2-18-16290/85 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

20. mai 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16290

Tsiviilasi

X hagi Y vastu pärandvara jagamise nõudes ning Y

vastuhagi X vastu pärandvara jagamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 10. novembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat

Kostja (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Helena Noot

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10. novembri 2021 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtus hageja

kanda.

4. Rahuldada kostja Y taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 2472 eurot ja mõista see summa hagejalt X-lt kostja Y

kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kostjale

alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2 (7)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 30. oktoobril 2018 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu pärandvara

jagamiseks.

1.1. Hageja tõi esile, et pooled on 5. juulil 2017 surnud Q (pärandaja) pärijad võrdsetes

mõttelistes osades. Poolte ühisomandis on pärandvarana järgmised kinnisasjad:

-

Võru maakonnas Setomaa vallas XXX külas asuv VVV kinnistu (registriosa

nr VVVVVVV, edaspidi: VVV kinnistu), mille koosseisus on katastriüksus tunnusega

VVVV;

-

Harju maakonnas Saku vallas KKK külas asuv KKK kinnistu (registriosa

nr KKKKKKK, edaspidi: KKK kinnistu), mille koosseisu kuuluvad katastriüksused

tunnustega TTT (TTT), OOO (OOO), SSS (SSS) ja WWW (WWW).

1.2. Hagiavalduses ja selle täiendustes (viimati 17. septembri 2021 menetlusdokumendis)

esitas hageja kinnistute jagamiseks kokkuvõtvalt järgmised nõuded (nõudes lisaks kostja

tahteavaldusi seoses maakorraldustoimingute ja juurdepääsuga jagatava kinnisasja osadele):

(1) VVV kinnistu koosseisus olev katastriüksus jagada kaheks võrdse suurusega

katastriüksuseks, millest üks jääb sama kinnistu koosseisu, teisest aga moodustatakse

uus kinnisasi, ning kummalegi poolele jääb üks neist kinnistutest;

(2) KKK kinnistu jagada osadeks ja poolte vahel järgmiselt:

(2.1) eraldada WWW katastriüksus, millest moodustada uus kinnistu ja jätta see

hagejale, mõistes temalt kostja kasuks välja hüvitise 53 000 eurot; uue kinnistu

kasuks tuleb ülejäänud kinnistu koormata juurdepääsuõigusega 70 m pikkuse ja

6 m laiuse tee tasuta kasutamiseks;

(2.2) ülejäänud katastriüksused (TTT, OOO ja SSS) jagada igaüks kaheks põhja-lõuna

suunaliseks pooleks, moodustada neist uued kinnisasjad ja jätta neist igast paarist

üks kummalegi poolele;

(3) alternatiivina nõudele (2) jätta KKK kinnistu hagejale, mõistes temalt kostja kasuks

välja hüvitise 92 000 eurot.

1.3. Hageja hinnangul on mõlemad kinnistud võimalik jagada reaalosadeks nõuetes (1) ja (2)

märgitud viisil. KKK kinnistu jagamise osas põhjendas hageja, et TTT, OOO ja SSS

maaüksuste põhja-lõuna suunal jagamise soov lähtub maksimaalse võrdse jaotuse põhimõttest.

Sel viisil jäävad mõlemale poolele nii teeäärsed, keskmised kui ka metsapoolsed osad, millele

on ligipääs avalikult teelt ja puudub vajadus juurdepääse määrata. SSS eelis on vahetu ligipääs

maanteelt ja ühistranspordi lähedus; puudus aga maantee ja raudteega kaasneva kaitsevööndi ja

müra talumine. OOO eelis on vahetu ligipääs veetorustikule, isevoolse reoveekanalisatsiooni

lähedus; puudus vee- ja survekanalisatsioonitorustiku ning õhuliini kaitsevööndite

talumiskohustus, vahetu ligipääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt, kinnistule

pääsemiseks rajatava tee ehitus- ja hoolduskulud. TTT eelis on privaatsus; puudus kaugus

kommunikatsioonidest, vahetu ligipääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt, kinnistule

pääsemiseks rajatava tee ehitus- ja hoolduskulud ning ilmselt ka rohevööndist tulenevad

võimalikud piirangud. Nõude (3) esitamisel lähtus hageja sellest, et KKK kinnistu väärtus ei

ületa maaüksuste väärtuste summat ehk 184 000 eurot.

