2-18-14885/111 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-14885

Tsiviilasi

LP Invest osaühingu hagi aktsiaseltsi Volex vastu võla,

leppetrahvide ja viivise väljamõistmiseks ning kahju

hüvitamiseks

Aktsiaseltsi Volex vastuhagi LP Invest osaühingu vastu

14 012,50 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.09.2021 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

LP

Invest

osaühingu

apellatsioonkaebus,

hind

56 673,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastuhagis

kostja)

LP

Invest

osaühing

(registrikood 12507856), esindaja advokaat Indrek Kukk

Kostja (vastuhagis hageja) Aktsiaselts Volex (registrikood

10035382), esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16.09.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. LP Invest osaühing (hageja/töövõtja) esitas 04.10.2018 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi

Volex (kostja/tellija) vastu (hagiavalduse terviktekst esitatud 01.10.2020, täpsustatud

18.01.2021), milles nõudis kostjalt:

− töövõtulepingu (leping 1) alusel töö eest tasumata 978 eurot, hüvitist seoses

ekspertiisiga 222 eurot ning viivist nimetatud põhivõlgnevustelt seadusjärgses määras

alates hagi esitamisest;

− töövõtulepingu nr 02-2017 (leping 2) alusel leppetrahvi 1 036 eurot ning viivist

nimetatud põhivõlgnevustelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest;

− töövõtulepingu nr 01-2017 (leping 3) alusel leppetrahvi 1 525,90 eurot, tasu seoses

lisatööga 300 eurot, kahjuhüvitist seoses tööseisakutega 36 350 eurot ja viivist

nimetatud põhivõlgnevustelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.

− Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled novembris 2017 töövõtulepingu, mille kohaselt

kohustus hageja teostama Narva mnt 68, Tallinnas asuva korterelamu tehnilise ruumi

veevarustuse- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistöid, kostja kohustus tööde eest tasuma

1 400 eurot, millele lisandus käibemaks (leping 1). Tööd valmisid 28.11.2017, kuid kostja

keeldus tööde vastu võtmisest, väites, et tööd olid puudustega. Hageja tellis eksperthinnangu,

mis tuvastas, et tööd vastasid nõuetele. Kostja sellele vaatamata töid vastu ei võtnud ning tasu

ei maksnud. Hageja tegi 23.02.2018 avalduse tasaarvestamaks kostja võlgnevust osaliselt

tehnilise ruumi üldehitus- ja viimistlustööde ettemaksu jäägiga. Tööde eest oli jätkuvalt

tasumata 815 eurot (lisandus käibemaks), so 978 eurot. Seoses ekspertiisi tellimisega tekkis

hagejal kulu 222 eurot

3. Pooled sõlmisid 24.08.2017 töövõtulepingu 02-2017 (leping 2), millega hageja kohustus

teostama Narva mnt 68 hoonesisese gaasivarustuse rekonstrueerimistöid koos gaasikatlamaja

seadmete tarne ning paigaldustöödega, kostja aga tööde eest tasuma 12 936 eurot (sh

käibemaks). Vastavalt lepingule pidi hageja töödega alustama 28.08.2017, kuid kostjast

tulenevalt oli see võimalik alles 08.09.2017. Perioodil 08.09.2017-27.09.2017 rekonstrueeris

hageja hoonesisese gaasivarustustoru kuni projekteeritud tehnilise ruumini. Kuivõrd kostjast

tulenevatel põhjustel jäid tehnilise ruumi üldehitus- ja viimistlustööd lõpetamata, ei olnud

hagejal võimalik lõpule viia ka töid gaasikatla ja küttesõlme ehituse osas. 11.12.2017 teatas

kostja hagejale, et soovib alustada Narva mnt 68 osas sõlmitud lepingute lõpetamist. Kuivõrd

alates 28.09.2017 ei olnud kostjast tulenevatel põhjustel võimalik lepingujärgsete tööde

teostamine ning alates 18.12.2017 toimunud läbirääkimised lepingu lõpetamise tingimustes ei

viinud konstruktiivse lahendini, taganes hageja 23.02.2018 lepingust ning nõudis leppetrahvi

1 078 euro tasumist ja teostas tasaarvestuse. Kostja oli tasunud ettemaksu 9 600 eurot. Hageja

tarnis tööde teostamiseks materjale 9 558 euro eest. Seega jäi ettemaks 42 eurot, mille hageja

lahutas leppetrahvist, saades tulemuseks 1 036 eurot.

4. Pooled sõlmisid töövõtulepingu 01-2017 (leping 3), mille kohaselt kohustus hageja teostama

Narva mnt 68 fassaadi ja katuse rekonstrueerimistöid, kostja aga tööde eest tasuma

100 030,80 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd peale 20.01.2018 ei olnud kostjast tulenevatel

põhjustel võimalik lepingujärgsete tööde teostamine ning alates 18.12.2017 toimunud

läbirääkimised lahendini ei viinud, taganes hageja 23.02.2018 lepingust ning esitas leppetrahvi

nõude ja tasaarvestusavalduse. Kostja oli tasunud ette 61 950 eurot + käibemaks. Töid tehti

3

56 275 euro ulatuses, so 67 530 koos käibemaksuga. Kostjal oli seega ettemaks 5 675 eurot +

käibemaks, mille hageja arvestas leppetrahvi katteks osaliselt, leppetrahvi lõplikuks summaks

kujunes 1 525,90 eurot.

Hageja tõi esile, et kostja peatas 10.08.2017 fassaadide rekonstrueerimistööd sooviga teostada

mehaaniliselt täiendav fassaadide puhastus vanast värvist ja krohvist. Kostja soovis teha

proovipuhastust liivapritsiga hoone ühel küljel. Lisatöö maksumus oli 300 eurot. Hageja

alltöövõtja sai liivapritsi töid tulla tegema alles 17.08.2017, mistõttu oli töödes seisak 7 päeva.

Hageja teavitas kostjat telefoni teel, et seisakupäeva maksumus oli 450 eurot (tekib kulu

alltöövõtja tööjõule ja inventarile sõltumata faktiliselt objektil tööde teostamisse). Seoses

seisakuga tekkis kahju 3 150 eurot.

Hageja edastas 31.08.2017 kostjale osalise fassaaditööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja

dokumentatsiooni. Pärast omanikujärelevalve poolt akti allkirjastamist esitas hageja kostjale

04.09.2017 arve maksetähtajaga 11.09.2017. Kostja arvet ei tasunud. Hageja peatas lepingu

täitmise 11.09-13.09.2017 ja seoses seisakuga tekkis kahju 900 eurot. Hageja teavitas kostjat

kahjust 11.09.2017.

Hageja edastas 17.09.2017 kostjale osalise fassaaditööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja

dokumentatsiooni. Pärast omanikujärelevalve poolt akti allkirjastamist esitas hageja kostjale

18.09.2017 arve maksetähtajaga 25.09.2017. Kostja arvet ei tasunud. Hageja peatas lepingu

täitmise 26.09-27.09.2017, seoses seisakuga tekkis kahju 450 eurot. Hageja informeeris kostjat

kahjust 11.09.2017. Kostja peatas 11.09.2017 katusetööd seoses asjaoluga, et puudus

konstruktiivne projekt katusekonstruktsioonide rekonstrueerimiseks. Kostja nõudis projekti

esitamist hagejalt. Hageja sellega ei nõustunud, kuivõrd leping teda selleks ei kohustanud.

Lepiti kokku, et hageja korraldab katuse rekonstrueerimiseks konstruktiivse projekti tellimise,

hageja kohustuseks oli projekteerimistöödeks konstruktiivse osa hinnapakkumise esitamine.

26.09.2017 esitas hageja kostjale hinnapakkumise, kostja pakkumisele tagasisidet ei andnud.

