2-20-4501/82

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4501 Kohtuasi X hagi Y vastu kinnistusraamatu kande parandamise ja valduse vabastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.08.2021 otsus Kaebuse esitaja ja liik X apellatsioonkaebus Kaebuse hind 158 639 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Dragan Perovic ja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe Menetluse liik Asja läbivaatamine menetluskonverentsina 19.04.2022 peetud kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 18.08.2021 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. 2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-4501 2 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. X (hageja) esitas 13.05.2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek Tallinnas, XXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXXXXX) seatud hoonestusõiguse (registriosa nr YYYYYY) (edaspidi XXX kinnistu) omandiõiguse hageja nimele kandmiseks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Ühtlasi palus hageja kohustada kostjat andma XXX kinnistu ja selle päraldiste valdus üle hagejale 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja tütar. Hageja ema on kostja endine abikaasa, Q. Hageja abikaasa on Z.

2-20-4501 3 taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja edastas kostjale kinkelepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kostja on kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud, mida kinnitab tema vastus nõudekirjale. Samuti on täidetud kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused, kuna kostja on näidanud üles jämedat tänamatust nii hageja kui ka tema lähedaste vastu.

Kostja vastuväited

2-20-4501 4 Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning tühistas 24.03.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati eelmärge kinnistusraamatu registriosa nr YYYYYY kolmandasse jakku hageja kasuks kinnisasja omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. Menetluskulud jäid hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. 3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - 2.07.2012 sõlmisid AS SEB Liising, hageja ja kostja kinkelepingu, millega kostja kinkis XXX kinnistu hagejale; - 7.08.2019. a sõlmisid hageja ja kostja kinkelepingu, millega hageja kinkis XXX kinnistu kostjale tagasi; - kostja on 14.08.2019 kantud XXX kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse; - 23.03.2020 esitas hageja avalduse kinkelepingust taganemiseks VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel; - kostja on taganemisavalduse kätte saanud; - hageja nõudis kostjalt kinkelepingu alusel üleantu tagastamist, millest kostja keeldus.

Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2-20-4501 5 4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus VÕS § 267 p-i 1 ja § 268 lg-t 1 põhjendamatult kitsalt tõlgendanud. Samuti on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud põhjendamiskohustust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.

Vastustaja seisukoht

2-20-4501 6 9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 267 p-i 1, nagu omaksid tähtsust üksnes ja konkreetselt kingisaaja poolt tehtud toimingud (III kd tl 86, p 51). Ringkonnakohtu hinnangul saab kinkelepingust taganemise tingida ka käitumine, mille kingisaaja on toime pannud teise isiku kaudu või teist isikut ära kasutades (nt kingisaaja kontrolli all oleva äriühingu kaudu). Vastasel korral oleks kingisaajal võimalik oma käitumist teise isiku kaudu varjata ja selliselt kinkelepingust taganemine välistada. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Jämeda tänamatusena hinnatav käitumine peab olema suunatud kinkija või tema lähedase inimese vastu. 10. Maakohus järeldas iseenesest õigesti, et X OÜ-ga seostatud hageja etteheiteid kostjale ei saa praegusel juhul pidada kostja jämedaks tänamatuseks hageja ja/või tema lähedaste inimeste suhtes. Hageja X OÜ-d puudutavaid väiteid ei saa aga jätta tähelepanuta (vt otsuse eelnev punkt ja TsMS § 442 lg 8). Ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi. 10.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et poolte esiletoodud asjaoludest kogumis nähtub, et kostjal ja hageja abikaasal Z-l on erimeelsused, mille peamine kese on X OÜ. Nii kostjal kui ka Z-l on poolte seisukohtade järgi erinev arusaam sellest, mis on kostja ja Z erimeelsused põhjustanud ning kuidas ja millistel tingimustel neid tuleks lahendada. Osapoolte vahel on konkreetsemates küsimustes ka kohtuvaidlused. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostjalt oodata, et kostja ja/või X OÜ ei või suhetes Z ja/või N OÜ-ga oma seisukohti esitada ja neid kaitsta ilma, et see tooks kaasa hageja õiguse kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganeda. Arvestades poolte siinses menetluses esitatut on nii Z ja/või N OÜ seisukohad, aga ka kostja seisukohad nendevahelistes vaidlustes olnud sisulised, mistõttu ei saa kostja ja Z erimeelsusi ette heita üksnes ühele neist. Kinkelepingust taganemisele hinnangut andes ei saa ringkonnakohus anda sisulisi hinnanguid muudele kostja ja/või X OÜ ning Z ja/või N OÜ vahelistele vaidlustele, mida menetletakse teistes kohtuasjades ning nende vaidluste tulemuste pinnalt järeldada, kas hagejal esines alus kinkelepingust taganemiseks või mitte. Jäme tänamatus on eetiline kategooria. Hageja, Z ja/või N OÜ saavad oma õigusi kaitsta konkreetsetes kohtuasjades. Alljärgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja etteheiteid ükshaaval. 10.2. Hageja on heitnud kostjale ette seda, et kostja tõrjus X OÜ-st välja hageja abikaasa Z, hageja ema Q ja ka hageja enda. Väljatõrjumine seisnes selles, et X OÜ ütles üles töölepingud Z ja Q-ga ning hagejal takistati juurdepääs X OÜ ruumidesse. Pooled ei vaidle, et kostja on X OÜ juhataja, samuti et X OÜ-l on kaks osanikku – kostjale kuuluv G OÜ, kellele kuulub 80% X OÜ osakapitalist ning hageja ja Z ühisomandis olev N OÜ, kellele kuulub 20% X OÜ osakapitalist. 10.2.1. Z ja X OÜ vahelise töösuhtega seoses on hageja toonud esile, et töösuhe on lõppenud ja kummalgi osapoolel ei ole huvi töösuhet jätkata, kuigi osapooltel oli vaidlus töösuhte ülesütlemise õiguspärasuse üle (I kd tl 34p, p 3.6.1. ja 3.6.2.). Kuna ka Z-l endal ei olnud huvi töösuhet X OÜ-ga jätkata, ei saa ringkonnakohtu hinnangul Z ja X OÜ töösuhte lõppemine olla käsitatav kostja tänamatu käitumisena. See, kas X OÜ oli valmis töövaidluse kompromissiga lõpetama või mitte, ei oma tähtsust. Hageja tõendid Z ja X OÜ töövaidluse kohta on eelnevast tulenevalt asjassepuutumatud. 10.2.2. Pooled ei vaidle selle üle, et Q ja X OÜ vaheline tööleping on lõpetatud ning et Q ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. See väljendab, et Q-l ei ole X OÜ-le sellega seonduvaid etteheiteid. Seetõttu ei saa ka kostjale töölepingu lõpetamisega seonduvat ette heita. Ühestki asjas esitatud tõendist ei tulene kostjale kohustust tagada Q-le töökoht X OÜ-s.

2-20-4501 7 10.2.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa X OÜ poolt tema kasutuses oleva hoone ukseluku vahetamist käsitada hageja juurdepääsu takistamisena X OÜ ruumidesse (I kd tl 57). Kui töösuhe on peatunud (pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli rasedus- ja sünnituspuhkusel ning sellele järgneval lapsehoolduspuhkusel ja ei ole tööle naasnud), ei ole töötajal õigust juurdepääsuks tööandja ruumidesse. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja X OÜ vaheline tööleping kehtib. Järelikult on hagejal võimalik tööle naasta ja siis ka tööruumidesse pääseda. 10.3. Hageja heidab kostjale ette ka X OÜ tulude ja ettevõtte väärtuse vähendamist – see mõjutab hageja ja tema abikaasa Z majanduslikku seisundit ja sissetulekuid. Samuti on hageja toonud esile, et X OÜ-st on varem välja makstud suuremaid summasid G OÜ-le ja Q Ltd-le. 10.3.1. Hageja esitatud ülevaatest ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, miks X OÜ on teinud aastatel 2012–2017 G OÜ-le ja Q Ltd-le makseid (I kd tl 40–40p). Ülevaade kinnitab üksnes maksete tegemise fakti. Hageja väide, et maksed on tehtud alusetult, on tõendamata. Seejuures on hageja ise esile toonud, et N OÜ on esitanud X OÜ-le nõude dokumentide saamiseks (vt ka I kd tl 38–39) ning viitab, et ilmselt on kostja hakanud X OÜ tulusid ettevõttest välja viima (I kd tl 34, p 3.5.1.). Kui N OÜ on alles nõudnud X OÜ-lt dokumentide esitamist, ei saa sellest veel järeldada, et X OÜ-st on tulusid välja viidud, eesmärgiga vähendada N OÜ osaluse väärtust. Ka väidet, et X OÜ käive on pärast 2019. aastat oluliselt langenud, ei ole hageja eelnevaga seostanud. 10.4. Hageja väitel on alust arvata, et kostja on 2017. a ja/või 2018. a eest maksnud dividendi G OÜ-le, kuid N OÜ-le ei ole dividendi makstud. Selles osas on hageja toonud samuti esile, et on esitanud päringu, kuid sellele ei ole vastatud. Hageja väide on ebamäärane ja tõendamata ning seetõttu ei ole seda võimalik seostada kostja käitumisega. 10.5. Hageja väitel eitab kostja Z panust X OÜ tegevuses ning keeldub N OÜ osa välja ostmast, soovides osa saada tasuta, kuigi 2019. a suvel, enne kinkelepingu sõlmimist, oli kostja valmis osa ostma turuhinnaga. 10.5.1. Hageja üldisest väitest, et kostja eitab Z panust X OÜ tegevuses, ei ole võimalik järeldada kostja jämedat tänamatust. Kostja on menetluses toonud esile, millised etteheited tal on Z-le seoses X OÜ-ga (vt I kd tl 65, p-d 2.11. ja 2.12. ja II kd tl 119, p 2.15.). Juba seetõttu ei saa järeldada, et kostja käitumine oleks objektiivselt taunitav. Asjassepuutuv ei ole see, kas kostja on varasemalt kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ja selle kohta esitatud tõend (I kd tl 3.2., p 3.2.2 ja hageja 23.03.2020 menetlusdokumendi lisa 10). 10.5.2. Hagiavalduse p-des 3.2.3. ja 3.2.4. toodud kokkuleppeid ei ole hageja tõendanud (I kd tl 33). Sealhulgas ei kinnita neid tunnistaja Z ütlused. Z selgitas üldiselt, kuidas ta sai X OÜ osanikuks (III kd tl 75p, ajamärk 01:06:28), kuid hilisemaid kokkuleppeid kostjaga need ei kinnita. Kostja ja G OÜ ning Z ja N OÜ vaheline kirjavahetus X OÜ osaluse võõrandamise kohta ei tõenda samuti hageja väiteid (I kd tl 19–21p). Kumbki pool on viidatud kirjavahetuses esitanud üksnes oma seisukohad. 10.5.3. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja ning Z ja N OÜ saavutasid kokkuleppe, et kostja ostab N OÜ-le kuuluva X OÜ osa hinnaga ca 800 000 eurot, kuid vahetult pärast kinkelepingu sõlmimist kostja loobus L OÜ osa ostmisest (I kd tl 97, p 2.6.2.). Z töövaidluses esitatud vastus hageja väiteid ei kinnita (II kd tl 77–86). Kuigi maakohtu menetluses soovis hageja nimetatud väidet tõendada tunnistaja V ütlustega, millise taotluse jättis maakohus selle väite osas rahuldamata (vt II kd tl 112–115 ja III kd tl 6–9), ei taotlenud hageja apellatsioonimenetluses V täiendavat ülekuulamist tunnistajana. Sellegi poolest nähtub V

2-20-4501 8 ütlustest, et 2019. a suvel, sügisel oli kostjal soov võõrandada hoopis enda osalus X OÜ-s ning kuigi tehingut ei toimunud, oli olemas 2–3 potentsiaalset ostjat (vt III kd tl 73, ajamärk 00:12:44, aga ka 00:26:46 ja 00:34:40). 10.6. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu otsusega selle põhjendusi kordamata (TsMS § 654 lg 6), leiab samuti, et hageja väited Z laimamise kohta on tõendamata. 10.7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ei ole tõendanud kostja ja Q vahel lihtkirjaliku kokkuleppe olemasolu, milles hageja väitel sätestati kostja ja Q ühisvara jagamise tingimused (I kd tl 58 ja tõlge tl 59). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud Q-ga sõlmitud kokkuleppeid. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on küll ekslikult leidnud, et hageja esitatud väidetav lihtkirjalik kokkulepe on allkirjastamata, kuid see ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Dokumendil on küll ühe isiku allkiri, kuid dokumendist ei nähtu, kelle allkirjaga on tegemist. Muid tõendeid selle kohta, kelle allkiri on dokumendil, ei ole pooled menetluses esitanud. Kostja ei ole omaks võtnud, et tegemist oli tema allkirjaga (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, ajamärk 00:25:01). 11. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega osas, mis puudutas kostja suhtumist hagejasse ja tema lastesse, maakohtu otsuse põhjendusi kordamata (TsMS § 654 lg 6). Väidet, et kostja on hageja suhtes olnud psüühiliselt vägivaldne, ei ole hageja maakohtu menetluses esitanud ega uue asjaolu lubatavust põhjendanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle väite TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta. 12. Samuti ei ole hageja maakohtu menetluses esitanud apellatsioonkaebuse p-s 2.2.15 toodud asjaolusid (kostja süüdistas S X OÜ-le kuuluva tasalihvpingi omastamises ja teatas kavatsusest esitada tema vastu kuriteokaebus). Ka need asjaolud jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta, sest hageja ei ole neid maakohtu menetluses esitanud ega uue asjaolu lubatavust põhjendanud. 13. Hageja esitas maakohtu menetluses 13.11.2020 täiendava avalduse kinkelepingust taganemiseks (II kd tl 124, p 2.3.12 ja ringkonnakohtu istungi protokoll, ajamärk 00:40:19 ja 00:40:54), mille maakohus on jätnud hindamata (TsMS § 442 lg 8 rikkumine). Täiendavas taganemisavalduses tugines hageja sellele, et kostja suurendas X OÜ osakapitali, mille tulemusena vähenes N OÜ osalus X OÜ-s 20%-lt 0,4%-ni. 23.03.2020 taganemisavalduses hageja X OÜ osakapitali suurendamisele ei tuginenud (I kd tl 23–23p) – otsus osakapitali suurendamiseks võeti vastu hiljem, s.o 14.09.2020 (II kd tl 167–167p, p 2). Ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi selles osas järgmiselt. 13.1. Vastavalt VÕS § 270 lg-le 1 võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma. Pooled ei vaidle, et hageja on esitanud täiendava taganemisavalduse VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtajal. 13.2. Hageja väitel oli X OÜ osakapitali suurendamine põhjendamatu ja kostja poolt pahatahtlik, kuna selle eesmärgiks oli vähendada N OÜ osalust X OÜ-s 20%-lt 0,4%-ni. Hageja väitel tekitati talle sellega kahju vähemalt 685 669 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa X OÜ osakapitali suurendamisest (sõltumata sellest, kas osakapitali suurendamiseks esines vajadus või mitte) järeldada kostja jämedat tänamatust. X OÜ osakapitali suurendamise üle vaidlesid osapooled tsiviilasjas nr 2-20-13481 ning N OÜ sai oma õigusi kaitsta selles menetluses. Kostjale ei saa omistada ja käsitada tema jämeda tänamatusena iga või mistahes

2-20-4501 9 tema äriühingu toimingut. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane hageja väide talle kahju tekkimisest ja selle kinnitamiseks esitatud tõend (III kd tl 3–5). 14. Kokkuvõtvalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. 16. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing