4-10-1970/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr 4-10-1970 (2315,10,004671)

Kohtunik

Karin Olentšenko

Väärteoasi S.D kaebus Põhja Prefektuuri Ida Politseiosakonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Irina Malõševa 01.06.2010.a tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2315,10,004671 DNA-ekspertiisi tasu väljamõistmise kohta

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja S.D : (isikukood: xxx; elukoht: xxx)

Kohtuväline menetleja – Põhja Prefektuuri Ida PO, aadress: Vikerlase 14, Tallinn

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. S.D kaebus Põhja Prefektuuri Ida Politseiosakonna 01.06.2010.a otsusega

väärteoasjas nr 2315,10,004671 temalt DNA-ekspertiisi tasu 8100 krooni väljamõistmise tühistamise kohta jätta rahuldamata ja otsus selles osas jätta muutmata.

2. Põhja Prefektuuri Ida Politseiosakonna 01.06.2010.a S.D suhtes väärteoasjas nr 2315,10,004671 tehtud otsus tühistada osaliselt - karistuse suuruse osas.

3. Määrata S.D-le NPALS § 15’ järgi karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 900.- (üheksasada) krooni.

4. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahatrahvi on võimalik tasuda ositi 4 (nelja) kuu jooksul, tasudes iga kuu 25. kuupäevaks 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni, arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv ja menetluskulud tasuda väärteootsuses märgitud pangakontodele.

2 2

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuvälise menetleja otsus

Põhja Prefektuuri Ida Politseiosakonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Irina Malõševa 01.06.2010.a tehtud otsusega karistati S.D NPALS § 15’ alusel rahatrahviga 20

trahviühiku ulatuses, s.o 1200 kr ning mõisteti välja menetluskuludena ekspertiisitasu 9415 kr (narkootilise aine ekspertiis 1315 kr ja DNA- ekspertiis 8100 kr). Otsuse kohaselt S.D 03.03.2009.a Tallinnas Ümera tn 12 juures valdas ilma arsti ettekirjutuseta väikeses koguses

narkootilist ainet amfetamiini. Väärteoasja materjalid on eraldatud kriminaalasjast nr 10230102711.

Kaebuse sisu S.D esitas otsuse peale kaebuse, märkides, et tema ei ole eitanud, et tegemist on

narkootilise ainega ja et antud aine kuulus temale, seetõttu DNA-ekspertiisi tegemiseks puudus vajadus. Palub tühistada temalt DNA-ekspertiisi tasu (8100 kr) väljamõistmise. Nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus

Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas jääb vaidlustatud otsuse juurde ja palub

kaebuse jätta rahuldamata. Vastuses märgitakse, et kuigi isik tunnistas, et kilekotid roosat

värvi pulbrilise ainega kuuluvad temale, siis igakülgseks ja objektiivseks menetluseks ning tõendamisvajadusest lähtuvalt menetleja võib vastavalt KrMS § 105 lg 3 määrata ekspertiisi.

Samas ei ole KrMS § 61 lg 1 kohaselt ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu ja vastavalt

KrMS § 34 lg 1 p 1 on kahtlustataval igas menetlusstaadiumis õigus keelduda ütluste andmisest. Tuvastamaks, kas pakenditel ainega on S.D või muu isiku bioloogilist materjali, oli vaja määrata DNA-ekspertiis. Nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud S.D kaebuse ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning

kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on S.D toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud NPALS § 15’ järgi ning tõendatud. S.D on vaidlustanud temalt DNA-ekspertiisi tasu (8100 krooni) väljamõistmise.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses toodud seisukohaga, et

tõendamisvajadusest lähtudes võib menetleja KrMS § 105 lg 1 alusel määrata ekspertiisi (otsuses on ekslikult märgitud KrMS § 105 lg 3, milline on kehtetu alates 01.07.2004.a). A.

3 3 S.D väide, et DNA-ekspertiisiks puudus vajadus, kuna tema ei ole eitanud, et tegemist

on narkootilise ainega ja et antud aine kuulus temale, ei ole asjakohane. Nimelt on

kahtlustataval, nagu märkis ka kohtuväline menetleja oma vastuses, KrMS § 34 lg 1 p 1 kohaselt igas menetlusstaadiumis õigus keelduda ütluste andmisest, millise võimalusega

menetlejal tuleb arvestada. Samuti ei ole KrMS § 61 lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtueelse menetluse eesmärk ongi, tulenevalt KrMS § 211 lg 1,

koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Seega on kohtuväline menetleja ekspertiisi määrates toiminud seaduse kohaselt ning igakülgseks ja objektiivseks

menetluseks ning tõendamisvajadusest lähtuvalt oli DNA-ekspertiisi määramine vajalik. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et DNA-ekspertiisi tasu summas 8 100 krooni väljamõistmine S.D-lt on põhjendatud. Samas leiab kohus, et S.D-le NPALS § 15’ alusel karistuseks määratud rahatrahv 20

trahviühiku ulatuses (1200 kr) on asjaolusid arvestades liiga suur. Nimelt on kohtuväline

menetleja S.D suhtes tehtud otsuses märkinud, et karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad. Antud hinnang ei ole aga tõene, kuivõrd S.D on menetluse algusest peale oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, mis KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendav asjaolu. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü ning karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.D-le on

aga kohtuvline menetleja karistuse - 20 trahviühiku suuruse rahatrahvi - määranud arvestusega, et puuduvad kergendavad asjaolud.

Karistuspraktika kohaselt vähendatakse kergendavate asjaolude esinemisel süüdlasele mõistetavat karistust. Seetõttu ja tulenevalt KarS § 56 lg-st 1 leiab kohus, et S.D-le määratud rahatrahvi tuleb vähendada ning põhjendatud on vähendada rahatrahvi 5 trahviühiku võrra. S.D kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku §132 p 2.

Kohtunik