4-22-562/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Legislator summary
AI generatedregistrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; tegelik viibimiskoht pole teada) Asi Jätta läbi vaatamata PPA Lõuna prefektuuri avaldus Kagu politseijaoskonna 11.03.2019 otsusega väärteoasjas nr 2610,19,000178 G.G-le määratud rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot asendamiseks.
Legislator headnote
AI generated4-22-562/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: VTMS § 211 lg 1-1 kohaselt rahatrahvi asendamise aresti või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.mai 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-22-562 Kohtunik Rita Kulberg Süüdlane
G.G
(isikukood XXX;
registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; tegelik viibimiskoht pole teada) Asi
PPA Lõuna prefektuuri avaldus G.G-le määratud rahatrahvi asendamiseks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
Jätta läbi vaatamata PPA Lõuna prefektuuri avaldus Kagu politseijaoskonna 11.03.2019 otsusega väärteoasjas nr 2610,19,000178 G.G-le määratud rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot asendamiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12).
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused
PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 11.03.2019 otsusega väärteoasjas nr 2610,19,000178 on G.G karistatud liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi rahatrahviga
100 trahviühikut, s.o 400 eurot.
Kuna G.G ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata, taotleb PPA Lõuna prefektuur 18.02.2022 esitatud avalduses rahatrahvi asendamist arestiga.
VTMS § 211 lg 1 sätestab, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §- le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud
2 (3) rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.
VTMS § 211 lg 1-1 kohaselt rahatrahvi asendamise aresti või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul.
Käesoleva asja arutamine kohtus on korduvalt ( 30.03.2022 ja 7.04.2022) osutunud võimatuks, kuna süüdlasele pole olnud võimalik kätte toimetada kohtukutset. Menetluse käigus on selgunud, et süüdlane ei ela Lõuna prefektuuri avalduses märgitud elukohas s.o xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtukordnikul
polnud süüdlasele nimetatud aadressil kohtukutset võimalik kätte toimetada, kuna viimane antud aadressil ei ela. Süüdlane ei ole kinnitanud ka kohtule teadolevatel e-posti aadressidele saadetud kutsete kättesaamist. Vastuseks kohtu järelepärimisele on Lõuna prefektuuri 8.04.2022 e-kirjas teatatud, et süüdlase asukoht on teadmata ja viimane on juba alates 2020 aasta novembrist tagaotsitav. Kahetsusväärselt jättis sissenõudja asenduskaristuse avalduse esitamisel sellise asjaolu kohtule avaldamata, mistõttu kohus tegi asjatuid kulutusi süüdlasele kohtukutse kättetoimetamiseks avalduses märgitud aadressil.
Asjaolude kontrollimisel ka Kohtute Infosüsteemi (KIS) alusel on kohtule teatavaks saanud järgmine. Tartu Maakohtu 21.02.2020 otsusega asjas nr 1-19-9548 tunnistati G.G süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja KarS § 423
1 järgi. KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel mõisteti G.G-le liitkaristuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 7 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 23 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 23.09.2020.
28.09.2020 saatis Tartu Maakohus G.G-le teatise karistuse kandmiseks Tartu
Vanglasse saabumise aja kohta. G.G pidi asuma karistust kandma hiljemalt
13.10.2020. Süüdimõistetu karistust kandma ei ilmunud ning Tartu Vangla taotles 16.10.2020 Politseija Piirivalveametilt tema sundtoomist. 27.10.2020 andis PPA vanglale teada, et sundtoomist ei õnnestunud teostada, kuna isik ei viibinud viimases teadaolevas elukohas (majahalduri andmetel elavad seal kolmandad isikud) ning G.G ema kinnitusel viibib poeg tööl Rootsis.
Tartu Vangla taotlusel kuulutas kohus oma 16.11.2020 määrusega süüdimõistetu
G.G tagaotsitavaks. Lõuna prefektuuri taotlusel tegi kohus 30.12.2021 ka Euroopa vahistamismääruse.
Kuna G.G on juba kriminaalasjas tagaotsitav, puudub vajadus teda tagaotsitavaks kuulutada käesolevas asjas. Lõuna prefektuur on seisukohal, et käesoleva asja menetlust tuleb G.G tabamisel jätkata. Tõepoolest on süüdlase tabamisel asja võimalik arutada, kuna kinnipidamiskohas viibimise korral on võimalik tagada ka tema osavõtt käesoleva asja arutamisest. Samas asenduskaristuse ( kas aresti või süüdlase nõusolekul üldkasulik töö) täitmine vangistuse kandmise aja jooksul pole võimalik. Asjaolu valguses, et G.G peab tabamise korral asuma kandma enam kui kahe aasta pikkust vanglakaristust, ei ole käesoleva asja lahendamine tema tabamise korral otstarbekas. Käesoleva asja lahendamine G.G tabamisel võib kaasa tuua olukorra, kus süüdlase vangistusest vabanemise ajaks võib asenduskaristuse kohaldamise määruse täitmisele pööramine olla KarS §-st 82 lg 1 p 3 tulenevalt aegunud, sest on möödunud rohkem kui aasta kohtumääruse jõustumisest. Samas kohtuvälise menetleja otsuse täitmine rahatrahvi nõudes KarS §-st 82 lg 4 tulenevalt võlgniku vangistuses viibimise ajal peatub. Kohtule on varasema töökogemuse pinnalt teada, et antud juhul ei pea
3 (3)
kohtud valdavalt õigeks aresti täitmisele pööramise edasilükkamist kuni süüdlase vangistusest vabanemiseni VTMS § 209 lg 1 alusel. Viidatud sätet ei saa kohus kohaldada omal algatusel, vaid see eeldab süüdlase avaldust, mille esitamises kohus kindel olla ei saa.
Kuna asja arutamine ilma süüdlase osavõtuta ei ole võimalik ja on ette näha, et asenduskaristust ei saa määrata ka süüdlase tabamisel, peab kohus otstarbekaks praegu sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks jätta läbi vaatamata. Sissenõudjal on võimalik see uuesti esitada ajal, mil süüdlane on vanglast vabanenud või hakkab vabanema. Pole muidugi välistatud, et juba süüdlase tabamise ja vangistust kandma asumise ajaks võib kohtuvälise menetleja otsuse täitmine olla aegunud, sest KarS § 82 lg
4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Viidatud sättest tulenevalt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõude aegumine peatub üksnes võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg