2-21-129218/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-129218

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2022, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS hagi I. P.

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1592,01 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS (registrikood

esindajad 10361578), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv

Kostja: I. P. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Istungi toimumise aeg

27. aprill 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista I. P.lt LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i kasuks välja põhivõlg 1350,80

eurot ja 17.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 188,81 eurot.

3. Mõista I. P.lt LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (1350,80

eurolt) alates 18.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1350,80

eurot (koos resolutsiooni punktis 2 välja mõistetud sissenõutavaks muutunud

viivisega).

4. Jätta menetluskulud I. P. kanda.

5. Määrata LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS menetluskulude rahaliseks suuruseks

225 eurot ja mõista see I. P.lt LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas

esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21), samuti

juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280

eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS esitas 16.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse I. P.lt 1 467,56 euro saamiseks. Kohus tegi 21.09.2021 võlgnikule

makseettepaneku. Võlgnik esitas 14.10.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 25.10.2021

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja avaldaja nõue anti üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohtu 26.10.2021 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Hageja esitas 09.11.2021 kohtule hagiavalduse koos lisadega. Kohus võttis

11.11.2021 määrusega hagi menetlusse.

3. LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1

350,80 eurot, viivis summas 132,74 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisest kuni

põhinõude rahuldamiseni tasumata põhinõudelt seadusjärgses määras, kuid kokku mitte

suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 2020. aastal kliendilepingu nr 145-

2020/AP Xi kaitseks kuriteo kahtlustuses. Sama kliendilepingu alusel jätkus Xi kaitse ka

süüdistatavana kohtumenetluses. Pooled leppisid kliendilepingu sõlmimisel kokku, et kostja

maksab advokaaditasu vastavalt advokaadibüroo hinnakirjale ja advokaadi tööaja arvestusele.

Tasu maksmine toimub esitatud arvete alusel. Arve tuli tasuda 7 päeva jooksul selle esitamisest

arvates. 05.08.2020 esitas hageja kliendilepingus sätestatud ülesannete täitmise eest kostjale

ettemaksuarve nr 20200897 summas 1 224 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 12.08.2020 ja

30.09.2020 arve nr 20201096 summas 941,80 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 07.10.2020.

Viimasest arvest on hagejale tasutud kokku 815 eurot. Arved nr 20200897 ja nr 20201096 ning

nendest tulenevad võlgnevused on käesoleva ajani kostja poolt tasumata kokku summas 1

350,80 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja esitas vastuväite, milles märkis, et ta nõuet ei tunnista ja palus jätta avalduse

läbivaatamata ja nõue rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37 lg 1 kohaselt on asja arutamine kohtus

avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus lahendab sellest tulenevalt nõude

eelduslikult suulises menetluses, kui pooled ei avalda soovi asja lahendamise vastu kirjalikus

menetluses (TsMS § 403). Kohus määras sellest tulenevalt asja sisuliseks arutamiseks

kohtuistungi 27.04.2022. Kostja sai kohtukutse kätte isiklikult e-toimiku vahendusel

06.04.2022. Kostja edastas kohtule 26.04.2022 kell 17.58 teate, et tal on majas gaasileke,

mistõttu ta ööbib suvilas ja ei jõua kohtuistungile. Kohtuistungile kostja ei ilmunud.

7. Hageja taotles kohtuistungil asja sisulist läbivaatamist. Kohus leiab, et asi on võimalik

lahendada kooskõlas TsMS § 414 sätestatuga sisuliselt. Kohtuistungi toimumise ajaks oli

pooltele antud võimalus esitada kõik oma väited ja tõendid kirjalikult. Eelmenetlus oli

lõppenud. Kostja oli kohtuistungile õigel ajal kutsutud ja kutses selgitati ka istungilt puudumise

tagajärgi. Kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks

ega ole seda põhistanud ega teatanud, et ta ei soovi asja läbivaatamist temata.

8. Kohus selgitas kostjale 28.04.2022 vastusena tema istungilt puudumise teatele, et, nagu

selgitatud ka kohtukutses, on mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest

teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase

ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata

kohtusse esindajat. Kohus pööras tähelepanu sellele, et kostja teade on üldsõnaline ja

tõendamata ja sellest ei ole aru saada, milline oli põhjus, mis objektiivselt takistas kohtusse

ilmumist või kohtusse esindaja saatmist, sh ei ole selge, miks kostja suvilast kohtusse ei

jõudnud. Kostja vastas kohtule, et üldise gaasilekke tõttu puudub temal ja lastel eluase, ei ole

võimalust pesta, süüa teha ja korteris ei ole soojust ning need võimalused puuduvad 1 – 2 kuud.