20.10.2017 edastas kostja hagejale kolmanda isiku poolt koostatud katuse rekonstrueerimise

konstruktiivse osa projekti lisatööde kalkulatsiooni tegemiseks. Hageja edastas 28.10.2017

kostjale koostatud projektlahenduse alusel lisatööde kalkulatsiooni. 11.12.2017 teatas kostja

hagejale, et soovib alustada Narva mnt 68 osas sõlmitud lepingute lõpetamist. Katusetöödes oli

seisak perioodil 11.09-11.12.2017, millega seoses tekkis kahju 350 eurot päevas, sest hageja

pidi tasuma alltöövõtjale. Hageja informeeris sellest kostjat 11.09.2017. Kokku tekkis kahju

seoses seisakuga 31 850 eurot.

Töövõtja kahju moodustas kokku seega 36 350 eurot (3 150+900+450+31 850).

Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Pooled ei sõlminud lepingut 1. Kuna hageja väitel pidi arve tasumine eelnema kokkuleppe

jõustumisele, siis lähtudes hageja enda väitest ei olnud leping sõlmitud. Yl puudus kostja

esindamise õigus. Kostja keeldus arve tasumata jätmisega lepingu sõlmimisest. Hageja ei

tõendanud töö teostamist. Kostja töid vastu ei võtnud. Puudus kokkulepe ekspertiisikulu

kandmiseks. Hageja ei tõendanud, et nõuded vastasid mõistlikele turutingimustele. Tellijal

polnud õigust nõuda tasu töö eest, mida kostja ei soovinud ja millest kostja keeldus.

7. Lepingu 2 järgi leppetrahvi nõudmise eeldused ei olnud täidetud. Hageja tehtud tööd olid

puudustega. Kostja ei takistanud hagejal tööde teostamist, lepingu täitmine viibis puuduste

kõrvaldamise vajaduse tõttu. Hageja ei esitanud kirjalikku teavitust tööde tegemise

takistatusest, mistõttu oli hageja minetanud õiguse tugineda kostjapoolsele lepingurikkumisele

seoses tööde väidetava takistamisega. Leppetrahvinõue polnud esitatud mõistliku aja jooksul.

Lepingust taganemisega langes leppetrahvi nõudmise õiguslik alus ära. Leppetrahvi nõudmine

4

olukorras, kus lepingut ei täidetud lõpuni, ei olnud heauskne. Kui kohus leiab, et nõue oli

tekkinud, taotles kostja leppetrahvi vähendamist nullini.

8. Lepingu 3 järgsed katusetööd olid peatatud poolte kokkuleppel seoses mõlema poole poolt

tunnustatud vajadusega koostada tehniline projekt. Kuivõrd hageja tööprojekti ei tellinud, siis

ei saanud katusetöid teha hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Seejärel olid katusetööd peatatud

hageja initsiatiivil talvehooajaks alates 26.10.2017. Vastavalt lepingu p-le 5.5.6. oli tööde

takistamisest teatamise aeg 7 päeva ja selle rikkumisel hageja enam tellijapoolsele rikkumisele

tugineda ei saanud. Hageja ei toonud välja ega tõendanud tööde teostamise takistamise

vastuväite esitamist nimetatud tähtaja sees. Kostja ei takistanud hagejal tööde teostamist. Kostja

ütles lepingu 11.12.2017 üles, alternatiivselt lõppes leping 30.12.2017 poolte kokkuleppel.

Sellisel juhul ei olnud hagejal õigust leppetrahvi nõuda. Seoses lepingu lõppemisega oli kostjal

nõue lepingu alusel tasutud summade tagastamiseks.

Hageja ei tõendanud seisaku toimumist 10.08-17.08.2017. Hageja ei toonud välja ega

tõendanud tööde teostamise takistamise vastuväite esitamist lepingu p 5.5.6 nimetatud tähtaja

sees. Lepingu p 8.4. kohaselt sisaldas lepingu hind täielikku tasu lepingu täitmise eest ning

hagejal ei ole õigust nõuda täiendavate kulude kompenseerimist. Lepingut sai muuta vaid poolte

kirjalikul kokkuleppel (p 15.1). Kokkulepitud vormi järgimata jätmisel oli tehing tühine.

Hagejal väidetud lisatöö eest tasunõue puudus.

Seoses seisakuga 11.09-13.09.2017 jättis hageja välja toomata, et kostja vastas 31.08.2017

hageja aktile, et tööd olid puudustega - krohvipaksus oli liiga väike. Seega tegelikult ei olnud

hageja väidetud 50% töödest teostatud ning tasunõuet ei tekkinud. Kuna tasunõuet ei tekkinud,

puudus hagejal õigus tööde peatamiseks. Väidetava kahju põhjustas hageja enda tegevus.

Seoses seisakuga 26.09-27.09.2017 selgitas kostja, et lepingu p 13.4.2 järgi oli arve esitamise

aluseks hageja ja kostja poolt allkirjastatud akt. Kostja akti ei allkirjastanud, sest erinevalt aktis

ja arvel märgitust ei olnud fassaadipinnad 100% ulatuses viimistletud krohviseguga. Tasunõue

ei muutunud sissenõutavaks, mistõttu puudus hagejal ka õigus tööde peatamiseks ning

väidetava kahju põhjustas hageja enda tegevus.

Seoses katusetööde seisakuga polnud hageja välja toonud ega tõendanud tööde teostamise

takistamise vastuväite esitamist p 5.5.6 nimetatud tähtaja sees. Lepingu p 5.1.1, 5.3.1 ja 5.3.2.

järgi oli hagejal kohustus koostada tööde teostamiseks vajalik dokumentatsioon, sh

ehitusprojekt. Hageja ehitas ilma projektita. Kostja ei saanud hoone omanikuna ohtlikku

ehitamist lubada ja seiskas ehitamise.

9. Seoses seisakutega polnud hageja ka kahju tekkimist tõendanud. Juhul kui kohus leiab, et

hagejal oli kostja vastu nõudeid, siis kostja tasaarvestab hageja nõuded oma nõuetega. Kostjal

oli lepingu 3 alusel tasutud ettemaks 6 852 eurot, mille ulatuses töid ei tehtud ja mis tuli seoses

lepingu

lõppemisega

kostjale

tagastada.

Hageja

rikkus

lepingut

3,

ehitades

katusekonstruktsioone ilma projektita. Kuna hageja täiendavate tähtaegade jooksul puudust

kõrvaldama ei asunud, tellis kostja katusetööd kolmandalt isikult, millega seotud kulu

hüvitamise nõue oli kostjal ulatuses, mis vastas saamata jäänud hageja kohustuste hinnale.

Hageja rikkus lepingut 3 ka seeläbi, et ei taganud ehitamisel veekindlust ja kostja vara säilimist,

jättes objektilt lahkudes tööd konserveerimata, mille tõttu tekkisid veekahjustused, mis muutsid

kõik seni tehtud tööd kõlbmatuks ning millega seoses tekkis kostjal kahju, sh täiendavalt

1 932,24 eurot katuse läbijooksu peatamiseks ja konserveerimise töödeks. Hageja rikkus

lepingut 3 ka fassaaditööde osas, olles tööde tegemisega viivituses enam kui 4 nädalat. Kuna

hageja täiendavate tähtaegade jooksul puudust kõrvaldama ei asunud, tellis kostja fassaaditöö

lõpetamise kolmandalt isikult, millega seotud kulu hüvitamise nõue oli kostjal, mida kostja

nõudis ulatuses, mis vastas saamata jäänud hageja kohustuste hinnale.

5

10. Kostja esitas 17.07.2019 vastuhagi (vastuhagi terviktekst 02.10.2020, täpsustatud

18.01.2021). Kui kohus leiab, et kostja oli lepingust 3 kehtivalt taganenud, siis nõuab kostja

kõikide tasutud summade tagastamist. Kostjal oli tasutud ettemaksu 14 012,50 eurot tööde eest,

mis jäid tegemata. Alternatiivselt tuli rahaline nõue rahuldada kulutuste või kahju hüvitamise

nõudena. Kahju tekkis seoses puuduste kõrvaldamisega fassaaditöödes, veekahjustustega,

seoses kohustusega tasuda kasutuks osutunud katusetööde eest ning seoses mittekohaselt

teostatud katusetöödega. Kostja palus hagejalt välja mõista 14 012,50 eurot.