3 (7)

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 30. aprillil 2019 vastuhagi.

2.1. Vastuhagi ja selle täienduste (viimati 24. septembri 2021 menetlusdokumendis) kohaselt

esitas kostja kokkuvõtvalt järgmised nõuded (nõudes omakorda lisaks hageja tahteavaldusi

seoses maakorraldustoimingute ja juurdepääsuga jagatava kinnisasja osadele ning soovides

kõigi nõuetes nimetatud enampakkumist tulemi jagamist poolte vahel võrdselt):

(4) esimese võimalusena

(4.1) jaotada KKK kinnistu maaüksuste kaupa, jagades sealjuures OOO üksuse kaheks

lääne-ida suunaliseks pooleks võrdseks osaks; jagamise tulemusel tekkinud uutest

kinnisasjadest jätta hagejale see, mis koosneb TTT üksusest ja OOO läänepoolsest

osast; kostjale aga see, mis koosneb SSS üksusest ja OOO idapoolsest osast, ning

müüa WWW kinnistu avalikul enampakkumisel alghinnaga 130 000 eurot;

(4.2) jagada VVV kinnistu nõudes (1) märgitud viisil;

(5) teise võimalusena

(5.1) jaotada KKK kinnistu maaüksuste kaupa, jättes hagejale kinnistu, mis koosneb

TTT ja OOO üksustest; kostjale aga see, mis koosneb SSS ja WWW üksustest;

(5.2) jätta VVV kinnistu hagejale;

(6) kolmanda võimalusena

(6.1) jaotada KKK kinnistu maaüksuste kaupa, jättes hagejale SSS üksusest

moodustatud kinnistu, kostjale aga see, mis koosneb TTT ja OOO üksustest, ning

müüa WWW kinnistu avalikul enampakkumisel alghinnaga 130 000 eurot;

(6.2) jagada VVV kinnistu nõudes (1) märgitud viisil;

(7) neljanda võimalusena

(7.1) müüa KKK kinnistu avalikul enampakkumisel alghinnaga 230 000 eurot;

(7.2) jagada VVV kinnistu nõudes (1) märgitud viisil.

2.2. Kostja nõustus VVV kinnistu jagamisega hageja pakutud viisil, aga esitas KKK kinnistu

osas omapoolsed ettepanekud, vaieldes vastu hageja soovitud jaotamisele. WWW

katastriüksuse juurde viiva tee laius ei ole 6 m, vaid 2–2,5 m. Kui TTT, OOO ja SSS

maaüksused jagada kaheks, tekib kuus üksust, millest ükski ei vasta ehitusõiguse saamiseks

vajamineva pindala nõudele (2 ha). Lõuna ja põhjapoolsete osade pindalade liitmisel saaks

kokku 3 ha, kuid piklikku kuju tõttu tekivad muud probleemid. Ehitusõiguse saamiseks peab

katastriüksuse laius olema vähemalt 40 m ja hoonete vahel vähemalt 100 m. Kui praegu saaks

kolme maaüksuse peale taotleda kolm ehitusõigust, siis hageja jaotuse korral vaid kaks. TTT,

OOO ja SSS jagamisel hageja pakutud viisil saab kostja kasutada oma poolt vaid ühe

ehitusõiguse taotlemiseks ning on võimalik, et keskelt poolitamisel järele jäävaid tükke on

keeruline kasutada ja nende väärtus väheneb. Kui mõlemad pooled soovivad asja reaalosadeks

jagamist oluliselt erinevalt, siis võib olla õigem müüa see enampakkumisel.

3. Hageja ei nõustunud kostja pakutud jagamisviisidega. Kostja soovitud viisil KKK kinnistu

maaüksuste jagamise ega tükeldamise korral ei saa katastriüksuste eeliseid ja puudusi omavahel

võrrelda ja omandit võrdselt jaotada. Kostjale jääva WWW ja SSS maaüksuse väärtus on kostja

enda esitatud arvamuse järgi 150 000 eurot ning hagejale jääva TTT ja OOO kinnistu väärtus

80 000 eurot – vahe 70 000 eurot tuleks hagejale hüvitada. KKK kinnistu enampakkumise

korral on alghind 230 000 eurot liiga kõrge.

