1-07-12774/29 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 1-07-12774

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2010.a. Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-12774 Kriminaalasi

Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Ergo Erikson kohta Menetlusosalised ja nende esindajad Süüdimõistetu: Ergo Erikson( isikukood 38808132735, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kaitsja: vandeadvokaat Uno Paimets. Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuröri abi Liane Peets Taotlus Karistuse täitmisele pööramine Kohtuistungi toimumise aeg 26.oktoober 2010.a. RESOLUTSIOON

Käsitades KarS § 75 lg.3, lg.4, § 76 lg.5, KrMS § 427 lg.1, lg.2, maakohus M ä ä r a s:

Jätta Ergo Eriksoni karistus täitmisele pööramata ja jätkata katseaega. Määrata Ergo Eriksonile lisakohustus ja kohustada teda pöörduma psühholoogilise abi ja nõustamise saamiseks vastava spetsialisti poole.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumajja 10 päeva

jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

Ergo Erikson on süüdi mõistetud 09.01.2008.a . Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 263 p.1,4 järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega. Mõistetud karistust on suurendatud

KarS § 65 lg.2 alusel Tartu Maakohtu 18.07.2007.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 16 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 3 aastat 14 päeva vangistust. Veel tunnistati E.Erikson Tartu Maakohtu 09.01.2008.a. otsusega

2

süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Lõplikuks karistuseks

mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust. Tema karistusaeg algas 15.01.2008 ja lõppema pidi

14.02.2011. Tartu Maakohtu määrusega 02.11.2009 vabastati Ergo Erikson temale

mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult enne tähtaega koos allutamisega

elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve kestvuseks määrati 6 kuud ja E.Eriksoni kohustati täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, s.h. lisakohustusena rakendati kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seisuga 02.11.2009 oli E.Eriksoni kandmata karistusaeg 1 aasta 3 kuud 12 päeva vangistust. Talle määrati katseaeg kuni 14.02.2011.a.

27.08.2010 saabus kohtule erakorraline ettekanne kriminaalhooldajalt, milles taotletakse karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande koostamise aluseks on asjaolu, et Ergo

Erikson on rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

E.Eriksoni alkoholitarvitamine on fikseeritud 20.08.2010 Tartu Vangla julgeolekuja kriminaalhooldusosakonna kontrolli käigus kriminaalhooldusaluse elukohas kell 12.55, mille käigus tuvastati Ergo Eriksoni joobeseisund alkomeetri näiduga 0,1 mg/l. Kontrollreidi käigus andis E.Erikson selle kohta seletuse, et ta jõi hommikul kella 9 ajal kaks pudelit õlut maal olles. Samasisulise seletuse andis Ergo Erikson ka kohtuistungil 26.oktoobril. Kirjalikus seletuses kriminaalhooldajale kirjutas Ergo Erikson (tl.142), et see oli esmakordne alkoholitarvitamine tema poolt katseajal ja ta lubab, et rohkem alkohoolseid jooke ei tarvita. Ta on nõus pöörduma psühholoogi vastuvõtule, et selliseid asju ei korduks.

Kaitsja esitas kohtule E.Eriksoni määramata tähtajaks sõlmitud töölepingu AS-s Mo-Puit töötamise kohta alates 28.07.2010; iseloomustuse töökohalt: töötab puidutöötlemisseadmete operaatorina, on kohusetundlik ja teeninud kiitvad hinnangud tööjuhtidelt, on koostööaldis, õppimisvõimeline; klassitunnistuse Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolist 11. klassi lõpetamise kohta.

Kriminaalhooldaja esitas kohtule 27.08.2010.a ülevaate E.Eriksoni kriminaalhoolduse

kulgemisest. E.Erikson on täitnud talle pandud kontrollnõudeid kohusetundlikult, kõrvalekaldeid ja rikkumisi ei esinenud, ka elektroonilise valve periood kulges probleemideta,

kohtumised kriminaalhooldajaga toimusid iga 2 nädala järel. Hoolduskavas püsititatud ülesandeid asus E.Erikson koheselt täitma: võttis arvele ennast Töötukassas, asus õppima

Täiskasvanute Keskkoolis. Kooli direktori sõnul suhtus õppetöösse väga tõsiselt, parema

tulemuse saavutamiseks käis täiendavalt matemaatika konsultatsioonidel. Nii sai 11.klass

lõpetatud ja alustas õpinguid 12.klassis. Läbis autokooli ja omandas B-kategooria

juhtimisõiguse. Alates 28.07.2010 töötab töölepingu alusel Mo-Puit Jõgeva AS-s puidutöölisena. Peale elektroonilise valve perioodi lõppemist vahetas kriminaalhooldaja loal elukohta ja asus elama tüdruksõbra juurde. Kriminaalhooldaja kontrollib igakuiselt alkoholi

tarvitamise keeldu ka politsei vahendusel, rikkumisi ei ole esinenud. Kriminaalhooldaja

väljendab arvamust, et ilmselt on see juhus Ergo Eriksoni puhul olnudki ainus

alkoholitarvitamine katseaja jooksul. Kriminaalhooldaja toob välja positiivsed asjaolud

E.Eriksoni puhul: kontrollnõuete ja elektroonilise valve kohustuse rikkumisteta järgimine,

õppimine Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis, alalise töökoha omamine, viha juhtimise treeningprogrammi läbimine, sooritatud kuriteost on möödas 3 aastat ja politsei andmetel

uusi süütegusid toime pannud ei ole, tüdruksõber ja vanemad moodustavad toetava lähivõrgustiku.

Kohtuistungil jääb kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatu juurde, lisades, et

E.Erikson on aastase kriminaalhooldusperioodi jooksul teinud endaga kõva tööd. Kriminaalhooldaja peab võimalikuks kriminaalhoolduse jätkamist.

3 Kohtuistungil annab Ergo Erikson seletuse, et ta on suutnud ennast katseajal alkoholist eemale hoida ja ka ei tunne mingit tõmmet alkoholi poole. Onu oli Soomest külas, pakkus õlut ja Erikson võttis pakutu vastu. Rohkem joomise plaani ei olnudki ja see oli ka ainus alkoholi

tarvitamise kord katseajal.. Vabanemise tingimustes on alkoholi tarvitamise keeld kirjas, kuna kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes. Ergo Eriksoni sõnul ei ole tema elu olnud kunagi nii hea kui praegu, ta on kuritegevusest täielikult eemale tõmbunud ega suhtle enam ka

varasemate sõpradega. Koolis ja töölkäimine on omavahel kooskõlastatud, õppimine on korras. Elukaaslane on suureks toeks. Kui keskkool saab lõpetatud, plaanib E.Erikson minna ametit õppima kutsekooli. Psühholoogi juurde nõustamisele minek ei teeks liiga. Ergo Erikson tunneb, et tal läheb praegu elus kõik hästi ja vanglasse sattumine teeb asja halvemaks. On nõus, et talle määratakse lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld.

Prokurör leidis kohtuistungil, et isik on katseajal rikkunud temale määratud kohustust ja kandmata jäänud karistuse osa tuleb pöörata täitmisele KarS § 76 lg.5 alusel.

Kaitsja kohtuistungil oli seisukohal, et ei saa läheneda formaalselt. Tuleks vaadata

kriminaalhooldaja ettekannet tervikuna, ta on täitnud kõiki kohustusi korralikult, asunud tööle, õpib. Alkoholi tarvitamine on olnud erandlik. Kaitsja palub karistust täitmisele mitte pöörata ja pikendada kriminaalhooldust.

Kohtu seisukohad

Kohus erakorralise ettekande läbivaatamisel võtab aluseks KarS § 76 lg.5, mis sätestab: Asja menetluse käigus on tõendamist leidnud, et Ergo Erikson on temale määratud katseajal

tarvitanud alkohoolset jookiõlut. Sellega on aset leidnud KarS § 75 lg.2 p.2 märgitud kohustuse rikkumine, mis on Ergo Eriksonile ennetähtaegsel vabastamisel tingimuseks seatud. Sellega on formaalselt olemas KarS § 76 lg.5 ettenähtud alus kandmata jäänud karistuse osa 1 aasta 3 kuud 12 päeva vangistuse täitmisele pööramiseks.

Kohtul tuleb esmalt lahendada küsimus sellest, kas KarS § 76 lg.5 sätte näol on tegemist sättega, mille kohaldamisel on kohtul diskretsiooniõigus ehk kas kohtul on õigus kaaluda ennetähtaegselt vabastatu poolt toime pandud rikkumisega seonduvat ja langetada otsustus

vastavalt kaalumistulemusele või kohtul diskretsiooniõigus puudub ja kandmata jäänud karistuse osa tuleb pöörata täitmisele ilma kaalutlemiseta.

Asja menetlev kohus on seisukohal, et vaatamata KarS § 76 lg.5 sõnastusele, mis jätab mulje

imperatiivsest normist, tuleb kohtul rikkumise tuvastamisel ja sellel põhineva otsustuse tegemisel hinnata rikkumise iseloomu, laadi ja määratleda rikkumise raskusaste. Karistusest

vabastamine nii nagu karistuse kohaldaminegi tähendab valimist erinevate õiguslike

variantide vahel ja etteantud õiguslikes piirides, kuid etteantud õiguslikes piirides jääb kohtunikule teatud otsustamisvabadus. See tähendab, et kohtul tuleb tehtava otsustuse puhul

kaaluda vähemalt selle otsustuse vastavust karistusõiguse üldistele põhimõtetele ja ka

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tühistamise otsustamisel omab kohus diskretsiooniõigust vähemalt neis piirides. Erinevalt karistuse kohaldamise alustest tuleb karistusest vabastamise aluste raames (ja seega ka vabastamise tühistamisel) kohtul hinnata ka süüdimõistetu isikut (KarS § 76 lg.3).