Kostja selgitas ka, et kodus mitte ööbida soovitas talle Päästeamet ja tal on kohustus hoolitseda

alaealiste laste tervise ja heaolu eest. Ühtegi tõendit kostja endiselt ei esitanud.

9. Kohus leiab, et ka kostja 28.04.2022 e-kirjast ei ole võimalik järeldada, et tal oleks olnud

mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks. Kostja selgitab, tõendeid esitamata, vaid seda,

miks ta ei saa viibida kodus, kuid ei ole selgitanud, miks ta ei saanud tulla kohtusse. See, miks

kostja ei ole kodus, ei oma kohtuistungile ilmumise seisukohast iseenesest tähtsust. Kostja ei

vastanud kohtu küsimusele selle kohta, miks ta suvilast kohtusse ei jõudnud. Eeltoodust

tulenevalt ei ole kostja esile toonud ega põhistanud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et

esinesid asjaolud, mis objektiivselt takistasid kostjal kohtusse ilmumist. Arvestades ka, et

kostjale oli tagatud võimalus esitada kõik oma seisukohad, väited ja tõendid kirjalikus

eelmenetluses ja ta ei teatanud, et ei soovi asja arutamist temata, leiab kohus, et asi tuleb

lahendada sisuliselt.

10. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

11. Kohus märgib esmalt, et on hageja hagi menetlusse võtnud ja lahendab selle sisuliselt.

Asjas ei esine ja kostja ei ole ka viidanud ühelegi asjaolule, mis annaksid aluse jätta hagi läbi

vaatamata (vt TsMS § 423).

12. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik

kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine

on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kohus saab esitatud nõude

õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele

asjaoludele ja tõenditele (Riigikohtu 24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude

kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes

otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene

lause ja § 438 lg 1). Kohus pööras poolte tähelepanu kohustusele tuua esile ja tõendada kõik

asjas tähtsust omavad asjaolud, ka oma 31.03.2022 kirjas.

13. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 1350,80 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude rahuldamiseni seadusjärgses

määras tasumata põhinõudelt, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg. Hageja raha

väljamõistmisele suunatud nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg

1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees

raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.

14. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (büroo) ja kostja (klient) 18.06.2020

kliendilepingu 145-2020/AP Xi kaitseks kuriteo kahtlustuses. Sama kliendilepingu alusel jätkus

isiku kaitse ka süüdistatavana kohtumenetluses. Lepingu sõlmimine on tõendatud

kliendilepinguga, mis on kostja poolt allkirjastatud (dtl 32 – 35). Kostja ei ole väitnud, et ta ei

ole hagejaga nimetatud lepingut sõlminud.

15. Kohus leiab, et esile toodud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja õigusabiteenuse

osutamiseks käsunduslepingu VÕS § 619 mõttes (vt ka Riigikohtu 13.04.2016 otsus 3-2-1-

18115 p 40). Viidatud sätte kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja)

vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),

käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

16. Kliendilepingu punkti 7 kohaselt maksab klient advokaaditasu vastavalt büroo kehtivale

hinnakirjale ja advokaadi tööaja arvestusele. Advokaaditasu arvestatakse töötunni alusel.

Väikseim arveldatav ajaühik on 10 minutit. Lepingu sõlmimise hetkel oli advokaaditasu

tunnimäär järgmine: juhtivpartner 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu kohaselt on

bürool õigus üks kord kalendriaastas tasumäärasid ühepoolselt suurendada. Lepingu punkti 9

esimese ja teise lause kohaselt toimub advokaaditasu maksmine ja lepingu punktis 8 märgitud

õigusteenuskulude (õigusteenuse osutamise raames kantud otsesed kulud, sh riigilõivud,

notaritasud jm) hüvitamine büroo poolt kliendile esitatud arvete alusel. Kui pooled ei lepi kokku

teisiti, osutab büroo teenust ettemaksu alusel ning sel juhul jõustub leping ettemaksu laekumisel

büroo arveldusarvele. Klient kohustub tasuma arved või vajadusel esitama arve kohta

põhjendatud pretensioonid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arvel märgitud

maksetähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast

arvates.

17. Hageja esitas kostjale 05.08.2020 viitega kliendilepingule arve nr 20200897 summas

1224 eurot (dtl 37) ja 30.09.2020 arve nr 20201096 summas 941,80 eurot (dtl 39). Arve nr

20200897 spetsifikatsiooni kohaselt (dtl 38) osutati õigusabi järgmiselt: suhtlemine Xi emaga

suhtluspiirangute osas ja prokuröriga vajalike andmete täpsustamine; kriminaalasja toimikuga

tutvumine; tutvumine kriminaalasja toimikuga ja kaitsja taotluse koostamine lisapiirangute

kohaldamise lõpetamiseks, kokku 6 tundi 24 minutit. Arve nr 20201096 spetsifikatsiooni

kohaselt (dtl 40) osutati õigusabi järgmiselt: tutvumine kriminaalasja toimikuga ja kohtumine

kaitsealusega toimiku tutvustamiseks ja menetluslike küsimuste arutamiseks, kokku 4 tundi 37

minutit. Kostja ei vaielnud vastu, et õigusabi on osutatud. Kostja ei ole hoolimata kohtu

selgitustest esitanud ühtegi sisulist vastuväidet osutatud õigusabiteenuse, selle sisu või mahu

kohta. Hageja on seega tõendanud, et ta osutas kostjaga sõlmitud lepingu alusel õigusabi.

Teenuse osutamist kinnitab lisaks ka hageja ja kostja vaheline suhtlus, sh kostja pöördumistele

vastamine ja talle asjaolude selgitamine või nende lahendamise korraldamine (dtl 114 – 129).

Hageja töö on seega tehtud. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud.

18. Hagiavalduse kohaselt on hagejale arvest nr 20201096 tasutud 815 eurot. Seega on

kostja arve nr 20200897 ja nr 20201096 alusel tasumata veel 1350,80 eurot (1224 + 941,80 –

815). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks oma kohustuse täitnud. Ühtegi sisulist vastuväidet nõude

aluseks olevatele arvetele kostja hoolimata kohtu täiendavatest selgitustest ei esitanud.

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada. Kostjal on käsunduslepingust tulenev

kohustus tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest 1350,80 eurot. Kuna kohustus on täitmata,

mõistab kohus selle kostjalt hageja kasuks välja.

20. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist. Hageja täpsustas

14.04.2022, et nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär oli 0,0%. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.07.2016

olnud 8% aastas.

21. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

22. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivise nõue. Kooskõlas

lepingu p 9 ja VÕS § 82 lg 1 tuli kohustus täita 7 päeva jooksul alates arve väljastamisest.

Hageja nõuab viivist vastavalt arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o arve nr

20200897 puhul alates 13.08.2020 ja arve nr 20201096 puhul alates 08.10.2020 ning palub

välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte

enam kui põhinõude summa. Kostja ei esitanud viivisenõudele ega viivise arvestusele sisulisi

vastuväiteid.

23. Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude ja mõistab kohustuse täitmisega viivitamise

eest kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

kokku 188,81 eurot järgmiselt:

Arve number Summa

Algus

Lõpp

Päevi

Viivise määr

aastas

Viivis

20200897

1224,00 13.08.2020 17.05.2022 454

8%

172,50 eurot

20201096

126,80

08.10.2020 17.05.2022 398

8%

16,31 eurot

24. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 18.05.2022, kuni kohustuse

täitmiseni, kuid mitte enam kui kokku 1350,80 eurot, sh juba sissenõutavaks muutunud viivis.

25. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Hagimenetluse kulude hulka arvestatakse ka

menetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 172 lg 9 viimane lause).

Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p

3). 27.04.2022 kohtuistungil märkis hageja, et õigusabikulusid tal ei ole, kuid palub mõista

kostjalt välja avalduse esitamise eest tasutud riigilõivu. Kostja hageja menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse osas seisukohta ei esitanud.

28. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete

alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).

29. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 47,28 eurot ja

hagiavalduse esitamisel 152,72 eurot ning täiendavalt 25 eurot, s.o kokku 225 eurot. Riigilõiv

on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on

põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

30. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot,

mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik