1-22-2543/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-22-2543

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2022.a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-2543 (21230200359) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi U.E

süüdistus järgi KarS § 422 lg 2 p 1 Lühimenetluses Prokurör Evelin Ansip-Kukk Süüdistatav U.E

Ik: XXX, xxx kodanik, xxxharidus, xxx töökoht: ; xxx , elukoht: xxx , puuduv töövõime kuni 20.04.2022 Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 05.12.2018 otsusega nr 1-18-9657 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 5 kuud KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta. RESOLUTSIOON 1. U.E

süüdi tunnistada KarS § 422 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2. U.E-le

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat. 3. KarS

§ 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ära kandmisele osa karistusest, s.o vangistus 3 (kolm) kuud. 4. Koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse, s.o 3 kuu kandmist arvestada alates U.E karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. 5. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta U.E-le mõistetud ja ärakandmata vangistusest osa at ja 9 heksa) kuud, U.E suhtes , s.o tähtajaline vangistus 2 (kaks) aast (ü kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, osa et U.E temale määratud 4 (neli) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu

- ja järgib KarS § 75 lg 1 p des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustus -des 2 ja 8 i Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapl esinduse a juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Sauna 5, Rapla, tel.: 0647; 53436552, e-post:

parnukrho.info@just.ee ).

6. KarS

§ 75 lg 1 p- 1, 2, de 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada U.E järgima katseajal kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas: xxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud järel ajavahemike Tallinna vangla

Pärnu kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste elatusvahendite kohta; täitmise ja

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15

päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, -

töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja Eesti territooriumi viibimiseks. väljapool 7. KarS

§ 75 lg 2 p 2 alusel määrata U.E-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 8. KarS ustus

§ 75 lg 2 p 8 alusel määrata U.E-le käitumiskontrolli ajaks koh osaled (Eluviisitreening). a kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis 9. KarS

4 aasta ja 6 kuulise

§ 78 p 1 kohaselt arvestada U.E-le määratud katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.05.2022. 10. KarS

§ 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 11. U.E Leidtropilt

välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p ja 9; § 179 3, 4 lg 1 p 1 -te 1 ja 3 alusel: ; § 180 lg - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 (tuhat kuussada kolm viis) eurot; kümmend - kohtuarstliku ekspertiisi tasu 84 ( ; kaheksakümmend neli) eurot - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ning kohtumenetluses makstud tasust 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurost ja 48 (nelikümmend kaheksa) sendist osa, mis oli vahetult seotud õigusnõustamisega, s.o 194 (sada üheksakümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, s.o kokku menetluskulu ) senti, 2010 (kaks tuhat kümme) eurot ja 60 (kuuskümmend mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu ja Tolliameti arveldusarvele, märkides - kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „ , menetluskulud“. U.E , 1-22-2543

Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel U.E-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaitsjale makstud tasu osa, mis on seotud sõidukuluga kokku summas 43 (nelikümmend kolm) eurot ja 8 (kaheksa) senti, jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 12. Salvestised: -plaat

CD sündmuskoha fotodega (ümbrikus tl 23) ja CD-plaat Häirekeskuse helisalvestis ümbrikus , jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tega ( tl 42) kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg 1, esitades määruskaebuse 15 - le päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

U.E Leidtropi süüdistatakse selles, et tema juhtis 03.06.2021 kella 16.40 paiku Harjumaal Kose vallas Ojasoo-Ardu tee 3. kilomeetril mopeedautot Ligier XTOO registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (etanooli sisaldus väljahingatavas õhus 1,34 mg/l, laiendmääramatusega 0,12 mg/l, lõplik lugem 1,22 mg/l) ja liikudes Sääsküla poolt Riidamäe küla suunas, kaotas sirgel teel joobeseisundist tingituna juhitavuse mopeedauto üle ning kaldus paremale teel välja, misjärel rullus sõiduk üle katuse teiselepoole teed haljasalale. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai raske tervisekahjustuse sõidukis juhi kõrvalistmel kaasreisijana viibinud U L.