4 Karistuse kohaldamisel E.Eriksonile on kohus arvestanud KarS § 56 lg.1, lg.2 nõuetega, s.h.

vajadusega saavutada karistuse eesmärgid. Ergo Eriksoni ennetähtaegse vabastamise otsustamisel käsitles kohus samuti karistuse eesmärkide saavutamist ja leidis, et E.Erikson

on valmis muutusteks: senine karistuse kandmise aeg on kulgenud probleemideta, ta on jätkanud vangistuse ajal haridusteed, osalenud eluviisitreeningus, on teadvustanud võimalikke

riske ja läbi mõelnud, kuidas nendega toime tulla., vabanemisel on tal head eeldused

sotsialiseerumiseks. Kohus, arvestades toimepandu asjaolusid ja et vähendada uute

kuritegude toimepanemise riski, on määranud KarS § 75 lg.2 p.2 alusel E.Eriksonile täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kriminaalhoolduse kulgemise ülevaatest nähtub, et pärast kinnipidamiskohast vabanemist

12.11.2009 on jätkunud E.Eriksoni aktiivsed ja omaalgatuslikud tegevused oma sotsiaalse

toimetuleku parandamiseks ja on olemas nii objektiivsed andmed kui ka subjektiivsed

tunnused selle kohta, et tingimisi enne tähtaega vabastatu on vastanud ja vastab ka praegu neile KarS §-s 76 lg.3 sätestatud nõuetele, mille järgi tuleb lugeda, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on olnud põhjendatud ja karistuse eesmärgid on saavutatud.

Ei ole vaidlust selle üle, et alkoholitarvitamine katseajal ja sellega käitumiskontrolli tingimuse

rikkumine on aset leidnud (vaatamata rikkumise madalale intensiivsuselefikseeritud

alkoholisisaldus 0,1 mg/l väljahingatavas õhus). Samas on kohtu hinnangul tegemist

juhtumiga, millel puuduvad seosed sellele eelnenud ja järgnenud käitumisega: see ei ole vääranud E.Eriksoni head käitumist koolis, tööl, ei ole soodustanud uusi õigusrikkumisi ega takista järelevalve teostamist tema üle edaspidi. Alkoholi tarvitamise keeldu rakendatakse (ja rakendati E.Eriksoni puhul) eesmärgiga hoida

ära isiku poolt võimalikke uusi õigusrikkumisi, et talitseda tema käitumist sotsiaalselt

aktsepteeritavatesse raamidesse ja tagada sotsialiseerumiseks vajalik eluviis ja tegevused.

Kohus on asja arutamise käigus tuvastanud, et sotsiaalselt aktsepteeritav eluviis on Ergo

Eriksoni poolt saavutatud: see on mitmekuiselt kestev ehk kohtu hinnangul stabiilne.

Seetõttu võib lugeda, et fikseeritud alkoholitarvitamine ei ole senist õiguskuulekat käitumisviisi vääranud. KarS § 76 lg.5 kohtule suunatud nõue sõnastatuna imperatiivses vormis

kujutab endast õiguskorra kaitse eesmärgil kehtestatud kriminaalpoliitilist nõuet. Eesmärk

kaitsta õiguskorda tähendab siin kohtu otsustuse vankumatuse kaitset(kui kohus seadis tingimuse, siis tuleb seda täita). Kohus leiab, et õiguskorra kaitse eesmärk ei ole tähtsam

karistusõiguse üldistest põhimõtetest, mida kohus ei saa selle küsimuse lahendamisel

arvestamata jätta. Need karistusõiguse üldised põhimõtted on selles asjas karistuse individualiseerituse põhimõte (väljendatuna nõudes arvestada süüdlase isikut, tema suhtumist ja käitumist) ja proportsionaalsuse põhimõte (saabuva tagajärje vastavus rikkumise laadile ja raskusele).

Kohus leiab, et Ergo Eriksoni puhul tuvastatud rikkumise tõsidus ja raskus ei ole

proportsioonis KarS § 76 lg.5 ette nähtud võimaliku tagajärjegakaristuse täitmisele

pööramisega ega vasta isiku muule käitumisele ja suhtumisele. Rikkumise ainukordsus,

madal intensiivsus (tuvastatud aste 0,1 mg/l) ja süüdlase isiku muu positiivne käitumine

võimaldavad sellist rikkumist korvata leebema meetmega. Neil asjaoludel jätab kohus karistuse kandmata osa täitmisele pööramata ja määrab sellist rikkumist korvama suunatud lisakohustuse.

Kohtunik Ü.Raag

5