Hageja vastuväited vastuhagile

11. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Tööd ei olnud puudustega, väidetava kahju ulatus

oli tõendamata. Tööd jäid pooleli, kuna kostja ise peatas need. Hagejal ei lasunud kohustust

kostja vara säilimise tagamiseks peale ehitamise lõppemist. Kostja ei andnud hagejale tähtaegu

puuduste kõrvaldamiseks.

Maakohtu otsus

12. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis hagejalt

kostja kasuks välja lepingu 2 järgi tegemata jäänud tööde eest tasutud 42 eurot, lepingu 3 järgi

tegemata jäänud tööde eest tasutud 10 638,40 eurot, hüvitise seoses kulutustega 1 932,24 eurot

ja kahjuhüvitise 310 eurot. Menetluskulud jäid 98,11% osas hageja kanda ja 1,89% osas kostja

kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

13. Hageja nõuded lepingust 1 (tasunõue, kahju hüvitamise nõue, viivis).

13.1. Hageja esitas lepingu täitmise nõude (VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1). Pooled vaidlesid, kas

leping, millega hageja kohustus teostama veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööd

korterelamus asukohaga Narva mnt 68, Tallinn asuvas tehnilises ruumis ning kostja tasuma

tööde eest 1 680 eurot (sh käibemaks), oli sõlmitud.

Hageja saatis 16.11.2017 aadressile xxx e-kirjad (I kd lk 10-11), milles märkis, et vee- ja

kanalisatsioonitööd tehnilises ruumis saaks alltöövõtja teha järgmise nädala jooksul alustades

esmaspäeval, tööde maksumuseks kujuneb 1 400 eurot + km. Kostja nimel vastas 17.11.2017

Y, et kooskõlastatud, alustame töödega esmaspäeval ja reedeks palun ruum valmis teha. Hageja

vastas 17.11.2017 omakorda, et vee- ja kanalisatsioonitöödega alustatakse esmaspäeval ning

edastas samas arve summas 1 400 eur + km (I kd lk 12).

Hageja 16.11.2017 e-kiri oli pakkumus (VÕS § 9 lg 1), millele anti 17.11.2017 sõnaselgelt

nõustumus. Kohus ei nõustunud kostjaga, et lepingu sõlmimise eelduseks oli arve tasumine,

sellist tingimust kirjavahetusest ei nähtunud. Töödega alustamiseks lepiti kokku konkreetne

päev sõltumata arve tasumisest. Pooled ei vaielnud, et Y oli kostja töötaja. Hageja väitel uskus

ta Y esindusõigust, kuna kogu suhtlus seoses objektiga käis kostja poolt läbi Y. Ta osales

läbirääkimistel ja koosolekutel kostja esindajana.

Kohtu hinnangul võis hageja 2017 novembris mõistlikult uskuda Y esindusõigust, kuna ta

tegutses varasemate lepingute sõlmimisel ning täitmise korraldamisel kooskõlastatult

seadusliku esindaja Q-ga ning hagejale avaldatu kohaselt oli Y Q asetäitja (I kd lk 8, 9-9p, 67-

73, II kd lk 123-130, III kd lk 52-59). Hageja tegi töö valmis 29.11.2017 ja tegi 02.12.2017 e-

kirjaga kostjale ettepaneku tööde vastuvõtmiseks, millele kostja teatas probleemide

olemasolust, mistõttu ei saanud töid vastu võtta (I kd lk 79-158p (sama III kd lk 60-139p), I kd

lk 152, 155, 26, 27, 13, 13p, 15, 16). E-kirjavahetuse koopia aadressaadiks oli märgitud ka

kostja seaduslik esindaja. Kohus leidis, et kostja seaduslik esindaja pidi teadlik olema, et Y

tegutses vee- ja kanalisatsioonitöödeks lepingu sõlmimisel kostja esindajana. Esitatust ei

nähtunud, et kostja oleks töö tegemise ajal sellele vastu vaielnud. Kostja keeldus töö

vastuvõtmisest viidates puudustele, millega sisuliselt nõudis lepingu täitmist, mitte ei väitnud,

6

et ta ei ole hageja poolt tehtud tööd soovinud. Kuna hageja võis Y esindusõigust mõistlikult

uskuda ning kostja seaduslik esindaja pidi Y esindajana tegutsemisest teadlik olema, tuli kostja

volitus Y-le 17.11.2017 lepingu sõlmimiseks lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

118 lg 2 alusel antuks. Igal juhul oli kostja lepingu 06.12.2017 selle täitmise nõudmisega heaks

kiitnud vastavalt TsÜS § 129 lg 1. Seega oli töövõtuleping 1 sõlmitud.

13.2. Pooled ei vaielnud, et nendevahelise tava kohaselt tuli töö vastu võtta (VÕS § 637 lg 4, §

638). Kostja keeldus 06.12.2017 töö vastuvõtmisest seoses puudustega. Vaidlus puudus, et

kostja töid vastu ei võtnud. 08.01.2018 e-kirjaga teatas hageja kostjale, et loeb töö vastuvõetuks

(I kd lk 62). Tõendamaks lepingujärgse töö tegemist esitas hageja väljavõtte veevarustuse-

kanalisatsiooni ehitusprojektist (IV kd lk 180-190), Vihmer OÜ hinnangu (I kd lk 18-21) ja

omanikujärelevalve teostaja C 11.12.2017 e-kirja (I kd lk 23), mille kohaselt

omanikujärelevalve nõustus Vihmer OÜ hinnanguga. Hageja tõendas lepingujärgse töö

tegemise (Vihmer OÜ hinnang Gerold Co2 aktist usaldusväärsem). Hageja nõudis alates

06.12.2017 sama aasta detsembrikuu vältel pidevalt töö vastu võtmist. Kostja ei teinud pärast

06.12.2017 täiendavaid avaldusi seoses töö vastuvõtmisega. 08.01.2018 seisuga oli möödunud

mõistlik aeg töö vastuvõtmiseks, mida hageja oli esmakordselt nõudnud 02.12.2017, ning töö

tuli lugeda 08.01.2018 vastuvõetuks, millega hageja tasunõue muutus sissenõutavaks.

Hageja 23.02.2018 võlanõude ja tasaarvestuse teatise (I kd lk 64-66) kohaselt oli hageja

tasaarvestanud lepingust 1 tuleneva tasunõude 702 euro osas kostja nõudega ettemaksu

tagastamiseks seoses tehnilise ruumi üldehitus- ja viimistlustöödega. Tasunõude suuruseks

kujunes 978 eurot (1 680 - 702, summad käibemaksudega).

13.3. Hageja nõudis kulu 222 euro hüvitamist seoses Vihmer OÜ hinnangu tellimisega (arve -

I kd lk 63). Kuna töövõtja tellis kolmanda isiku hinnangu ning tugines sellele töö vastuvõtmisest

keeldumisel, oli hageja poolt hinnangu tellimine mõistlikult põhjendatud ja vajalik lepingust

tulenevate nõuete esitamiseks. Kostja etteheide kulutuse ulatusele oli üldsõnaline, kohtule ei

esitatud asjaolusid, mis annaksid alust pidada kulutuse ulatust ebamõistlikuks. Seetõttu tekkis

hagejal nõue 222 euro hüvitamiseks (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3).

14. Hageja nõuded lepingust 2 (leppetrahv ja viivis).

Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 1 036 euro väljamõistmist viidatud lepingu p 14.4 alusel

(VÕS § 158 lg 1). Pooled sõlmisid 24.08.2017 töövõtulepingu Narva mnt 68, Tallinnas asuva

hoone gaasitorustiku ja katlamaja rekonstrueerimiseks (I kd lk 67-73, sama II kd lk 141-147).

Hageja tegi kostjale 23.02.2018 avalduse lepingust taganemiseks ning nõudis leppetrahvi (I kd

lk 159-160). Hageja väitel takistas kostja läbivalt töö teostamist – hageja kohustus töödega

alustama hiljemalt 28.08.2017 (lepingu p 8.1.), töid oli võimalik alustada aga 08.09.2017 (I kd

lk 75, 76, 77). Kohus leidis, et asjaolu, kas kostjast tulenevalt oli töö perioodil 28.08-08.09.2017

takistatud, ei omanud asjas tähendust, kuna see ei puudutanud töö tegemise takistatust

taganemisavalduse tegemise ajal.

Hageja esitatu kohaselt teostas hageja töö perioodil 08.09-27.09.2017, kuid tööd ei saanud

lõpuni teha, kuna selle eelduseks oli tehnilise ruumi üldehitus- ja viimistlustööde valmimine

(mida teostas samuti hageja). Hageja ei saanud oma kohustust täita, sest kostja peatas

11.12.2017 kõik tööd. Kohus tuvastas, et 11.12.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (I kd lk 22;

sama IV kd lk 20), milles avaldas, et lõpetab kõik lepingud seoses Narva mnt 68 majaga, seoses

lepinguga 2 palub tuua kogu varustus objektile hiljemalt reedeks 15.12.2017 ning saata

lõpparve ja tehnilise ruumi tööd lõpetada alates 11.12.2017. Samuti palus kostja teada anda,

millal on võimalik 15.12.2017 võtta vastu gaasivarustus ja maja võtmed. Hageja esitatu

kohaselt toimus pooltel 18.12.2017 koosolek, kus arutati lepingute lõpetamist, kuid tingimustes

7

kokkuleppele ei jõutud (allkirjastamata protokoll I kd lk 35-36). Hageja andis kostjale

gaasivarustuse seadmed üle 08.01.2018 (üleandmise akt I kd lk 78).

Kostja 11.12.2017 avaldus oli sisuliselt avaldus lepingu ülesütlemiseks (VÕS § 655 lg-st 1),

kuna selles oli sõnaselgelt märgitud, et kostja soovib lepingu lõpetamist ning nõuab

ehitusobjekti koos juba soetatud seadmetega üleandmist, st ei soovi töö lõpuni tegemist hageja

poolt. Vaidlus puudus, et kostja pärast hageja avaldust tööd ei jätkanud, lepingu 2-järgseid töid

ei olnud toimunud juba alates 28.09.2017. Lepingu p 14.2 puudutas üksnes tellija õigust

lepingust taganemiseks seoses töövõtjapoolse lepingurikkumisega ega välistanud tellija

seadusest tulenevat ülesütlemisõigust. Kuna leping 2 lõppes 11.12.2017 kostjapoolse

ülesütlemisega, oli hageja 23.02.2018 avaldus lepingust taganemiseks tagajärjetu ning lepingu

p 14.4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Seetõttu ei kuulunud hageja nõue leppetrahvi

väljamõistmiseks rahuldamisele.

15. Hageja nõuded lepingust 3 (leppetrahv, tasu lisatöö eest, kahju hüvitamise nõue ja viivis).

Pooled sõlmisid 26.06.2017 töövõtulepingu Narva mnt 68, Tallinnas asuva hoone

rekonstrueerimiseks, sh fassaadi- ja katusetööde tegemiseks (III kd lk 52-59; sama II kd lk 57-

64).

15.1. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 1 525,90 euro väljamõistmist lepingu p 14.4 alusel.

Pooled vaidlesid, kas leping lõppes hageja 23.02.2018 (IV kd lk 29-33) või kostja 11.12.2017

avaldusega (I kd lk 22, lepingu p 14.2, 14.2.1 ja 14.2.2) või poolte kokkuleppel 30.12.2017.

Kostja heitis hagejale ette töödega viivitamist, hageja väitel põhjustas viivitused kostja.

Lepingu p 8.1 järgi tööde teostamisega oli töövõtja kohustatud alustama hiljemalt 15.07.2017

ja kõik tööd pidid olema tellijale üle antud hiljemalt 30.09.2017. Vaidlus puudus, et

lepingujärgseid fassaadi- ega katusetöid hageja lõpuni ei teinud. Kostja väitel juhtis ta hageja

tähelepanu viivitusele töökoosolekutel, mis toimusid alates 31.08.2017. Kohus tuvastas, et

lepingujärgsetes fassaaditöödes seisak 11.08-17.08 toimus kostjast tulenevatel asjaoludel (III

kd lk 71p-72, 75p-76, 143-143p, VÕS § 101 lg 3). Hageja tõi välja, et fassaaditöödes oli veel

kaks seisakut, kuna kostja ei tasunud arveid, millega seoses hageja peatas tööd ajutiselt. Tööd

olid peatatud ilma tõttu (II kd lk 127p-128p, 129-130, III kd lk 101p-106). Lepingu p 6.2.4

kohaselt oli töövõtjal õigus lepingu lõpptähtaega edasi lükata, kui planeeritud tööde teostamise

ajal olevad ilmastikutingimused töid teostada ei luba. Sel juhul uus lõpptähtaeg lepitakse

lepingu osapoolte vahel kokku kirjalikult. Kokkuleppe mittesaavutamisel peavad tööd igal

juhul olema lõpetatud 20.10.2017. Pooled ei toonud välja, et nad oleksid sõlminud täiendavaid

kirjalikke kokkuleppeid seoses fassaaditööde teostamise tähtajaga. Seega rikkus hageja

lepingut, jättes fassaaditööd tähtaegselt teostamata.

Pooled ei vaielnud, et kostja nõudis katusetööde peatamist alates 11.09.2017 (IV kd lk 3) seoses

katuse ehitusprojekti puudumisega. Pooled vaidlesid, kas katusetööde tegemiseks oli

ehitusprojekt nõutav ning kas sellise projekti koostamine oli hageja lepingujärgne kohustus.

Tulenevalt lepingu p-st 5.1.2.3. ja ehitusseadustiku (EhS) lisast 1, § 4 lg 3 p-st 1 oli tööde näol

tegemist ümberehitusega ja nõutav oli ehitusprojekt (IV kd lk 154-155, 202-203). Enne lepingu

sõlmimist edastas kostja hagejale Arhitektibüroo Emil Urbel OÜ poolt koostatud projekti ning

ehitusloa (V kd lk 31-67, 69-70, lepingu p 4.8, 5.3.1 ja 5.1). Kostja heitis hagejale ette katuse

konstruktiivse projekti puudumist. Kohus leidis, et projekt pidi vastama majandus- ja

taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määruse § 1 lg 2 p 2, §

5 lg 1, § 10 lg 1, lg 3).

Arhitektibüroo poolt koostatud projekt oli pealkirjastatud eelprojektina. Ehitusloa väljastamise

faktist ei saanud järeldada, et arhitektibüroo projektist piisas nõuetekohaseks ehitamiseks

(projekti p 3.3, määruse § 13 lg 1, lg 2 ja § 14 lg 1). Tööprojekti koostamine uute

8

konstruktsioonide ehitamiseks enne lammutustööde tegemist ei olnud võimalik ning

projektdokumentatsiooni nõuetelevastavust polnud ammendavalt kontrollitud eelnenud

menetluses ehitusloa väljastamiseks. Kuna tööprojekt puudus, kuid see oli katusetööde valmis

tegemiseks vajalik, peatas kostja põhjendatult katusetööd alates 11.09.2017. Sõltumata sellest,

kas tööprojekti koostamine oli hageja lepinguline kohustus, oli hagejal lepingu sõlmimisel

kohustus informeerida kostjat, et tööprojekt oli katusetööde teostamiseks vajalik. Olukorras,

kus hageja seda kohustust ei täitnud, ei ole viivitus katusetöödes, mis tekkis alates 11.09.2017

seoses tööprojekti puudumisega, etteheidetav kostjale (VÕS § 641 lg 3, Riigikohtu lahend 3-2-

1-76-16, p 15 ja lepingu p 4.5). Hageja rikkus lepingut ka seoses katusetööde tähtaegse

teostamise kohustusega. Töövõtjal oli kohustus tervikliku projektdokumentatsiooni, sh katuse

tööprojekti koostamiseks (lepingu p 5.1.1, 5.1.1.2, EhS § 52 lg 3).

Pooled vaidlesid, millise dokumendi esitamist kostja hagejalt 33. nädalaks 10.08.2017

ehituskoosolekul nõudis. Kohtu hinnangul soovis kostja dokumendi esitamist, mille alusel oli

katuse paigaldamise töö võimalik lõpule viia. Kostja nõudis 10.08.2017 hagejalt tööprojekti

esitamist seoses katusetöödega (II kd lk 133-133p, III kd lk 177, 178-200, IV kd lk 64, TsÜS §

75 lg 1, määruse 10 lg 3). Hageja kui professionaalne teenuseosutaja pidi olema kursis nõuetega

projektdokumentatsioonile (kd II, lk 125p). Seega pidi hagejale olema arusaadav kostja nõude

sisu sõltumata protokolli kantud ebamäärasest sõnastusest. Hageja tööprojekti ei esitanud.

Hageja keeldus katuse tööprojekti esitamisest, tehes selle asemel ettepaneku uue kokkuleppe

sõlmimiseks, et kostja tasub tööprojekti eest täiendava tasu. Hageja ei aktsepteerinud ka kostja

poolt 20.10.2017 esitatud tööprojekti, ega nõustunud selle alusel ehitama täiendava tasuta (II

kd lk 124p-125p, 126-127, IV kd lk 1-3, 5, 7-10, 13-19, 38-56).

Kohus leidis, et 11.12.2017 seisuga olid täidetud nii lepingu p 14.2.1 kui 14.2.2 eeldused

lepingust taganemiseks tellija poolt: tööde teostamine tähtajaks oli muutunud võimatuks ja

hageja rikkus kohustust tööprojekti koostamiseks ning oli teatanud, et ta seda kohustust ei täida.

Kostja 11.12.2017 avaldus oli lepingu 3 osas sisustatav taganemisavaldusena. Kostja väljendas

otsesõnu tahet lepingu lõpetamiseks, edaspidi töid ei teostatud. Leping 3 lõppes 11.12.2017

kostjapoolse taganemisega. Kuna kostja oli lepingust juba 11.12.2017 taganenud, siis oli hageja

23.02.2018 avaldus õigusliku toimeta ning hagejal ei saanud tekkida kostja vastu leppetrahvi

nõuet. Seetõttu jäi hageja nõue leppetrahvi 1 525,90 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

15.2. Hageja nõudis kostjalt tasu seoses lisatööga 300 eurot (täiendav puhastus liivapritsiga).

Lisatöödes võis leppida kokku suuliselt (II kd lk 133-133p, lepingu p 6.2.3, p 15.1 ja VÕS § 13

lg 3). Kuna kostja ise avaldas soovi lisatöö tegemiseks suuliselt ega nõudnud kirjaliku

kokkuleppe vormistamist, vaid lisatöö ära korraldamist järgmiseks töökoosolekuks, võis hageja

kohtu hinnangul mõistlikult aru saada, et kostja oli nõus lisatöös kokku leppimisega suulises

vormis. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtunud, et pooled oleksid lisatöö maksumuses kokku

leppinud. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, mis annaksid alust pidada nõutud tasu lisatöö eest

300 eurot ebamõistlikuks (VÕS § 637 lg 1). Seega tekkis hagejal kostja vastu tasunõue lisatöö

eest 300 eurot (alltöövõtja arve III kd lk 144).

15.3. Hageja nõudis kostjalt täiendavalt hüvitise 3 150 euro väljamõistmist seoses seisakuga

fassaaditöödes perioodil 10.08-17.08.2017. Hageja tõi välja, et kuigi töid ei toimunud, pidi

hageja alltöövõtjale maksma 450 eurot päevas. Selle kulu põhjustas kostja. Kohus leidis, et

välja toodud asjaoludel ei saanud hagejal olla kostja vastu sellist kahju hüvitamise nõuet. Kui

pooled leppisid kokku lisatöö tegemises ning fassaaditööde seniks peatamises (10.08.2017

koosoleku protokoll), ei saanud kostja olla lepingut rikkunud hageja takistamisega

fassaaditööde teostamisel samal perioodil. Tõendatud polnud, et pooled oleksid ka kokku

leppinud, et täiendavalt lisatöö maksumusele peab kostja tasuma 450 eurot päevas, kuni

fassaaditööd seisavad. Hageja väide, et selles lepiti kokku telefoni teel, oli paljasõnaline.

Ühestki dokumentaalsest tõendist sellisele kokkuleppele viiteid ei nähtu. Võttes arvesse lisatöö

9

hinda, oli sellise kokkuleppe olemasolu ka eluliselt ebausutav. Seega puudus hagejal 3 150 euro

osas ka täitmisnõue. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude hüvitise 3 150 euro saamiseks.

15.4. Hageja nõudis kostjalt hüvitise 900 euro väljamõistmist seoses seisakuga fassaaditöödes

kuupäevadel 12.09 ja 13.09.2017. Hageja peatas tööd, sest kostjal oli arve tasumata. Hageja

tegi kostjale 31.08.2017 ettepaneku 50% krohvimistööde vastuvõtmiseks, edastades

allkirjastamiseks üleandmise-vastuvõtmise akti (III kd lk 155). 04.09.2017 edastas hageja

kostjale 50% krohvimistööde eest arve (III kd lk 156-157). Hageja nõudis 11.09.2017 (kd III,

lk 158) kostjalt arve tasumist hiljemalt 11.09, lubades tasumata jätmisel fassaaditööd peatada

alates 12.09.2017 kuni arve tasumiseni. Pooled vaidlesid, kas asjassepuutuval arvel kajastatud

tasunõue oli 12.09.2017 seisuga sissenõutav. Kostja vaidles töö vastuvõtmisele vastu. Kohus

leidis, et hageja sai lugeda töö osa vastuvõetuks lepingu p 13.4.4 järgi 08.09.2017, arvel

kajastatud tasunõue muutus sissenõutavaks 08.09.2017. Omanikujärelevalve teostaja e-kiri ei

saanud olla vastuväide aktile lepingu p 13.4.3 mõttes, sest e-kirja saatmise ajal ei olnud akti

veel edastatud (III kd lk 154, 155, V kd lk 139-140, VÕS § 637 lg 4, lepingu p-d 13.1, 13.4.2,

13.4.3, 13.4.4). Hagejal oli õigus keelduda fassaaditööde jätkamisest, kuni kostja poolt juba

tehtud töö eest tasumiseni (VÕS § 110 lg 1).

Hageja väitel tekkis talle kahju seonduvalt seisakuga, kuna hageja pidi sõltumata töö

peatamisest tasuma alltöövõtjale tasu 450 eurot päevas (III kd lk 161, IV kd lk 25). Kohtu

hinnangul hageja poolt makstud tasu alltöövõtjale 12.09 ja 13.09.2017 eest ei saanud olla hageja

kahju (VÕS § 127 lg 1, lg 4), kuna ka lepingu kohasel täitmisel oleks hageja pidanud nende

päevade eest alltöövõtjale maksma. Esitatud asjaoludel saaks alltöövõtja tasu olla hageja kahju,

kui kostjast tingitud viivitusest tulenevalt tekkinuks hagejale kulu seoses täiendavate

tööpäevade tegemisega, millistes ei olnud lepingus kokku lepitud.

Kohus tuvastas, et lepingu järgi pidid mh fassaaditööd olema lõpetatud 30.09.2017 või kui

ilmastikutingimused töid lõpetada ei luba, siis igal juhul mitte hiljem kui 20.10.2017. Alates

29.09.2017 fassaaditöid vihma tõttu ei tehtud. Esitatu ei võimaldanud tuvastada, et kuna kostjast

tingitult töid 12.09 ja 13.09 ei tehtud, oleks hageja teinud töid (korraldanud alltöövõtja kaudu

tööde tegemise) lepingus kokkulepitule täiendavalt kahel päeval, millega seoses saanuks

hagejal tekkida täiendav kulu. Kuna kahju puudus, ei saanud hageja kahju hüvitamise nõuet

900 euro osas rahuldada.