Kannatanu U Lil tuvastati parema randme ja labakäe vigastus: kodarluu alumise otsa (tikkeljätke) murd, kämblaluude (päitluu ja konksluu) murrud, kämblaluude ulatuslikud nihestused ning pehmete kudede (sh kõõluste ja närvide) kahjustused. Nimetatud tervisekahjustused kestavad üle nelja kuu. U.E pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist; pidi olema viisaks ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; ei tohtinud olla joobeseisundis.

U.E jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. Liiklusõnnetus toimus ning nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna U.E rikkus järgmisi liiklusseadusest (LS) tulenevaid nõudeid: LS § 14 lg 2 – iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 – liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

LS § 33 lg 11 p 2 – juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule; LS § 69 lg 1 – juht ei tohi olla joobeseisundis; korrakaitseseadus § 36 lg 1 – joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani U.E toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata.

Kaitsja asus seisukohale, et süüteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kaitsealune on end nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungil süüdi tunnistanud ning süüteo toimepanemine on toimikus leiduvate tõenditega tõendamist leidnud.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele sei

sukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

KarS § 422 lg 2 - - sätestab vastutuse mootor , õhu või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklusvõi käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Seega kõigepealt tuvastab kohus, kas ja milliseid liiklus või käitusnõudeid süüdistatav - rikkus, seejärel, kas sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm ning kas liiklusnõuete rikkumise ja tagajärje vahel on põhjuslik seos.

Kahtlustatava U.E tl 1-3) kohaselt U Li juures, ütluste ( oli ta 03.06.2021 päeval kus oli veel kaks meesterahvast, nad tarvitasid neljakesi Laua viina ning jõid kokku ära 2 liitrit viina. Kahtlustatava kasutuses oli sel päeval A M kuuluv mopeedauto Ligier xxx. Tol päeval pidi sõitma 10 km kaugusele sõbra juurde kella 16.30 paiku ja kutsus U Li kaasa. Ta teadis, et oli alkoholi tarbinud ning ei tohiks mingit sõidukit juhtima asuda, kuid arvas, et on võimeline 10 km autoga sõitma. U.E kinnistas turvavöö, istus mopeedauto juhiistmele,

L istus kõrvalistmele, kellel palus kahtlustatav mitu korda turvavöö kinnitada, kuid L kurtis, et tal on sellega ebamugav ja turvavööd ei kinnitanud. Liikusid Paunküla poole mööda Ojasoo-Ardu teed, ilm oli palav, aknad olid lahti ning L hoidis oma paremat kätt täielikult aknast väljas. Kahtlustatav ei mäleta täpselt mis juhtus, kuid ühel hetkel kaldus autoga paremale teelt välja, selle peale ehmatas ja rabas rooli vasakule, mille peale kaotas mopeedauto juhitavuse ning paiskus üle parema külje üle katuse ja jäi vasakul pool teed põllu peal seisma. Küsis mõni hetk pärast õnnetust, kas Lil on midagi viga, alguses vastas ta eitavalt kuid hetke pärast nägi oma kätt, mis oli viga saanud. Käsi veritses tugevalt ja nahk oli maas, kahtlustatav helistas 112-te ja kutsus kiirabi. Pärast õnnetust kahtlustatav rohkem alkoholi ei tarbinud. U.E tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi, kahetseb väga oma tegu ja tal on kahju, et tema pärast iga sellest õnnetusest U L viga sai. On L rääkinud ja kannatanu väidab siiani, et tal pole kahtlustatava vastu mingeid pretensioone ega taha temalt kompensatsiooni.

Kannatanu U Li -7) kohaselt oli ta 03.06.2021 kodus, koos ülekuulamise protokolli (tl 5 temaga olid tema isa, sõber ja U.E , tarvitasid koos viina, jõid nelja peale ära liitri viina. Mehed tõid vahepeal ka õlut. Ühel hetkel tahtis U.E ühe teise sõbra juurde külla minna, kuna oli L L i sõbra peale armukade, oli pärast pikka lunimist nõus kaasa minema. Istusid mopeedautosse, U.E juhi kohale, kannatanu kõrvalistmele. Ei mäleta täpselt, kas tal oli turvavöö kinnitatud. U.E oli eelneval päeval ära vahetunud mopeedauto pidurid, kuna eelnevad olid kehvad ja piduripedaali tuli tugevalt vajutada. Uued pidurid olid aga korralikud, pedaal tundlikum. Kannatanu arvab, et U.E unustas selle ära. Ühel hetkel kui liikusid mäest alla, vajutas U.E kannatanule arusaamatul põhjusel järsult pidurit, misjärel kaotasid sõiduki üle kontrolli ja auto paiskus üle katuse. Kannatanu ilmselt haaras käega paremast uksest. talt küsis, kuidas tal on, vastas kannatanu alguses, et Kui U.E kõik on korras, kuid järgmisel hetkel nägi, et ta parem käsi ripub randme otsas ja oli tugevalt muljuda saanud. U.E helistas kannatanu palve peale kiirabisse. Pärast seda peatus ka möödasõite auto, kus olnud meesterahvas helistas samuti kiirabisse. Kiirabi viis ta Mustamäe haiglasse, kus tal tuvastati parema labakäe ja randme lömastus, luud olid murtud, tehti mitu naha siirdamist. Samuti võeti vasakust käest närv ja paigaldati paremasse randmesse, kus oli närvikahjustus. Pärast õnnetust oli haiglas 13 päeva, läks tagasi 25.06.2021 ning 27.06.2021 tehti käele uus operatsioon. Haiglas oli kuni 05.07.2021. Ütluste andmise hetkeks ei olnud ta käsi taastunud, sõrmede liikuvust praktiliselt pole, rannet painutada ei saa. On paremkäeline ja kogu õnnetuse järgne periood on olnud valulik ja raske. Arsti sõnul ei taastu käsi kunagi täielikult, taastumine võtab vähemalt aasta aega, kodus peab tegema erinevaid harjutusi käe liikuvuse parandamiseks. Arvab, et õnnetuse põhjustas süüdistatava joobes olek ja see, et ta unustas, et mopeedautol olid korralikud pidurid. Kaalub Leidtropi suhtes hagi esitamist.

Tunnistaja J K -9) kohaselt helistas talle ta elukaaslane H L U ja ütluste (tl 8 , kes rääkis, et U.E olla teelt välja sõitnud, l käsi katki. Siis helistas tuttav I , kes rääkis sama, auto oli U K üle kuudi käinud, istus autosse. Kohale jõudes oli U ja U.E jalutasid ringi ja U U kõrvalistmel, võõras mees ära. U.E, U juures, kes lahkus siis kui kiirabi tuli. Kiirabi viis U mopeedauto omanik, jäi auto juurde kuni politsei saabumiseni. Tunnistaja nähes U.E midagi ei tarvitanud. Pärast õnnetust ei ole tunnistaja U.E-ga suhelnud.

Tunnistaja K L - antud ütluste (tl 10 11) kohaselt ema helistas ja ütles, et tegid Sääskülas avarii, kiirabi ei olnud selleks hetkel veel kutsutud. Tunnistaja ütles, et U.E kutsuks kiirabi, misjärel sõitsid sündmuskohale. Siis juba kiirabi tegeles emaga, ema ütles, et nemad tegid, kuid ei täpsustanud, kes oli roolis. U.E-ga tunnistaja sündmuskohal ei suhelnud, samuti ei näinud, et U.E oleks midagi kuni politsei saabumiseni tarvitanud.

13.08.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (tl 41-42) on vaadeldud 03.06.2021 Häirekeskusesse tehtud kolme kõnet, kus teatatakse, et Harjumaal on toimunud liiklusõnnetus, naisterahvas on viga saanud ja palutakse kiirabi, samuti seda, et on liiklusõnnetuse põhjustanud juht alkoholijoobes.

