3-20-1630/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1630

Haldusasi

OÜ Floberg Capital kaebus Maksu- ja Tolliameti

09.06.2020 maksuotsusele nr 12.2-3/047220-3

Menetlusosalised

Kaebaja

–

OÜ

Floberg

Capital,

esindajad

vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.08.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Floberg Capital apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ

Floberg

Capital apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning Tallinna

Halduskohtu 30.08.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1630 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2022.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-1630

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Floberg Capital ja Narvel OÜ sõlmisid 18.12.2014 notariaalse lepingu, millega OÜ

Floberg Capital võõrandas Narvel OÜ-le muu hulgas Kohtla-Järvel Ritsika vkt 31 kinnisasjal

paiknevad kinnisasjaga ühendamata seadmed. Lepingu kõigi esemete müügihind oli kokku

4 222 500 eurot, millest seadmete hind moodustas 200 000 eurot, millele lisandus käibemaks

20% ehk 40 000 eurot (lepingu p 4.4).

Lepingu p-s 4.16 sõlmisid pooled järgmise kokkuleppe: Ostjal on õigus kuni Ostuhinna täies

ulatuses tasumiseni igal ajal Lepingust taganeda ja nõuda Müüjalt Lepingu eseme tagasi

ostmist (tagasimüük). Sel juhul loetakse Müüja ja Ostja vahel sõlmituks Lepingu eseme

tagasimüügileping Lepingu punktis 4.4 märgitud ostuhinnaga, millest Müüjal on õigus arvata

maha 45000 eurot iga kalendrikuu eest, mil Lepingu ese on olnud Lepingu alusel Ostja

valduses ning kasutuses, kuid mitte rohkem kui Ostja Lepingust taganemise hetkeks tasutud

kogu Ostuhinna osa.

Seadmete osas esitas OÜ Floberg Capital 18.12.2014 Narvel OÜ-le arve nr 2014301 summas

240 000 eurot, sh käibemaks 40 000 eurot.

2. Narvel OÜ esitas 31.08.2018 OÜ-le Floberg Capital tahteavalduse kinnistute ja seadmete

tagasi müümiseks.

OÜ Floberg Capital (ostja) ja Narvel OÜ (müüja) sõlmisid 28.11.2018 kinnistute

omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks olid ka Ritsika vkt 31 kinnistul

paiknevad seadmed (lepingu p 1.5). Tehingupooled leppisid kokku järgnevas:

3.1. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et seoses Ostja nõuetega Müüja vastu, mis

lahendatakse poolte vahel kompromissina vastavalt käesoleva lepingu punktis 3.2 kokku

lepitule, puudub Müüjal õigus nõuda Ostjalt Põhilepingu punktis 4.16 kokkulepitud

tagasimüügihinna tasumist.

3.2. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et Müüja tasub Ostjale kõigi võimalike Ostja nõuete

katteks, sh kuid mitte ainult, (i) Müüja poolt Põhilepingu alusel Ostjale tasumata ostuhinna

osamaksete ja Ostja intressinõuete, (ii) kinnistutega seotud osade, käesoleva lepingu punktis

1.5 nimetatud lepingu eseme hulka kuuluvate seadmete, muude vallasasjade ja päraldiste

kaotsimineku ja kahjustamisega seotud Ostja nõuete, samuti (iii) kütte-, elektri-, gaasi-, vee-,

telekommunikatsiooni- ja mistahes nimetamata kommunaalteenuste võlgade, teenuste

liitumiste katkestamisest ja taastamisest tulenevate nõuete katteks ühekordset hüvitist

summas kakskümmend tuhat (20 000) eurot Ostja poolt näidatud kontole hiljemalt seitsme

(7) päeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. Hüvitus sisaldab kõiki makse, sh

käibemaksu. Nimetatud summa on lõplik ega kuulu muutmisele ka juhul kui peale käesoleva

lepingu sõlmimist ilmnevad uued asjaolud, millest pooled ei olnud varem teadlikud, sh, kuid

mitte ainult, varjatud puudused. Peale nimetatud summa tasumist Müüja poolt loetakse, et

pooltel puuduvad teineteise vastu mistahes nõuded ja selliste nõuete esinemisel loetakse need

täiendavate tahteavalduste tegemiseta lõppenuks.

3.3. Pooled on leppinud kokku, et Ostja kasutab käesoleva lepingu punktis 1.5 nimetatud

lepingu eset oma maksustatava käibe otstarbel vähemalt kuni 31.12.2019.a. Erandina

käesoleva lepingu punktist 3.2. on pooled leppinud kokku, et kui Ostja rikub käesolevas

punktis kokku lepitud kohustust, hüvitab Ostja Müüjale kõik sellest tulenevalt esitatud riiklike

maksude tasumise nõuded, sh maksuintressi nõuded.

OÜ Floberg Capital esitas 04.12.2018 Narvel OÜ-le kreeditarve nr 2018-KR1 18.12.2014

arvele nr 2014301 summas 144 900 eurot, millele lisandus käibemaks 28 980 eurot.

3-20-1630

3(5)

3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis 09.06.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/047220-3 OÜ-

lt Floberg Capital tagasi ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude

27 556,18 eurot ning kohustas äriühingut tasuma maksusumma 1423,82 eurot. Maksuotsuse

lahutamatuks osaks on MTA 07.04.2020 kontrolliakt nr 12.2-3/047220-2.

OÜ-l Floberg Capital puudus seaduslik alus 04.12.2018 kreeditarve nr 2018-KR1

väljastamiseks ning selle alusel 20% määraga maksustatava käibe ja käibemaksu

vähendamiseks.

Kreeditarvel viidatud seadmete esmane müük ja kreeditarve esitamise väidetavalt põhjustanud

tagasimüük

on

omavahel

seotud

tehingud.

Tagasimüügilepingus

sisalduva

võõrandamistehingu puhul oli tegemist kinnistute ja seadmete müügi tehinguga, mille hind oli

0 eurot. Novembris 2018 ei toimunud 2014. a tehingu tagasi pööramist ega tühistamist.

Samuti ei esitatud kreeditarvet põhilepinguga toimunud müügitehingu hinna alandamise tõttu.

Kreeditarve esitamise puhul peavad sellest tulenevaid muudatusi käibedeklaratsioonis

kajastama nii müüja kui ostja. Narvel OÜ sellekohast deklaratsiooni ei esitanud. Kreeditarve

esitamiseks on seega täitmata käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-s 7 toodud tingimused.

4. OÜ Floberg Capital esitas maksuotsusele vaide, mis jäeti 30.07.2020 vaideotsusega

rahuldamata.

5. OÜ Floberg Capital esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.06.2020

maksuotsuse nr 12.2-3/047220-3 tühistamiseks.

Tehingu maksuõiguslik ja tsiviilõiguslik sisu peab langema kokku. Kui osapooled on kokku

leppinud, et vara tagastamisega kaob ära tasumiskohustus, on tasaarveldus toimunud tasumata

kohustuse väärtuse ulatuses ning müügitehingu hinnaks ei saa olla 0. Seega peab Narvel OÜ

väljastama arve ja tasuma käibemaksu ning kaebajal on õigus vähendada oma tasumisele

kuuluvat käibemaksu summat. Maksuhaldur ei saa väita, et tasaarvelduse selgele toimumisele

vaatamata pole maksuõiguslikult käivet tekkinud, sest tehingu hind on 0. Ilmselgelt ei saanud

kinnistu ja seadmete turuhind olla 0.

Narvel OÜ on saanud müügiarve väljastamist ja sellest tulenevat käibemaksu tasumist vältida,

leides, et kuna reaalset tasumist ei toimunud, siis ei ole neil kohustust käivet deklareerida. Kui

võtta notariaalset kokkulepet selliselt, et 0-eurose tasumise kohustusega fikseeriti

tasaarvelduse toimumine, siis on Narvel OÜ-l kohustus endapoolse tasaarveldatud nõude

võrra oma deklaratsiooni korrigeerida.

28.11.2018 leping on sõlmitud vaid asjaõigusliku kinnistute ja seadmete üleandmise kohta.

Kinnistute

võlaõiguslik

võõrandamise

kokkulepe

tuleneb

18.12.2014

notariaalse

võõrandamislepingu p-st 4.16. 2018. a leping sisaldas täiendavad kokkuleppeid 2014. a

lepingu tagasimüügi hinna tasumise, mitte aga tagasimüügi hinna kujunemise kohta.

Tagasimüügi hetkeks oli Narvel OÜ tasunud kinnistute ja seadmete eest 1 163 500 eurot.

Seega kujunes kõikide lepingu esemetega seoses tagasimüügi hinnaks 3 059 000 eurot.

Seadmete eest tasutud rahasumma arvestati proportsionaalselt.

Maksuõigusliku rikkumise pani toime Narvel OÜ, kes jättis tagasimüügi deklareerimata.

MTA peab võtma arvesse kõiki maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Kreeditarve

esitamine ostja poolt on erandlikult käsitatav formaalse rikkumisena. EL õigusega on

vastuolus seisukoht, et kuigi käive on tekkinud, ei saa sisendkäibemaksu maha arvata, sest

müüja on omapoolseid kohustusi rikkunud.

6. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuse seisukohtade juurde.

7. Tallinna Halduskohus jättis 30.08.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

maksuotsuse ja 30.07.2020 vaideotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

3-20-1630

4(5)

Kreeditarve esitamise tingimused sätestab KMS § 29 lg 7, mille kohaselt, kui

maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või

teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise

maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja

sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi

arve kohta. Sätet ei kohaldata, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või

täieliku

tasumata

jätmise

tõttu.

Rahandusministeeriumi

kommentaaride

kohaselt

korrigeeritakse kreeditarve alusel tehingu või toimingu väärtust pärast käibe toimumist kas

tehingu tühistamise, näiteks kauba tagastamise, või kauba või teenuse hinna vähendamise

tõttu, mis võib toimuda näiteks kvaliteedi mittevastavuse ilmnemisel. Kaebaja ja Narvel OÜ

vahel 28.11.2018 sõlmitud tagasimüügilepingu näol ei ole tegemist ühegagi viidatud

olukordadest. 2018. a-l toimus seadmete tagasimüük, mitte 2014. a tehingu tühistamine,

taganemine või hinna alandamine. Tehingu osapooled ei leppinud kokku kreeditarve

esitamises ning Narvel OÜ ei aktsepteerinud seda kreeditarvet ega kajastanud seda oma

käibedeklaratsioonis. Seega ei ole 04.12.2018 kreeditarve esitamise tingimused täidetud.

Kaebaja leiab ekslikult, et maksuhaldur on segamini ajanud lepingu eseme müügihinna ja

tasumise kohustuse kokkulepped. 2018. a lepingu p-st 3.1 nähtuvalt leppisid pooled kokku, et

seoses kaebaja nõuetega Narvel OÜ vastu puudub Narvel OÜ-l õigus nõuda kaebajalt 2014. a

lepingu p-s 4.16 kokkulepitud tagasimüügihinna tasumist. Puudub vaidlus, et kaebaja ei

maksnud Narvel OÜ-le seadmete tagasiostmisel midagi. Seega oli seadmete tagasimüügihind

0 eurot. Kuna käibe maksustatava väärtuse moodustab kauba müügihind, mitte selle tegelik

väärtus, ei oma seadmete väärtus antud juhul mingit tähendust.

Maksuhaldur ei pea Narvel OÜ-d sundima käibemaksuarvestust muutma. Kaebajal oli

valikuvabadus, millise hinnaga ja tingimustel seadmed Narvel OÜ-lt tagasi osta.

Tagasimüügileping sõlmiti kompromissina ning kaebaja kinnitas, et on lepingu eseme

põhjalikult üle vaadanud, teadlik seadmete koosseisust ja seisukorrast ning tal puuduvad

Narvel OÜ vastu mistahes nõuded. Asjaolu, et kaebaja on hiljem soovinud ühepoolselt enda

juhatuse otsusega muuta juba sõlmitud kokkuleppeid tehingu hinna osas, ei anna

maksuhaldurile õigust kohustada Narvel OÜ-d oma käibemaksukohustust korrigeerima.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. OÜ Floberg Capital palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 30.08.2021 otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule

esitatud seisukohtade juurde.

Vaidlus taandub sellele, kuidas tõlgendada 2014. a põhilepingus ja 2018.

a

tagasimüügilepingus seadmete tagasimüügi tehingu tingimusi, sh müügi esemete hinda ja

sellega seoses maksustatava käibe väärtust. Õige pole halduskohtu seisukoht, et seadmete

tagasimüügi hind oli 0 eurot. Lepingu eseme tagasimüügi hinna arvestamise tingimused on

sätestatud põhilepingu p-s 4.16. Vaidlust pole selles, et tagasimüügi hetke seisuga oli Narvel

OÜ võlgnevus 3 059 000 eurot. See summa kujuneski põhilepingu p 4.16 järgi

tagasimüügihinnaks ehk algne müüja ostab ostjalt seadmed tagasi sama hinnaga, mida ostja

võlgneb müüjale. Müügihinna ülempiir on seega sätestatud põhilepingu p-s 4.16.

Tagasimüügileping sisaldas vaid kokkulepet tagasimüügihinna tasumise, mitte selle suuruse

kohta. Järelikult on ebaõige halduskohtu seisukoht, et tagasimüügilepingu p-ga 3.1 leppisid

pooled kokku, et tagasimüügi hind ei realiseeru.

Maksuotsuse p-s 3.2 on maksuhaldur leidnud, et Narvel OÜ tasus tasumata nõuded varaga ehk

vara tagasimüügiga kaebajale. See viitab otseselt, et tagasimüügi väärtus ei olnud 0.

3-20-1630

5(5)

Halduskohus jättis tähelepanuta, et põhilepinguga seati kaebaja kasuks hüpoteek Narvel OÜ-

le võõrandatud kinnisvarale summas 4 000 000 eurot. Maksustatav käive saaks olla 0 vaid siis,

kui vara oleks väärtusetu. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et põhilepingu alusel võõrandatud

vara oleks 4 aastaga kaotanud kogu oma väärtuse.

Maksuhaldur ja halduskohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu lahendi asjas 3-17-933, mille

järgi on tehingu tagasitäitmisel kohane just KMS § 29 lg 7 alusel maksukohustuse

tagasiarvestamine.

9. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Maksuhaldur ja halduskohus leidsid õigesti, et praeguses asjas puuduvad KMS § 29 lg 7

kohaldamise tingimused. Nimetatud normi rakendatakse eelkõige ostude tühistamise või

hinnaalanduste saamise korral. Antud juhul polnud tegemist kummagi olukorraga. 2018. a

lepingu tulemusel jõudsid kinnistud ja vaidlusalused seadmed küll tagasi kaebaja omandisse,

kuid seejuures ei rakendatud 2014. a lepingus ette nähtud tagasimüügihinda, samuti ei

tagastanud kaebaja Narvel OÜ-le viimase poolt tasutud 1 163 500 eurot, sh 18.12.2014 arve nr

2014301 alusel 20.01.2015 tasutud 40 000 eurot (arve selgituse järgi käibemaksu osa).

Vastupidi, Narvel OÜ pidi 2018. a lepingu alusel kaebajale maksma veel ühekordset hüvitist

20 000 eurot. Eeltoodut ei saa vaadelda 2014. a lepingust taganemisena ning kaebaja viidatud

Riigikohtu lahend asjas nr 3-17-933 ei ole asjakohane. Ringkonnakohus nõustub

maksuhalduriga, et 2014. a lepingut ei täidetud tagasi, sellest ei taganetud ega öeldud seda

üles. Samuti ei toimunud vara väärtuse vähendamist.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et 2018. a leping puudutas vaid kokkulepet

tagasimüügihinna tasumisest loobumise kohta, kuid 2014. a lepingu p 4.16 jäi lepingu esemete

müügihinna osas jätkuvalt kehtima. Maksuhaldur on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele,

et kaebaja määras kinnistute ja seadmete müügihinna 2018. a-l kindlaks ühepoolselt juhatuse

10.12.2018 otsusega pärast 28.11.2018 lepingu sõlmimist. Narvel OÜ ei ole sellisele

arvestusele nõusolekut andnud. Narvel OÜ juhatuse liikme selgituste kohaselt oli nende huvi

soetatud tehasest loobuda ning saada lahti 2014. a lepingust tulenevatest kohustustest; 2018. a

lepingu sisuni jõuti pikkade läbirääkimiste tulemusena ning võimalikust kreeditarve

esitamisest ei olnud juttu.

13. Asjaolu, et kaebajal pole õigust kreeditarvet esitada, ei tähenda, et 2018. a lepingu alusel

soetatud varal puudub väärtus. Kaebaja omandas kinnistud, sh vaidlusalused seadmed 2018. a

lepingu alusel 0 euro eest, mitte ei saanud vara omanikuks 2014. a lepingu tagasitäitmise

tulemusena.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)