Analoogsele seisukohale asus kohus seoses seisakuga fassaaditöödes 26.09-27.09.2017,

millega seoses nõudis hageja 450 euro väljamõistmist, so alltöövõtja ühe päeva tasu. Kohus

leidis, et tasu ei 26.09 ega 27.09.2017 eest ei saanud olla hageja kahju, kuna ka lepingu kohasel

täitmisel oleks hageja pidanud nende päevade eest alltöövõtjale maksma. Esitatu ei

võimaldanud tuvastada, et seoses väidetava kostjast tingitud ühepäevase viivitusega oleks

hageja teinud tööd täiendaval päeval, millega seoses saanuks tekkida täiendav kulu. Kahju

hüvitamise nõue 450 eurot jäi seetõttu rahuldamata.

15.5. Hageja esitas nõude kostjalt 31 850 euro hüvitise väljamõistmiseks seoses seisakuga

katusetöödes perioodil 11.09-11.12.2017. Kohus leidis, et viivitus katusetöödes, mis tekkis

alates 11.09.2017 seoses tööprojekti puudumisega, oli tingitud hagejast. Kuna kostja tööde

peatamisega lepingut ei rikkunud, siis ei kuulunud selline kahju hüvitamise nõue rahuldamisele.

16. Tasaarvestus ja viivis.

16.1. Kohus tuvastas, et hagejal tekkis kostja vastu lepingu 1 alusel tasunõue 978 eurot, kahju

hüvitamise nõue 222 eurot ning lepingu 3 alusel tasunõue lisatöö eest 300 eurot. Kostja tegi

protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, tasaarvestades hageja nõuded kostja nõudega lepingu 3

alusel tasutud ettemaksu 6 852 euro tagastamiseks, kuna selle summa ulatuses töid ei tehtud.

Leping 3 lõppes 11.12.2017 kostjapoolse taganemisega. Vaidlus puudus, et lepingu 3 alusel oli

10

kostja tasunud tööde eest, mis jäid vähemalt 6 810 euro ulatuses tegemata (sh käibemaks,

hageja arvestustabel IV kd lk 174p-175). Hageja märkis, et tasaarvestas kostja nõude ettemaksu

tagastamiseks lepingu 3 p 14.4 alusel nõutud leppetrahviga (kogusummas 8 335,90 eurot,

millest hagiga nõudis hageja 1 525,90 euro väljamõistmist).

Kohus asus seisukohale, et leppetrahvi nõuet ei tekkinud. Seetõttu ei saanud tellija nõue

ettemaksu tagastamiseks olla hagejapoolse tasaarvestusega lõppenud ning kostja sai

tasaarvestada oma nõude hageja nõuetega. Seega töövõtja nõuded 978 euro, 222 euro ning

300 euro väljamõistmiseks olid tasaarvestusega lõppenud. Tellija nõue tekkis 11.12.2017 ning

tasaarvestusega olid töövõtja nõuded lõppenud samast asjast. Hageja nõuded viivise

väljamõistmiseks jäid rahuldamata.

16.2. Hagi jäi tervikuna rahuldamata (VÕS § 197 lg 1, lg 2, § 188 lg 2, § 189 lg 1).

17. Kostja nõuded lepingute alusel saadu tagastamiseks.

17.1. Leping 2 lõppes 11.12.2017 kostja poolse ülesütlemisega. Kostja tegi seoses lepingu 2

töödega ettemaksu 42 eurot (IV kd lk 172). Selle summa ulatuses hageja töid ei teinud. Hageja

tasaarvestas oma leppetrahvinõude osaliselt kostja nõudega ettemaksu tagastamiseks. Kohus

asus seisukohale, et hagejal lepingu 2 alusel leppetrahvinõuet ei tekkinud, mistõttu ei saanud

nõue ettemaksu tagastamiseks olla tasaarvestusega lõppenud. Kohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja 42 eurot (VÕS § 189 lg 1).

17.2. Pooled vaidlesid, millises ulatuses hageja teostas töid lepingu 3 alusel. Kostja tasus tööde

eest kokku 74 340 eurot (II kd lk 89, III kd lk 58p, I kd lk 74). Kuna töid tehti 62 201,60 euro

ulatuses (I kd lk 79-158p, II kd lk 32-34, 123-124, 124p-125p, 126-127, III kd lk 154, 17-24

(sama lk 162-169), 170-174, 168-169, IV kd lk 193p-195, V kd lk 82-82p, 103-125p, 196p-

201, tunnistajate A ja C ütlused), siis tekkis kostjal lepingu lõppemisel nõue 12 138,40 euro

tagastamiseks. Nõue oli tasaarvestusega lõppenud 1 500 euro osas (978 +222+300). Kohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja 10 638,40 eurot (12 138,40-1 500) VÕS § 189 lg 1 alusel.

Tulenevalt VÕS § 189 lg-st 1, lg 2 p-st 1 ja § 189 lg-st 3 puudus kostjal nõue tasu tagastamiseks

osas, milles vastavad tööd olid tehtud.

18. Kostja kulutuste ja kahju hüvitamise nõuded seoses läbijooksudega katuselt.

Kostja väitel rikkus hageja kohustust tagada katusetööde tegemisel veekindlus, millega seoses

tekkisid veekahjustused. Kahjustuste kõrvaldamiseks tellis kostja tööd Agrus Construction

Company OÜ-lt, millega seoses tekkis kahju. Samuti tellis kostja töö läbijooksu peatamiseks ja

katuse konserveerimiseks, et vältida kahju suurenemist.

Kohtu hinnangul ei teostanud hageja katusetöid veekindlalt (lepingu p 6.1.8, II kd lk 126-127,

V kd lk 141p). Asjaolu, et tellija keelas edasi ehitamise, ei seondu kohustusega tagada vara

säilimine. Nähtuvalt ehituskoosoleku protokollist oli tellija katuse kaitsmist pärast 11.09

otsesõnu nõudnud ning töövõtja kinnitanud, et ta täidab seda kohustust. Läbijooksude

kõrvaldamiseks hageja täiendavaid toiminguid ei teinud. Kostja tellis 20.10.2017 katuse

katmise koormakatetega, mille eest tasus 1 932,24 eurot (hinnapakkumine V kd lk 142-142p,

maksekorraldus V kd lk 143). Võttes arvesse, et kostja oli nõudnud läbijooksude kõrvaldamist

ja katuse kaitsmist sademete eest juba alates 14.09.2017, asus kohus seisukohale, et töövõtja ei

täitnud oma kohustust mõistliku aja jooksul. Tellija nõue 1 932,24 eurot tuli rahuldada (VÕS §

646 lg 5, § 646 lg 1).

Kostja nõudis kahju hüvitamist seoses hoonele tekkinud veekahjustuste kõrvaldamisega. Kostja

ei toonud välja ega tõendanud konkreetselt millised kahjustused tekkisid seoses läbijooksudega.

Kostja esitatu (V kd lk 126-129, lisad lk 130-138) ei võimaldanud tuvastada ühegi konkreetse

kahjustuse tekkimist seoses läbijooksuga katuselt. Selles osas polnud vastuhagi põhjendatud.

11

19. Kostja kahju hüvitamise nõue seoses fassaaditöödega.

Töövõtja teostas lepingu 3 järgsed fassaaditööd puudustega, mille kõrvaldamiseks sõlmis kostja

lepingu Agrus Construction Company OÜ-ga (05.06.2018 töövõtuleping II kd lk 94-99). Kostja

väitel polnud fassaadidele kantud krohvikiht piisava paksusega, pidanuks olema 5-12 mm, aga

oli mitte üle 4 mm.

Vastavalt krohvi paigaldusjuhendile pidi krohvikihi paksus olema 5-12 mm (V kd lk 139-140,

II kd lk 123-124). Nõustuda võis, et vähemalt keskmise kvaliteediga töö pidi olema tehtud

materjali tootja paigaldusjuhiseid järgides. Kohus leidis, et kostja etteheide, et hageja ei

saavutanud krohvipaksust vahemikus 5-21 mm, oli tõendamata. Lepingust ei nähtunud, et

pooled oleksid kokku leppinud mitu kihti krohvi tuleb fassaadile kanda. Asjaolu, et 31.08.2017

leidis tellija, et tootja juhisele vastava paksuse saavutamiseks on vajalik kanda peale veel 2

kihti, ei muuda töövõtja lepingujärgse kohustuse sisu. Hageja ei olnud lepingut rikkunud seoses

krohvimise kvaliteediga (VÕS § 115 lg 1, § 641 lg 1, § 77 lg 1).

20. Kostja kahju hüvitamise nõue seoses katusetöödega.

20.1. Kostja väitel osutusid lepingu 3 alusel tehtud tööd katuse ehitamiseks talle kasututeks,

kuna tööd tehti ilma projektita ning tuli seetõttu lammutada, tööd olid ohtlikud. Samuti tuli tööd

lammutada põhjusel, et tööde tegemiseks kasutati sobimatut puitu. Hagejal oli kohustus katuse

tööprojekti koostamiseks ning hageja rikkus seda kohustust. Kohus ei nõustunud kostjaga, et

ainuüksi tööprojekti puudumisest saaks järeldada valminud töö ohtlikkust. Projekti sai koostada

ka tagantjärele, juba valminud töö sobivust kasutusotstarbeks oli võimalik hinnata ka projektita.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). Väide, et projekti puudumine tingis vajaduse kõik hageja poolt katusel

teostatud ehitustööd lammutada, oli tõendamata. Tõenditest ei nähtunud, et hageja oleks

kasutanud katusetööde tegemisel teistsuguste omadustega puitu, kui lepingus kokku lepitud.

Hageja ei rikkunud lepingut seoses katusetöödel kasutatud puidu omadustega (lepingu p

5.1.2.3.2, V kd lk 148p, lk 150, tunnistaja A ütlused).

20.2. Kostja heitis hagejale veel ette, et korstnapitside rekonstrueerimiseks ei kasutanud hageja

mitte kivi, vaid kivivilla, ning ehitustööde käigus kukkus korstnalõõridesse kive ja segu, mis

tekitasid ummistuse, mille kõrvaldamisega seoses tekkis kahju. Kohus tuvastas tunnistaja A

ütluste alusel, et hageja tegi korstnapitsid kivivillast, rikkudes sellega lepingut (vt p 5.1.2.4.3.

ja 5.1.2.4.). Korstnapitside rekonstrueerimise käigus kukkus ühte korstnalõõri kive ja segu, mis

põhjustasid lõõris ummistuse, millega hageja rikkus lepingu p 5.5.9. (II kd lk 88, tunnistaja Ai

ütlused). Korstnapitsid ei vastanud kasutatud materjali osas lepingutingimustele (VÕS § 641 lg

2 p 1). Kostja sai puudusele tugineda sõltumata mittevastavusest teatamise ajast, sest hageja

pidi teadma, et ta teeb korstnapitsid silikaatkivide asemel kivivillast (VÕS § 644 lg 1, § 645 lg

1 p 2, II kd lk 72-73). Töö korstnamütside paigaldamiseks ei seondunud kohtu poolt tuvastatud

lepingurikkumistega seoses korstnatega. Pooltevahel sõlmitud lepingust ei nähtunud, et

korstnamütside

paigaldamine

või

valmistamine

oleks

olnud

lepingujärgsete

rekonstrueerimistööde osa. Kostja nõue kuulus rahuldamisele 310 euro ulatuses (VÕS § 115 lg

1, II kd lk 74-80, 94-98, 81-87p, 100, 140-140p, kd V lk 126-129).

20.3. Kostja ülejäänud etteheited katusetöödele olid seotud üksnes asjaoluga, et tööd jäid

lõpetamata. Seda võttis kohus arvesse lepingu alusel tasutu tagastamise nõude lahendamisel.

20.4. Vastuhagi jäi rahuldamata osas, milles kostja taotles hagejalt rahalise nõude

väljamõistmist enamas ulatuses kui 12 922,24 eurot.

Hageja apellatsioonkaebus

12

21. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 1-4 ja p 6-11 osas ning teha uus

otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja

kanda. Hageja avaldas, et ta jääb maakohtus varem avaldatud seisukohtade juurde ja ei korda

neid. Maakohus hindas vääralt tõendeid, mis viis materiaalõiguse väära kohaldamise ja seetõttu

ka ebaõige lahendini.

21.1. Hageja nõuded seoses lepinguga nr 2

Kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Maakohus tuvastas, et kostja saatis kirja, millega soovis

lepingut lõpetada (otsuse p 22). Hageja hinnangul polnud tegemist kostjapoolse lepingu

taganemisavaldusega, vaid tegemist oli kostja poolse ettepanekuga asuda läbirääkimistesse

lepingute lõpetamiseks.

Antud juhul oli kostja kiri niivõrd segane, et hageja mõistis seda, kui ettepanekut hakata

arutama lepingute lõpetamise tingimuste üle. Tahteavalduses ei olnud selgesõnaliselt

väljendatud, et leping öeldakse konkreetsest kuupäevast alates üles ning sh viidatakse tulevikus

aset leidvale kohtumisele. Nimetatud kohtumine leidiski aset 18.12.2017. Koosolek, kus arutati

lepingute lõpetamist, kuid tingimustes kokkuleppele ei jõutud. Hageja andis kostjale

gaasivarustuse seadmed üle 08.01.2018. Seega ei saanud hageja arvestades kostja segaselt

väljendatud kirja ning vastuolulist käitumist mitte kuidagi eeldada ega mõista, et kostja ütles

lepingud üles. 18.12.2017 osales lisaks hagejale kohtumisel ka hageja esindaja, kellele jäi

arutelust arusaam, et lepingud kehtivad, kuna pooled arutlesid vaegtööde teostamise tähtaegade

üle ning leppisid tähtaegu kokku ka aastasse 2018. Eeltoodut kajastas ka protokoll. Mh kinnitas

asjaolu, et kostja ei öelnud lepinguid üles 11.12.2017 kostja esindaja 29.12.2017 kiri. Nimetatud

kirjaga andis kostja täiendava tähtaja töövõtulepingu täitmiseks kuni 15.01.2018, nagu oli

lepitud kokku 18.12.2017. Asjaolu, et kostja ei öelnud lepingut üles ja poolte vahel jätkusid

lepingu täitmisele suunatud suhted, kinnitas mh ka kostja esindaja Y 10.01.2018 SMS hageja

esindajale. Kohus hindas kostja 11.12.2017 kirja ebaõigesti. Hageja tõendas, et ta ütles kostjaga

lepingud üles 23.02.2018 kirjadega. Hageja oli õigustatud nõudma nii leppetrahvi kui ka viivist.

21.2. Hageja nõuded seoses lepinguga nr 3

Kohus lähtus ebaõigest eeldusest, et kostja ütles poolte vahel sõlmitud lepingu üles 11.12.2017

kirjaga. Ilmastikutingimused lükkasid fassaaditööde teostamise edasi. Hagejale ei saanud ette

heita olukorra saabumist, kus töödega ei jõutud valmis algselt planeeritud tähtajaks. Seega ei

rikkunud hageja lepingut fassaaditööde osas (maakohtu põhjendused p-s 28. ja 29.).

Kohtu mõttekäik lahendi p 33-40 oli ekslik. Konstruktiivse projekti olemasolu ja selle tegemise

kohustus ei tulenenud õigusaktidest, vaid sellest, kuidas ja kas lepingu osapooled olid

täiendavate

projekteerimistööde

teostamise

osas

kokku

leppinud.

Pooled

polnud

töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppinud hageja poolt projekteerimistööde teostamise osas.

Lepingu täitmise aluseks oli kostja poolt varasemalt tellitud ehitusprojekt, mille alusel oli

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastanud ehitusloa ning mis oli aluseks hinnapakkumise

koostamisel ning lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel. Olukorras, kus ehitusluba oli

väljastatud, tuli lähtuda ehitusloa aluseks olevast projektdokumentatsioonist, mille muutmine

polnud lubatud. Samuti polnud konstruktiivne projekt ka nõutav. Hageja ei rikkunud lepingu

p 5.1.1.2 kohustust ega rikkunud lepingut seoses katusetööde teostamise tähtaegadega.

Hageja hinnangul oli seisakutest tingitud kahju tekkimine kostjale igal juhul ettenähtav ning

hageja informeeris kostjat tekkivast kahjust suuliselt (otsuse p-d 43-50). Kohus jättis

analüüsimata hageja nõude 31 850 eurot, viidates oma ekslikule seisukohale seonduvalt katuse

tööprojekti puudumisega (otsuse p 51.) Tõendite väära hindamise tõttu oli ekslik kohtu järeldus

otsuse p-s 52 ja p-s 66 (ridades 3 ja 6 toodud järeldused).

Vastustaja seisukoht

13

22. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

23. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja vastuhagi osaliselt

rahuldas. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Seega ei olnud pooltel maakohtu otsusele

vastuväiteid osas, milles maakohus kostja vastuhagi 1090 euro 26 sendi nõudes rahuldamata

jättis. Viidatud osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1, lg 4).

Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on

vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel

menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti

piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega

ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

24. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, millele kõigile on

maakohus äärmise põhjalikkusega vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

25. Vaidlust ei olnud selles, et pooled olid 24.08.2017 sõlminud töövõtulepingu Tallinnas

Narva mnt 68 asuva hoone gaasitorustiku ja katlamaja rekonstrueerimiseks (leping kd I, lk 67-

73, sama kd II, lk 141-147). Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, millal nendevaheline leping

lõppes ja millisel alusel.

26. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et nimetatud leping lõppes

11.12.2017 kostjapoolse ülesütlemisega. Nõustuda ei saa hageja apellatsioonkaebuse väitega,

mille kohaselt oli kostja kiri niivõrd segane, et hageja arvates oli tegemist üksnes ettepanekuga

asuda läbirääkimistesse lepingu lõpetamiseks (e-kiri I kd, lk 22). Kostja avaldust, kus oli

märgitud, et kostja soovib lepingu lõpetamist ning nõuab ehitusobjekti koos soetatud

seadmetega üleandmist, saab nõustudes maakohtuga mõista selge tahteavaldusena öelda leping

üles. Kostja ei soovinud, et hageja teeks töö lõpuni ning 11.12.2017 e-kirjas avaldas ta

ühemõtteliselt, et palub tuua kogu varustus objektile hiljemalt 15.12.2017, saata lõpparve ja

lõpetada tehnilise ruumi tööd alates 11.12.2017. Samuti palus kostja anda teada, millal on

võimalik 15.12.2017 võtta vastu gaasivarustus ja maja võtmed. Hageja andis kostjale

gaasivarustuse seadmed üle 08.01.2018 (üleandmise akt kd I, lk 78). Maakohtu seisukoha

õigsust kinnitab ka asjaolu, et puudus vaidlus, et lepingu nr 2-järgseid töid objektil ei tehtud

juba alates 28.09.2017. Nõustuda saab kostja väidetuga, et hageja käitumine viitab samuti

sellele, et ta kas luges lepingu lõpetatuks või ei soovinud seda täita. Hageja ei ole menetluses

14

väitnud, et ajavahemikul 11.12.2017 kuni 23.02.2018 oleks ta üritanud töödega jätkata või

nõudnud objektile lubamist.

27. Kuna leping 2 lõppes 11.12.2017 kostjapoolse ülesütlemisega, oli hageja 23.02.2018

avaldus lepingust taganemiseks tagajärjetu ja hagejal ei olnud lepingu p-st 14.4 tuleneva

leppetrahvi nõudmise eeldused täidetud. Maakohtu otsus, mille kohaselt hageja nõue

leppetrahvi 10136 euro saamiseks jäi rahuldamata, on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse

rahuldamiseks ei ole alust.

Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja väiteid seoses lepingu nr 3 lõppemisega.

28. Vaidlust ei olnud selles, et pooled olid sõlminud 26.06.2017 töövõtulepingu 01-2017

Tallinnas Narva mnt 68 asuva hoone rekonstrueerimiseks, sh fassaadi- ja katusetööde

tegemiseks (III kd, lk 52-59). Pooltel oli vaidlus, kas leping lõppes kostja 11.12.2017

avaldusega (I kd, lk 22) või hageja 23.02.2018 avaldusega (IV kd, lk 29-33).

29. Pooltel puudus vaidlus selles, et kostja nõudis katusetööde peatamist alates 11.09.2017

seoses katuse ehitusprojekti puudumisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt

tuvastatuga, et kasutusetööde tegemiseks oli ehitusprojekt nõutav ning selle tellimine oli hageja

lepingujärgne kohustus.

30. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et 11.12.2017 seisuga olid täidetud

kostja poolt lepingust taganemise eeldused: hageja oli rikkunud kohustust tööprojekti

koostamiseks ning teatanud, et ta seda kohustust ei täida ning tööde teostamine tähtajaks oli

muutunud võimatuks(lepingu p 14.2.1, 14.2.2). Kuna kostja taganes 11.12.2017 lepingust, oli

hageja 23.02.2018 avaldus õigusliku toimeta ning hagejal ei saanud olla kostja vastu leppetrahvi

nõuet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja leppetrahvi 1 525,90 euro nõuet kostja

vastu polnud alust maakohtul rahuldada.

31. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et

hageja rahalised nõuded seoses tööseisakutega augustis, septembris-detsembris (3150 eurot,

900 eurot,, 450 eurot, 31 850 eurot) rahuldamisele ei kuulunud, kuivõrd olid tingitud hagejast .

Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (maakohtu otsuse

põhjenduste p 41.- 51) ja nõustub nendega.

32. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles kohus tuvastas, et

hageja tasunõue 978 eurot, kahju hüvitamise nõue 222 eurot ning lisatöö eest tasu 300 eurot

nõue olid lõppenud kostja tasaarvestusega seoses kostja tasutud ettemaksuga 6852 eurot. Kuna

hagejal lepingu nr 3 alusel kostja vastu leppetrahvi nõuet maakohtu otsuses eelpooltuvastatud

asjaoludel ei tekkinud, ei saanud kostja nõue ettemaksu tagastamiseks olla hagejapoolse

tasaarvestusega lõppenud. Sellest tulenevalt sai kostja tasaarvestada oma nõude hageja

nõuetega Kuna kostja nõue tekkis 11.12.2017, lõppesid samast ajast hageja nõuded

tasaarvestusega, jättis maakohus hageja 04.10.2018 hagiavalduses taotletud viivise nõude

rahuldamata, millega ringkonnakohus nõustub. Põhjendatud ei ole Apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust hageja vastavate nõuete rahuldamiseks ning selles osas ei korda ringkonnakohus

TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendusi, vaid nõustub nendega.

33. Apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse peale osas, milles kohus vastuhagi rahuldas,

ei ole edukad ega anna alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohuse ei ole

rikkunud tõendite hindamisel TsMS § 232 lg 1 nõuet. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik.

Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõuetega.

Kaebuse üldsõnalised väited otsusega mittenõustumise kohta ei anna alust hinnata tõendeid

maakohtust erinevalt ega jõuda apellatsioonkaebuses soovitud tulemuseni.

15

Arvestades eeltoodud põhjendusi ei kuulu kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele ega anna

alust maakohtu otsuse muutmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda 98,1% ja kostja kanda

1,89% ulatuses ning ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei

tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)