4-22-1188/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-22-1188 (2315,16,007744) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus Jevgeni Nurtdinovile asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. aprilli 2022. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Jevgeni Nurtdinov (ik 38405162729), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 29. aprilli 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri 25. juuli 2016. a otsusega väärteoasjas nr 2315,16,007744 karistati J. Nurtdinovit NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 111 trahviühikut, s.o 444 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse kätte saamisest. Otsus jõustus 10. augustil 2016. 2. Kuna J. Nurtdinov ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes 25. augustil 2016 täitemenetlus. Selleks hetkeks oli tasumata rahatrahvi suuruseks 355,23 eurot. 30. mail 2017 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

2 3. Põhja Prefektuur esitas 8. aprillil 2022 Viru Maakohtule taotluse asendada J. Nurtdinovi rahatrahv arestiga. 4. Viru Maakohtu 29. aprilli 2022. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja J. Nurtdinovi rahatrahv 88 trahviühikut summas 355,23 eurot asendati 8 päevase arestiga. 5. Kuni käesoleva ajani on määratud rahatrahv tasumata. Mõjuvad põhjused rahatrahvi tasumata jätmiseks aga puuduvad. J. Nurtdinovil puuduvad selleks vahendid ja vara. Puuduvad alused rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks. J. Nurtdinovil on veel teisigi võlgnevusi, mida on vaja täita ja on väheusutav, et ta praegust trahvi lähiajal täita suudaks. Ka ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga võimalik. J. Nurtdinovit on varasemalt kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega ja teda on allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata sellele pani J. Nurtdinov katseajal toime uued kuriteod. Sellest tulenevalt ei ole võimalik rahatrahvi ka üldkasuliku tööga asendada, sest suure tõenäosusega jätaks ta üldkasuliku töö tunnid tegemata. Määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. 6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Nurtdinov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja võimaldada tal kanda aresti ositi nädalavahetustel. Tal on olemas töökoht. Kui ta jätab tööle ilmumata, jääb ta tööst ilma. Ta soovib edaspidiselt õiguskuulekalt elada. Rahatrahv mõisteti talle aastal 2016 ja ta sattus 2017. aastal vanglasse.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud J. Nurtdinovi rahatrahvi arestiga. 8. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et J. Nurtdinovil on määratud rahatrahv tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, J. Nurtdinovil ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. J. Nurtdinov aga soovib, et tal võimaldataks aresti kanda ositi nädalavahetustel. 9. Mis puudutab aresti osti kandmise võimalust, siis KarS § 66 lg annab kohtule aresti ositi kandmise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti kandmise määrata ositi, aga ei pea seda tegema. Sellest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane jätab aresti kandmisele ilmumata. J. Nurtdinovi puhul on see oht reaalne. J. Nurtdinovil on karistusregistri kohaselt kaks kehtivat kriminaalja kaheksa kehtivat väärteokaristust. Niisiis on tegemist äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta ilmuks järjestikustel nädalavahetustel aresti kandma. Näiteks võimaldati tal Harju Maakohtu 30. novembri 2017. a otsusega mõistetud vangistust tingimisi vabaduses kanda, kui ta ei pane kolme aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. Vaatamata sellele pani J. Nurtdinov juba märtsis 2018 ehk katseajal toime uued kuriteod. See näitab ilmekalt, et J. Nurtdinov ei pidanud tingimisi vangistust ja kriminaalhooldusele määramist millekski ja asus mõned kuud pärast viimast kohtuotsust uusi kuritegusid toime panema. Ei ole välistatud, et olukorras, kus kohus võimaldaks J. Nurtdinovil aresti ositi kanda, jätaks ta lihtsalt aresti kandmisele ilmumata. On ilmne, et asenduskorras mõistetud arest võib isikule elukorralduslikes küsimustes tekitada teatavaid ebamugavusi, kuid sellele tulnuks mõelda juba enne kõnealuse väärteo toime panemist. Seega tuleb J. Nurtdinovil kaheksa päeva aresti järjest ära kanda. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 29. aprilli 2022. a määruse muutmata ja J. Nurtdinovi määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)