Ühtlasi leiab kohus, et käesoleval juhul puudub menetluse jätkamiseks ka avalik menetlushuvi.

Esmalt põhjusel, et väärteomenetluses tuvastatu kohaselt soetas N V kütust vaid enda tarbeks,

mitte edasimüügi eesmärgil. Seega ei mõjutanud tema tegevus teisi kütuse tarbijaid laiemalt.

Teiseks on menetlusaluse isiku enda ütlustega tõendatud, et soetatud kütus oli veoautojuhtide

poolt tangitud ametlikes tanklates. Seega polnud tegemist mingil viisil ebaseadusliku kütusega.

See, et osa kütusest pärineb kahtluse kohaselt Venemaalt, ei muuda seda ebaseaduslikuks,

kuivõrd sellise kütuse kasutamine mh Eestis on lubatud. Lihtsalt Euroopa Liidus ning sh Eestis

on kütuse kvaliteedile kõrgemad nõudmised võrreldes Venemaaga, mistõttu lasub kütuse

tarbijal endal vastutus selle eest, kuidas selline Euroopa Liidu standarditest kehvema

kvaliteediga kütus võib mõjutada seadmeid, milles seda kasutatakse. Kolmandaks ei nähtu

väärteoasja materjalidest, et kellelgi oleks olnud N Vi vastu pretensioone seoses kütuse

ostmisega. Seda ilmestab kõige paremini asjaolu, et E Bi tööandja (s.o veoki Xxx reg. nr-ga

xxx ja seega ka selles asuva kütuse omanik) ei olnud huvitatud isegi sellest, et kütuse

väljapumpamise avastamisel sündmuskohale tulla (vt tunnistaja S Be ütlused kohtu tl 31

pöördel ning tunnistaja R Vi ütlused kohtu tl 34 ja 34 pöördel). Ka hilisemalt pole tal kohtule

esitatud materjalide kohaselt pretensioone menetlusaluse isiku suhtes olnud. E Bi sõnul ei olnud

tema tööandja sellise tegevuse küll rahul, kuid hoiatas just E Bit edasiselt sarnase tegevuse ja

selle tagajärjena töökaotuse eest (kohtu tl 54 pöördel).

Kokkuvõttes leiab kohus, et N Vi süü on väike, ta on varem karistamata, tema väärteoasja on

menetletud õigustamatult pikalt ning kuna puudub ka avalik menetlushuvi, siis on põhjendatud

lõpetada tema suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel VKS § 321 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo osas seoses 2020 jaanuari lõpust kuni 29.07.2020 kokku 6057,31 liitrit

diislikütuse ostmisega müügiluba mitteomanud isikutelt. Kohtu hinnangul on senine menetlus

olnud isikule piisavaks mõjutusvahendiks, et edaspidi tema poolt uusi õigusrikkumisi ära hoida.

IV Asitõendid

Käesolevas väärteomenetluses on N Vilt kohtuvälise menetleja poolt ära võetud 6057,31 liitrit

diislikütust ning kütuse pumpamise süsteem (pump, voolikute süsteem ja tankurpüstol

mõõdikuga), mis asuvad üleandmise-vastuvõtmise akti nr LTK-045 kohaselt (KVM tl 57-58)

Maksu- ja Tolliameti hoiukohas aadressil Hüüru küla Saue vald Harjumaa.

Kohtuväline menetleja taotles kütuse pumpamise süsteemi konfiskeerimist KarS § 83 lg 1

alusel väärteo toimepanemise vahendina. Viidates hiljutisele Riigikohtu lahendile, leidis

kohtuväline menetleja, et kütuse konfiskeerimine on praegusel juhul välistatud. Viimase

seisukohaga peab kohus siinkohal nõustuma.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.04.2022. a otsuses nr 4-20-5209/46 p-des 11 ja 12 on

asutud nimelt järgmisele seisukohale: KarS § 83 lg 2 võimaldab konfiskeerida tahtliku süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme üksnes seaduses sätestatud juhtudel,

s.o seadusandja eraldi volituse alusel. MKS § 1552 ei näe ette süüteo vahetu objekti

konfiskeerimist. Järelikult ei saa menetletavas väärteoasjas ära võetud kütust konfiskeerida ka

KarS § 83 lg 2 alusel. KarS § 83 lg 4 järgi konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle

omamiseks vajalik luba puudub, kuid üksnes tingimusel, et isik on toime pannud vähemalt

õigusvastase teo (KarS § 83 lg 5). Kütuse omamiseks ei ole vähemalt üldjuhul KarS § 83 lg-s 4

nimetatud luba tarvis, sest tegemist pole ainega, mille käitlemiseks oleks näiteks selle ohtlikkuse

tõttu kehtestatud loakohustus või mis oleks tsiviilkäibes üldse keelatud.

Kuivõrd praegusel juhul on kohus N Vi puhul tuvastanud vaid selle, et ta on toime pannud VKS

4-22-151

15 (17)

§ 321 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, siis kütuse konfiskeerimiseks väärteo vahetu objektina

KarS § 83 lg 2 mõttes peaks seaduses esinema konkreetne volitusnorm. Vedelkütuse seaduses

on väärteo vahetu objekti konfiskeerimise võimalus ette nähtud aga vaid VKS §-des 31 ja 32

sätestatud väärtegude puhuks (VKS § 35 lg 2).

Antud kütuse konfiskeerimine KarS § 83 lg 4 alusel on samuti välistatud, kuivõrd kütuse

omamiseks ei ole vähemalt üldjuhul KarS § 83 lg-s 4 nimetatud luba tarvis, sest tegemist pole

ainega, mille käitlemiseks oleks näiteks selle ohtlikkuse tõttu kehtestatud loakohustus või mis

oleks tsiviilkäibes üldse keelatud. Nagu märgitud, siis käesoleval juhul tuvastas kohus

rikkumise vaid selles, et N V soetas kütust isikutelt, kellel polnud selleks nõutavat luba.

Vaieldamatult on kohtuvälises menetluses N Vilt äravõetud kütuse näol aga tegemist

asitõendiga. Arvestades, et menetlusalune isik oli kogu kütuse soetanud ehk ostnud teistelt

isikutelt, keegi pole tema vastu selle kütuse osas kohtule teadaolevalt pretensioone esitanud,

siis tuleb N Vit pidada antud kütuse omanikuks. Seetõttu tuleb N Vilt kohtuvälise menetleja

poolt ära võetud 6057,31 liitrit diislikütust VTMS § 2 ning KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada

N Vile pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

Siinkohal märgib kohus, et kütuse tagastamine menetlusalusele isikule peab toimuma sellisel

viisil, mis ei põhjustaks talle ülemääraseid kulusid või nõuaks meetmete rakendamist, mida

isikul pole võimalik täita. Vastaselt korral kaotaks kütuse isikule tagastamine sisulise

tähenduse, s.t juhul, kui kütuse tagasisaamiseks tuleks isikul endal teha põhjendamatuid

kulutusi või kui selle tagasisaamine on üksnes formaalne võimalus, mille tegelikkuses

realiseerumine on vähetõenäoline.

Obiter dictum´i korra selgitab kohus siinkohal, et kohtu hinnangul on praegusel juhul raske

näha ka haldusõiguslikku alust nimetatud kütuse N Vilt äravõtmiseks või mittetagastamiseks.

Nimelt on käesoleva väärteomenetlusega tuvastatud, et vaid 84,311 liitrit kütust pärines

aktsiisivabalt Venemaalt. Samas on võimalik sellest kütuse kogusest vaid 5 liitri puhul (mis

asuv 5-liitrises anumas) konkretiseerida, kus see kütus asub, sest ülejäänud 79,311 liitrit kütust

pumbati E Bi juhitud veoki kütusepaagist suurde mahutisse, kus see segunes juba seal

varasemalt olnud muu kütusega. Seega 79,311 liitri kütuse osas pole võimalik seda eristada

muust kütusest, mille päritolu on tõendamata. Põhimõtteliselt peab kohus võimalikuks vaid 5

liitri kütuse puhul selle tagastamise tingimuseks haldusmenetluses seada näiteks tasumata

aktsiisi maksmise nõudmist. Samas väärteomenetluse kohaselt tuleb kütus isikule tagastada

ning selle kinnihoidmiseks puudub alus.

Kütuse pumpamise süsteemi osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus selle

konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 alusel väärteo toimepanemise vahendina pole praegusel juhul

põhjendatud. Nimelt leidis kohus, et N V on toime pannud 6057,31 liitri diislikütuse soetamise

veoautojuhtidelt, kellel puudus tegevusluba kütuse müügiks. Antud kütuse pumpamise süsteem

oli aga vajalik pigem MKS § 1552 lg 1 järgi etteheidetud väärteo toimepanemiseks, kuid selles

osas lõpetas kohus väärteomenetluse osaliselt kohtuvälise menetleja loobumise tõttu

väärteoetteheitest ning ülejäänud osas väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kütuse soetamiseks

tegevusloata müüjatelt ehk ostu-müügi tehingu tegemiseks, milline rikkumine on käesoleval

juhul tuvastatud, polnud kütusepumba omamine iseenesest vajalik. Samas juhul, kui

menetlusalusel isikul poleks kütusepumpa olnud, oleks arvatavalt jäänud sõlmimata ka

müügitehingud, sest sellisel juhul oleks olnud raskendatud kütuse kättesaamine võimaliku

müüja valduses olnud veoki kütusepaagist ning üleandmine võimalikule ostjale ehk

menetlusalusele isikule. Seega kuigi nimetatud kütuse pumpamise süsteemi saab pidada VKS

§ 321 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise vahendiks, ei leia kohus, et selle

konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 alusel oleks käesoleval juhul vajalik ning põhjendatud.

Siinkohal arvestab kohus ka asjaoluga, et N V on käesolevast menetlusest õppinud ning on

vähetõenäoline, et ta edaspidi kütusega seotud rikkumisi toime paneks. Samuti määras kohus,

et temalt äravõetud kütus tuleb talle tagastada. Kuivõrd N V oli kogu kütuse soetanud enese

4-22-151

16 (17)

tarbeks ning käesoleva kohtuotsuse jõustumisel on tal võimalik seda ka kasutama hakata, siis

selleks tarbeks on tal vajalik ka kõnealuse kütuse pumpamise süsteemi olemasolu. Seetõttu

määrab kohus, et ka kütuse pumpamise süsteem tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada N

Vile.

V Menetluskulud

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja menetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks mh riiklikul

ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega

tekkinud kulud.

Käesolevas väärteoasjas on teostatud vedeliku ekspertiis maksumusega 4995 eurot (KVM tl 86-

87). Seega on nimetatud kulu puhul tegemist menetluskuluga. Kohtuvälise menetleja poolt

kohtule esitatud täiendavast tõendist (kohtu tl 73-74) nähtuvalt on analüüsitud 10 proovi (iga

proovi osas on läbi viidud analüüse 449 euro ulatuses). Antud maksumusele lisandus ka

eksperthinnangu kolme tunni töö tasu (kokku 135 eurot). Sealjuures rakendatud ekspertiisil

10%-list soodustust (kohtu tl 65). Seega on ekspertiisi maksumuse kujunemine arusaadav ja

põhjendatud.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et ekspertiisi teostamine oli vajalik, kuivõrd N

Vorontšhinnilt garaažiboksist äravõetud vedelik asus markeerimata mahutites ning selleks et

teha kindlaks, millise vedelikuga on üldse tegemist, oligi vaja ekspertiis läbi viia. Ühtlasi aitas

antud ekspertiis osaliselt tuvastada ka äravõetud kütuse päritolu ning kahtlust, et see võib

vähemasti osaliselt olla aktsiisivaba kütus (84,311 liitri osas).

Esmalt tuleb käesoleval juhul arvesse võtta seda, et ühe väärteoetteheite osas (MKS § 1552 lg 1

järgi) lõpetas kohus menetluse kas kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest loobumise või

kohtu poolt väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud alus on

analoogne olukorrale, kus kriminaalmenetluses tehakse isiku suhtes õigeksmõistev otsus.

KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud aga riik.

Ainuüksi sel põhjusel tuleks N Vilt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada vähemasti

poole võrra. Sealjuures taotles ka kohtuväline menetleja, et kohus mõistaks pool ekspertiisi

kulust välja isikult ning ülejäänu jätaks riigi kanda.

VTMS § 30 lg 13 kohaselt, lõpetades VTMS § 30 lg-s 1 sätestatud alustel väärteomenetluse,

hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Kuivõrd kohus teises väärteoetteheites (VKS § 321

lg 1 järgi) lõpetas N Vi suhtes väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, siis oleks

põhimõtteliselt põhjendatud mõista temalt riigi kasuks välja pool ekspertiisitasust ehk 2497,50

eurot.

Samas võimaldab VTMS § 30 lg 14 menetluskulusid määrates arvestada menetlejal KMS § 180

lg-s 3 sätestatut, mis näeb ette, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. N V on kohtus selgitanud, et

igakuiselt on tema brutopalk umbes 800 eurot, millele lisandub ka metalli müügist saadav (neto-

)tulu, mis võib olenevalt kuust olla kuni 1000 eurot (kohtu tl 59). Seega on N Vi igakuine

sissetulek umbes 1500 eurot, mõni kuu rohkem, mõni vähem. Arvestades, et metalli müügist

teenitav tulu ei ole N Vi püsiv sissetulek, talle kuulub korter, milles ta elab, sõidukid on

väheväärtuslikud, tal on ka muud kulutused elamisele (sõidukitele, toidule, eluasemele), leiab

kohus, et temalt väljamõistetavat ekspertiisitasu tuleb vähendada veelgi enam. Sealjuures on

kohus juba ülal märkinud, et on väga vähetõenäoline, et N V paneks mõne uue rikkumise toime.

Kohtu mõistev suhtumine ning isiku jaoks mõistlikult koormavate menetluskulude tasumise

kohustuse panemine aitaks uute süütegude ärahoidmise eesmärgile kohtu hinnangul samuti

kaasa.

Seega arvestades eelpool toodud asjaolusid ning isiku resotsialiseerumisväljavaateid, mõistab

4-22-151

17 (17)

kohus N Vilt menetluskuluna välja vedeliku ekspertiisi (akt nr 1-9/277-1) teostamise kulu

osaliselt, s.o summas 600 eurot. Ülejäänud osas tuleb ekspertiisi maksumus ehk 4395 eurot,

jätta riigi kanda.

N Vi palus kohtul võimaldada väljamõistetav menetluskulu tasuda ühe aasta jooksul (kohtu tl

59 pöördel). Kohtu hinnangul on selline taotlus põhjendatud, mistõttu kohus määrab, et

menetluskulu summas 600 eurot tuleb N Vil KrMS § 180 lg 3 kohaselt tasuda võrdsetes osades

12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 50 eurot.

Kersti Heide

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)