03.06.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollis koos fototabeliga (tl 13-23) on vaadeldud liiklusõnnetuse sündmuskohta Ojasoo Ardu tee 3.km, kus nähtuvad ka mopeedauto Ligier - XT00 reg. märgiga kahjustused ning autos ja selle ümbruses olevad vereplekid. xxx

Rehvijäljed nr 1 ja 2 on paremal pool haljasalal suunaga Riidamäe poole, mis seejärel suunduvad tagasi sõiduteele. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduk Ligier XT00 reg. märgiga xxx ga

asub vasakul pool sõiduteed haljasalal, suuna Sääsküla poole, mis on vastassuund Riidamäele, sõiduki kahjustused on peamiselt paremal pool.

03.06.2021 sõiduki Ligier XT00 reg. märgiga xxx vaatlusprotokolli (tl 24-25) kohaselt tuvastati, et mopeedauto esiklaas on purunenud, mõranenud, esiosa kahjustatud, rooliratast keerates esimese , jalgpidur avaldab vajutades vastusurvet, seisupidur d rattad ei pööra rakendub, rehvid survestatud, parempoolne tagaratas viltu.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 27) nähtub, et 03.06.2021 kell 18.04 kuni

18.12 kasutati U.E seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit 1,37 mg ja 1,34 Dräger Alcotest 9510 EE. Tõendusliku alkomeetri näidud olid mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,12 süüdistatava kasuks arvestades oli l 1,22 õplikuks tulemiks mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelnimetatud andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja A P (tl -65), kasutades taadeldud m (tl 61-63)

õõtevahendit , järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal U.E istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis U.E On tuvastatud, et mootorsõidukit. 03.06.2021 Ojasoo-Ardu tee 3.km us põhj tas liiklusõnnetuse U.E ehk ja liikudes Sääsküla poolt Riidamäe küla suunas, kaotas sirgel teel juhitavuse mopeedauto üle ning kaldus paremale teel välja, misjärel rullus sõiduk üle katuse teisele poole teed haljasalale. U.E

juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

U.E rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatavas õhus alkoholi mg ühe liitri 1,22 kohta, seega oli süüdistatav sõidukit juhtides joobeseisundis

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et U.E rikkus LS § 14 lg s 2; § 16 lg s 1; § 33 - - lg 11 p-s 2; § 69 lg 1 p-s 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatud norme, millega süüdistusaktis on sisustatud KarS § 422 lg rikkumist. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 422 järgi

2 p 1 lg 2 p 1 kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Edasi tuvastab kohus, kas eelnimetatud liiklusnõuete eiramise tagajärjel põhjustas süüdistatav KarS § 422 lg sätestatud tagajärje, so ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse.

Isiku ekspertiisiakti nr xxx (tl 33-40) kohaselt on kohtuarst-ekspert A A andnud ekspertarvamuse, et U L esinesid tervisekahjustustena il parema randme ja labakäe vigastus: kordarluu alumise osa (tikkeljätke) murd, kämblaluude (päitluu ja konksluu) murrud, kämblaluude ulatuslikud nihestused ning pehmete kudede (sh kõõluste ja närvide) kahjustused. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil toimunud liiklusõnnetuses sõiduki teelt väljasõidul. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. U Lil tuvastatud tervisekahjustused põhjustavad pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu.

Tuvastamist on leidnud, et süüdistatav rikkus liiklusseaduse nõudeid ning seetõttu põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kaasreisija U L raskeid tervisekahjustusi. Seega on süüdistatava tegu põhjuslikus seoses teoga põhjustatud tagajärjega.

Järgmisena peab kohus hindama tegevuses KarS § 422 kirjeldatud U.E süüteokoosseisu subjektiivse külje esinemist. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Seejuures on oluline tuvastada, kas süüdistatav oli tagajärje ehk antud juhul raske tervisekahjustuse põhjustamisel ettevaatamatu. KarS § 18 lg

1 järgi võib ettevaatamatus esineda kergemeelsusena või hooletusena.

Olemasolevate tõendite pinnalt pole kahtlust, et süüdistatav oli teadlik enda alkoholijoobest ning asus juhtima vahetult peale alkoholi tarvitamist seisundis, mis on juhile sõidukit keelatud. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist tähelepanematuse või kohusetundetusega, vaid see kujutas lubamatut riski, U.E hindas ebaõigesti enda seisundit, kuna arvestades süüdistataval esineva joobe suurust ning süüdistatava enda ütlusi, oli ta enda joobeseisundist teadlik. Seejuures on süüdistatavat varem karistatud KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, s.t süüdistatav oli üheselt teadlik nii oma käitumise keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on süüdistatav LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 sätestatud keeldu rikkunud kavatsetult, s.t ta teadis, et ta on alkoholijoobes ning ta asus sõidukit juhtima, s.t ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub.

Kohus leiab ka seda, et kui süüdistatav ei oleks olnud LS § 69 lg 3 märgitud juhile keelatud seisundis, olnuks tal parem reaktsiooni kiirus, suutmaks kontrollida sõiduki juhitavust ja võimalik, et juhile lubatud seisundis sõidukit juhtides ei oleks toimunud liiklusõnnetust. Seega on tõendatud, et süüdistatava teo ja tema poolt põhjustatud tagajärje vahel on olemas põhjuslik seos. Nimelt rikkus süüdistatav tahtlikult eelpool välja toodud liiklusseaduse nõudeid, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. üüdistatavale S on ette heidetud LS § 14 lg 2 sätestatud nõude: iga liikleja liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, samuti LS § 16 lg 1 sätestatud nõude: liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning ka LS § 33 lg

11 p 2 sätestatud nõude: juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule ja LS § 69 lg 1 sätestatud nõude: juht ei tohi olla joobeseisundis, rikkumist. Kohus leiab, et eelkõige rikkus süüdistatav LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 sätestatud keeldu, kui ta asus sõidukit juhtima joobeseisundis kui tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 1.22 mg/l ning sellised keelu rikkumised pani ta toime kavatsetult. Selline seisund aga tekitab olukorra, kus isik ei ole võimeline enam täitma ka LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 sätestatud nõudeid, s.h olema liiklejana hoolikas ja ettevaatlik vältimaks ohu või kahju tekitamist ning hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Viimatinimetatud nõudeid aga rikkus süüdistatav kohtu arvates kaudse tahtlusega, s.t süüdistatav pidas võimalikuks, et kui ta neid nõudeid ei täida, võib ta teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kohtu arvates rikkus süüdistatav kõiki eelloetletud nõudeid ning juhul, kui süüdistatav oleks eelmärgitud nõudeid täitnud, ei oleks liiklusõnnetust toimunud, s.t süüteo toimepanemine oleks olnud välditav ning seda saanuks ära hoida vaid süüdistatav ise, kuivõrd teisi sõidukeid liiklusõnnetuses ei osalenud. Kuigi liiklusõnnetuse põhjustamises süü tuvastamisel peab tuvastama kõigi liiklusõnnetuses osalenute käitumise, s.h ka kannatanu käitumise ja rolli liiklusõnnetuses, siis käesoleval juhul on kannatanuks kaasreisija, s.o sõitja, kes küll kasutas sõidukit liiklemiseks, kuid ei juhtinud seda. Seega ei ole kannatanule ühegi liiklusnõude eiramine etteheidetav. Küll oleks raske tervisekahjustus jäänud olemata juhul, kui kannatanu ei oleks süüdistatava juhitud sõidukisse istunud ja süüdistatavaga kaasa sõitnud. Kui aga kannatanu ei oleks teadvalt alkoholijoobes olnud süüdistatava autosse istunud ja süüdistatav sellele vaatamata oleks liiklusõnnetuse põhjustanud, tekitades sellega varalist kahju, oleks tegemist olnud KarS §

424 lg 2 ettenähtud kuriteoga, mis on aga teise astme kuritegu. Seega juhul, kui kannatanu ei oleks istunud sõidukisse, mille rooli asus kannatanule teada olevalt joobes juht, ei oleks kannatanule rasket tagajärge saabunud. Seejuures, kui süüdistatav oleks toime pannud KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo, oleks tegemist olnud teise astme kuriteoga, kuid uue KarS §

424 lg 2 ettenähtud kuriteo samaaegne toimepanemine, s.o joobeseisund sõiduki juhtimisel muutis

kuriteo kvalifikatsiooni KarS § 422 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteoks.

Kuigi liiklus rikkumised on toime pandud tahtlikult, siis ei ole tuvastamist leidnud, et nõuete süüdistatav soovinuks liiklusnõudeid eirates kellegi tervist kahjustada. Küll leiab kohus, et sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis loob liikluses ohu nii juhile endale kui ka tema kaasreisijatele ning taolise iseloomuga liiklusnõuete eiramisele kaasneb alati spetsiifiline oht, so liiklusoht. Kui aga lisaks joobele rikutakse ka teisi liiklusnõudeid, on oht seda suurem. Kohus leiab, et kuna liiklusseaduses sätestatud piirangud ja keelud on kehtestatud just liiklusohutuse tagamiseks, siis neid liiklusohutuse mõttes olulisi piiranguid ja keeldusid tahtlikult rikkudes on isikule enamohtliku tagajärje saabumine etteaimatav. Arvestades kriminaalmenetluses tuvastatud sündmuste ahelat ja tagajärge, võib tulla järeldusele, et süüdistatav lootis sellise tagajärje mittesaabumisele ning tegemist on kergemeelsusega tagajärje suhtes, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et U L raske tervisekahjustuse põhjustamine on toimunud ettevaatamatusest.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et mootorsõiduki juhina rikkus liiklusnõudeid, U.E millega ettevaatamatusest tekitas inimesele raske tervisekahjustuse, kui see on toime pandud joobeseisundis,

2 p 1

s.o pani toime KarS § 422 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg

1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu - le poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette lg 2 p 1 näinud kuni aastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud kolmekuni kaheteist karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus.

Antud juhul tuleb karistuse

arvestada aset leidnud

mõistmisel kõigepealt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete põhjustatud tagajärje Nõuete

rikkumise ulatust ning sellega

raskust.

rikkumine on seda ulatuslikum ja süüdlase süü seda suurem, mida enam nõudeid või keeldusid on juht oma

eiranud. liiklusõnnetuse põhjustanud käitumisega

Hinnates suurust KarS

2 p 1 kvalifitseeritava teo süü § lg järgi õigusvastase toimepanemisel, osutab kohus,

rikkus mitmeid liiklusseaduse norme seda et süüdistatav ja tahtlikult. juhtis kui tema Süüdistatav mootorsõidukit, väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,22 mg/l alkoholi. Samuti ei olnud ta liikluses hoolikas ja ettevaatlik, taganud liikluse sujuvust, ei et ei

ohtu kahju tekitamist ning vältida ja hoidunud oma

käitumises kõigest, võib

mis

kahjustada inimesi. U.E nimetatud kohustused tahtlikult ning jättis täitmata põhjustas lusõnnetuse, tagajärjel põhjustas liik

mille

isikule raske tervisekahjustuse. Arvestades tuvastatud tulenevat

esitatud

süüteokoosseisust ja süüdistatavale süüdistusega omistatavat ning eiratud rohkust ohtlikkust leiab kohus,

tagajärge liiklusnõuete ja et süüdis süü tatava on hinnatav keskmisena.

Süü kõrval

arvestatakse ka karistust kergendavate raskendavate asjaolude olemasolu. ja Süüdistatav puhtsüdamlikku on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab kergendava asjaoluga arvestada. raskendavaid võimalikuks Koosseisuväliseid asjaolusid kohus

tuvastanud. süüdistatava käitumises ei

Edasi juhib kohus kehtivale kohtupraktikale, kohaselt tuleb karistuse tähelepanu mille mõistmisel võtta lähtepunktiks määr.

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

Seejärel süüdistatava süü tuvastatakse

suurus ning karistust kergendavad raskendavad ja asjaolud,

saadakse konkreetse

suurusele vastav karistuse

mille põhjal süüdlase süü määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute

süütegude toimepanemisest. Sellise arvestamine eeldab isikuandmetest tulenevaid võimaluse süüdlase asjaolusid,

varasemat

selle puudumist ning teatud juhtudel ka so süüdlase õiguskuulekust või süüdlase käitumist pärast süüteo

toimepanemist.

Riigikohus on seisukohta, alles seda, kui kohus on otsustanud, e väljendanud et pärast millin peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise karistusest vabastamise selgepiirilise ja eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ole karistuse liik. Kohtupraktikas seejuures asutud ei on seisukohale, vaid erandlikud toimepanemise asjaolud

isik on aluseks et süüteo ja süüdlase karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

KarS 422

3 p 1 kohaselt ole KarS 422

2 p 1 puhul karistuse tingimuslik § lg ei § lg täielik vabastamine lubatud, seega kuulub karistus osaliselt reaalselt kandmisele. vähemalt ära Süüdistatava nähtub, süüdistataval üks karistusregistri andmetest (tl 44)

et on kehtiv kriminaalkaristus, on stetud KarS 424 kuriteo toimepanemise eest, mis mõi § lg ettenähtud mille eest tingimisi vangistus on 05.12.2019. Samuti on

mõistetud täietud

süüdistataval üks kehtiv väärteo karistus, mis on mõistetud LS § 224 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, otsus on jõustunud 10.02.2021 ning karistuseks määratud rahatrahv on tänaseks päevaks tasumata. Seega kehtivate karistuste puhul on toime pandud samaliigilised teod ehk sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis.

esimese astme Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse kuriteo toimepanemises, eest talle suhteliselt pikaajaline vangistus, ole mille mõistetakse ei süüdistatava mõistetava täies täitmisele karistusandmeid arvestades karistuse ulatuses

pööramine kuivõrd täies siiski otstarbekas, pikaajalise vangistuse kohene

ja ulatuses ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Küll leiab kohus, et koheselt

karistus peab olema oluliselt kui

täitmisele pööratav lühem täitmisele pööramata jäetava Seetõttu süü mõistetava võib karistuse osa. leiab kohus,

et distatavale karistuse

suuremas osas

jätta täitmisele pööramata.

Eeltoodust tulenevalt, arvestades avaldatud kahetsust kui kergendavat asjaolu süüdistatava ja kannatanu

seisnes selles, kaasa mille juht on mõtlematut käitumist, mis et ta sõitis sõidukis, temale üheselt teada olevalt joobes ning jättis ka turvavöö sõidu ajaks kinnitamata, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale ettenähtud

karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, kohaldades KarS § 74 lg 2 sätteid ja määrates kandmisele vaid väikese osa kandmisele kuuluvast karistusest.

Samuti peab kohus vajalikuks

ajaks lisakohustused, määrata süüdistatavale käitumiskontrolli et oma alkoholiprobleemiga tegeleks. Kriminaalhooldusametnik on teinud süüdistatav kohtueelses ettekandes ettepaneku

lisakohustustena kohustuste

määrata süüdistatavale mitte tarvitada alkoholi ning sotsiaalprogramm, annab teadmised, kuidas sooviga juua läbida mis on lihtsam toime tulla, U.E puhul on oluliseks kuriteo toimepanemise kuivõrd riskiks alkoholi kuritarvitamine. Kriminaalhooldusele on süüdistatav määratud varem kolmel korral seda ajavahemikul 2002 kuni 2011, katseajad kuid ajas oli ja ta küll läbis, alkoholiprobleem Kohus toob ka asjaolu,

on

süvenenud. välja et süüdistatav pärast liiklusõnnetuse käituda õiguskuulekalt. toimumist, ehk ligi aasta aja jooksul, suutnud

Puutuvalt lisakaristuse kohustuslikku kohaldamisse KarS § 422 lg 3 p 2 mõttes märgib kohus, et lisakaristust KarS

1 p 1 saab kohaldada vaid siis, kui isikul

§ 50 lg tähenduses sõiduki juhtimisõigus uivõrd väljatrüki olemas on. K liiklusregistri andmete (tl 45) kohaselt U.E Leidtropil kehtivaid juhilube ole, ole kohtul kohaldada ka lisakaristust. ei ei võimalik

Kaitsja tegi kohtuvaidluses karistusettepaneku, kohaselt kohus karistuse mille võiks mõista ettenähtud alammääras seejärel § sätteid mõista sanktsiooni

ja KrMS 238 lg kohaldades

karistuseks 2 aastat, asendada KarS 69

1 alusel

Kohus leiab, mis § lg üldkasuliku tööga. et sellise ettepaneku realiseerumine on valitsevat kohtupraktikat arvestades välistatud. Riigikohus on juba 18.12.2017 tehtud otsuses nr 1-17-689 asunud seisukohale, kui isikut et karistatakse vangistusega

2 aasta, mida

kolmandiku puudub üle vähendatakse ühe võrra, võimalus üldkasuliku tööga § põhimõtte karistuse

asendamiseks KarS 69

1 korras. Selle lg

rakendamine tuleneb KarS 69

kohaselt kohus kuni kaheaastast § lg sõnastusest, mille võib vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Seega tuleb lähtuda mõistetava karistuse, mitte karistuse pikkusest. Sellest tulenevalt kaitsja ettepanek karistuse vähendatud jääb asendamiseks

tagajärjetuks.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, ekspertiisi süüdimõistva kulu ja otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

Isiku ekspertiisi nr xxx kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on - kompensatoorne eesmärk.

Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid kohtueelse menetluse lõpuleviimisel on kaitsja osavõtt kohustuslik kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, siis on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kaitsjale makstud tasust saab süüdistatavalt välja mõista vaid osa, mis on otseselt seotud kaitseõiguse tagamisega, s.o kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise tasu. Käesoleval juhul on kaitsja tasuks ka sõidukulu, kuid kohtu arvates ei saa süüdistatav määratud kaitsjat valida, mistõttu võib süüdistatavat asuda kaitsma kaitsja, kelle büroo asukoht ei ole kohtuga samas asustatud punktis. Seetõttu leiab kohus, et kaitsja sõidukulu tuleb süüdistatavalt jätta välja mõistmata, jättes selle kulu riigi kanda.

Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamised (protokoll nr 758/22 ja 88/36), joobeseisundi tuvastamise id saatekiri xxx ja selle lisa xxx (tl 10, 12) ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri xxx ja selle lisa xxx (tl 32, 34) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove ja sellest tulenevalt ka süüteokoosseis tema käitumises. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringute tulemused ja hinnangud joobe esinemise kohta toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud (tl ) jätta süüdistatava kanda täies 10-11, 32-33 mahus.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatava sissetulekuid puudutavad andmed 2019. aasta kohta näitavad, et tema päevasissetuleku suuruseks oli Süüdistatava enda

0 eurot. selgituste kohaselt oli ta kuni 22.04.2022 töövõimetu ja plaanib alles tööd leida. Seega puudub süüdistataval sissetulek. Lisaks sellele ei tule menetluskulu väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks.

Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Süüdistatav pani toime tahtliku süüteo, millega ohustas nii liiklust üldisemas mõttes kui ka teise inimese tervist ning kolmanda isiku vara. Seega on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava teadlik valik. Seejuures on süüdistatav varem karistatud isikuks ning ta on oma varasema kogemuse tõttu teadlik sellest, et kriminaalmenetlusega kaasneb menetluskulu. Seega pidi süüdistatav arvestama, et uue süüteo toimepanemisega kaasnevad taas menetluskulud, mis jäävad tema kanda ja kohus leiab, et arvestades süüteo iseloomu ja süüdistatava isikuandmeid on menetluskulu väljamõistmine põhjendatud ja välja mõistetava menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest arvestades ja süüdistatava sissetuleku väiksust , et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue - suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

Kriminaaltoimikus on CD-plaat fotodega 03.06.2021 Ojasoo-Ardu tee 3.km Kose vald toimunud liiklusõnnetuse sündmuskohast ning plaat Häirekeskusesse 03.06.2021 tehtud

- CD kõnedega. Kuivõrd tegemist on teabekandjaga, millel on tõendamiseset puudutav oluline tõendusteave, tuleb teabekandja jätta KrMS § 126 lg 3 p d

1 alusel kriminaaltoimikusse.

Märt Toming kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/