T A R T U M A A K O H U S
K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamine
Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-08-16657 (kohtueelses menetluses nr 07760000106) Kohtulahend Tartu Maakohtu 18. detsembri 2008 otsus Tiit Johani süüdimõistmises KarS § 385-1 järgi ja karistamises rahalise karistusega 130 päevamäära, s. o 6500 krooni Menetlus otsuse täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja kohtutäitur Oleg Sirotin Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Süüdimõistetu võlgnikuna Tiit Johani (isikukood 36603146020) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Tartu Maakohtu 18. detsembri 2008 otsusega Tiit Johanile mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamiseks. Täiendavad otsustused 2. Saata määruse koopia kohtutäiturile ja sissenõudjale. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
Kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse Tiit Johanile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks.
KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kohtutäituri avalduse lahendamise menetlusõiguslikuks aluseks on KrMS § 431. Kohtul tuleb otsustada taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine, lähtudes kohtutäituri poolt kohtule esitatud asjaoludest ja eelnevast täitemenetlusest.
2
Rahaline karistus ja varaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva (TMS § 205 lg 1). Rahalise karistuse täitmisele pööramine on sätestatud KarS §-s 417, mille kolmanda lõike kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. KrMS § 429 lg 4 ja 5 kohaselt kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et: rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või varaline karistus asendatakse vangistusega. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kehtiva TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Kohtutäitur saab esitada kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks pärast seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud, et süüdimõistetu rahalise karistuse tasuks. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta tuleb kohtutäituril asenduskaristuse määramise avalduses esitada usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses sellise usaldusväärse informatsiooni olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada abinõusid süüdlase toimetamiseks kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdimõistetu isikliku osavõtuta ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohtutäitur on õigustud kohtu poole taotlusega asenduskaristuse kohaldamiseks juhul kui võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. TMS § 198 lg 1 kohaselt täitemenetluses pööratakse sissenõue võlgniku varale järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale ning 3) kinnisvarale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitatud taotluses usaldusväärselt põhistanud eelkõige vallasvara puudumist süüdimõistetud võlgnikul. Võlgnikul vallasvara, mis ei ole registrisse kantud, puudumisest saab kohtutäitur järeldusi teha pärast kohtumist süüdimõistetud võlgnikuga. Eelosundatud sätete alusel leiab kohus, et võimalik rahalise karistuse vangistusega asendamise menetlus ei saa olla täitemenetlust asendav ega seda sisuliselt täiendav menetlus. Hoolimata asjaolust, et kohtuotsus on süüdimõistetule kuulutatud ja talle on selgitatud otsuse sisu, ei ole täitemenetlus õiguslikult samastatav eelneva kohtumenetlusega. Esitatud avaldusest ei nähtu, et täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele vastav. Kui süüdimõistetu asukoha kindlakstegemiseks on kohtutäitur kõik võimalikud abinõud rakendanud ning asukohta või tegelikku elukohta ei ole täituril õnnestunud kindlaks teha, siis on asi menetletav KrMS § 429 lg 4 kohaselt – kohtutäituri poolt süüdimõistetu vahistamistaotluse esitamisega kohtule.
Kohtutäituri avalduses märgitud asjaoludest ei nähtu vajalikud toimingud, mis peaksid kaasnema või eelnema menetlusdokumendi kättetoimetamisele väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohtutäituril on võimalik jätkata menetlust, mille üheks võimalikuks hilisemaks väljundiks on uue avalduse esitamine kohtule.
3
Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. pea- tüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus- tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.
Kalev Kuningas
Kohtunik