4 (7)

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus tegi 10. novembril 2021 otsuse (vaidlustatud otsus), millega sisuliselt rahuldas

hageja nõude (1) ja kostja nõude (7.1), aga määras KKK kinnistu enampakkumise alghinnaks

210 000 eurot. Ülejäänud nõuded jäid läbi vaatamata ja rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

4.1. VVV kinnistu osas lahendas kohus vaidluse lähtudes poolte üksmeelest.

4.2. KKK kinnistut puudutava vaidluse osas kohaldas maakohus pärimisseaduse (PärS) § 152,

§ 159 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2.

4.3. Kinnistut ei saa jagada hageja nõudes (2) ega kostja nõuetes (4.1) ja (6.1) taotletud viisil,

sest kumbki pool ei ole valmis omandama vastaspoole jagamisviisi järgseid reaalosasid.

4.4. Samuti ei saa pärandvara jagada kostja nõudes (5) taotletud viisil. AÕS § 77 lg 2 ja PärS

§ 159 lg 4 kohaselt tuleb pärandvara jagamisel maksta kaaspärijale, kellele jääva vara väärtus

on väiksem tema pärandiosast, õiglane ja kohene hüvitis. Nõudepunktis (5.1) märgitud viisil

pärandvara jagamisel on hagejale jääv pärandiosa väiksem kostjale jäävast pärandiosast. Kostja

ei tõendanud, et nõudepunktis (5.2) pakutav kogu VVV kinnistu jätmine hagejale oleks kohane

hüvitis. Lisaks ei ole hageja valmis omandama tervikuna VVV kinnistut.

4.5. Pärandvara jagamine ei ole võimalik ka hageja nõudes (3) taotletud viisil. Hageja on küll

valmis kinnistu tervikuna omandama kostjale makstava hüvitise eest, kuid kostja peab hüvitist

ebapiisavaks ja seab kahtluse alla hageja võimelisuse hüvitist maksta.

Hageja lähtub KKK kinnistu väärtusest 184 000 eurot ja on valmis hüvitama kostjale

92 000 eurot. Hageja võttis aluseks väärtused maaüksuste kaupa: WWW 106 000 eurot, TTT

8000 eurot, OOO 38 000 eurot ja SSS 52 000 eurot. Neid kajastava Lahe Kinnisvara

Hindamine OÜ 16. septembri 2021 lisahinnangu nr 1028-21 (edaspidi: asjatundjate arvamus)

eesmärk oli KKK kinnistu koosseisus olevate katastriüksuste väärtuse väljaselgitamine, mitte

aga kinnistu kui terviku hindamine võrdlusmeetodil. Kinnistu väärtuse tuletasid asjatundjad

maaüksuste väärtusest, aga vastavat metoodikat arvamus ei kirjelda. Seega ei tõenda

asjatundjate arvamus usaldusväärselt KKK kinnistu kui terviku väärtust.

Lisaks palus hageja määrata hüvitise tasumise tähtajaks kolm kuud kohtulahendi jõustumisest.

Hageja esitas AS LHV Pank e-kirja, mille kohaselt on pank teinud positiivse laenuotsuse

hagejale laenu andmiseks 102 000 euro ulatuses. Laenusumma väljamaksmine toimub pärast

nõuetekohase hüpoteegi seadmist tagatisvarale. Pärandvara omandiõiguse üleminek sõltub

kostjale hüvitise maksmisest, seega saaks laenusumma väljamaksmine toimuda üksnes siis, kui

kostja annab nõusoleku pärandvara hulka kuuluva kinnisasja hüpoteegiga koormamiseks.

Samas ei näe seadus ette kaaspärija kohustust nõustuda pärandvara koormamisega, et

kaaspärijale maksta hüvitist omandi kaotuse eest. Samuti ei saa hageja eeldada, et kostja annab

sellise nõusoleku vabatahtlikult. Eeltoodut arvestades ei ole hageja taotletud pärandvara

jagamise viisi puhul tagatud kostjale õiglase ja kohese hüvitise maksmine.

4.6. PärS § 159 lg 3 alusel tuleb KKK kinnistu ühisomand lõpetada kinnistu müümisega

avalikul enampakkumisel nagu soovib kostja nõudes (7.1). Kuigi KKK kinnistu koosseisu

kuuluvate katastriüksuste väärtuste summat ei saa aluseks võtta pärijale makstava hüvitise

suuruse kindlaksmääramisel, on seda võimalik arvestada otsuse täitmise korra määramisel.

Kinnisasja enampakkumisel liiga kõrge alghinna määramine võib venitada otsuse täitmist ja

põhjustada enampakkumise kulude suurenemist, sest enampakkumiste nurjumise korral tuleb

alghinda vähendada ja korraldada kordusenampakkumine. Samas enampakkumise nurjumist

vähemalt ühel korral saab pidada mõistlikuks. Hinda võib vähendada kuni 5% alghinnast. Kui

enampakkumine alghinnaga 210 000 eurot nurjub ja toimub allahindamine, on uus hind

199 500 eurot, mis ei erine olulisel määral maaüksuste väärtuste summast.

5 (7)

4.7. Rahuldamata jäi kostja taotlus asendada avaliku enampakkumise läbiviimiseks

vajaminevad hageja nõusolekud kohtuotsusega. Avaliku enampakkumise läbiviimine

kohtutäituri poolt kohtulahendi alusel ei eelda hageja nõusolekut. Seetõttu puudub alus hageja

kohustamiseks sellist nõusolekut andma.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning

jaotada KKK kinnistu alternatiivsetes nõuetes (2) või (3) soovitud viisil. Menetluskulud palub

hageja panna kostja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus rikkus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 koostoimes AÕS

§-ga 77 lg 2 ning jättis arvestamata Riigikohtu praktika sarnastes tsiviilasjades (hageja

viitab kohtulahenditele tsiviilasjades nr 2-17-11516, 3-2-1-39-17 ja 3-2-1-14-17);

-

asja lahendamisel ei arvestatud poolte huve võimalikult suures ulatuses, sh jättis

maakohus need huvid põhjalikult ja igakülgselt kaalumata; pärandvara (eriti isakodu)

üleandmine ühelt põlvkonnalt teisele on meie kultuuriruumis erilise tähendusega,

kusjuures inimesele on isakodul sageli hindamatu emotsionaalne väärtus ja tähtsus;

-

KKK kinnistu müük avalikul enampakkumisel ei ole selline pärandvara jagamise viis,

mis koormaks pooli kõige vähem; samuti pole see kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttega, sest hageja soovis kinnistut endale õiglase hüvitise eest (olles valmis

tasuma kuni 102 000 eurot), aga enampakkumisel müümisega kaasnevad nii täitekulud

kui ka tulumaksu tasumise kohustus;

-

maakohus pidanuks hindama, kas kostja keeldumine hageja pakutud kompromissidest

on põhjendatud;

-

vaidlustatud otsusest ei nähtu, miks ei kajasta KKK kinnistu osas tehtud ekspertiisiakt

õigesti kinnistu väärtust või miks ei ole akt (osaliselt) usaldusväärne.

6. Kostja vaidleb kaebusele vastu. Kostja esitas koos kaebuse vastusega uue arvamuse KKK

kinnistu maaüksuste hindamise kohta, mille ringkonnakohus võttis vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8. Maakohtu otsuse vaidlustas hageja seoses KKK kinnistu kohta teotud otsustustega

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5–7 ja 9). Poolte ülejäänud nõuete lahendamise osas on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest pärandvara koosseisu ja poolte omandisuhete kohta.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega KKK kinnistu kohta tehtud otsustuste

osas ega korda neid. Kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust vaidlustatud osas muuta.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. PärS § 152 lg 3 alusel kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja

jagamise sätteid, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Kaasomandi lõpetamise nõude

lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt

rikkunud menetlusõiguse norme (Riigikohtu 13. jaanuari 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117,

p 11 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus ei ole KKK kinnistu poolte

vahel jagamisel diskretsiooni piire ületanud. Vaidlustatud otsus on kõnealuses osas piisavalt

põhjendatud, kohtu järeldused on jälgitavad ja kooskõlas poolte esitatud tõenditega.

6 (7)

10.2. Hageja etteheide maakohtule seisneb selles, et maakohus ei otsustanud jagada KKK

kinnistut kummalgi hageja soovitud viisil, vaid eelistas kostja alternatiivses nõudes (7.1)

märgitud müüki avalikul enampakkumisel.

10.2.1. Esimese võimalusena palus hageja nõude (2) kohaselt eraldada KKK kinnistust WWW

maaüksuse ja moodustada sellest eraldi WWW kinnistu, mis jääks talle 53 000 euro suuruse

hüvitise eest. Ülejäänud kinnistu tuli koormata juurdepääsuõigusega moodustatava WWW

kinnistu kasuks ning seejärel jagada kuueks kinnistuks (TTT, OOO ja SSS maaüksused igaüks

põhja-lõuna suunaliseks pooleks), jättes neist pooled hageja ja pooled kostjale. Kostja ei

nõustunud sel viisil kinnistu jagamise ega selle tulemusel talle jäävate osadega kinnistust.

Apellatsioonkaebus ei sisalda konkreetseid põhjendusi, et maakohus oleks jätnud nõude (2)

ebaõigesti rahuldamata.

10.2.2. Teise võimalusena soovis hageja nõude (3) kohaselt kogu KKK kinnistu jätmist talle

92 000 euro suuruse hüvitise eest. Sellega kostja ei nõustunud, sest tema hinnangul on KKK

kinnistu väärtus suurem kui hageja pakutud summa kahekordne. Kaebuse väited on peamiselt

keskendunud nõude (3) põhjendatusele.

10.3. Maakohus põhjendas õigesti, miks kumbki hageja soovitud jagamisviis pole kohane.

Täiendavalt polnud vaja hinnata kostja keeldumist hageja pakutud kompromissidest. Kostja ei

pea leppima hageja taotletud jaotusega, mis ei järgi praeguste maaüksuste piire. Niisugust

kohustust ei saa tuletada ühiskonnas valitsevatest arusaamadest ega PärS § 159 lg-test 1 ja 2.

10.4. Samuti ei pea kostja loobuma omandist pärandvarale hüvitise eest, mis on väiksem tema

osale vastavast väärtusest. Pooltele ühiselt kuuluva eseme väärtust tuleb hinnata apellatsioon-

kaebuse lahendamisele võimalikult lähedase aja seisuga (Riigikohtu 27. septembri 2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 13 teine lõik). Ringkonnakohus tuvastab, et apellatsiooni-

menetluse ajal on TTT, OOO ja SSS maaüksustele vastava KKK kinnistu osa turuväärtus kokku

vähemalt 138 000 eurot (dtl 801 jj). Hageja enda väitel on WWW maaüksusele vastava osa

väärtus 106 000 eurot. Nii saab lähtuda sellest, et KKK kinnistu väärtus on vähemalt

244 000 eurot (= 138 000 + 106 000). Kostjale makstav õiglane hüvitis omandi kaotamise eest

ei tohiks olla väiksem kui 122 000 eurot (= 244 000 : 2). Nii on jätkuvalt asjakohased maakohtu

põhjendused, et hageja ei pakkunud kostjale omandi kaotuse eest õiglast hüvitist. Kohus ei saa

aga jätta jagatavat asja poolele suurema hüvitise eest kui see, mida pool oli valmis maksma

(Riigikohtu 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 25.3).

10.5. Maakohtu otsustus KKK kinnistu jagamisel arvestab mõlema poole huvidega võimalikult

suures ulatuses. Maakohus lähtus õiglusest, st järgis Riigikohtu asjakohast praktikat (sh nt

10. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10 esimene lõik). Hagejal on võimalik

enampakkumisel kinnisasi omandada õiglase hinna eest. Samas on tagatud kostjale õiglane

hüvitis omandi kaotamise eest. Eelmises punktis märgitud kaalutlustel on maakohtu määratud

alghind mõistlikus kooskõlas poolte huvidega: see ei ole hageja vaatekohast liiga kõrge, aga

samas võib enampakkumise avalikkust ja olemust arvestades eeldada, et just enampakkumisel

kujuneb õiglane lõpphind. Maakohus võttis lisaks õigesti arvesse, et kostja soovis samuti KKK

kinnistu reaalosadeks jagamist, kuid hagejast erineval viisil. Seega pole tegemist olukorraga,

kus ainult üks pärija soovib asja endale. Ühtlasi toimis maakohus kooskõlas Riigikohtu

praktikaga, valides poolte hagides märgitud jagamisviiside vahel (10. aprilli 2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-17-11516, p 24 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika).

10.6. Hageja ei põhjendanud ega tõendanud, et tema soovitud viisidel KKK kinnistu jagamine

koormaks pooli vähem kui müük enampakkumisel. Järelikult on vaidlustatud otsuses õigesti

järgitud Riigikohtu seisukohti ka selles osas, et kohus ei valinud põhjendamatult koormavat

ühise omandi lõpetamise viisi (26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 22 teine lõik).

Maakohtu valitud lahendus ei vii ebamõistlike tagajärgede ega ebaõigluseni. Ühtlasi on asja

lahendamise tulemus kooskõlas TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega.

7 (7)

10.7. Pigem on just avalik enampakkumine käesoleval juhul pooli kõige vähem koormav

jagamisviis, sest nii ei pea pooled tegema maakorralduse toiminguid ega taluma vastastikku

taotletud juurdepääse, mis oleks paratamatult kaasnenud KKK kinnistu reaalosadeks

jagamisega. Kui pooled soovivad vältida kohtutäituri kulusid, siis on neil kokkuleppel võimalik

korraldada kinnistu müük ise. Tulumaksu tasumise kohustust ei saa pärandvara esemete

jagamise vaidluses arvesse võtta, sest tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 1 alusel maksustatakse

tulumaksuga vara võõrandamisest saadud kasu (mitte vara väärtus). TuMS § 37 lg 1 järgi on

kasu (või kahju) vara müügist müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe.

Siinjuures saab arvesse võtta soetushinna ja kulud, mis kandis pärandaja (vt Riigikohtu

12. veebruari 2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-97-03, p-d 10 ja 11). Lisaks oleneb maksus-

tamine ka sellest, kas keegi pärijatest asus kinnistut kasutama oma elukohana (TuMS § 15 lg 5

p 1, vt ka viidatud otsuse p 12).

11. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

12. Kui maakohtus jäid kulud poolte endi kanda ja seetõttu rahaliselt kindlaks määramata, siis

saab ringkonnakohus sellest erinevalt jaotatavad apellatsioonimenetluse kulud ise rahaliselt

määrata (vrd Riigikohtu 26. jaanuari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9006, p 15). Tulenevalt

kulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja

kulunimekirja alusel.

12.1. Kostja taotles algselt 4770 euro hüvitamist, aga tõi nimekirjas esile 12 t 5 min ulatuses

õigusteenuse osutamise tasumääraga 120 eurot/t (lisandub käibemaks) ja dokumentaalse tõendi

saamise kulud 1320 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja ei esitanud kulude osas vastuväiteid.

12.2. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 8 t (sh

kliendisuhtlus 30 min, vastuse koostamine 6 t, kirjavahetus hindajaga ja hinnanguga tutvumine

kokku 40 min, hageja seisukohaga tutvumine ja täiendav kliendisuhtlus 15 min, kohtu-

määrusega tutvumine ja kulunimekirja koostamine 35 min). Apellatsioonimenetluse kuluna ei

ole hüvitatav maakohtu otsusega tutvumise aeg ja eespool märgitust suurem ajakulu vastuse

koostamisele pole põhjendatud. Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus teises

kohtuastmes oli oluliselt piiratud võrreldes esimese astmega ja hageja ei esitanud uusi sisulisi

väiteid.

12.3. Lisaks palus kostja 29. aprilli 2022 seisukohas hüvitada täiendavalt 3 t õigusabi eest

432 eurot. See täiendav taotlus ei ole menetluslikult lubatav ega põhjendatud. Pool ei saa pärast

menetluskulu nimekirja esitamiseks määratud tähtaega (TsMS § 176 lg 2) üldjuhul esitada omal

algatusel täiendavat nimekirja. Pigem peab pool kaaluma, kas menetluslik olukord on piisavalt

erandlik, et teha varem ettenägematuid ja tasu nõudvaid toiminguid pärast kulunimekirja

esitamise tähtaja möödumist. Käesoleval juhul sellist erandlikku olukorda ei esine.

12.4. Kostja esindaja tunnitasu määr on kohane. Dokumentaalse tõendi saamise kulu oli vajalik

ja põhjendatud. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb

hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 2472 eurot (= 8 t × 120 + 20% + 1320).

Rahuldamata jääb kostja taotlus 2730 euro (= 4770 + 432 – 2472) hüvitamiseks.

12.5. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)